Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis määrab inimese elukäigu - pärilikkus või keskkond?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pärilikkus, inimelu, põimitud, sündides, vastsündinud, mõjutama, vähk, sureb, lühikeseks, vanaemal, enamvähem, pärilikkusest, koostaja, helenElu on veider. Inimesed sünnivad siia maailma, olles puhtad lehed, teades elust mitte midagi. Nad ei ole kogenud rõõmu, valu, raskusi ega õnne. Ausalt öeldes ei ole nad kogenud ühtegi asja, mis nende elukäigu kujundamisel määravaks teguriks saavad. Siiski on kõikide inimeste saatused erinevad, nagu on erinevad ka inimesed. Aga mis määrab inimese elukäigu, kas pärilikkus või keskkond? Inimese elus saab kindlasti tema elukäigu otsustavaks osaks suuresti tema keskkond. Varsti pärast sündi hakkame elama koos oma vanematega. Veedame nendega kõige rohkem aega ning õpime neilt kõik algsed teadmised. Nemad on need, kellelt võtame eeskuju edaspidises elus. Vähem tähtsatel kohtadel meie elus on sõbrad ja lähedased, kes mõjutavad meie elu samamoodi, kuid vähem. Kõikidel nendel inimestel on meie elus rollid, kellelt me võtame eeskuju, kelle
õpetustele teame mida elult oodata. Meid mõjutavad vanemad , kes meid kasvatavad , nendega koos mõjutavad meid ka vana-vanemad , nende sõbrad ja nende harjumused , mis meile edasi kanduvad. Kõik inimesed on pärinud midagi oma vanematelt , olgu see halb või hea , aga me oleme kõik oma vanematesse. Mõned on pärinud oma lauluoskuse või oskab hoopis matemaatikat , mõned võivad pärinud olla mingi haiguse , mis nende suguvõsas võib olla. Kui emal on näiteks vähk , ei pea seda kindlasti pärima ka laps , võib juhtuda , et hoopis keegi teine nende perekonnast võib selle saada. Juhuseid võib olla mitmeid. Enamasti on inimesed peaaegu võrdsete võimalustega , kuid seda määrab palju nende pärilikkus ja nende ümbet olev keskkond. Pärime vanematelt palju geenidega , näiteks iseloomu , oskused , võimed , haigused , nõrkused jne. Palju mängib ka rolli meie ümber olev keskkond . Näiteks kuidas meie sõbrad või vanemad käituvad
kus laps aktiivselt suhtleb nii täiskasvanute kui ka eakaaslastega. Täiskasvanud omavad sel perioodil lapse täielikku usaldust, seega on neil võimalik last mõjutada nii sõna kui teoga. 5 Kõige tugevamaks faktoriks karakteri kujunemisel on sotsiaalne faktor, kuid olulist osa etendab ka bioloogiline faktor (inimene pärib oma esivanematelt rea omadusi, pärilikud on ka mitmed haigused kõik need võivad iseloomule mitmesugust mõju avaldada). Omamoel mängib suurt rolli ka pärilikkus konservatiivsus, enesealalhoid, muutumisvõime, nn sotsiaalne pärilikkus (inimene võtab elu jooksul üle varasemate põlvkondade kogemuse: teatud mõistete süsteemi, kombed, tööviisid jne). Üheks bioloogiliseks faktoriks on ka soofaktor (Kivistik 1999). Iseloomu areng sõltub aga eelkõige siiski erinevatesse faktoritesse ja nende osadesse suhtumisest, nende atraktiivsusest või vastumeelsusest (Kera 1991).
Viirused ja bakterid biotehnoloogias Geeniteraapia ravimeetod, kus vigase geeni asemel viiakse rakkudesse terve geen. (ravitakse geneetilisi haigusi) Nanotehnoloogia rakendusteadus, kus luuakse nanomeetrites mõõdetavaid seadmeid ja materjale ning leitakse neile kasutusalasid. Viirused kui nanoosakesed - teame nende suurust ja kuju - suudavad läbida peremeesraku membraani - saame ,,karjatada" neid raku sees - teades nende omadusi saame luua soovitud omadustega materjale Bakterid biotehnoloogias ensüümide tootmine Bakteritega on hea toota sest: - nad vajavad vähe toitaineid - toodetakse suur kogus korraga - saab muuta neid tõhusamalt tootma Ensüümide tootmine: - toodetakse oma rakkudesse - eritavad vedelsöötmesse Ensüüm kogutakse kokku: - bakterite lõhustamisel - vedelsöötmest eraldades Ensüümide tootmise probleemid: - kindlates tingimustes toimub - enamasi madalal temperatuuril - tööstuses
enneaegset surma. Geneetiliste haigustega kokkupuutunud inimesi on palju: jämedalt võttes on 2% vastsündinutest määratud põdema mõnd geneetilist haigust. Enamasti pole nende vastu veel mõjusat ravi. Kuna geneetilised haigused ei levi nagu nakkushaigused, nimetatakse neid vahel sündroomideks või düsfunktsioonideks. 13 14 Näiteks vähk on geneetiline haigus, kuid mitte alati pärilik. Vähi tekke üks võimalusi on geneetiline mutatsioon. Iga geen sisaldab pärilikku informatsiooni, mille alusel rakud toodavad valke, mis n.ö. ehitavad organismi.Moondunud informatsiooni sisaldavatest geenidest pärineva informatsiooni alusel toodab organism valke, mis ei vasta tema vajadustele.Tavaliselt suudab rakk võtta vigase informatsiooni leviku kontrolli alla. Harvemini juhtub, et see ei õnnestu ja tulemuseks võib olla vähi teke.
on, missugune tegur annab esimese tõuke kriminaalse käitumise suunas – keskkond või geneetika. Antud uuringuga on üritatud leida vastust sellele küsimusele. Kui on võimalik saada vastust sellele kompleksele küsimusele, siis võibolla on võimalik ka leida lahendus ning teha korrektset ennetustööd, mis kannaks ka vilja. Antud töös keskseteks uurimisküsimusteks olid: ümbritsev keskkond ja selle suhe kriminaalse käitumisega; pärilikkus ja selle suhe kriminaalsekäitumisega; inimeste arvamus kriminaalse käitumise põhjustajatest ning ennetustöö tegemise võimalustest. Töö eesmärgiks on: Uurida inimese kriminaalse käitumise vallandajaid. Uuringu valimisse kuulusid inimesed vanuses 15 kuni 50+ eluaastat 4 Töö kuulub kriminaalpsühholoogia valdkonda Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid:
paratamatu. Väga suurt rolli põlvkondadevaheliste suhete muutumisel mängib keskkond. Julgen väita, et näiteks Esimese maailmasõja ajal suheldi oma sugulastega rohkem või vähemalt nähti rohkem vaeva, et seda teha. Ka suhtlemisel oli sel ajal suurem väärtus. Keegi ei saanud kindel olla, kas ta sugulastest keegi järgmisel päeval ka elus on või on ta äkki juba surma saanud. Hoiti kokku, ühte peresse kuulus mitu põlvkonda. Lapsele võis vanaemal olla sama suur tähtsus kui ta emal. Tänapäeval jääb aga mulje, et suurt tähtsust omavad ainult suhted oma vanemate, õdede ja vendadega, inimestega, kellega ühe katuse all elatakse. Oma vanavanematega räägitakse vaid viisakusest. Neile küll helistatakse, kuid see piirneb enamasti tühja jutuajamisega. Tänapäeva Eestis võib igapäevaelu pidada küll juba suhteliselt turvaliseks. Oma sugulaste elu pärast ei pea enam nii palju pead
........ 26 2 Sissejuhatus Kuna väikeses lapses on peidus maailma tulevik- siis peab ema hoidma teda enese läheduses. Nii tunneb ta, et maailma kuulub talle. Nii peab isa viima ta kõrgeima mäe otsa nii võib ta näha, milline see maailma välja näeb (Kropp, 2001). Iga laps, kes siia ilma sünnib on justkui valge paberileht, millel on vaid üksikud jooned ja täpid, need on vanematelt päritud geenid. Laps leiab sündides end täiesti võõras keskkonnas, mille on tema vanemad loonud. Keskkond on üheks suurimaks mõjutajaks inimese elus. Esmakeskkonnaks on kodu. Kodu on paik, mis annab igale pereliikmele rahu ja turvalisust. Eriti vajab turvalisust laps. Kodus elavad inimesed moodustavad kokku perekonna. Autor on oma töös välja toonud erinevad asenduspere liigid; materiaalse, mittemateriaalse, virtuaalse ja sotsiaalse keskkonna, sest need keskkonnad on koos lapse
Keskkonna ja geneetika mõju iseloomule ja võimetele Küsimus, kas iseloomu määrab geneetika või keskkond, on üks kõige tähtsamatest küsimustest psühholoogias. On kaks teooriat: 1. Iseloom ja võimed on täielikult päritavad ja inimesel on sündides iseloom ja võimed, mis kasvamise käigus nähtavamale tulevad 2. Keskkond määrab kõik, inimene on sündides nagu tühi leht On tähtis mõista, et perekondades varieerub geneetiline päritavus. Näiteks ühe pere lastel võib tänu vanemate kasvatusele kujuneda välja kerge neurootilisus. Kuid see ei tähenda, et lapsed oleksid nagu üksteise kloonid. Iga laps pärib umbes 50% oma vanema geenidest. Kuid kui pere üks laps võib saada isalt rohkem ja emalt vähem, on tema iseloom erinev teisest, kes sai võibolla emalt rohkem ja isalt vähem geene.
· Kaks printsiipi: Segregatsioon vanemate tunnuseid kandvad alleelid eralduvad sugurakkude küpsemise käigus ja edasi antakse kummaltki vaid üks juhusliku valiku alusel Sõltumatu valik edastatavate elleelide valik on teineteisest sõltumatu - võimalus lugematuteks kombinatsioonideks (n. juuste värv ei määra sõrmede arvu) Pärilikkus v. keskkond · Genotüüp indiviidi ,,ehitust" kajastav geneetiline informatsioon Geneetiline ainukordsus Määratud pärilikkuse kaudu · Fenotüüp nähtavad tunnused ja omadused Füüsiline välimus · Kehaehitus · Morfoloogia Käitumine Füsioloogilised võimed Määratud nii keskkonna mõju kui geenide poolt · Info liikumise rada: Keskkond geenid valgud funktsioon
tõsised ja introvertsed; mäng on ühetaoline ja stereotüüpne; erihuvid; hirmutada ei tohi, muidu hakkabki see laps konkreetset isikut kartma; täiskasvanulikud lapsed ANDEKAS LAPS kingitus (GIFT), mis väljendub kõrgemates vaimsetes või eri-võimetes, loomingulisuses ja tugevas motivatsioonis; võib avalduda erinevates valdkondades. Renzulli kolme ringi mudel Andekuse kujunemise komponendid pärilikkus keskkond lähim sotsiaalne ümbrus isiksuse psühholoogilised omadused võimaluste faktor Andekatele lastele iseloomulik üldine intellektuaalne võimekus kõrge IQ akadeemiline võimekus tuleb välja õppeainete kaudu kreatiivne ehk loominguline mõtlemine liidrivõimed Edgar Savisaar võimekus tegeleda mingi kunstialaga psühhomotoorne võimekus Andekustunnused
planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. Wechler (1944: 3) definitsiooni kohaselt on intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Intelligentsuse olemuse kohta on palju erinevaid arusaamu. Ühe järgi kujutab intelligentsus endast kohanemisvõimet .Intelligentsust mõjutab pärilikkus , varane lapsepõlv, kasvukeskkond ja sünnijärjekord. C.G.Morris (1993: 309-311) defineerib intelligentsust kui õppimis- ja kohanemisvõimet. Intelligentsuse teooriad. Lisaks üsna suurele definitsioonide valikule on ka terve hulk intelligentsuse teooriaid. Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus USA psühholoog Raymond Cattell(1905-1998) nägi erisusi just üldvõimekuses. Ta leidis, et on
haigustesse haigestumise risk. Samas suureneb südameveresoonkonna haigustesse haigestumise risk peale menopausi. Immuunsus on kõrgem tänu suguhormoonidele. Testosteroon on hormoon, mis tõstab vere hüübivust. Sealt risk, et südameveresoonkonna haigused suurendavad oma osatähtust. Samas on seal suur mõju ka töö iseloomul jne. Ehk siis keskkond ja bioloogia mõlemad mõjutavad tervist. Samuti on bioloogia pool kõik pärilikkus, sealhulgas hammaste tervis ja eluiga jne. Keskkond. Sugudevahelised teemad jätkuvalt. Naised pöörduvad rohkem arsti poole, Courtney (2000) ütleb, et mehed on mõjutatud sotsiaalsetest tähendustest, mida erinevast soost inimesed tervisele annavad. Mehed käivad elu jooksul harvem arsti juures kui naised. Meeste hulgas rohkem käivad madalama sissetulekuga mehed. Courtney sõnum on see, et sotsiaalse maskuliinsuse varjus on hea haigusel süveneda. Abbott (1988), uuring
6) Murdeiga (11/12 - 13/14) 6) Murdeiga (12-20) 7) Nooruk (15-18) 7) Noorus (20-40) 8) Noorus (18-25) 8) Keskiga (40-65) 9) I küpsusiga (25-36) 9) Vanadus (65....) 10) II küpsusiga (36-55) 11) Vanadus (55....) Nooruse näited: Kenniston 20-30 Bühler 15-25 Jung 12-40 Põhiküsimused 1) Kas arengus on olulisem KK või pärilikkus? Nt ühemunarakukaksikuid uurides, need peaks eraldama ja eri KK-s üles kasvatama Plomin, Papalia, Olds Füüsilistest omadustest on tugevate komponentidega: pikkus, kaal, hääletoon, vererõhk, sportlik võimekus, käepigistuse tugevus, hammaste seisund, aktiivsuse nivood, rasvumine Intellektuaalne: mälu, intelligentsustestide abil mõõdetud tulemus, keele omandamise iga, lugemishäired, vaimne alaareng
Rakvere Reaalgümnaasium INTELLIGENTSUS Psühholoogia referaat Juhendaja: Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID........................................................................ 4 2 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA ................5 2.1 Mis mõjutab intelligentsust rohkem? Geenid või keskkond?...................................... 5 2.2 Pärilikkuse osakaal.......................................................................................................6 2.3 Keskkonna osakaal..................................................................................................
arusaamine. Eneseteadvus on inimteadvuse keskne komponent. See on teadlikkus enese olemasolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Eneseteadvuse kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teste isikute, saavutuste ja tegevustega. See väljendub enesevaatluses ja analüüsis, kujutluses, hinnangutes, enesele omistatud püüdlustes ehk minapildis. Ensetunnetuse olemasolu teeb inimese oma tegude eest vastutavaks. Inimesel ei ole eneseteadvust kohe sündides olemas vaid see kujuneb esimese paari aasta jooksul. 12.Tähelepanu liigid ja omadused. Tähelepanu liigid on a) Tahteline – Suunatakse objektile v tegevusele tahte abil ning see kujuneb õpetuste ja kasvatuse käigus. b) Tahtmatu – kandub objektile iseenesest, ilma tahtepingutuseta. c) Tahtelisjärgne d) Suundade järgne: fokuseeritud ja jagatud Tähelepanu omadused on a) Välimus
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
19.10.2017 Arengupsühholoogia • Psühholoogia haru, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt ARENGUPSÜHHOLOOGIA viljastamisest kuni surmani. o17 • Arengupsühholoogia harud: lapsepsühholoogia, kooliealise psühholoogia, noortepsühholoogia, Kaidi Kübar täiskasvanu psühholoogia, vanurite psühholoogia, perepsühholoogia jne. Sügis 2017
Samas on nad akadeemiliselt kõige võimekamad. Teise lapse kohta ütleb, et teda iseloomustab läbilöögivõime ja edukuse ja karjäärisiht. Viimane laps on probleemne, sest ta on õppinud eelnevatelt lastelt käitumismudeleid ja tal on pidev soov neid ületada. Esimene laps võib olla akadeemiliselt võimekas aga viimane võib elus kõige kaugemale jõuda. Margaret Mahler (1897-1985) Põhihuviks lapse normaalne areng. Laps on sündides psüühiliselt eikeegi. Tal on suur hulk valmidusi, suur hulk ajusse kodeeritud teadmisi aga tal pole sündides valmis MINA. Ei ole seda isiksuse osa, mis juhib inimese toiminguid ja kannab ta tegude ja otsuste eest vastutust. Lapse psühholoogilist MINA kujundavad lapse ja hoidja vahelised vastastikuse mõjutamise suhted. See kestab 3-6 esimest eluaastat. Arengu etapid: (1968, täiendamine 1975) · normaalne autism (sünd-2elukuu)- enesesulgus
Raku jagunemisel võib selline DNA modifikatsioon edasi kanduda. o RNA-ga seonduv vaigistamine (miRNA-d ja sRNA-d jt) o Histoonide modifikatsioon o Ema munarakuga kaasatulevad geeniproduktid, mis käivitavad loote arengu esimesed etapid Geenide vermimine „Vanemlik mälu“ Mendeli seadused Johann Gregor Mendel. Õpetus pärilikkusest ja muutlikkusest o Mis on pärilikkus? o Mis on muutlikkus? Inimene o Füüsiline osa (suurus, koostis, areng) o Vaimne osa (hing, käitumine, õppimine) Pärilikkuse üksusteks on geenid Geeni eri vormid on alleelid Paljunemisel lahknevad alleelsed geenid võrdtõenäosuslikult gameetidesse Erinevad alleelid ühinevad hübridisatsioonil sügootides Organismil on kaks koopiat geene, ta on diploidne
) on need asjad, mis võivad vanematelt lastele edasi kanduda läbi geenide. Füüsilistest omadustest on ka käepigistuse tugevus päritav vanematelt. Võetakse interaktsionistlik seisukoht – inimese arengus on oluline nii keskkond kui pärilikkus. Arengu järjepidevus/perioodilisus. Kvantitatiivne (pikkus) ja kvalitatiivne (inimese loomuses olevad muutused) areng. Kas varasem ja hilisem areng on üksteisega seotud? On seotud. Inimese sünnipärane olemus – imiku loomus on neutraalne sündides, ei saa olla hea ega halb imik. Aktiivsus/passiivsus – oleneb motivatsioonist, tahtejõust Arenguliste muutuste universaalsus – valim ja meetod tuleb valida selle järgi, mis on hüpotees Arengupsühholoogia ülesanne: kirjeldada (kas ja kui suur on uuritavate nähtuste probleemide tase ja milline on struktuur) seletada (nähtuse või probleemi olemust seletada, tagajärgede analüüs). Seosed, vastasmõjud (korrelatsioonid)
ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt 5 kasvada see on väljakutse, mille kasvatamine esitab lapsevanemale või lapse kasvatajale (Hellsten 2008: 11). Meil kõigil on erinev ettekujutus lapsevanemaks olemisest, mida mõjutab paljuski meie kultuur ja meie enda lapsepõlvekogemused. Kui laps on sündinud, hakkavad need arusaamad ja ettekujutused mõjutama meie suhtumist temasse. Samas on meil võimalus oma arusaamu rikastada ja ajakohastada või isegi muuta, vastavalt sellele, mida me lapsevanemana kogeme. Vanemaks olemine tähendab tegelikult oma lastega paralleelselt arenemist (Psouni. Lapsevanemaks olemine 2006: 19). 1.1 Vanemaks olemine Lapsevanemaks kasvamine kestab kogu elu. Füüsiliselt saadakse selleks lapse sünnimomendil, kuid moraalselt ja psüühiliselt arenetakse selles suunas juba lapsepõlvest peale (Kutsar 2007: 55)
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab, et laps käitub viisil, m
Tallinna Ülikool Psühholoogia Teismelised Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Lapse sünd on igale vanemale kui ime. Lapse olemasolu annab vanemale võimaluse hoida, kaitsta, armastada ning hellitada teda igal võimalikul viisil. Ka lapse jaoks on pere ja kodu esmatähtsad. Kuniks jõuab kätte kurjakuulutav aeg lapse elus, mil teda hakkab huvituma ümbritsev maailm ning iseseisvumine. Laps hakkab proovima, katsetama ning riskima, kuidas eluga toime tulla. See tähendab, et alguse saab karm, aga õiglane teekond lapse sirgumisest täiskasvanuks. Murdeea ehk puberteediga saab alguse lapse tugev bioperiood, mille käigus toimuvad temas paljud muutused. Muutuma hakkab nii lapse füüsiline välimus kui ka hingeelu. Sel perioodil kujunevad välja sootunnused ning lapsed saavad suguküpseks. See tähendab, et poisist hakkab sirguma mees ning tüdrukust saab naine. Kuid välimuse muutuse
"Loote programmeerimise" hüpotees eeldab, et mõningad ärritavad tegurid võivad mõningatel üsasisese arengu etappidel programmeerida sündimata lapse bioloogiliste süsteemide tööd. Hilisemas elus mõjutab see nende süsteemide võimet muutuda, tekitades adaptatsiooniraskusi ja luues lapsele eeldusi haigusteks ja tervisehäireteks (Catholic University of Leuven). VARANE LAPSEIGA Varajane lapsepõlv kui isiksuse alus. 1. Lähtekoht nullpunkt Mahleri teooria: Laps on sündides psüühiliselt eikeegi. Tal on suur hulk valmidusi, suur hulk ajusse kodeeritud "teadmisi", aga tal pole sündides valmismina, seda isiksuse osa, mis juhib inimese toiminguid ning kannab ta tegude ja otsuste eest vastutust. Lapse psühholoogilist mina kujundavad tema ja hoidja vahelised vastastikuse mõjutamise suhted ning see kestab kolm kuni kuus esikmest eluaastat. Vanusejärku sünnist kahekuuseks saamiseni nimetatakse lapse normaalse autismi ehk enesessesulgumuse järguks
Raviti ühiskonnast eemaldamisega – inim-loomaaiad (tasu eest vaatamine) - Moraalne mudel – 18. saj lõpp hakati tunnistama, et haigetel on hing, kuid see on defektne. - Meditsiiniline mudel – vaimne häire = haigus, mis on tekkinud mingi füüsilise põhjuse tõttu, enamasti asjus (19 saj lõpp). Hakati välja uurima haiguse orgaanilisi põhjusi ja neid medikamentidega ravima. Tänapäev: - Geneerika/pärilikkus: otsene pärilikkus (rakud on geneetiliselt vigastatud, nt skisofreenia); pärilik eelsoodumus (valmidus mingi häire või haiguse tekkimiseks mingil eluetapil, nt alkohoolikute lapsed on vaimsete puudujääkidega – vaimne võimekus just koolieas) - Looteea- või sünnikahjustused: ema haigused, ravimite kasutamine, sünnikahjutus (hapniku puudus) - Ümbritsevast keskkonnast tulenevad kahjutused: saaste, mügitused, eriti üleminekueas (mõnuained)
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5
Sisukord Sissejuhatus Meie elu kvaliteedi määrab ära tervis. Tihti peale aga pööravad inimesed sellele kõige vähem tähelepanu. Ikka ja jälle on kuulda, kuidas vanemad ei vaktsineeri oma lapsi, mehed ei käi regulaarselt kontrollides ja toitumisega tehakse oma tervisele kohutavaid asju. Seepärast on vajalik, et õiget tervise käitumist hakataks inimestesse „süstima“ juba maast-madalast ehk lasteaiast. Lasteaed on koht, kus väikene inimene veedab 3-4 aastat oma elu algusest koos teiste laste ning õpetajatega. Ta saab sealt oma esimesed teadmised maailma ja teiste inimeste kohta. Seepärast on ka loogiline, et laps õpib seal juba selgeks tervisliku eluviisi põhitõed. Kuna maailmas räägitakse üha enam tervislikest eluviisidest on see õnneks jõudnud ka lasteaedade õppekavadesse. Varakult õpitakse tervisliku toitumise kohta, liikumise ning muu sellise, mis tõstaks meie tervislikku heaolu. Selles referaadis tahaksimegi tutvustada tervislike lasteaedade põh
Teadvustas inimese seksuaalsuse, mille eesmärk pole ainult soo jätkamine S. Freudi tööd jätkas tema tütar Anna Freud (1896-1982). 1.2. Biheiviorism · Rajajad John B.Watson ja B. F. Skinner · Alustasid tegevust 20 saj. algul 5 · pole vahet inimese ja looma vahel Biheivioristide seisukohti. · Sündides on inimene puhas leht · Inimese käitumine on vaid keskkonna toode · Uuriti vaid seda, mida oli näha ehk siis käitumist. · Stiimuli ja reaktsiooni seos Esindajad: John Watson (1878-1958), E. Thorndike (1874-1949), B. F. Skinner, I. P. Pavlov. Biheiviorism püüdis saavutada teaduslikkust välise, jälgitava käitumise uurimisega. Ei pööranud tähelepanu inimese teadvusele, tunnetele, mõtetele, individuaalsetele erinevustele jne (subjektiivsele). J
MIS ON EPILEPSIA Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on iseenesest tekkivad ning korduvaltesinevad epileptilised hood. Epilepsia teine eestikeelne nimi on langetõbi, mis on aga vana, ebatäpne ja eksitav termin. Epilepsia on närvihaigus, mitte vaimuhaigus. Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid erutussignaale ja katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse tekib epileptiline hoog. Epileptilise kolde tekkimise põhjused võivad olla: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, ajukasvajad, peatraumad, ainevahetushäired, mürgitused jms. Enamasti aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha .Epileptilised hood avalduvad mitut moodi, neid erinevaid avaldusvorme nimetatakse hoo tüüpideks. Hoo tüübid võib jaotada kaheks
Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumise hetkest, kuni surmani. Arengu temaatikaga tegeleb eelkõige arengupsühholoogia. Uuritakse, millises järjekorras, millisel kiirusel ja millisel moel need muutused toimuvad. Arengu puhul käsitletakse tavaliselt eraldi füüsilist, kognitiivset kui ka sotsiaalset arengut. Ka selle põhjal saab teha järeldusi, kas iseloomul on bioloogiline põhi. Arengupsühholoogia keskseid küsimusi on, kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus ja kuivõrd keskkond. Just keskkonnal, sest igal inimesel on sünniga kaasa antud oma kindlad iseloomujooned, kuid kui last kasvatatakse õieti, ei pruugi need iseloomujooned vallanduda. Kuid kui laps/nooruk/täiskasvanu võtab psühhogeenset ainet, siis võib see iseloomujoon vallanduda. Inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus. Tugevasti mõjutab meid ka see, mida me õpime ja kuidas me õpitud omandame. Inimene suudab vastavalt keskkonnale ennast kujundada.
Nt uurib, kuidas linnareaoone kujundada jms. -) ... * Psühholoogia põhiküsimused küsimused millele on psühholoogia alati vastust otsinud: -) Psüühika, kui mõiste olemas miks ta tekkis? elu tekkimise küsimus kas on võimalik elutule asjale elu sisse tuua? -) Kas ja kuivõrd on meie psüühika objektiivne või on ta subjektiivne? kas vastab just täpselt keskkonnale või on ta moonutatud? -) Mis määrab inimese olemuse rohkem ära, kas kasvatus/keskkond või pärilikkus? -) Milline on inimese loomus? kas ta on sünnipäraselt hea või ei ole? -) Kas meil on olemas vabatahe või ei ole? teadlik käitumine ja alateadlik käitumine kas me ise juhime oma käitumist või me arvame, et me ise teeme otsuseid? -) Kas inimene on kordumatu ja ainukordne või ei ole? kumb on olulisem, kas individuaalsus või universaalsus? -) ... * Psühholoogia meetodid 3 erinevat lähenemist: -) Kirjeldav uurimine/meetod *) Mingite juhtumine kirjeldused.
NÄGEMISHÄIREGA LAPSED JA NENDE ARENDAMINE 1. Põhjused - Nägemispuue võib ilmneda näiteks alanenud nägemisteravuses (kaug- ja lühinägevus), nägemisfunktsioonide kahjustuses (kõõrdsilmsus, nägemisvälja kitsenemine, värvitaju anomaaliad jm). Nägemisteravust hinnatakse paremini nägeva silma järgi. Nägemispuudekeskne eripedagoogika haru on tüflopedagoogika. Sagedamini on põhjuseks pärilikkus või looteea kahjustused, raskeid nägemispuudeid võib põhjustada ka sügav enneaegsus ja nägemist tõlgendava aju osa kahjustused. 2. Märgid, mis võivad viidata nägemisprobleemidele: 1) lapse silmad on põletikulised, kardavad valgust, teevad kiireid tahtmatuid liigutusi; 2) laps ei näe tahvlile, loeb teksti liiga lähedalt või pingutusega; 3) lugemisel esinevad tüüpvead nagu tekstiosade kordamine, vahelejätmine, sarnaste
annaabi.ee 
