Kõne Eesti Vabariigi aastapäeva puhul (2)

Kõne Vabariigi aastapäeva puhul
Austatud õpetaja, klassikaaslased!
Eelmisel neljapäeval, 24. veebruaril, oli Eesti Vabariigi 93. aastapäev ja see on sündmus, mida tuleks kindlasti tähistada, riik korraldab selle puhul paraadi ja päev lõpeb presidendi piduliku vastuvõtuga, mida meist ilm­selt kõik on näinud.
Meie, eestlased, oleme üks väiksema rahva­arvuga rahvas, kellel on oma riik. Me oleme suutnud eestlust elus hoida ka siis, kui meie riik ei kuulunud mei­le endile. Jah, Eestil on raske olnud, kuid nüüd on rasked ajad möödas, riigi jõukusele pürgimist näitab ka eurole üleminek, mis toimus selle aasta alguses. See näitab meie taset Euroopas ja üldse kogu maailmas: „Jah, Eesti on juba arenenud riik, neil kehtib euro.“
Me võime olla õnnelikud, et Eestis on praegu ra­hu­lik elada ja kehtib demokraatia. Näiteks Egiptuses, Lii­büas, Tuneesias ja mujal, kus kehtib diktatuur, on rah­vas astunud riigikorra vastu üles. Kunagi nõukogude ajal oli ka siin, Eestis, diktatuurlik kord ja inimesed ela­sid hirmus . Eesti on teinud mitmeid samme oma ise­seis­vu­se ja demokraatia tagamiseks ja tugevdamiseks, näi­teks NATO -ga liitumine ja Euroopa Liitu astumine , kuid me ei tohi siiski hetkekski unustada Eesti geo­graa­fi­list ja poliitilist asendit maailmas.
Eesti luuleema Lydia Koidula on öelnud: „Ei hõbedat, kulda leidu me maal…“. Kuid ometi võime Eestit rikkaks maaks nimetada, sest rikkus ei seisne ju ainult materiaalsetes väärtustes. Meil on rikas kultuuri­pärand ja meie loodus on väga mitmekesine . Meil on 4 eriilmelist aastaaega ja paljud välismaalased tulevad just Eestisse, et nautida meie loodust: metsi, rabasid, niite . Meil leidub nii kõrgustikke, orge kui ka tasan­dik­ke. Bioloogiline mitmekesisus on samuti kõrge – näi­teks leidub Eestis 2 taimeliiki, mida mitte kuskil mujal maa­ilmas ei ole: soojumikas ja Saaremaa robirohi. Ees­tis elab palju erinevaid rahvaid ja see ainult rikastab rii­ki: eestlased, venelased, ukrainlased , valgevenelased, soom­lased jpt. Eesti keel on väga rikas keel, juba ainu­üksi sõnale „suurepärane“ on 15 täpselt vastavat süno­nüü­mi. Meie keel olevat ka maailmas kauniduselt esi­me­se kolme seas. „Sõida tasa üle silla“, kõlab ju kaunilt?
Kuigi on väga palju positiivset , tuleb rääkida ka negatiivsest. Eestlasi jääb aina vähemaks, iive on ne­ga­tiiv­ne. Sajand tagasi oli perekonnas 5-10 last, nüüd ainult 1-2. Eestlasi juhindab mõte: „Miks peaks mina midagi muutma, las teised hoopis teised teevad seda“. Suur on ka väljaränne, kuna noored inimesed lä­he­vad laia ilma õnne otsima ega naase enam. Loodame, et Ees­­tis peredes sünnib rohkem lapsi ja eestlasi tuleb juur­de rohkem, kui lahkub
Seega tähistagem kõik koos Vabariigi aasta­päe­va, sest meil on, mida tähistada, riik milles me ela­me on kau­nis igas mõttes. Ja nagu ütles Lennart Meri: „Eest­las­te ajalugu ulatub minevikku üle viiekümne sa­jan­di, Eesti riik ulatub minevikku aastani 1918“. 93 aas­tat Ees­­ti riiki on täis saanud. Hinnakem iga hetke, milles saa­­me koos eksisteerida. Hoidkem eestlust elus iga­ves­ti!