Magav M�rvrv Agatha Christie Gwenda Reed, kes oli 21 aastane abielu naine, tuli laevaga Inglismaale. Giles oli ta mees, kes tuli Inglismaale hiljem, sest ta t�rv�rv ei v�rvimaldanud koos Gwendaga tulla. Aga naine oli sellega n�rvus ja otsis ennem maja �rvra. L�rvpuks ta leidis selle maja, millest ta oli unistanud, mitte v�rvga suur, ega liiga v�rvike, vaid parajalt vanamoeline koos ilusa aiaga. Ta ajas paberiasjad korda ja lasi ka
Jane Eyre lapsepõlv. Jutustus algab päeval, kui Jane on 10-aastane ja tema onupoeg John on 14- aastane ja nende vahel toimub kaklus. Jane on orb, tema vanemad on surnud. Tema ema oli pärit kõrgema seisusega jõukast perekonnast, kuid ta armus vaesesse vaimulikusse ning vanemate vastuseisust hoolimata abiellus temaga. Ema isa, Jane vanaisa, vihastas seisusevastane abielu üle niivõrd, et jättis tütre pärandusest ilma. Umbes aasta peale abiellumist sai Jane isa oma pastori tööd tehes tüüfuse ja paarpäeva hiljem sai isalt selle ka ema ning mõlemad surid. Jane onu, ema vend mr Reed võttis lapse oma majja, kuid kui Jane oli saanud 1-aastaseks suri ka onu. Enne surma võttis mr Reed oma naiselt mrs Reedilt lubaduse, et too kasvatab Jane nagu oma last. Mrs Reed oli võimukas naine, ta sai kogu majapidamisega hakkama, kõik kuulasid ja austasid teda välja arvatud tema lapsed: Eliza, Georgiana ja John. Eliza oli kangkaelne ja isekas, kuid sündinud ärivaistuga tüdruk, teda
''Lissaboni öö'' Erich Maria Remarque Oli öö Lissabonis, mis oli täidetud põgenikega, kõik tahtsid seniks Ameerikasse, kuni Euroopa eluolu rahuneb. Jälgiti laevu, mis sõitsid Ameerika poole. Kuid raske oli saada viisat ja laevapiletid olid kuid ette väljamüüdud ja üpris kallid, mis ei andnud lootust enamikel põgenikel Euroopast lahkuda. Tänaval kõndis põgenik, kes murdis pead, kuidas oma naise Ruthiga Ameerikasse jõuda, sest neil polnud pileteid ja elamisluba Portugalis pidi paari päeva pärast lõppema. Ilma elamisloata olid lood kehvad. Tänav oli suhteliselt tühi, siiski märkas põgenik üht meest tänaval edasi-tagasi käivat. Esimese hooga kartis põgenik, et tegu on politseiga ning ta võetakse vahi alla. Ta otsustas rahulikult eemale kõndida, kodu poole, et mitte liigset tähelepanu äratada. Meed aga kõndis talle järgi ning kõnetas teda ja pakkus talle kahte piletit New Yorki ja viisad.
''Lissaboni öö'' Erich Maria Remarque Oli öö Lissabonis, mis oli täidetud põgenikega, kõik tahtsid seniks Ameerikasse, kuni Euroopa eluolu rahuneb. Jälgiti laevu, mis sõitsid Ameerika poole. Kuid raske oli saada viisat ja laevapiletid olid kuid ette väljamüüdud ja üpris kallid, mis ei andnud lootust enamikel põgenikel Euroopast lahkuda. Tänaval kõndis põgenik, kes murdis pead, kuidas oma naise Ruthiga Ameerikasse jõuda, sest neil polnud pileteid ja elamisluba Portugalis pidi paari päeva pärast lõppema. Ilma elamisloata olid lood kehvad. Tänav oli suhteliselt tühi, siiski märkas põgenik üht meest tänaval edasi-tagasi käivat. Esimese hooga kartis põgenik, et tegu on politseiga ning ta võetakse vahi alla. Ta otsustas rahulikult eemale kõndida, kodu poole, et mitte liigset tähelepanu äratada. Meed aga kõndis talle järgi ning kõnetas teda ja pakkus talle kahte piletit New Yorki ja viisad.
Sada aastat üksildust Autor: Gabriel Garcia Marquez Sisu: Palju aastaid hiljem, kui kolonel Aureliano... See oli savist linn nimega Macondo. Seal linnas käisid mustlased, kes alati midagi endaga kaasa tõid. Üks kord tõid nad magnetid. Kuna ta isa Jose Arcadio Buendia oli alkeemik oli ta neid huvitatud. Ta ostis need ära ja käis majast mjja seda näitamas kuidas kõik kadunud asjad ka välja tulevad... hiljem tahtis ta sellega kulda maa põuest kätte saada, kuid ainuke mida ta sai oli raudrüü. Varsti tõid mustlased ( nimega Melquiades) luubi, millega kõik põlema pandi. Siis pidi muidugi ka Jose selle saama , ta katsetas sellega nii palju et oleks isegi maja põlema pannud. Tema naine Ursula Iguaran oli muidugi mõista väga murelik. Varsti tuli mees avastusele, kui oli päevi päikest vaadelnud , et maa on ümmargine kui apelsin. Seda fakti toetasid ka mustlased, kuna mujal oli see juba tõestatud. Kui mustlased t
Jane Eyre Sisukokkuvõte Lapsepõlv Jane Eyre on orb. Tema vanemad surid tüüfusesse, kui ta veel väike oli. Raamatu alguses on ta 10-aastane ja elab Gatesheadis. Seal elab ta oma tädi, Sarah Reed'i, ja tema pere juures. Sarah Reed on tema onunaine. Tema onu on samuti surnud. Sarah vihkab Jane'i algusest peale. Onu viimaseks sooviks, olles oma surivoodil, oli ,et Sarah lubaks, et hoolitseb Jane'i eest. Tema onu oli alati eelistanud Jane'i oma lastele, ning sellepärast Sarah Jane'i ei salli. Onu surmaga lõppes Jane'i hea põli Gatesheadis (raamatu alguses oli onu juba surnud). Peres elab peale tema veel kolm last: John, Eliza ja Georgiana. John peksab teda pidevalt ilma põhjuseta, kuid keegi ei kaitse teda. Kõik kohtlevad teda kui valetajat ja kurjategijat. Ainus, kes tema vastu vähegi lahkust üles näitab, on üks majateenija Bessy. Tema laulab talle ja räägib lugusi. Jane armastab nimelt üle kõige lugeda, eriti meeldib talle vaadata reisiraamatuid ja sealseid pilte. Ta
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
Kuues sõrm Autor: Helga Nõu Peategelased: Karina, Pärt ja Marius See raamat räägib sellest, kuidas üks 16-aastane tüdruk, Karina, sõidab Tartusse operatsioonile, kus ta on doonoriks oma vennale, Anarile. Anaril avastati aasta tagasi raske haigus ning vajab nüüd uut neeru. Kõige paremini sobis selleks doonoriks tema, Karina. Olles Tartu bussis, mõtleb ta terve tee, et kuidas ta lasi oma vanematel end ära rääkida ning doonoriks olemiseks kirjaliku nõusoleku andis. Karina loodab jubedalt, et enne haiglasse jõudmist võiks juhtuda mingi ime et ta ei peaks operatsioonile minema, sest ta kardab. Temaga samas bussis sõidab Tartusse ka Pärt. Pärt istub Karina taga ning tõmbab ninaga õhku, et tunda Karina lõhna. Tartu juba paistab, kuid midagi pole veel juhtunud. Buss jõuab bussijaama, inimesed hakkavad maha liikuma, Karina jääb meelega kõige viimaseks. Kuid bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asfaltile. Ta ajab end püsti ja läheb pingile istuma
Kõik kommentaarid