Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mis määrab inimese elukäigu- pärilikkus või keskkond? (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Mis määrab inimese elukäigu- pärilikkus või keskkond?
Kõik inimesed on erinevad . Kui me siia ilma sünnime oleme abitud ja meie eest kannavad vanemad hoolt . Tänu neile oleme me suurteks sirgunud ja tänu nende õpetustele teame mida elult oodata. Meid mõjutavad vanemad , kes meid kasvatavad , nendega koos mõjutavad meid ka vana-vanemad , nende sõbrad ja nende harjumused , mis meile edasi kanduvad .
Kõik inimesed on pärinud midagi oma vanematelt , olgu see halb või hea , aga me oleme kõik oma vanematesse. Mõned on pärinud oma lauluoskuse või oskab hoopis matemaatikat , mõned võivad pärinud olla mingi haiguse , mis nende suguvõsas võib olla.
Kui emal on näiteks vähk , ei pea seda kindlasti pärima ka laps , võib juhtuda , et hoopis keegi teine nende perekonnast võib selle saada. Juhuseid võib olla mitmeid.
Enamasti on inimesed peaaegu võrdsete võimalustega , kuid seda määrab palju nende pärilikkus ja nende ümbet olev keskkond.
Pärime vanematelt palju geenidega , näiteks iseloomu , oskused , võimed , haigused , nõrkused jne.
Palju mängib ka rolli meie ümber olev keskkond . Näiteks kuidas meie sõbrad või vanemad käituvad . Kuidas nad meisse suhtuvad ja kuidas meie neisse , kuidas nad on meid õpetanud ja kasvatanud.
Keskkond muudab palju meid , aga sama palju võib muuta meid ka pärilikkus.
Seega inimese elukäiku muudavad nii pärilikkus kui ka keskkond , kui mitte samapalju , siis enam-vähem võrdselt.
Koostaja: Maiu Talirand
Klass:10.klass
Mis määrab inimese elukäigu- pärilikkus või keskkond #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maikzzu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Elu on veider
1
docx

Elu on veider

Elu on veider. Inimesed sünnivad siia maailma, olles puhtad lehed, teades elust mitte midagi. Nad ei ole kogenud rõõmu, valu, raskusi ega õnne. Ausalt öeldes ei ole nad kogenud ühtegi asja, mis nende elukäigu kujundamisel määravaks teguriks saavad. Siiski on kõikide inimeste saatused erinevad, nagu on erinevad ka inimesed. Aga mis määrab inimese elukäigu, kas pärilikkus või keskkond? Inimese elus saab kindlasti tema elukäigu otsustavaks osaks suuresti tema keskkond. Varsti pärast sündi hakkame elama koos oma vanematega. Veedame nendega kõige rohkem aega ning õpime neilt kõik algsed teadmised. Nemad on need, kellelt võtame eeskuju edaspidises elus. Vähem tähtsatel kohtadel meie elus on sõbrad ja lähedased, kes mõjutavad meie elu samamoodi, kuid vähem. Kõikidel nendel inimestel on meie elus rollid, kellelt me võtame eeskuju, kelle

Kirjandus
Mis määrab inimese elukäigu - pärilikkus või keskkond
1
doc

Mis määrab inimese elukäigu - pärilikkus või keskkond?

Mis määrab inimese elukäigu- pärilikkus või keskkond? Inimelu on lühike: sellesse on põimitud väga palju erinevaid tundmusi ja situatsioone ning valu. Kõigi elusaatused on erinevad, nagu on erinevad ka inimesed. Aga mis määrab inimese elukäigu, kas pärilikkus või keskkond? Siia ilma sündides on kõik inimesed nagu tühjad paberilehed, kui on olemas ilmsüüta ja patuta inimest, siis on selleks vastsündinud laps. Seda last hakkavad mõjutama vanemad, vanemate sõbrad, see koht kus ta elab jne. Laps kasvab ja aina areneb, osa temast on päritud tema vanematelt ja osa temast on tingitud keskkonnast. Mõlemad, nii pärilikkus kui ka keskkond, on tähtsad inimeste elukäigus. Pärilikkus mängib iga inimese elukäigus väga suurt rolli. Lapsed pärivad alati

Psühholoogia
HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS
52
docx

HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS

7 Heaolu on sotsiaalteaduste üks keskseid teemasid, mille tegureid defineerides ja hinnates püütakse välja selgitada inimeste nii individuaalne kui kollektiivne heaolu. Eristada saab materiaalset, mittemateriaalset, sotsiaalset, vaimset heaolu, mis kõik hõlmavad üldise heaolu mõiste eirinevaid aspekte. L.E.Harrisoni ja S.P.Huntingtoni (2002) väitel on heaolu indiviidi, grupi või riigi võime pakkuda peavarju, toitu ja materiaalseid hüvesid, mis lubavad inimestel elada head elu vastavalt nende enda määratlusele. Heaolu aitab avardada ruumi inimeste südametes ja arvamustes, et nad saaksid elada emotsionaalselt tervet ja vaimset elu vastavalt oma eelistustele, ilma et peaksid eluks vajalike materiaalsete tingimuste pärast iga päev muret tundma. Paljud majandusteadlased näevad heaolu kui tulude voogu, ehk siis isiku võimet osta

Psühholoogia
Iseloomu kasvatamine-mis see on
13
docx

Iseloomu kasvatamine, mis see on?

Referaat Õppejõud: Marika Veisson Tallinn 2009 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumise hetkest, kuni surmani. Maailmas on miljoneid erineva iseloomuga inimesi, kuid ometigi on neist nii mõnedki kasvanud sarnastel elutingimustel. Seega võiks arvata, et karakterit ehk iseloomu ei määra niivõrd keskkond vaid selle interpreteerimine. Antropoloogid eesotsas Franz Boasi (1858­1942) ja Cora du Bois'ga (1903­1991) olid aga veendunud, et ka inimese iseloom sõltub peamiselt kultuurist, milles ta üles kasvab: inimene on seda nägu, milline on teda ümbritsev kultuur. Valitseva arvamuse kohaselt jätab kasvatus ja kodune miljöö peale harjumuste ja kommete sügava jälje ka iseloomu. Arengu temaatikaga tegeleb eelkõige arengupsühholoogia. Uuritakse, millises

Lapse areng
Õendusfilosoofia põhiprobleemid
16
pdf

Õendusfilosoofia põhiprobleemid

Õendusfilosoofia põhiprobleemid Kalmer Marimaa Inimesekäsitlus tervishoius Tervishoiufilosoofias jäävad mitmed käsitlused inimesest kahe äärmuse vahele: 1) René Descartes'i dualism, mille järgi inimese keha ja vaim (sh teadvus) on kaks erinevat substantsi, ehkki nad on omavahel seotud; 2) reduktsionistlik vaade, mille järgi inimesed on üksnes bioloogilised organismid. Meditsiinipraktika teooriad põhinevad eeldustel selle kohta, kes on inimene. Näitena võiks tuua kaks erinevat lähenemist: 1) biostaatiline teooria – tervis = haiguse puudumine. Inimene on haige, kui tema kehas on haiguskolle. Haiguse tuvastamiseks piisab inimese füüsilisest läbivaatusest ja temalt pole vaja

Õiguse filosoofia
Iseloomu bioloogiline põhi
11
doc

Iseloomu bioloogiline põhi

Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumise hetkest, kuni surmani. Arengu temaatikaga tegeleb eelkõige arengupsühholoogia. Uuritakse, millises järjekorras, millisel kiirusel ja millisel moel need muutused toimuvad. Arengu puhul käsitletakse tavaliselt eraldi füüsilist, kognitiivset kui ka sotsiaalset arengut. Ka selle põhjal saab teha järeldusi, kas iseloomul on bioloogiline põhi. Arengupsühholoogia keskseid küsimusi on, kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus ja kuivõrd keskkond. Just keskkonnal, sest igal inimesel on sünniga kaasa antud oma kindlad iseloomujooned, kuid kui last kasvatatakse õieti, ei pruugi need iseloomujooned vallanduda. Kuid kui laps/nooruk/täiskasvanu võtab psühhogeenset ainet, siis võib see iseloomujoon vallanduda. Inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus. Tugevasti mõjutab meid ka see, mida me õpime ja kuidas me õpitud omandame. Inimene suudab vastavalt

Psühholoogia
Fenomenoloogia
5
docx

Fenomenoloogia

Fenomenoloogia Lugege läbi ÕIS-is olev pdf-fail ,,Fenomenoloogia" 1. Kuidas aitab fenomenoloogiline lähenemine paremini mõista tervishoiuga seotud küsimusi(tervis, haigus, kannatused, heaoleu jne)? Läbi fenomenoloogilise lähenemise abiga on võimalik mõista, mida tähendavad nt. sellised mõisted nagu haigus ja tervis, kannatus (nt kaotusvalu, lein) ja heaolu patsiendi või meditsiinitöötaja jaoks. Lisaks sellele püütakse sellega keskenduda tajutavatele fenomenidele (nähtustele). Kusjuures on ebaoluline, kas konkreetne nähtus ka ,,reaalselt" eksisteerib või on see olemas üksnes indiviidi teadvuses. 2. Miks on fenomenoloogilises uuringus oluline kasutada "epoché" meetodit? Epochés pannakse kõrvale argiarusaamad, -hinnangud ja -teadmised ning fenomene vaadeldakse uuesti värskelt, naiivselt, avatult puhta või transtsendentaalse ,,mina" vaatepunktist

Andmebaasid ja infootsingud
Keskkonna ja geneetika mõju iseloomule ja võimetele
3
rtf

Keskkonna ja geneetika mõju iseloomule ja võimetele

Keskkonna ja geneetika mõju iseloomule ja võimetele Küsimus, kas iseloomu määrab geneetika või keskkond, on üks kõige tähtsamatest küsimustest psühholoogias. On kaks teooriat: 1. Iseloom ja võimed on täielikult päritavad ja inimesel on sündides iseloom ja võimed, mis kasvamise käigus nähtavamale tulevad 2. Keskkond määrab kõik, inimene on sündides nagu tühi leht On tähtis mõista, et perekondades varieerub geneetiline päritavus. Näiteks ühe pere lastel võib tänu vanemate kasvatusele kujuneda välja kerge neurootilisus. Kuid see ei tähenda, et lapsed oleksid nagu üksteise kloonid. Iga laps pärib umbes 50% oma vanema geenidest. Kuid kui pere üks laps võib saada isalt rohkem ja emalt vähem, on tema iseloom erinev teisest, kes sai võibolla emalt rohkem ja isalt vähem geene.

Isiksusepsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun