Kõrgema riskitasemega toiduained Toit, millel on väljend ,,kõlblik kuni", ei kõlba toiduks pärast märgistusel esitatud kuupäeva möödumist. Toit, millel on väljend ,,parim enne", ei ole pärast esitatud kuupäeva möödumist enam parimate omadustega, kuid on teatud aja jooksul söögikõlbulik . Allikas:https://maablogi.wordpress.com/2012/08/21/mis-erinevus-on-kolblik-kuni-ja-parim-enne- toidul/ Tõepoolest, "parim enne" näitab rohkem toidu kvaliteeti kui ohutust. Selline toidukaup võib kaotada oma lõhna- ja maitseomadusi, muutuda võib tekstuur või konsistents, laguneda võib emulsioon, väheneda võib vitamiinide sisaldus. "parim enne" tähtaja ületanud toidukaup ei muutu üldjuhul inimesele ohtlikuks. Erandiks on munad, mida ei tohi ei müüa pärast "parim enne" tähtaja möödumist Toidu müüja, kes pakub müügiks "parim enne" ületanud toitu, peab: 1. suutma tõestada, et vastav toit on ohutu; 2. "parim enne" tähtaja ületanud toidu müük peab
sattuvaid jäätmed on orgaanilised jäätmed, mida saaks tegelikult mõnel muul viisil targalt ära kasutada [2]. 1. TOIDUJÄÄTMED Toidujäätmed on toit, mis ei ole ära tarbitud ning on ära visatud. Toidujäätmed on toidu tootmisel, turustamisel või tarbimisel tekkinud jäätmed. Umbes kolmandik kogu maailmas toodetud söögist raisatakse või jääb kasutamata, kuid siiski üle miljardi inimese ei saa päevas piisavalt süüa ning nälgivad. Hinnanguliselt visatakse Euroopa Liidus igal aastal 88 miljonit tonni toitu, mille kulud on umbes 143 miljardit eurot. Toidujäätmete tõttu raisatakse ka muid ressursse maad, vett, energiat ning tööjõudu. Kui raiskame toitu siis raiskame ka maavarasid. Sööki raisatakse tootmishela ning tarneahela igal etapil alates põllumajandusest kuni tarbimiseni [1]. Euroopa komisjon avaldas 2010. aastal uuringu tulemused, mille kohaselt tekitab inimene 179 kg toidujäätmeid aastas. See uuring
1. Toiduhügeeni üldnõuded · Müüdav või mingil muul viisil üleantav toit peab olema ohutu inimese tervisele ning vastama seaduses ning teistes õigusaktides sätestatud nõuetele · Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid või võõrkehi · Riknenud, saastunud või mikrobioloogiliselt mittev astavat toidutooret ja toitu käidelda on keelatud 2. Toiduhügeeni eiramise tagajärjed Heast toiduhügeenist saadav kasu · Töötajate haigestumine Tarbija rahulolu · Tarbiate haigestumine Kooskõla seadustega · Valmis toodangu kadu Toidu säilivusaja pikenemine · Trahvid Head töötingimused · Ettevõtte tegevuse lõpetamine 3. Toiduhügeen- meetmete summa, mis on vajalik toidu ohutuse ja tervislikkuse tagamiseks. 4.Toiduhügeeni määravad tegurid · Ruumid,
kallimad kui keskkonnasäästlikumad toiduvalikud. Liha süüa võib tulla soodsam kui maitsvat taimetoitu valmistada. Paljudel inimestel puuduvad ka oskused valmistada maitsvat taimetoitu. Lihatoite on enamike jaoks palju lihtsam valmistada. Paljud inimesed isegi ei mõtle, et võiks teha nädalas paar lihavaba päeva, sest teadlikkus selles valdkonnas on niivõrd väike. Suur, suur probleem on toiduraiskamine ja nii üle kogu maailma. Väga suur murekoht on toit, mis jääb poodides üle sest neid ei tohi säilimiskuupäeva tõttu müüa. Eestis on enamikes poodides siiski soodushinnaga müügis parim enne kuupäevaga tooted. Kuid neid ei osteta kõike ikka ära ning need lähevad raisku. Parem võimalus oleks need ehk viia nendele, kellel neid läheb vaja. Kuid eks ka see ole rakse, sest tegutsema peab kiirelt, enne kui need täitsa halvaks lähevad. Neid toiduaineid ei tohi ka visata tavalistesse prügikastidesse, sest sealt võivad ’’prükkarid’’ need leida
· Pesemata aedvili · Toidukahjurite (kärbeste ja prussakate) juurdepääs toidule · Isiklike hügieeninõuete eiramine. Nakatumisviisi poolest jagunevad soolenugilised : · munad valmivad lõplikult väliskeskkonnas ( solkmed) · munad valmivad lõplikult loomorganismis või kalades.(laiuss, paeluss) 11 Helmintooside vältimine · Väliskeskkonda ( maapinda, vett) peab kaitsma soolenugiliste munadega saastumise eest. · Tarvitades toiduks keetmata köögivilju, puuvilju ja marju tuleb neid pesta jooksva vee all. · Käsi tuleb tingimata pesta seebi ja harjaga. 7. KÄITLUSETTEVÕTTE TÖÖTAJATELE ESITATAVAD NÕUDED JA ISIKLIK HÜGIEEN Käitlemisettevõtte töötaja peab hoidma isiklikku puhtust ning kandma puhast tööriietust ja vajadusel eririietust ning peakatet, jalanõusid, mis on kergesti puhastatavad või ühekordselt kasutatavad. Töötaja peab teavitama töökohta oma tervisehäiretest, haigustest, kontakteerumisest
puljongipulbrile ja -kuubikutele supikonti ja liha mitte kasutada põhitoiduna konserve või konservidel põhinevaid toite pakkuda iga päev rukkileiba, puu- ja köögivilju, piimasaadusi ning liha või kala anda iga päev lastele köögivilju (köögiviljade hulka ei arvestata kartulit), sh värskeid o pakkuda lasteaedades toore segaköögiviljasalati asemel köögiviljalõike pakkuda värskeid puuvilju vähemalt kolm korda nädalas valmistada puuviljal põhinevat magustoitu vähemalt kaks korda nädalas kalatoite valmistada üks kord nädalas (sellest kord kuus rasvasest kalast) vältida lihatooteid (viinerid, sardellid jm), neid võib kasutada paar korda kuus laste toidu valmistamisel on soovitatav kasutada võid või searasva rasvainena, majoneese ja margariine kasutada laste toidus harva
1. Toidu seadusandluse eesmärgid (Toiduseadus, EL seadusandlus) EL seadusandlus on kolme tasandiline: EL määrused - on liikmesriikides otsekohalduvad, see tähendab, et neid tuleb täita ilma, et nende sisu oleks sätestatud vastava liikmesriigi õiguses; EL direktiivid - sisu tuleb Eesti õigusaktidesse üle võtta; EL otsused - otsekohalduvad vaid nende suhtes, kellele otsused on suunatud. Eesmärgid on sarnased EL seadusandlusega: Vältida ohte inimese tervisele (tagada ohutu toode, tagada toodete ja tooraine jälgitavus kogu ahela ulatuses) Toiduseaduse eesmärkideks on: tagada tarbijale ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit; tagada toidu kohta adekvaatse teabe jõudmine tarbijani, mille alusel oleks võimalik teha oma valikuid. 2. Toiduvaldkonnas järelvalvet teostavad institutsioonid? Järelevalve kõikides käitlemisvaldkondades? Järelevalve jaekaubanduses ja toitlustusasutustes? Vastavalt toiduseadusele teostavad toidu kontrolli ehk riiklikku j�
mis on rohkem kui pool kilogrammi toitu. Väiksema kehakaaluga, istuva eluviisiga 17 inimestel ja ülekaalulistel, on soovitatav portsjonite arv väiksem. Üks portsjon on umbes 1 40-grammine rukkileiva viil, 1dl teraviljaputru või 100g keedetud kartuleid. Teisel olulisel korrusel on puu- ja köögiviljad ning marjad, päevas soovitatakse vähemalt 2 portsjonit puuvilju ja marju ning 35 portsjonit köögivilju. Eriti tuleb rõhutada seda, et köögiviljade osa võib suurendada kuni 9 portsjonini. Siia gruppi kuulub ka täismahl ja nektar. Üks portsjon sellel korrusel on umbes 100g köögivilja, 100g puuvilju, 2dl marju või dl täismahla. Kolmandal korrusel on piim ja piimatooted, liha, kala ja muna. Nende toidugruppide päevane portsjonite arv on ühesugune: piimatooteid 24 portsjonit, liha-kala-muna 2-5 portsjonit
1. TOIT JA SELLE TÄHTSUS Iga toiduaine, mis turule jõuab, peab olema tarbijale ohutu ning vastama kvaliteedi- nõuetele. Selle tagamiseks on välja antud vastavad õigusaktid. Nõuded, millele turustamisotstarbeline toidutoore ja toit peavad vastama, on järgmised. 1. Toit peab olema ohutu inimese tervisele. 2. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi. 3. Keelatud on käidelda riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu. 4. Toit peab vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. 5. Loomsele toidule esitatavad erinõuded: 1) värskena müüdav või muul viisil üle antav liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusel tunnistatud toidukõlblikuks, mida tõendatakse veterinaartõendiga; 2) loomset toidutooret ja toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustatud ravimit, ravimitaolist või hormonaalse toimega a
(Homutov, 2011) 2.3. Miks ei ole geneetiliselt muundatud toit inimorganismile kahjulik? Geneetiliselt muundatud toidud ja toiduained on esimesed söödavad tooted maailmas, mis enne müüki jõudmist läbivad ülipõhjaliku kontrolli, peaaegu sama põhjaliku nagu ravimid. “Kui miski on ohutu, siis just see toit,” ütleb Tallinna Tehnikaülikooli Geenitehnoloogia Keskuse juhataja Erkki Truve. (Koik) 11 Professor Truve sõnul on ameeriklased söönud muundatud geenidega toitu juba kuus aastat ning teadaolevalt pole selle tõttu keegi surnud. “Niiöelda katse paarisaja miljoni ameeriklasega on ilmselt kõige kindlam näitaja.” (Koik) Toit, mis on saadud geneetiliselt muundatud taimedest või loomadest, sisaldab lisaks nende endi geenidele ühte või paari uut geeni, mis on laboris sinna sisse viidud. (Koik) Professor Truve soovitab kasutada mõisteid “geneetiliselt muundatud toit” või “muundatud geenidega toit”
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Nimi ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Nimi, MA Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................4 1 KAUBAMÄRGI MÕISTE, ARENG JA KAITSE...........................................................5 1.1 Kaubamärgi mõiste.....................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi liigid.......................................................................................................5 1.3 Kaubamärgi ajalugu maailmas...................................................................................6 1.4 Kaubamärgi ajalugu Eestis..................................................................................
maitsestatakse vanilli, köömnete või riivitud tsitrusviljade koorega. Taignal lastakse pool tundi seista ja vormitakse kahe lusika abil pallid. Need praetakse fritüüris kuldkollaseks. Serveeritakse vahetult peale valmimist suupistena või järelroana. KÜPSETATUD KOHUPIIMAROAD Kohupiimapudingud serveeritakse tavaliselt järelroana. Peale kohupiima kasutatakse neis rosinaid, värskeid või kuivataud puuvilju ja marju. Kohupiimapudingu valmistamiseks lisatakse peenestatud kohupiimale suhkruga vahustatud munarebud, manna, maitseained ning muud retseptis näidatud ained. Maitsestamiseks sobivad vanill, köömned, riivitud tsitrusviljade koor. Lõpuks lisatakse ettevaatlikult juurde vahustatud munavalged. Kohupiimapudinguid keedetakse pudinguvormis vesivannil või küpsetatakse praeahjus. Mass tõstetakse võitatud vormi ja keedetakse vesivannil 20 - 30 minutit
hautatud porganditest valmistatud ja mannaga läbi keedetud püreed. Kotletimass maitsestatakse soola, suhkru, köömnetega, magus mass aga vanilli, tsitrusviljade riivitud koorega. Vormitakse ümarad kotletid, paneeritakse need jahus või riivsaias ja praetakse vähese rasvaga kahelt poolt kuldkollaseks, kotletid võib panna 5-7 minutiks ahju järelvalmima. Kohupiimapudingud- Serveeritakse järelroana. Peale kohupiima kasutatakse neis rosinaid, värskeid või kuivatatuid puuvilju ja marju, sukaade. Valmistamiseks lisatakse peenestatuid kohupiimale suhkruga vahustatud munarebud, manna, maitseained ning, muud retseptuuris näidatud ained. Maitsestamiseks sobivad vanill, köömned, tsitrusviljade riivitud koor. Lõpuks segatakse ettevaatlikult munavalged. Kohupiimapudinguid keedetakse pudinguvormis veevannil või küpsetatakse praeahjus. Mass tõstetakse võitatud vormi ja keedetakse veevannil 20-30 minutit. Pudinguid
ühtlasi toimunud ka eemaldumine tervislikust toitumisest. TERVISLIK TOIT Missugune on tervislik toit? Tuleb silmas pidada, et peale päeva jooksul söödud toidu koguse on tähtis tähelepanu pöörata ka toidu kvaliteedile tervislikum on tarbida mahetoitu ja täisteraviljast tooteid ning kõrgekvaliteedilist valku kvaliteetsete liha ja piimatoodete näol. Koguseliselt kõige rohkem tuleks tarbida köögivilju ja puuvilju, sest need sisaldavad lisaks muudele kasulikele ühenditele ka näiteks vähki ärahoidvaid fütotoitaineid. Kõige üldisemad soovitused oleksid järgmised (toodud on näidisvalik ühe päeva kohta, 1 klaasitäis on umbes 200-240 ml): · Köögivilju soovitatakse tarbida koguses, mis vastab umbes 5 klaasitäiele, millest pool peaks olema toores köögivili ja osa toorest köögiviljast on soovitav tarbida mahlana.
TTA KONSPEKT 1. Mis valdkondadeks jagunevad Eesti toidutootmised ja kui palju ettevõtteid nendes tegutseb? Pagari ja kondiitritooted (155), kala (151), Köögiviljad,puuviljad, marjad ja seened (124), liha (111), alkohoolsed joogid (65), joogid (53), piim (46), teravili ja teraviljatooted (36), munad (21), kakaotooted (9). 2. Mis valdkonnad annavad suurima osa eesti toiduainetööstuse toodangust? Pagari ja kondiitritooted, kala, köögiviljad, liha. 3. Mis on tööjõumahukamad tegevusalad toiduainetööstuses? Pagari ja kondiitritooted, kala, köögiviljad jne. 4. Kirjelda avaliku sektori rolli toidusektoris. reguleerida ? 5. Kuidas paiknevad Eestis toidutööstused ja mis võib olla selle põhjus? Enamasti Harjumaal, lihatööstused enamasti Lääne-Virumaal. 6. Too näiteid piima/liha/joogi/... toidutööstusest ja kirjelda kuidas on turg tootjate vahel jaotunud. 7. Millega tegelevad Maaeluministeeriumi valitsemisala asutused ja
säilitamiseks · aegumistähtaja ületanud toiduainete müük. NÄIDE: Kui tuleb Toidu- ja Veterinaarametnik toidukäitlemisettevõttesse ja leiab külmikust eilse kuupäevaga hapukoorepaki (seda ei tohi toidukäitlemisettevõte enam realiseerida, vaid peab olema käitlusest kõrvaldatud). Selle eest võib ametnik toidukäitlejat trahvida. NÄIDE: 2005 aastal sai üks toidukäitlemisettevõtte trahvi, mille suurus ulatus 30 000-ni, mis olid siis rikkumised: · osa puuvilju ei kõlvanud süüa, · mõned prügikastid olid jäätmetest pungil, · kasutusel olev vispel lebas põrandal. · toores linnuliha sulas sealsamas, kus võileibu valmistati. · osal töötajatel puudus eririietus Põhilised põhjused, miks rikutakse toiduhügieeni reegleid: · Hügieeninõuete mittetundmine; · Mitteküllaldane tähelepanu pööramine NÄIDE: Ühes restoranis olid töötajad haigestunud. Neil olid kõhud lahti ja valutasid, samuti südamed pahad ja oksendasid
Erinevat liiki proteiinid vajavad ümbertöötlemiseks erinevat ajalist tsüklit ning ka seedesüsteemi erinevate näärmete tööd. Kui organism pingutab tugevalt isegi ühe valkaine omastamiseks, siis kahe või enama ümbertöötlemiseks kulub liiga palju energiat. Piirdudes millegi ühega, mis sisaldab valku, hoiate te kokku oma energiat, vältides selle mittevajalikku kulutamist ning sellele järgnevat väsimuse tunnet. 4. Ärge segage hapusid puuvilju valkudega. Pepsiin ferment, mis on vajalik valkude ümbertöötlemiseks, hävib enamuse hapete toime tulemusena, kaasa arvatud puuviljade hape. Pepsiin reageerib neutraalselt ainult soolhappele. 5. Ärge segage valke rasvadega. Rasvad takistavad maomahla eritumist ja segavad valkude ümbertöötlemist. 6. Ärge sobitage ühte toidukorda tärkliselist toitu ja magusat. Kui organismi
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina Tö11MK Kaubarühmade märgistus Juhendaja: Viive Siitan Tallinn 2010 SISUKORD 1. Eestis kasutatavad toidumärgised 2. Rahvusvahelised märgistused toodetel 3. mee märgistusel ja muul viisil antava teabe kohta 3.1Mee märgistamine 3.2Mee märgistusel tuleb esitada järgmine teave (kohustuslik teave) 3.2.1 Toidu nimetus 3.2.2 Toidu koostisosad ehk ,,Koostis" 3.2.3Netokogus 3.2.4Minimaalne säilimisaeg ja toidupartii tähistus 3.2.5Päritolumaa 3.2.6Valmistaja, pakendaja 3.2.7Säilitamistingimused ja tarvitamisjuhis 4. Märgistusel esitatav lisateave (st mitte kohustuslik teave) ja teabe esitamise piirangud 4.1 Toitumisalane teave 4.2Toitumis- ja tervisealased väited 4.3Käitlemisettevõtte tunnustamise number 5. Küünlad 6. Pesemismeetodid 7. TEMPUR
TASAKAALUSTATUD TOITUMINE referaat TALLINN 2010 SISUKORD: 1) Sissejuhatus......................................................................................................3 2) Tervis ja toit.......................................................................................................4 3) Tasakaalustatud toitumine................................................................................4 4) Toidu vastavus organismi vajadustele..............................................................6 5) Päevamenüü koostamine..................................................................................6 6) Mitmekesisus ja toitumishäired.........................................................................7 7) Eesti toitumis- ja toidusoovitused......................................................................9 8) Südamesõbralik toit.................................
MÜÜGITÖÖ. PÕHIVARA Kaubandus jaotatakse kõigepealt sise- ja väliskaubanduseks ja siis liigendatakse need mõlemad veel jae- ja hulgikaubanduseks. Vahenduskaubandust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, pidades seda hulgi- ja jaekaubanduse kõrval kolmandaks iseseisvaks, kuid eriliseks kaubandussektoriks. Seejuures defineeritakse vahenduskaubandust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse vahenduskaubandus eriliigina hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et vahenduskaubandus toimub valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Sise- ja väliskaubanduse edasiseks liigitamiseks on erinevaid võimalusi. Üldiselt on aga sisekaubanduse jaotamiseks väga palju võimalusi, samal ajal kui väliskaubandus jaguneb: · eksport-, import-, transiitkaubandus. · riikidele või kaubale orienteeritud väliskaubanduseks. Väliskaubandus erineb omakorda veel vabakaubandusest (piiranguteta, tollivaba kaubandus) ja konsignatsioonikaubandusest
kõige tähtsam toit peab olema nauditav(süüa rahulikult, meeldivas keskkonnas). Toit peab sisaldama valgurikkast liha, muna, kala ja piimatooteid. Rohkesti tuleb süüa aedvilju, milles on valku - näiteks herned ja oad. Kui rääkida tervislikust toidust, siis kindlasti peab toit sisaldama ka rasvu. Rasvu leidub rasvases lihas, võis, hapukoores ja ka pähklites. Samuti tuleks tarbida süsivesikuid sisaldavaid jahutooteid, kartuleid, marju ja puuvilju. Süsivesikuid on veel näiteks maiustustes, mida tuleb süüa küllaltki mõõdukalt. Lapse kasvades suureneb tema päevane kalorivajadus, kuid rasva osatähtsus järk-järgult väheneb. Koolieelik võib juua 2,5% piima. Päevane piimakogus jääb 500-600ml kanti. Osa joogipiima võib asendada juustu või kohupiimaga. Mitmekesisest ja rikkalikust toidust saame kõik eluks vajalikud toitained ning tänu sellele tunneme end ka palju paremini
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR..................................................................................................8
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Jana Annuk TOIDUKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik. MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE................................................5 1.1Kaubamärgi mõiste................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi ajalugu..............................................................................................5 1.3Kuidas kaubamärki kaitsta?...................................................................................6 2SALVEST...........................................................................................................
mahlajoogid HOMMIKUSÖÖGI TÄHTSUS · Hommikusöök peaks olema liitsüsivesikuterikas, mis kindlustaks normaalse veresuhkru taseme organismis ja ajutegevuses, mis on otseselt seotud erksuse ja meeldejätmisvõimega. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Seega on tähtis, et hommikusöögiks süüakse putrusid, täisteratooteid ning aed ja puuvilju. Taldrikureegel: · Pool taldrikust täidetakse taimse toiduga, milleks sobib toores salat, riivitud (tükeldatud) juurvili või keedetud aedvili. Võib lisada pisut õliga valmistatud salatikastet. · Neljandiku taldrikust võtab enda alla kartul, riis või makaronitooted. · Viimane neljandik jäetakse põhiroa jaoks, milleks on vähese rasvasisalduse ja soolaga liha, kala või kana. Kala soovitatakse süüa vähemalt kaks korda nädalas
Nagu toored juur- ja puuviljad (oluline on juur- ja puuviljade õige pesemine: 30 min panna vili külma vette ligunema, peale seda pesta hoolikalt sooja veega), kaerakliid ja riis. Need kiudained on vees lahustuvad ning aitavad toidul soolestiku kergemini läbida. Nisuklii on ärritaja ja kuna see pole vees lahustuv, võib see muuta väljaheite kõvaks ja kuivaks ning sellel on raske soolt läbida. Teiseks võib hommikusöögile lisada ploome ja viigimarju (puuvilju), kuid mitte töödeldud puuvilju, sest need võivad olla liiga suhkrused. Kolmandaks, juua palju vedelikku, eelkõige vett. Mida enam vedelikku tarbida, seda efektiivsemalt puhastab keha endast välja toksiine (mürke). Juua vett sidruni viiluga, taimeteed, kummel, apteegitill või ingver. Aneemiale viitavad: seletamatu väsimus, nõrkus, pearinglus, kahvatu jume, kiire pulss, hingeldus kergel füüsilisel koormusel, peavalu, ärrituvus, keskendumusraskused.
,,Enesekontrolliplaan ja HACCP." referaat 2012 Enesekontrolliplaan. Enesekontroll on osa heast klienditeenindusest. Enesekontrolli abil on võimalik vähendada toidu valest käitlemisest/ säilitamisest tulenevaid kadusid ja materiaalset kahju. Enesekontrolliplaan on osa töötajate tööalasest juhendamisest ettevõttest, sest selles on lühidalt lahti kirjutatud kogu ettevõtte tegevus. Enesekontrolliplaan sisaldab järgmisi punkte: Soovi korral ettevõtte tunnustamine Ettevõtte tegevuse kirjeldus Ettevõtte asendiplaan ja ruumide plaan Käitlemisettappide kirjeldus Toidu varumine ja vastuvõtt Säilitamistingimuste kontrollimine Puhastamise ja d
Mida suurem koormus, seda rohkem süsivesikuid. Süsivesikuterikkad ja rasvavaesed toiduained on nuudel, riis, helbed, leib, kartul, köögivili, puuvili. Kasutada kergemaid eineid suuremate söögikordade vahel (puuvili ja selle salatid). Ühe tunni jooksul imendub 60 grammi süsivesikuid ehk 2 banaani, siis süüa 5-7 korda päevas. Süsivesikud - täisteraleib, kartulid, riis, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, mesi, kuivatatud puuvilju, puuviljamahl, puuviljasiirup, spordijoogid, teraviljatooted. 1-2 päeva enne võistlusi peab toit olema süsivesikuterikas. Kehalisel pingutusel vähemalt 90 minutit, tõstab sportlikku sooritusvõimet, kui manustada süsivesikuid enne võistlusi 1- 4 tundi. Enne trenni ei tohiks manustada 15- 60 minutit kergesti imenduvaid süsivesikuid. Pingutusel, mis kestab üle kahe tunni, viib kehalise töövõime tõusule, kui tarbida veidi enne koormuse algust või koormuse ajal süsivesikuid.
kasutamine aga nälga ja viletsust. Kuid ajad muutuvad, ja meie koos nendega. Nii polegi tänasel Eestimaal enam kindlaks kujunenud söögiaegu. Hommikust sööb enamik eestlasi kodus: pudrusööjad vaaritavad endale helbeputru või valmistavad kiire müslieine, kohviinimesed mõnulevad kohvi ja võileibadega. Keskpäeva ja kella kolme vahel võetakse lõunaeinet, mis ühtedele tähendab kodust kaasavõetud võileiba otse töökohal, teistele aga tõsisemat söögiaega restoranis, kiirsöögikohas või baaris. Ka õhtust sööb igaüks ise ajal. Täies koosseisus saab perekond kokku nädalalõpu lõunalauas. Kehalise töö tegijad, eeskätt maainimesed, hindavad tänapäevalgi tugevamat rooga. Linnaelanikud, eriti nooremast põlvkonnast, valivad see-eest kergema toidusedeli. Eelistatakse väherasvaseid piimasaadusi: keefirit, kohupiima, jogurtit ja petipiima. Lihaletist valitakse broiler, taine sealiha või hästilaagerdunud veiseliha. Ostukorvidesse
leib, mis sisaldab terakesti ja idude osasid ning milles on rohkesti B-rühma vitamiine, mineraalaineid (fosfor, magneesium, raud, tsink) ja seemnekestad (kliid) koos nende külge jäänud idu- ja toiteosakestega ning ka suure osa vitamiinide ja mineraalainetega. Toidupakenditele on märgitud reeglina ka kiudainete hul. Päevas peaks inimene saaba 25- 35 g kiudaineid, mis on umbes 12,6 g 1000 kcal kohta. Puu- ja köögiviljad Soovitav on päevas süüa vähemalt 2 portsjonit puuvilju ja marju ning 3-5 portsjonid köögivilju. 1 portsjon on umbes 80-100 g. Eriti tuleb rõhutada seda, et köögiviljade osa võib suurendada kuni 9 portsjonini. Piim ja piimatooted, liha, kala ja muna on väärtusliku loomse valgu allikateks. Eelistada tuleks taist liha, väiksema rasvasisaldusega piima ja piimatooteid ning kala. Kala on eriti väärtuslik omega- rasvhapete allikas. Päevas piisab 100-200 g taisest lihast või
TOITLUSTAMISEGA TEGELEVALE ETTEVÕTTELE ENESEKONTROLLIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND Käesolev juhend on mõeldud abimaterjaliks enesekontrolliplaani koostamisel ja haldamisel ning enesekontrollisüsteemi rakendamisel kohvikutes, sööklates, restoranides jt toitlustusettevõtetes (välja arvatud toitlustusettevõttes, kus käideldakse ainult sellist toitu, mida ei tule toidu ohutuse tagamiseks hoida toatemperatuurist erineval temperatuuril nt alkohol, kuumad joogid, näksid, maiustused). Toimiv enesekontrollisüsteem on vajalik mitmel põhjusel: • Seadusest tulenev kohustus. HACCP põhist enesekontrollisüsteemi nõuab seadusandlus ja enesekontrolliplaani ja –süsteemi toimimist hindab regulaarselt järelevalveasutus • Tarbija tervis. Toimiv enesekontrollisüsteem aitab ennetada ja kõrvaldada ohtusid, mille tulemusena võivad tekkida tarbijal tervisehäireid • Majanduslik kasu. Toimiv enesekontrollisüsteem on ettevõttele kasulik ka
puu- ja köögivilju: kaks puuvilja- ja kolm köögiviljaportsjonit. Sellise kogusega on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse vitamiine ja mineraalaineid, samuti vajalikke fütotoitaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Puu- ja köögiviljad on teraviljatoodete kõrval kiudainete rikkuse poolest järgmised. Üks portsjon on umbes 100 g kuumtöötlemata, keedetud või hautatud köögi- ja puuvilju niisama või roa koostises. Eelistada tuleks konserveerimata puu- ja köögivilju. Ühe portsjonina päevas läheb arvesse ka 150200 g mahla või nektarit. Meeles tuleb pidada seda, et toitumissoovituste järgi ei kuulu kartul ja mahlajoogid puu- ja köögiviljade gruppi. Üks amps või supilusikatäis puu- või köögivilju ei ole veel portsjon, aga see on parem kui mitte midagi. Toidupüramiidi põhimõtted v Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna
Kui süüa regulaarselt tervislikku toitu, on tõenäoliselt võimalik vähendada veresuhkru kõikumisi ning organism saab kõiki vajalikke toitaineid õiges vahekorras, kehakaal püsib normis ning suureneb vastupanuvõime nakkushaigustele. Põhisöögikorrad ja ooted tuleks üles ehitada süsivesikurikastele toiduainetele (täisteraleib, täisterahelvestest või tatrast puder, pruun riis, täisterapasta) ning lisaks süüa rohkesti köögivilju ja mõõdukalt puuvilju. Hommikusöök paneb aluse kogu päevale, käivitades ainevahetuse ja andes päevaseks energiasüsti. Süües korralikult hommikusööki, on tõenäoline, et päeva jooksul näksitakse vähem ebatervislikke vahepalasid, seega vähendame veresuhkru kõikumisi ja ülekaalulisuse riski. Hommikusöögi peamise osa võiksid moodustada aeglaselt imenduvad süsivesikud - täisterahelvestest, tangudest või tatrast puder, täisteraleib või sepik, isevalmistatud müsli.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
