Elu on veider (0)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Mis määrab inimese elukäigu - pärilikkus või keskkond?

Mis määrab inimese elukäigu- pärilikkus või keskkond? Inimelu on lühike: sellesse on põimitud väga palju erinevaid tundmusi ja situatsioone ning valu. Kõigi elusaatused on erinevad, nagu on erinevad ka inimesed. Aga mis määrab inimese elukäigu, kas pärilikkus või keskkond? Siia ilma sündides on kõik inimesed nagu tühjad paberilehed, kui on olemas ilmsüüta ja patuta inimest, siis on selleks vastsündinud laps. Seda last hakkavad mõjutama vanemad, vanemate sõbrad, see koht kus ta elab jne. Laps kasvab ja aina areneb, osa temast on päritud tema vanematelt ja osa temast on tingitud keskkonnast. Mõlemad, nii pärilikkus kui ka keskkond, on tähtsad inimeste elukäigus. Pärilikkus mängib iga inimese elukäigus väga suurt rolli. Lapsed pärivad alati oma esivanematelt ja vanematelt midagi, mis on väga oluline nende elus. Näiteks iseloom, käitumine, tervis. On palju haiguseid, mis on pärilikud. Näiteks keegi, kellel on kolmekümne

Psühholoogia

1

doc

Mis määrab inimese elukäigu- pärilikkus või keskkond?

Mis määrab inimese elukäigu- pärilikkus või keskkond? Kõik inimesed on erinevad . Kui me siia ilma sünnime oleme abitud ja meie eest kannavad vanemad hoolt . Tänu neile oleme me suurteks sirgunud ja tänu nende õpetustele teame mida elult oodata. Meid mõjutavad vanemad , kes meid kasvatavad , nendega koos mõjutavad meid ka vana-vanemad , nende sõbrad ja nende harjumused , mis meile edasi kanduvad. Kõik inimesed on pärinud midagi oma vanematelt , olgu see halb või hea , aga me oleme kõik oma vanematesse. Mõned on pärinud oma lauluoskuse või oskab hoopis matemaatikat , mõned võivad pärinud olla mingi haiguse , mis nende suguvõsas võib olla. Kui emal on näiteks vähk , ei pea seda kindlasti pärima ka laps , võib juhtuda , et hoopis keegi teine nende perekonnast võib selle saada. Juhuseid võib olla mitmeid. Enamasti on inimesed peaaegu võrdsete võimalustega , kuid seda määrab palju nende pärilikkus ja nende ümbet olev keskkond. Pärime vanematelt palju

Psühholoogia

4

doc

Ülevaade psühholoogiakursusest

Psühholoogiateaduse definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt Kehamahlade teooria rajaja ja milles teooria seisnes Teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Humansitliku psühholoogia rajajad ja nende veendumused inimese olemuses Humanistliku psühholoogia rajajad on Carl Rogers ja Abraham Maslow. Nad lähtusid veendumusest et inimene on positiivne, loov ja arengut taotlev. Mida rõhutas Freud isiksuse arengus ja missuguseid meetodeid kasutas alateadlike protsesside uurimiseks psühhoteraapias Ta rõhutas alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste aastate mõju isiksuse arengule. Psühhoteraapias kasutas alateadlike protsesside uurimiseks hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit. Psühholoogiaga se

Psühholoogia

13

docx

Iseloomu kasvatamine, mis see on?

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kasvatusteaduste osakond ISELOOMU KASVATAMINE- MIS SEE ON? Referaat Õppejõud: Marika Veisson Tallinn 2009 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumise hetkest, kuni surmani. Maailmas on miljoneid erineva iseloomuga inimesi, kuid ometigi on neist nii mõnedki kasvanud sarnastel elutingimustel. Seega võiks arvata, et karakterit ehk iseloomu ei määra niivõrd keskkond vaid selle interpreteerimine. Antropoloogid eesotsas Franz Boasi (1858­1942) ja Cora du Bois'ga (1903­1991) olid aga veendunud, et ka inimese iseloom sõltub peamiselt kultuurist, milles ta üles kasvab: inimene on seda nägu, milline on teda ümbritsev kultuur. Valitseva arvamuse kohaselt jätab kasvatus ja kodune miljöö peale harjumuste ja komme

Lapse areng

1

docx

´´Minu unistuste õpetaja´´ - kirjand

´´Minu unistuste õpetaja´´ Birgit Roosileht Meie ümber on palju inimesi. Nad kõik on meile suuremal või vähemal määral eeskujuks, nad juhendavad ja õpetavad meid nii nagu nad arvavad, et on parim. Õpetajad on lasteaiakasvatajad, kooliõpetajad, vanemad, õed-vennad, sõbrad ja kõige suurem õpetaja on elu ise. Me oleme ümbritsetud inimestest, kes meid kogu aeg õpetavad, inimestest, kellelt me eeskuju võtame. Milline oleks siis see kõige parem õpetaja- eeskuju, see inimene, keda mina oma elu jooksul kohata tahaksin, tunda tahaksin? Minu unistuste õpetaja oleks keegi, kes meenutaks Vana-Kreeka õpetlast. Ta esitaks õigeid küsimusi, kuid mitte kunagi ei ütleks vastuseid. Ma arvan, et küsimused on olulisemad kui vastused, sest ilma küsimusteta ei saaks olla vastuseid. Küsimused panevad inimesed mõtlema, mõtlema vastustele. Näiteks Vana-Kreeka õpetlastel oli kombeks vastata oma õpilaste küsimustele k�

Eesti keel

2

docx

Bioloogia mõisted: geenid ja muu

Bioloogia mõisted: geenid ja muu pärilikkus ­ organismide omadus säilitada ja järgalstele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi DNA e. desoksüritoonukleünhape ­ rakutuumas kromosoomides paiknev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku infot geen ­ on DNA lõik, mis osaleb organ. ühe või mitme tunnuse kujunemises , geen on pärilikkuse algüksus ja need päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele kromosoom ­ valkudega seotud DNA molekul, mis paikneb rakutuumas Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka iga geen meie keharakkudes kahekordselt Ühe neist saame isalt, teise emalt. See tähendab, et ühel geenil on organismis vähemalt kaks vormi ehk alleeli Vanematelt saadud alleelid võivad olla kas ühesuguse või erineva mõujuga.Seda alleeli, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alti avaldub, nim. dominanteks alleeliks (geneetika ülesannetes ja ristamisskeemides tähistatakse suurte tähtedega). Inimsel on do

Bioloogia

Kommentaarid (0)