Kõik, mis kunagi oli Raamat „Kõik, mis kunagi oli” jutustab loo 1939. aasta Võidupühast kuni 23. augustini 1939. aastal, mil sõlmiti Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel mittekallaletungi pakt. Raamatus toimub sündmustik Eestis, alustades Palunurmest ning lõpetades Tallinnaga, kus peategelane Inge koos oma vanaisaga elas. Inge oli peale Palunurmest lahkumist tihedalt seotud oma sugulastega, kellega ta eelnevalt niivõrd kokku ei puutunud. Raamat polnud niivõrd köitev, kui arvasin seda alguses olema. Paljud tähtsusetumad tegelased ning üsna ootamatul hetkel toimunud teemavahetused tegid lugemise ebameeldivamaks, kui see oleks olnud konkreetsemalt kirjutades. Samas andis kirjutatu üsnagi hea ülevaate Eestis elust ja olust, nii vaesete kui ka nimekamate inimeste puhul. „Kõik, mis kunagi oli” sobiks just seletamaks lahti Eesti sõjaeelse ajaloo viimase iseseisvussuve tavainimeste elu, mitte sellal toimunud muu...
Karl Ristikivi Kõik, mis kunagi oli Kirjanduse Uurimustöö Tallinn 2012 Sisukord. 1. Sissejuhatus.....................................3 2. Arutlus.............................................4 3. Autorist............................................5 Sissejuhatus. Raamatu autoriks on Karl Ristikivi raamatupealkiri on kõik, mis kunagi oli. Raamatu printis välja Tallinna Raamatutrükikoda. Sarja on kujundanud Jüri Jegorva , maketti ja küljenduse tegi Villu Koskaru. Kaanefoto kujunduse tegi Jarek Jõepera ja autori foto on Eesti Kirjandusmuuseum. Raamat räägib mälestustest mis kunagi toimus kui inimesed olid noored ja lõpeb sellega ,et inimesed jäävad vanadusse ja lahkuvad taevasse. ...
Karl Ristikivi "Kõik, mis kunagi oli" Karl Ristikivi pagulusromaanis "Kõik, mis kunagi oli" on antud ülevaade Eesti Vabariigi lõppjärgust - tegevus toimub 1939. aasta suvises Tartus, Tallinnas ja Palunurme külas. Romaan "Kõik, mis kunagi oli" on ajaliselt täpselt määratletud põhiline tegevus toimub 23.juuni ja 23.augusti vahel. Ristikivi annab läbilõike ühiskonnast, mis veel ei aima oma saatust. Näiteks siis, kui teatatakse raadiost uudis MRP sõlmimisest, ei tee keegi mitte midagi. Sellest vaadatakse mööda, justkui oleks see lihtsalt üks kauge sündmus, mida raadio kajastab, kuid mis meie endini iial ei jõua. Teoses on kujutatud perekond Tammikuid, Malme, Pajusid, Vanatoasid ning Sibergleiche. Tööalase suhtluse, sõpruse või sugulussidemete kaudu on nad kõik omavahel seotud, ent vaatamata sellele kuuluvad erinevatesse ühiskonna kihtidesse. Hõlmates erineva eluala ning majandusliku seis...
Karl Ristikivi ,,Kõik, mis kunagi oli" sisukokkuvõte ,,Kõik, mis kunagi oli" kannab alapealkirja ,,Pilte ühest suvest". Tegevustik algab võidupäeva tähistamisega 1939. aasta 23. juunil ja jõuab Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimiseni 23. augustil. See on Eesti sõjaeelse ajaloo viimane iseseisvussuvi, kus nn Eesti aeg võis õitseda kogu täiuses, kõigi oma plusside ja miinustega. Romaani kirjutamist alustas Ristikivi juba Saksa okupatsiooni ajal Tartus, ent see ilmus alles 1946. aastal Vadstenas Rootsis. Eestis anti esimene teose trükk välja alles 2000. aastal. ,,Kõik, mis kunagi oli" on romaanidiloogia esimene osa, millele järgnes ,,Ei juhtunud midagi". Ristikivil oli kavas kasvatada sündmuste kroonika triloogiaks, kuid kirjaniku loodetud õnnelikku lõppu saatus Eestile tema eluajal ei pakkunud. Teose tegevus algab Palunurme kirikumõisas, mille vana praost August Tammik ootab oma asemiku saabumist. Vanuse tõttu on ta ...
Kirjuta vähemalt 400-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid noorte väärtushinnanguid ning suhtumist haridusse ja kultuuri. Arutle ka selle üle, millised väärtushinnangud iseloomustavad erinevaid põlvkondi. Võid tuua näiteid igapäevaelust, kirjandusest või filmikunstist. Pealkirjasta kirjand. (60 punkti) Noorte väärtushinnagud tänapäeval Tänapäeva avatud maailmas on inimese erineva tugevusega gruppide infoväljades, mis sageli esindavad osaliselt erinevaid väärtussüsteeme ja maailmapilte. Ajas on muutunud suhtumine kultuuri ja haridusse. Ajapikku on noored muutunud rohkem indivistiteks ja on suunatud rohkem oma edukusele kui ühiskonnale üldisele. Tänapäeva noored erinevad 40-50ndate põlvkonna noortest oma väärtushinnagute poolest: kui mitukümmend aastat tagasi peeti hariduse ja töö juures tähtsaks nendest tulenevat kasu ühiskonnale ja üldist silmaringi laiendamist, siis nüüd tõstetakse isikliku huvi ühis...
NSVL ja ENSV 31. Nõukogude Liit aastatel 1945-1985 Nikita Hrustsov: 1956-1958 haaras valituse oma kätte 1956-1964 valitses NSV Liitu Sulaaeg pehmendas re ziimi vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna erivaldkondades kehtinud piiranguid Lubas vangilaagrites olevad inimesed vabastada Lubas küüditatud koju Majanduskasv suhtles sotsiaalsete ja demokraatlike riikidega Tsensuuri pehmendamine Maisipoliitika ämbrisse astumine (Maisi ,,kasvatamine" NSV Liidus) 1964 tagandati valitsusest ja pandi koduaresti Leonid Breznev: 1964 1982 valitses NSV Liitu Seisakuaeg ehk stagnatsioon (kõikides ühiskonna valdkondades) Kehtestas rangemaid reegleid, hakkas majanduse allakäik Kehtestas käsumajanduse ja plaanimajanduse Majandus (millise majanduspoliitikaga oli tegemist Nõukogude Liidus) Käsumajandus ja plaanimajandus Kollektiviseerimine (ehk sundkol...
Douglas MacArthur Douglas MacArthur oli USA sõjaväelane ja armee kindral, kes juhtis Teise maailmasõja ajal USA relvajõude Vaikse ookeani sõjatandril. MacArthur oli USA avalikkuses väga tuntud ja kõrgelt hinnatud väejuht. Ta oli üks viiest meest, kes on tõusnud Ameerika armee peasekretäri kohale, mis on teine kõrgeim positsioon armees ja ainult 5 hõbetähega ohvitseridele. Samuti ainus mees, kes on kunagi saanud Filipiinide armee väli-marssaliks. MacArthur sündis 26. jaanuaril 1880. aastal Arkansases. Ta vanemad olid Mary Pinkney Hardy MacArthur ja Arthur MacArthur, Jr., kes oli USA armee kapten. Hiljem sai ta Austusavalduse Medali (inglise keeles Medal of Honor) oma saavutuste eest Ameerika kodusõja ajal ja ta edendati leitnant-kindraliks. Lisaks Douglasele oli neil veel kaks poega, kes surid noores eas. Neil oli range ja sõjaväelise korraga perekond. MacArthur kirjutas oma memuaaris “Reminiscences”: "Ma õpp...
Kuusalu Keskkool Bastille Referaat 2015 Bastille. Bastille oli kindlusehitiste kompleks Pariisis, mida tunti kunagi Bastille Saint-Antonie all. Võetud prantsuse sõnast "bastide", mis tähendab, linnust/kindlust. Bastille ehitati, et kaitsta Pariisi Saja-aastase sõja ajal Inglismaaga. Enne Bastille'd peamine kuninglik loss Pariisis oli Louvre, pealinna lääneosas, aga 14. sajandiks oli linn laienenud ja nüüd oli linna idapool inglaste rünnakuks avatud. Esialgne töö hakkas 1357. aastal, aga peamine ehitus hakkas alles 1370. aastal. Kindlus kuulutati välja vanglaks 1417. aastal. Bastille ehitus . Bastille, oli tegelikult algselt kindlustatud värav, kuid Charles VI muutis selle sõltumatuks kindluseks. Bastille oli 8 torniga, 30 meetrit kõrge ja samakõrguste seintega seotud ning seda ümbritses vallikraav, mis oli rohkem kui 24 meetrit lai. 17. sajandil ehitati põikki plokk, jagades sisehoovi ebavõrdseteks osadeks.Uuenduslik ...
Suveöö armastus Ajad muutuvad- inimloomus jääb samaks Ajad muutuvad ja koos nendega muutuvad ka inimesed, kuid inimloomus jääb ikka samaks. Põlvest põlve on muutunud inimeste väärtushinnangud ning iga põlvkonnaga omandatakse uusi teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud just antud eluhetkel. Näiteks, kui kunagi oli pattu tehes karistuseks ihunuhtlus normaalne siis tänapäeval ei tule selline karistus kõne allagi. Inimloomuses on nii head kui halba. Üheks negatiivsuseks on näiteks kadedus. See on üks omadus, mis on olemas igal inimesel. Mõnel rohkem, mõnel vähem. See on meie inimloomuses sees ja kui seda ei osata kontrollida võib see tekitada palju kahju. Ajalugu on meile näidanud, et kadedus võib olla see, mis viib riigi sõtta. Samuti ka ihk võimule, kuid siiski ei ole inimloomus õppinud kontrollima just nimelt neid emotsioone. Siiamaani ei osata võtta õppust laastavatest sõdadest ja ei os...
Väärtushinnangud läbi aegade- mis on muutunud ja mida see endaga kaasa toob? Tänapäeva ühiskonnas on inimeste väärtushinnangud muutunud suuresti võrreldes varasemaga. Tähtsustama on hakatud seda, mis sajand tagasi oli üks väiksemaid probleeme, või on tekkinud vastupidine efekt enam pole oluline see, mis kunagi määras kogu elu. Inimsed muutuvad, koos nendega ka väärtushinnangud, kuid tihtipeale võivad nende suurel erinemisel tekkida konfliktid. Väärtused on arusaamad heast ja halvast ning õigest ja valest. Neid mõjutavad haridustase, ümbritsevad inimesed ja kiirelt muutuv ning arenev ühiskond. Seoses kommunismi üleminekult demokraatiale on toimunud suured muutused inimeste väärtushinnangutes. Kui varem peeti tähtsaks eelkõige perekonda, haridust ning austust vanemate vastu, siis nüüdisajal hinnatakse matertiaalseid väärtusi. Elu põhiväärtused omandatakse juba lapseeas, need tulenevad kasvatusest ning saadakse kaasa kodust. Eet...
Kas Jüriöö ülestõus oli talupoegade mäss, poliitline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus? Jüriöö ülestõus on üks olulisemaid sündmusi Eesti ajaloos. See algas võõraste valitsejate vastu 23. aprillil 1343. Ülestõusu on nimetatud ka "Harju mässuks", ehkki see haaras ka teisi Eesti piirkondi, eriti Lääne- ja Saaremaad. See on üks jubedamaid ja julmemaid sündmusi, mis on kunagi toimunud Eesti aladel. Jüriöö ületõus oli rahvuslik vabadusvõitlus. See oli muistse vabadusvõitluse lõppvaatus, mis otsustas Eesti ala saatuse. Ülestõusuga tegid talupojad katse omariikluse poole, et olla vabad ja iseseisvad. Jüriöö ülestõus oli poliitiline üritus. See oli lihtsameelne. Poliitiliselt oli olukord keeruline, maa kuulus ikka veel Taani kuningale, kes ei suutnud ohjes hoida Harju-Viru vasalle. Adramehed teadsid, et Taanil oli plaan müüa Põhja- Eesti Ordule. Kohalikele elanikele aga lubati vastup...
Eestlane olen ja eestlaseks jään Eestlane on rahvas, keda peetakse tagasihoidlikuks ning küllaltki töökaks, kuna ta armastab keskmisest rohkem töötada kui mõni teine rahvus. Kunagi oli enamik eestlasi põlluharijad, kõigil oli oma põld, ja võib olla isegi väike loomakari. Kuid tekib küsimus, kes on üldse eestane? Kas ta on pelgalt soome- ugri rahvuskonda kuuluv töörügaja või midagi hoopiski erilisemat. Siin otsest vastust ei olei, kuid on midagi, mis meid- eestlaseid ühendab. Eesti rahvas on pidanud läbi elama raskeid aegu. Meie kodumaast on üle käinud suur hulk riike ning sõdu. Me oleme pidanud elama aastaid võõra võimu all, lootes, et kunagi saab Maarjamaa vabaks. Tänasel päeval saame me elada vabas Eestis. Eestlased on saavutanud oma ieseisvuse peamiselt just tänu kokkuhoidmisele, mis meis kõigis sisemuses peitub. Olgugi, et see tihtipeale välja ei paista, kuna keskmine eestlane on tavapärasemast tagasih...
EUROAKADEEMIA Karina Repetun RS1E Kas religioon võib olla konfliktide põhjuseks või on ta ainult konflikti võimendaja Essee Juhendaja : Enn Liimets Tallinn 2013 Kas religioon võib olla konfliktide põhjuseks või on ta ainult konflikti võimendaja ? Selle essee eesmärgiks on välja selgitada ja tõestada kas religioon on vaid konfliktide põhjuseks või nende tugevdajaks. Teema on väga raske, kuid elus on palju näiteid, mis näitavad, et tänapäeval on religioonil neutraalne positsioon poliitikas. Tavaliselt, ei sega religioon end poliitilistesse konfliktidesse, kui nendes mainitaksegi religiooni, siis vaid poliitikute initsiatiivi tõttu. Kunagi oli kõ...
Eellugu Jugoslaavia kuulutati välja 1943. aastal ning nimetati Jugoslaavia Demokraatlikuks Föderatsiooniks. See moodustati endise Jugoslaavia kuningriigi jäänustest. 1946. aastal muudeti see Jugoslaavia Föderaatiivseks Rahvavabariigiks ja 1963. aastal Jugoslaavia Sotsialistlikuks Föderatiivseks Vabariigiks. Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik kehtis Teise Maailmasõja lõpust aastani 1992, millal see Jugoslaavia sõdade ajal ametlikult laiali lagunes. See oli kommunistlik riik, mis koosnes tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Makedooniast, Montenegrost, Serbiast ja Sloveeniast. 1992. aastal kaks järele jäänud riiki moodustasid liidu, Serbia ja Montenegro, ametlikult Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat. Üldkirjeldus Üheksakümnendatel mõjutas piirkonda tugevalt endiste Jugoslaavia Vabariikide vahel p...
Milles väljendu Egiptuse kõrgkultuur? Mikk Ludvi 10. a Egiptus on olnud mitutuhat aastat riik, kus on mitu riigi valitsemiskorda, Egiptus on olnud riik kus on olnud mitmekülgne kultuur ning seal on siiamaani erinevad usundid ja kultuurisuunad. Egiptuse algusajad, need kus meie praegune sivilisatsioon ka teab midagi on olnud minu arust imeline. Egiptus jaguneb 5 ajaliseks perioodiks 1. Ühtne Egiptus 3000 eKr 2. Vana riik 2650- 2130 eKr 3. Keskmine riik 1950- 1960 eKr 4. Uus riik mis oli umbes 1550 -1075 eKr ning 5-es ajajärk ´´Hiline periood ´´ mis kestis 1075- 525 eKr. Ühtne Egiptus ehk ''varajane periood'' 3000 aastat eKr liitsid Ülem- Egiptuse valitsejad ühtseks riigiks. Pärimuse kohaselt tegis seda kuningas Menes, kes oli rajanud ka uue pealinna ''Memphise.'' Olid aastad mööda läinud ja tekkis uus aeg...
Näljamängud Kirjanikust Suzanne Collins on 1962. Aastal sündinud Ameerika Ühendriikida kirjanik. Tal on 2 last, 2 kassi ning ta on abielus. Oma karjääri alustas ta lastele mõeldud teledaadete stsenaristina. 2008. Aastal ilmus ta raamat ,,Näljamängud", samanimelise triloogia esimene osa, millest tehti ka 2012 film. Kokkuvõte Seal, kus asus kunagi Põhja-Ameerika, on nüüdseks Panemi riik, mis koosneb 12'st vaesest ringkonnast ning ühest säravast Kapitooliumist. Varem oli piirkondi olnud kokku 13, aga peale suurt ülestõusu hävitati 13. ringkond ja rahvale meeldetuletuseks, et Kapitoomiumi vastu ei saa miski ega keegi, hakati korraldma iga aastaseid Näljamänge. See on võitlus elu ja surma peale, mida näidatakse üle terve riigi igas televiisoris otseülekandena. Mängude võitja saab kuulsuse ja rikkuse, kaotus ...
Lord George Noel Gordon Byron (1788 1824; suri 36aastaselt) Byron oli luuletaja, kes oli oma eluajal üle-euroopaliselt tuntud nii tormilise elukäigu, erakordse isiksuse kui suurepärase loomingu tõttu. Sündis 22. jaanuaril 1788 Londonis. Byroni isa "Kapten" Jack Byron oli abielus juba varem ja sellest abielust sündis 1784 Byroni poolõde Augusta, kellest hiljem kujunes üks luuletaja lähedasemaid inimesi. Pärast Augusta ema surma (poolõde kasvas üles oma vanaema juures) abiellus isa samal aastal (1894) uuesti Byroni emaga Catherine Gordon oli väike, paks ja pika ninaga; samas aga pärines vanast soti suguvõsast, oli väga rikas, haritud, kokkuhoidlik, äkkvihaga ja uhke oma päritolule. Isa poolt põlvnes tulevane luuletaja põlisest aadlisoost, ning Byroni isa Jack oli priiskaja, julge, ilus ja kindlameelne. Catherine maksis pidevalt pillava isa võlgu, kuid armastas oma mehega koos ka pidutseda. Catherine armastas oma meest piiritult...
Uudised USA-l üllatuslikult suur majanduskasv. USA majandus kasvas neljandas kvartalis kodumajapidamiste kulutuste ja kasvava ekspordi toel 3,2 protsenti, kuid paigalpüsivad palgad ei luba selle aasta alguses kasvukiirust hoida, kirjutab Reuters. -Postimees, 30. jaanuar Schumacherit tuuakse koomast välja. Seitsmekordse vormel-1 sarja maailmameistri Michael Schumacheri mänedžer Sabine Kehm kinnitas, et meest on hakatud tasapisi kunstlikust koomast välja tooma. Kehm kinnitas BBC-le, et Schumacheri rahustite ja ravimite doose on hakatud vähendama, mis tähendab, et teda püütakse koomast välja tuua. Vormelilegendi mänedžer lisas, et tegemist on pikaajalise protsessiga ning kinnitas, et enne koomast äratamist oli Schumacheri seisund endiselt stabiilne. Seitsmekordne maailmameister kukkus 2013.a lõpus 29. detsembril, kui oli suusatamas Prantsusmaa Alpides. Eile BBCle antud intervjuus ütles Hartstein, et tem...
Kõne Vabariigi aastapäeva puhul Austatud õpetaja, klassikaaslased! Eelmisel neljapäeval, 24. veebruaril, oli Eesti Vabariigi 93. aastapäev ja see on sündmus, mida tuleks kindlasti tähistada, riik korraldab selle puhul paraadi ja päev lõpeb presidendi piduliku vastuvõtuga, mida meist ilmselt kõik on näinud. Meie, eestlased, oleme üks väiksema rahva- arvuga rahvas, kellel on oma riik. Me oleme suutnud eestlust elus hoida ka siis, kui meie riik ei kuulunud meile endile. Jah, Eestil on raske olnud, kuid nüüd on rasked ajad möödas, riigi jõukusele pürgimist näitab ka eurole üleminek, mis toimus selle aasta alguses. See näitab meie taset Euroopas ja üldse kogu maailmas: ,,Jah, Eesti on juba arenenud riik, neil kehtib euro." Me võime olla õnnelikud, et Eestis on praegu ra- hulik elada ja kehtib demokraatia. Näiteks Egiptuses, Liibüas, Tuneesias ja mujal, kus kehtib diktatuur, on rahvas astunud riigikorra vastu ül...
Vägivallaks nimetatakse jõu või sõna kasutamist vaimse või füüsilise vigastuse tekitamiseks ja seda vastu ohvri tahtmist. Sageli võib see tugevalt mõjutada kannatanu edasist elu. Mis ajendab inimest teisi alandama ja julmalt kohtlema ning mis on selle tagajärjed? Ajalugu vaadates võiks arvata, et inimene oli minevikus palju agressiivsem. Mitmed sõjakäigud, linnade laastamised ning riikide vallutamised olid tavalised. Lähiajal on olnud suuremamõõtmelised vägivallaaktid kaks maailmasõda. Valimatult hävitati uusi tehnoloogiaid kasutades kõike, mida peeti vaenlase omandiks. Terved linnad olid varemetes, tsiviilelanikke hukkus miljoneid ning paljusid tapeti päritolu põhjal. Sõja lõppedes jagunes maailm kaheks, kus ühes oli demokraatlik kord ja teises totalitaarne, mille puhul hoiti maid koos sõjaväe kasutamise ähvardusel. Nüüd on aga uueks ohuks terroristid, mis näitab, et inimene pole suutnud oma agressiivsust maha suruda. ...
Habsburgide dünastiast pärit Austria keisrinna Maria Theresia elulugu ja aastad 1717-1780 Austrias. Lõik näiteks: Maria Theresia oli üks mõjuvõimsam valitsejanna 18.sajandi Euroopas. Tema valitsemisajal viidi täide ulatuslikke reforme, mis andsid tõuke riigi moderniseerumisele. Täiustati riigivalitsemist, korraldati ümber sõjavägi, parandati talupoegade olukorda, viidi sisse üldine koolikohustus, kohtupraktikas kaotati piinamine. Kuigi Maria Theresia keelustas oma riigis jesuiitide tegevuse, võib tema valitsusaega pidada Austria barokse katoliikluse õitsenguks. Teda on peetud eriliseks valitsejannaks, kuna ta suutis olla korraga nii armastav ema kõigile oma 16-le lapsele, hea ja toetav abikaasa kui ka mõjukas valitseja. Kui Maria Theresia 13. mail 1717 sündis ei näinud keiser Karl VI veel temas oma troonipärijat. Maria Theresiat ja tema nooremat õde ei kasvatatud sugugi eesmärgiga, et nad võiksid kunagi valitsemisülesandeid täitma h...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Dmitri Sostakovits Muusikaajalugu Tallinn 2012 Dmitri Dmitrijevits Sostakovits sündis 25. september 1906 Peterburis ja suri 9. august 1975 Moskvas. Ta oli Nõukogude Venemaa helilooja ja pianist. Ta oli üks tunnustatumaid heliloojaid 20. sajandil. Dmitri Sostakovitsit ja tema muusikat iseloomustab filosoofilises plaanis kõige paremini madal sotsiaalne valulävi ning kõrgendatud tundlikkus kõigi inimlike ja sotsiaalsete probleemide vastu. Venemaa totalitaarses ühiskonnas polnud tal mõistagi kerge seda oma heliteostes väljendada. Dmitri Sostakovitsi isa oli keemik, ema pianist. Ta lõpetas Leningradi Konservatooriumi pianisti ja heliloojana aastal 1925. Olnud lisaks viljakale heliloomele 1937. aastast peale tegev ka muusikaõppejõuna, aga sattus 1948 lõplikult Stalini põlu alla, misjärel sai elatist teenida vaid filmimuu...
LUGEMINE Rein Raud "Kivi" 1. Noormeest ja neiut paelusid poes väga erinevad asjad. Neiut paelusid poes esemed, mis sisaldasid mälestusi tema lapsepõlvest. Näiteks vaskne kohvikann, lõigatud klaasist kastekann, hiiglaslik merekarp ja paljud muud esemed. Neiu on iseloomult uudishimulik ja rahulik. Uudishimulik, kuna teda huvitasid kõik esemed. Ja rahulik, kuna ta ei kiirustanud edasiminekuga vaid tahtis rahulikult poes ringi vaadata. ("Ma võiksin jääda siia õhtuni," ohkas neiu, võttis riiulilt hiiglasliku merekarbi ja asetas selle enda kõrva juurde. ; "Ainult natuke," palus neiu. Nüüd oli ta tähelepanu pälvinud vana vaskne kohvikann. "Meil oli kunagi kodus ka täpselt niisugune.") Noormeest paelusid poes hinnad. Ta jälgis esemeid, kuid pigem seetõttu, et mõista, kuidas hinnad koostatud on. Noormees on ettevaatlik ning peab materiaalset väärtust elus kõige tähtsamaks. ...
Saaremaa Ühisgümnaasium Kobraste elu Eestis referaat Autor: Juhendaja: Kuressaare 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................... .3 1.KOBRASTE JÄLJED.........................................................................................................4 1.1Liikumisjäljed.......................................................................................................................4 1.2.Toitumisjäljed..................................................................................................................... 4 1.3Väljaheited........................................................................................................................... 4 2.KOBRASTE PESAD JA TAMMED.....
Haapsalu Gümnaasium MÄLESTUSTE MÄLESTUS Uurimistöö Eva Liisa Saag 11. b klass Juhendaja õpetaja Taimi Vilta Haapsalu 2011 SISSEJUHATUS Tsiteerigem romaani ,,Tõde ja õigus viienda osa lõppu: ,,Nõnda jäi Indrek üksi kääksuva kaanega kirstu juurde, millel pidi olema veel Vargamäe Krõõda aegne lõhn. Indrek polnud kunagi seda Krõõta näinud, sest ta suri enne, kui Indrek sündis, aga tema nime ja mälestustega puutus ta igal pool kokku, kui ta liikus Vargamäel. Indrekul endal polnud temast mälestusi, vaid tema mäletas ainult teiste mälestusi, temal oli nii öelda mälestuste mälestus. Ja äkki tundus talle siin kirstu ääres seistes, et kogu elu polegi muud kui ainult mälestus või mälestuste mälestus, kõik ülejäänu on tühine, et selle võiks rahulikult loovutada. Ju...
Arutlus inimestevaheliste suhete kohta romaani "Suur Gatsby" Romaanis on palju erinevaid suhteid, paljute erinevate inimeste vahel. Pealmiselt armastavad mitmed üksteist, aga tegelikult on teisiti. See kõik on üsna keeruline. Üritan aru saada mis kõikide vahel toimub. Daisy ja Gatsby, on kunagine paar mis oli sellel ajal kui Jay oli veel sõjaväes. Sellest ajast saadik pole ta Daisyt unustanud, kuid Daisy abiellus varsti Tomiga. Gatsby teadis, mida Daisy tahtis mehest. See oli rikkus ja ühiskonnas kõrge positsioon, kõik mis Tomil olemas oli. See oli vaieldavalt üks Daisy peamisi põhjuseid miks Tomi armastada. See afäär, mis nende vahel tekib, on üsna ebatasane. Daisy on Gatsbyle suhteliselt kinnisideeks, kuid Daisy on edasi liikunud sellest, mis nende vahel kunagi oli. Daisy teab, et ei saa kunagi täita seda, mida Gatsby talt ootab, jätta Tom maha ja olla Gatsbyga. Ka kuuendas peatükis, Plaza stseenis ta o...
Rõõm ja Mure Vargamäel Vargamäele tulid kõik suurte lootuste ja unistustega. Niisamuti ka Andres, kes tuli mööda künklikku teed koos Krõõdaga ning juba samal ajal arutledes, mida siin paigas teha annab ning kuidas tema lapsed seda tööd jätkavad. Kuid kunagi ei lähe miski plaanipäraselt, ta polnud arvestanud naabertaluga, eesotsas Pearuga, kellele meeldis alati teha igasuguseid krutskeid ning panna proovile Andrest, et näha mis mees teine õige on. Samuti oli Vargamäe loodus väga karm ning võitlus maaga nõudis palju vaeva ja higi. Üheks suuremaks väljakutseks Vargamäel on loodus. Ümbrus on kõik soine ning igasugused tööd nõuavad suuri pingutusi. Andres on sihikindel, valmis tegema lõputult tööd, et jõuda tulemuseni. Näiteks võib tuua hoonete juurdeehitamise ning parandamise, mis samuti ei lõppenud kunagi, alati jäi ruumist puudu, kuid Andres ei andnud kunagi alla. Ka põldudega oli üksjagu tööd põldudelt...
"Oliver Twisti seiklused" Charles Dickens Raamatu peategelaseks oli Oliver Twist. Ta kasvas üles praktiliselt üksinda, ilma ema ja isata. Ema suri Oliveril haiglas, siis kui Oliver sündis. Keegi ei teadnud Oliveri isa ega ema nime, seega mõeldi talle nimi välja tähestikulises järjekorras. Ta elas orbudekodus, kus oli tal väga raske ning karm. Kui ta sai üheksa aastaseks, oli tal aeg orbudekodust lahkuda ning asuda uude kohta. Talle tuli järele mister Bumble. Mr. Buble oli väga tõsine ning karm mees. Oliverir oli algselt hea meel, et sai selle jubeda naise, missis Manni, juurest minema. Missis Mann mängis, et ta on hea inimene ja hoolib lastest, kuid tegelikult peksis ta vaeseid lapsi ja lapsed kartsid teda. "Kas tuled minuga kaasa, Oliver?" küsis mister Bumble majesteetlikul häälel. Oliver pidi juba vastama, et läheb suurima rõõmuga kaasa ükskõik kellega, ku...
Kirjandusteose analüüs Koostaja: Sten Kangilaski Koostaja: Sten Kangilaski 8.12.11 ,,Pimedad" Maurice Maeterlinck Tln Perioodika 1996 1. Teose sisu lühikokkuvõte Kuus pimedat istusid kuskil kivi või kaljurahnu juures, natuke eemal oli mingi kirik või loss. Tegelasteks olid pimedad inimesed, osad sünnist saati pimedad, osad hiljem pimedaks jäänud, mõni pimedaks jäänu suutis veel mingit moodi ähmaselt näha, mitte selgelt, kõigest pii...
Tere, õpetaja Kantorek ! Läänerindel 1917 Saime Teie kirja kätte ning aitäh selle eest. Igatseme elu, mis meil kodus oli. Kõikjal oli soojust, hellust ja armastust. Nüüdseks on kõik muutunud. Kirjutame Teile elust, mis meid iga päev rindel saadab. Saatsite meid rindele kui olime alles koolipoisid. Praeguseks oleme rindel olnud juba peaaegu ühe aasta. Meid oli koolist rindele minnes kakskümmend, tänaseks on kahjuks langenute nimekirjas meie Josef Behm, kellele sattus mürsukild silmadesse ja Franz Kemmerich, kellel oli jalg amputeeritud ning kelle tervis iga päevaga halvenes. Meenutasime, kui jätsime perroonil hüvasti oma lähedastega. Meie vanematel oli väga raske leppida, et pojad rindele võitlema lähevad. Meie vanemad ja lähedased muretsevad iga päev meie pärast, sest kunagi ei tea, mis rindel juhtuda võib. Meil on kahju, et peame vanematele sellist hingepiina valmistama. Koolis oleme Teilt pa...
Naine mehe kõrval ,,Tõde ja Õigus" esimeses osas saab päris head ülevaadet, milline oli naise elu kunagi ja annab võrrelda tänapäeva naise eluga. Naise elu ei olnud sugugi kerge, võime võrdluseks kõrvale võtta tänapäeva naise elu. Alustades naise panust kodutöödesse oli väga võrdne mehe omadega, kui tänapäeval on mehele antud raskemad tööd nagu näiteks raskete asjade vedamine vms, siis kunagi pidi naine hoolitsema väga paljude asjade eest, nii loomade, laste, aiamaa, söögi tegemise ja muu keerukamate tööde eest , isegi kui naine oli rase, mis minu arust on absurdne. Raamat annab mõista, et mees ja naine oli võrdne ja töö on töö, kuid see võrdsus oli ainult tööde tegemisel, kui vaadata eraelu, siis see küll nii võrdne polnud. Mees käib pubides, saab sõpradega kokku, joovad, aga naine enamus ajast on kodune hoolitsedes laste eest ja ei käi niimoodi väljas, kui siis ainult suuremate tähtpäevade puhul, ...
Randlaste elu kujutamine August Mälk räägib oma romaanis ,,Õitsev meri" põhiliselt armastusest nii mere kui ka teise inimese vastu. Põhiprobleemiks on enesemõistmine ning samuti on suur tähtsus tööl, mille eesmärgiks on täide viia oma unistusi, mis ei taha kuidagi õnnestuda. Inimene, kes on kunagi ranna ääres elanud, teab mis tunne on, kui peab sealt eemal olema. Raamatu peategelane Hannes, kes oli põikpäine kuid innukas, oli terve oma elu elanud mere ligidal Turja talus oma ema, isa, õe ning kahe vennaga. Kuid saatuse vingerpussid ei lase inimesel kunagi teha seda, mida ta ise tahab, vaid juhib kuhu juhtub. Saatuse tahtel maailmas ringi rännates Hanneselegi kodu- ja mereigatsus peale ning tänu sellele ta sinna ka naasis. Hannese vastandiks see-eest on tema kõige vanem vend Arno, kes ei olnud just kõige parema iseloomuga. Tema ihkas vabadust ega viitsinud kodukohas konutada. Ta lahkus juba suhtelis...
Peresuhted Andrese ja Krõõda suhted Andres armastas oma esimest naist Krõõta, kuid nagu tollele ajale kombekohane ei näidanud Andres oma tundeid välja nii nagu seda tehakse tänapäeval. Andres rabas Vargamäel tööd juba esimesest päevast alates. See oli ka põhjuseks, miks Andres ja Krõõt said vähe koos olla ja oma õnne nautida. Maal on alati nii olnud, igal ühel on oma kindlad tööd ja tegemised, mis tuleb ära teha. Andres suhtus Krõõta kui oma abilisse. Hoolimata naise kiitsakast välimusest ja mitmel (4) korral ka lapseootusest, tegi Krõõt kõiki raskeid talutöid, mis vajasid tegemist. Andresel ei tulnud kunagi pähe mõte, et Krõõt võiks vajada veidi puhkust ja abi. Andres uskus, et Krõõda ja oma tulevaste poegade abiga suudab ta teha korda Mäe talukoha ja olla parem Peaarust. Krõõt oli noor, sihvakas ja peene kondiga naine. Hoolimata oma umbusust mehe plaanidesse, järgnes Krõõt oma mehele kõikjale ja aitas Andrest kõiges nagu ühele korral...
Libahunt - kas fantaasia või tegelikkus . * Libahunt on müüt mis on m6eldud v2lja inimeste endi poolt.Kuid olevust kuid sellist ei ole kunagi eksisteerinud.Läbi aegade on välja õeldud igast ,,hirmu jutte" kuid kunagi pole need kinnitust leidnud.Nagu antud loos ja selle raamatu ajas, oli libahunt kui 1 kardetuimaid väljamõeldisi, kuid kunagi pole need kinnitust leidnud,et need üldse olemas on olnud. Raamatus vanaema ütles väiksele tüdrukule pere pisemaile piigale kui tema oli parasjagu õppimas ja väljas oli hundi ulgumist kuulda et:" Ära kutsu metsa kutsut!" selle tsitaadi alusel võib ütelda et rahvast olid need metsakutsud juba l2bi aegade hirmutanud ja sellest ei saadud üle kuni nüüdis ajani mil hakati neid küttima. Antud kontekstis kui ,,libahunt" oli Tiinale antud eelkõige kadueduse tõttu. Kuna Tiina sai omale peigmehe keda tahtis Mari.Mari oli sunnitud selle välja mõtlema kuigi ta teadis et seda Tiina ei ole.Tiina sai selles...
,,Eest ära" Anna Haava See luuletus oli lühike ja tabav. Lihtsate lausetega oli ära seletatud, mida öelda taheti. ,,Eest ära" rääkis sellest, et elu läheb kiiresti ja tuleb eest ära tulla või sellega kaasa minna. Ei ole kasulik jääda ühe koha peale seisma, sest aeg ei jää kunagi ootama. Ootama jäädes võib hoopis head võimalused käest lasta. Tuleb ise midagi ära teha, et oma tahet saavutada. Mulle meeldis see luuletus sellepärast,et mõte oli kergesti mõistetav ja kohe selge. Luuletus oli väga sügava mõttega ja pani mõtlema, et ei ole kasulik kunagi elus seisma jääda, tuleb tegutseda ja pidevalt eluga edasi liikuda. Kui ei taheta edasi minna oleks targem eluvankrilt eest ära tulla,et see omasoodu liikuda võiks. ,,Kui oleksin tundnud sind varem" Doris Kareva See luuletus on küll pikk, kuid mõte on täiesti selgelt olemas. Luuletuse ehitus oli väga imelik, iga salm koosnes ühest lausest, mis oli 4 rea peale ära jagatud. Hästi palju oli ...
Tallinn 2015 ,,Vennas" Külastasin 23. detsembril Eesti Draamateatrit. Vaatasin Tõnu Õnnepalu näidendit ,,Vennas", mis lavastatud Aleksander Eelmaa poolt. Etendus räägib loo Tõnu Õnnepalu leitud kirjade põhjal, mis ta leidis paar aastat tagasi Hiiumaale ostetud talust. Kirjavahetus kahe venna vahel, mis võttis aset aastatel 1915-1939, kuid on epiloogiga sõjajärgsetest aastatest, sest viimane kiri saadeti 1967. aastal. Jakob, kes oli meremees ning läks elama Ameerikaase ja Villem, kes oli küll hingelt seiklushimuline ning käis I maailmasõjas tsaariarmees ja siis ka Vabadussõjas iseseisva Eesti eest, jäi lõpuks Hiiumaale talu pidama ja ema eest hoolt kandma. Lugu on jutustatud vend Villemi vaatepunktist ning seetõttu juhtumused Jakobi elust on katkendlikud. Jakobile kasvab Ameerika elu kiiresti külge ning ta üritab suures linnas läbi lü...
Referaat Õmblusmasinate ajalugu Airi Nairis Õ3 Käsitsi õmblemise kunst on üle 20 000 aasta vana. Esimesed nõelad olid tehtud loomade luust ja sarvedest ning niidina kasutati loomade kõõluseid. Esimesed rauast nõelad leiutati 14 sajandil ning silmadega nõelad 15 sajandil. Esimest võimaliku õmblusmasina patenti seostatakse saksa leiutaja Charles Weisenthaliga 1755 aastal. Talle väljastati patent nõelale, mis pidavat sobima mehaanilisele õmblusmasinale, kuid teadaolevalt ei valmistanud ta kunagi toimivat seadet ning ei suutnud nõelale sobivat masinat isegi kirjeldada. Järgmisena anti patent õmblusmasinale välja inglasele Thomas Saintile aastal 1790. Patent väljastati talle jooniste alusel ning suure tõenäosusega ei ehitanud mees ise kunagi toimivat protodüüpi, sest hiljem kui üritati tema jooniste põhjal masinat ehitata ei ...
Verised trellid Oli kord üks vihmane ja pime reede pärastlõuna. Kolm viienda klassi poissi: Mart, Vladimir ja Uno mõtlesid minna peale kooli vanasse vanglasse mängima ja vempe viskama, sest Mardi vend oli naljaga rääkinud neile, kui lahe seal on, kuid nad polnud kunagi kuulnud, miks see hoone maha jäeti ning, mis seal tegelikult peitus. Pärast viimast tundi asusid nad teele. Koolimajast vanglani oli 2 kilomeetrit, mille poisid läbisid jalgsi poole tunniga. Kui nad jõudsid viimaks vanglani, seisis neil ees viie meetri kõrgune raudaed, kuid neid see ei heidutanud, sest nad leidsid ühe väikse augu, kust pääsesid vaevata sisse. Sel hetkel, kui Uno hakkas vangla uksest sisse minema, kuulsid nad järsku üht karjet, mille peale poisid ehmusid ning otsustasid visata näppe sellepeale, kes siseneb esimesena vanasse hoonesse. Kaotajaks osutus Mart, kelle juhtimisel ka siseneti hoonesse ning nad otsustasid ühiselt pär...
Katkend ,,Väikesest Printsist" Viiendal päeval selgus mulle väikese printsi elu saladus. Ilma igasuguse keerutamiseta küsis ta minult: ,,Kui lammas sööb põõsaid, siis sööb ta ka lilli?" ,,Lammas sööb kõike, mis ette juhtub." ,,Isegi lilli, millel on okkad?" ,,Jah, isegi lilli, millel on okkad." ,,Aga milleks need okkad siis on?" ,,Okastest pole mingit kasu, see on lilledest lihtsalt õelus." ,,Oh!" Aga väikese vaheaja järel sõnas ta mulle mingi jonniga: ,,Ma ei usu sind! Lilled on õrnad. Nad on lihtsameelsed. Nad kaitsevad ennast nagu oskavad. Nad arvavad, et okastega on nad hirmuäratavamad... Või sina arvad, et lilled..." ,,Ah, ei, ei! Ma ei arva mitte midagi! Ütlesin, mis parasjagu pähe tuli. Mul on siin praegu tõsised asjad käsil!" Ta vaatas mulle hämmastunult otsa. ,,Tõsised asjad!" Ta nägi mind, nagu ma olin, haamer käes, sõrmed õlist mustad, kummardumas mingi asja kohale, mis paistis talle väga inetu...
Elulugu Siim Saaresalu Elu on täis seiklusi, õppimist, vaimukust ning igasugu muid asju. Minu eas paljusi asju pole veel toimunuudki, aga mõned saan ma ikka nimetada. Siin ma nendest räägingi. Esimene asi mis ma mäletan, oli aeg, kui käisin väikeste laste mängutoas või teise nimetusega Väikese Päikese rühmas. Olid jõulud ja pidin minema sinna oma emaga, sest külla pidi tulema jõuluvana. Erilist mis ta seal tegi ma ei mäleta, aga seda mäletan küll, kuidas a pidin jõuluvana habet paitama. Rühmast sain ma endale esimesed sõbrad samuti, kellega siiani suhtlen. Rühmas käisin ma ajal, kui olin lasteaia esimeses rühmas. Esimesest rümast ma suurt midagi ei mäleta, ainult seda et me olime teinud ämbriga ühe liiva torni. Samal ajal kodus juhtus igasugu põnevaid asju! Ma olen mäletama jäänud üht erilist kiike, mille peal ma alati magama jäin. Tavaliselt kui ma selle peal kiikusin, lükkasid mull...
Unustatud maailm Kõik asjad mis on maailmas loodud ei jää siia igaveseks ning kuulub minevikku. Kuid mineviku abil saab luua uusi ja paremaid ideid mis võiksid tuleviku elu parandada. Kogu elu Maal muutub inimestele aina kergemaks kuid selle tagajärjel halveneb kõik see ühtne keskkond kus me kasvame ning kõik see elamine muutub kinniseks. Kuid minevikust ei tohi kaua kinni hoida sest on alati põhjuseid miks see tagasi ei tule ning seda muuta ei saa. On asju mis muudavad isiku mõtteid ja aitab kaasa neil maailma parandamisel kuid alati peab olema ühtne kogukond mis toetab seda ellu viia. Kui kunagi kiviajal inimesed säilitasid andmeid või infot kiviseinadele koopamaalingute abil, et edastada nende abil teistele elusolenditele nende olemasolust siis täna kasutatakse andmekogumeid mida salvestatakse erinevatele kõvaketastele mis võivad säilitada tavalise kooliõpilase kodutöödest kuni maailma saldusten...
Kurb lugu. Neljapäeval, umbes kella üheksa paiku õhtul. Kaks noort, poiss ja tüdruk jalutavad käest kinni. Nad on juba pikka aega täielikus vaikuses kõndinud, aga neile meeldib nii. Nad lihtsalt naudivad teineteise lähedust, ilma sõnadeta. Poisi küsimuse peale, et kas kaaslasel on külm, noogutab tüdruk tagasihoidlikult. Sõnagi lausumata annab poiss tüdrukule oma jope. Vastutasuks saab ta ainult tüdruku sooja naeratuse, ei midagi muud. Nad ei taha sõnadega rikkuda seda, mis neil on. Mõni juhuslik mööduja võib naeratades öelda, et armas paar, aga nad on midagi enamat, kui lihtsalt armas paar. Lund hakkas sadama. Suuri ja valgeid lumehelbeid langes maha, alguses hõredalt, hiljem juba tihedalt. Tüdruk puges rohkem poisi jope sisse. Ta nuusutas. See oli seesama lõhn, mis poisiga alati kaasas käib. Nad vaatasid teineteisele pikalt otsa ja jätkasid oma teekonda kaubandus- keskusesse. Kuigi ol...
Magav Mõrv Agatha Christie Gwenda Reed, kes oli 21 aastane abielu naine, tuli laevaga Inglismaale. Giles oli ta mees, kes tuli Inglismaale hiljem, sest ta töö ei võimaldanud koos Gwendaga tulla. Aga naine oli sellega nõus ja otsis ennem maja ära. Lõpuks ta leidis selle maja, millest ta oli unistanud, mitte väga suur, ega liiga väike, vaid parajalt vanamoeline koos ilusa aiaga. Ta ajas paberiasjad korda ja lasi ka Gilesile pärandatud mööbligi ära tellida, mis sobis ideaalselt sinna. Gwenda hakkas majja ka tapeeti valima. Alustas just magamis toast, sest ta oli juba mõelnud millist tapeeti sinna tahab. Nimelt moonidega, kus on väiksed võililled kõrval. Hakkas vanat kappi eest ära tõstma ja järsku kiljatas ning läks värisedes voodile. Seinas oli sama tapeet, mis ta oli ette kujutanud, siis ta hakkas järgi mõtle...
Kirjandus. Franz Kafka "Protsess" XII klass Alo Neil Mölder XIIk (EKSTERN) Tooge välja modernismile omalikke jooni Nagu ka "Protsessis", võib kogu modernisliku kirjanduse olulisteks joonteks pidada üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku, endiste tavade ja normide eitamist, nende ümbermõtestamist täiesti uutel alustel, usaldamatust kõikvõimalike illusioonide suhtes jne. Tegemist ongi just sedasorti sürrealistliku romaaniga. Iseloomustage Josef K.-d ja teisi tegelasi Josef K. teose peategelane, kes töötab pangas. Ta on ambitsioonikas, taibukas, igati kompetentne ja pigem arutlev kui lahke. Oma arreteerimise pärast satud mees üha suuremasse depressiooni ja halveneb ka tema töö kvaliteet....
Uus tüdruk Meie klassi tuli selle kooliaasta alguses uus õpilane. Tema nimi oli Maria. Ta kolis meie väikesesse ,,kolkalinna" Valgast. Maria oli ilus tüdruk. Tal olid tumedad pikad juuksed ja helesinised silmad. Tema keha oli pikk ja sitke, võib isegi öelda, et modellilik. Tema riided ei tundunud kallid, kuid ometi oli ta oma tagasihoidlikkuses ülimalt stiilne. Maria ei rääkinud kaasõpilastega, kuid vastates õpetaja küsimustele, kuulsin tema häält. See oli pisut kähe ja madal, kuid justkui hellitas mu kõrvu. Olin kindel, et Maria meeldis kõigile meie klassi- ja ka kooli poistele ning nii mõneski tüdrukus, kaasa- arvatud minus, tekitas see pehmelt öeldes trotsi. Juba mõni nädal peale kooli algust, märkasin kuidas minu klassiõde Mariale kollasele märkmepaberile kirjutatud nõmedusi seljale kleepis. Tema vihikutesse soditi lollusi ning kotist näpatud isiklikud asjad ringlesid tunniajal käest kätte. Mari...
Maailm aastal 2008 Aasta 2008 on olnud maailma jaoks sündmuste rohke aasta nii majanduses, poliitikas kui ka tavaelus. Maailm oli 2008. aasta lõpuks tundmatuseni muutunud ja inimeste elu oli läinud raskemaks kui kunagi varem. Aastal 2008 on toimunud maailmas mitmeid märkimisväärseid sündmusi, mis on mõjutanud iga inimest, näiteks majanduskriis, Barack Obama valimine USA presidendiks, Venemaa-Gruusia sõda, nafta hinna kõikumine, Kosovo iseseisvuse väljakuulutamine, India ja Pakistani suhete teravnemine, piraatide tegevus Adeni lahes, orkaanid, maavärinad jne. Halva kõrvale mahtus ka palju head, sealhulgas olümpiamängud, kus Gerd Kanter võitis Eestile kettaheites kulla, ja Ingrid Betancourti ja teiste pantvangide vabastamine. Kogu maailm jääb mäletama seda aastat ilmselt ühe suurema kriisiaastana, mis mõjutab maailma tulevikku. Majanduskriis sai alguse sellest, et USA andis inimes...
Vanaema ja vanaisa armastuslugu Minu vanaema Emma kohtus Kasahstanis eesti noormehe Jaaniga, kes tuli sinna puhkama oma ema juurde . Sel ajal elas vanaema terve suguvõsa Kasahstanis. Jaan pole tegelikult mu päris vanaisa aga ta on mulle nagu päris. Mu pärisvanaisa suri kui mu isa oli väike. Jaan ja Emma kohtusid klubis nad tantsisid ja tundsid ,et meeldivad teineteisele väga. Nad hakkasid tihti koos jalutama ja väljas käima. Mõne kuu pärast otsustasid nad käima hakata, mu isa, kes oli paari aastane ei seganud nende koos olemist. Jaan otsis endale Kasahstanis tööd ja vanaema töötas medõena. Neil oli oma maja ja koduloomad kelle eest nad hoolitsesid . Kasahstanis oli elu lihtne nagu maal. Isa kasvas ja sirgus vaikselt noormeheks ja paari armastus õitses. Nad elasid Kasahstanis kokku 8 aastat ja vahepeal käisid Eestis külas Jaani venna ja teiste sõpprade juures. Lõpuks otsustasid nad Eestisse kolida ja nii nad tegidki. Algus...
TOIT JA SÖÖGIRÕÕM KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. MILLIST OSA TEEPÕÕSAST KASUTATAKSE TEE TEGEMISEKS? 2. SOOLA SAAB PUU SEEST. ÕIGE VÕI VALE? 3. MILLEST OLI TEHTUD HANSU JA GRETE LOOS NÕIA MAJA? 4. MIS KALA VALITI EESTI RAHVUSKALAKS? 5. KAS TOMATILEHED ON MÜRGISED? 6. KES TOITUVAD SÖÖDAST? INIMESED VÕI LOOMAD? 7. MESILASED TOODAVAD TAIMEDE ÕITEST SAADAVAST NEKTARIST MAGUSAT TOIDUAINET. MIS SEE ON? 8. MIS ON LOODUD SELLEKS, ET PALJU NÄRIDA, AGA MITTE KUNAGI ALLA NEELATA? 9. MILLINE NEIST EI OLE TERAVILI: KAER, OAD VÕI NISU? 10. MILLISE LOOMA PIIMAST TEHAKSE FETAJUUSTU? TOIT JA SÖÖGIRÕÕM KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. MILLISE LOOMA PIIMAST TEHAKSE FETA JUUSTU? 2. KUI PALJU KAALUS MAAILMA SUURIM SO...
Unes tantsija Elas kord üks orvust neiu, Marlene, kelle suurimaks südamesooviks juba tillukesest tüdrukust peale oli saada tantsijaks. Tüdruku õnnetuseks oli ta aga lapsest peale olnud ratastoolis ning arstid polnud talle suuremat paranemislootust kunagi andnud, kuid tüdrukul oli kange iseloom ning ta oli kindel, et see ei ole veel kõik. Orbudekodus peeti teda rumalaks tüdrukuks, kes ei suuda endale reaalsust tunnistada. Igal ööl nägi Marlene unes, kuidas ta hõljus imekaunilt mööda tantsupõrandat justkui sulgkerge linnuke. Alati oli kohal ka juubeldav publik, mille iga liige Marlene õrnust ja graatsilisust ammulisui imetles. Ühel ööl, kui neiu taaskord enda unenäos tantsu vihtus, märkas ta publiku seas ühte erilist noormeest, kellelt ta enam pilku ära ei saanud. Tal oli tunne, et on noormeest varem kohanud. Ärgateski oli Marlenel sees soe tunne ning tema mõtetes keerles vaid see salapärane noormees. Terve ...
Armastus päästja või mitte? ,,Armastada see tähendab leida õnn teise inimese õnnest," on öelnud filosoof Leibnitz. Armastus on tunne, mida pole kunagi osatud lõplikult sõnadesse panna. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes ja käitumises ning põhineda vanemlikel instinktidel, harjumustel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Millised tagajärjed võivad olla pimesi armastamisel? Kas armastus võib olla päästja? Kuidas armastus muudab meid? Armastus asetab roosad prillid meie ninale ning näitab maailma ja inimesi just sellisena, nagu me seda näha tahame. On inimesi, kes kaotavad armudes pea ning näevad armastatud inimeses ainult head. Armastus muudab mõned inimesed pimedaks. Gustave Flaubert'i romaani ,,Madame Bovary" tegelane Charles on pimesi armunud Emmasse. Naine ihkab rikkust ja kingitusi. Ta tahab käia teatrites ja kontsertidel, kuid Charlesile sellised tegevused ei meeldi. Emma peab om...
annaabi.ee 
