August Mälk - "Õitsev Meri " (5)

Randlaste elu kujutamine
August Mälk räägib oma romaanis „Õitsev meri“ põhiliselt armastusest nii mere kui ka teise inimese vastu. Põhiprobleemiks on enesemõistmine ning samuti on suur tähtsus tööl, mille eesmärgiks on täide viia oma unistusi , mis ei taha kuidagi õnnestuda.
Inimene, kes on kunagi ranna ääres elanud, teab mis tunne on, kui peab sealt eemal olema. Raamatu peategelane Hannes , kes oli põikpäine kuid innukas, oli terve oma elu elanud mere ligidal Turja talus oma ema, isa, õe ning kahe vennaga. Kuid saatuse vingerpussid ei lase inimesel kunagi teha seda, mida ta ise tahab, vaid juhib kuhu juhtub. Saatuse tahtel maailmas ringi rännates Hanneselegi kodu- ja mereigatsus peale ning tänu sellele ta sinna ka naasis.
Hannese vastandiks see-eest on tema kõige vanem vend Arno , kes ei olnud just kõige parema iseloomuga . Tema ihkas vabadust ega viitsinud kodukohas konutada. Ta lahkus juba suhteliselt teose alguses ära maailmamerele tööle, perele vahesl kirjutades ja raha saates, kuid hiljem ei andnud ta endast märku ning keegi ei teadnud temast enam midagi.
Randlaste elu pole kunagi kerge olnud. Kuna Hannese pere oli vaene elatusid nad põhiliselt sellest, mis meri neile andis. Seepärast tekkis mehel ka unistus ehitada mootorpaat, mis muudaks nende elu kergemaks.
Rand ja romantika käivad käsikäes nagu ka selles romaanis. Hannesel oli läbi elu 3 suurt armastust. Esimene oli Niida , kes oli päris rikkamast perest, mis sai ka paarile saatuslikuks, kuna tolle isa lihtsalt keelas neil kohtumise. Kuigi suurim põhjus selleks oli see, et mees neiu juures käis ning nad sellega vahele jäid.
Liida oli ära üks ära hellitatud naisterahvas , kellega Hannes kohtus ühel peol. Samuti oli ka naise ema üks õel inimene. Nad abiellusid, kuid sellele suhtele sai saatuslikuk mehe isa haigestumine – nimelt jäi ta halvatuks. Hannes pidi minema tallu tolle eest hoolitsema, kuid Liida ei suutnud temaga seal üle paari päeva olla ning läks tagasi Tondioja tallu. Hiljem ei tahtnud ka Hannes sinna põldude ja metsade sisse tagasi. See näitab ka mehe suurt kiindumust ja hoolivust oma pere suhtes.
Enne Liidat oli Hannes armunud Taalisse, kellega tal oli väga palju ühist. Naine oli töökas, veidi tagasihoidlik ja üldse hea inimene. Paar sai ka lapse, millest mees sai alles lõpus teada, kuigi ta kahtlustas juba ammu , et see on tema oma. Lõpuks nad ka abiellusid, ning hakkasid koos oma võsukest kasvatama. Hannes otsustas selle kasuks osaliselt ka selle pärast, et ta nägi, mis oli saanud Niinast – ta suitsetas ega olnud enam see sama armas tüdruk kes enne. Kuid Taali seevastu oli kena ning töökas neiu.
Tegelikult kõik, kes seal rannaäärses külas elasid armastasid merd . Seda näitab ka see, et isegi Arno ei hüljanud seda, vaid läks hoopis sinna tööle. Ning Hannes, kes käis Aafrikas ja mujal reisimas ning elas rikkas talus peremehena, naasis ikka tagasi oma rannakülakesse ning alustas seal oma uut elu koos Taaliga.
August Gailit ’i teos „Õitsev meri“ oli algul küll veidi segane, kuid lõppkokkuvõttes väga huvitav raamat. Paljud võivad end seostada nende tegelastega ning elada kaasa kõikidele draamadele ja juhtumisetele, mida see sisaldas.
Kes on kunagi olnud randlane , jääb selleks elu lõpuni, elagu ta kasvõi tuhandeid kilomeetreid merest eemal. Seal, kus on süda, tahab tagasi ka hing, mida näitab ka Hannese naasmine oma kallisse tallu.