Minu ID-entiteet Sõnastik ütleb, et identiteet on teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes. Inimesed saavad sellest mõistest aga erinevalt aru ja see tähendab iga inimese jaoks erinevat asja. Minu jaoks tähendab identiteet minu olemust ja seda, kes mina olen. See näitab minu iseloomu ja seda, mida pean õigeks ja mida valeks. Kuid kas identiteet on alati olemas olnud ja kui tähtis on see tänapäeval? Millised on identiteedi ohud ning kuidas neid kaitsta? Identiteedi mõistet ei ole alati olemas olnud ning sellest on läbi aegade väga erinevalt aru saadud. Tuhandeid aastaid tagasi olid vaid osadel tähtsamatel inimestel nimed. Kõik see muutus alles mõned sajandid tagasi, kus nimed ja identiteedi said ka kõige tavalisemad talupojad.
Minu ID-entiteet Sõnastik ütleb, et identiteet on teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes. Inimesed saavad sellest mõistest aga erinevalt aru ja see tähendab iga inimese jaoks erinevat asja. Minu jaoks tähendab identiteet minu olemust ja seda, kes mina olen. See näitab minu iseloomu ja seda, mida pean õigeks ja mida valeks. Kuid kas identiteet on alati olemas olnud ja kui tähtis on see tänapäeval? Millised on identiteedi ohud ning kuidas neid kaitsta? Identiteedi mõistet ei ole alati olemas olnud ning sellest on läbi aegade väga erinevalt aru saadud. Tuhandeid aastaid tagasi olid vaid osadel tähtsamatel inimestel nimed. Kõik see muutus alles mõned sajandid tagasi, kus nimed ja identiteedi said ka kõige tavalisemad talupojad.
hääletooni jne). Seda kõike tehakse selleks, et teised saaksid teda just sellisena võtta nagu ta tahab. Need kelledega ollakse suhetes, need võivad seda rolli toetada või mitte. Kui inimene ei täida neid ootusi, mida talt soovitakse, siis võib see toetus otsa lõppeda. Näiteks kui ei suudeta antud rolli usutavalt täita. Kui inimene kohtub esmakordselt teistega,siis hakatakse tema kohta otsima vihjeid, nii selle kohta kui andeka inimesega on tegemist kui ka selle kohta, kuidas see inimene neisse suhtub. Nende tunnuste alusel selgub ka teistele, mis neilt oodatakse ja mida nemad võivad sellelt inimeselt oodata. Selle informatsiooni alusel hakkab aga ka see rühm käitumist juhtima nii, et uus inimene hakkaks käituma soovitud viisil. Seda infot, mida inimene edastab võib üldplaanis jagada kaheks:
autonoomsust. 2) trend(modern. Ühiskonnas) saada haridus, töö ja saada lapsi. Nüüd on need haridus, töö ja perekond erinevalt. Käib mitmeid teid pidi. Erinevates kommetes nende erinevate mudelite läbimine tärkaval täiskasvanul loomulik. *Subjektiivne trend- (iseennast täiskasvanuks pidamine) Kognitsioonide tasandil ei pruugita olla majanduslikult iseseisev, kuid peetakse ennast täiskasvanuks, kuna langetatakse majanduslikke otsuseid. 3)Identiteedide formen.ter- identiteet see terviklik tunne, kus on 3 rolli omandamine. Nende kolme rolli erinev eksper. On erineval määral, erinevate noorte seas *See kuidas noored tarbivad mõjutab globaalne tarbimiseturg, mis on suunatud ühele sihtgrupile ja sellega kultiveerib teatud elustiili ja väärtusi. See tingib selle, et lääne kultuuris v.a mõned riigid(bulgaaria, venemaa, poola, rumeenia), nendes riikides elavad noored käituvad ühtemoodi,
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus käib läbi interneti, mis toobki meid lasteni kuna nad kergesti mõjutatavad ja altimad internetis varitsetavate
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad s
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seost
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings".
Inimese ja ühiskonna areng sõltub 1) kuivõrd sõltuvaks saab inimene rühmasurvest(kuivõrd on inimese väärtuspilt enda-või rühmakeskne); 2) kas inimene peab tähtsamaks hankida võimalusi ellujäämiseks(töökoht, elukoht, materiaalne osa) või olulisemaks väärtuseid, mis on seotud inimese isikuga(realiseerimine, unikaalsus, edu) Erinevatel rahvustel on erinev lähtepunkt, erinev suund. Eneseteadvus. Mina. Identiteet. · Eneseteadvus, mina-kontseptsioon (self conciousness, self concept): a cognitive represenation of oneself that gives a coherence and meaning to one's experience, including one's relations to other people. It organize's past experinece and helps us to recognize and interpret relevant stimuli in the social environment. Üldistatud pilt iseendast. · Teadmine endast (self-knowledge): knowledge about one's own characteristics, abilities, opinions,
Lisaks ka eakaaslased ja alles jäävad ka õed-vennad. Ühesõnaga kõik kellega suhtleb. Lapse puhul juhtivaks jõuks on sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine. Suurenev kompetentsus nii sotsiaalsetes kui füüsilist kompetentsi nõudvates valdkondades viib siis usinuseni või alaväärsuseni. Tahavad palju võistelda ja ennast proovile panna. Tähtsaks saab väärikustunne, kuivõrd seda hoitakse nende eelpoolnimetatud suhete poolt. 5. aste - noorukiiga (12-20a). Identiteet või rollisegadus. Tekib üleminek lapsest täiskasvanuks. Sellest tulenevalt rolli ähmasus, identiteedi küsimused. Tekivad ka esmased enesemääratlused, mis on omased täiskasvanule. "Mina" areneb jälle siin läbi tundliku arengufaasi, seoses füüsiliste muutustega. Kui tahab midagi oma identiteedis vahetada, siis on praegu aeg ühelt rongilt teisele astuda. Olulised suhted on eakaaslased. Oluline on ka see, et räägitakse ideaalidest, võib tekkida pettumine vanemates. Maksimalism,
Alam ja sõltuv. Kuni 50ndateni oli skuuter pealegi itaalia konnotatsiooniga - imelik mehelikkus, võõrapärane, oht inglise autotööstusele jne. Mis muutus aeglaselt, kuid kindlasti. 1955 oli autoshowdel mootorrattaid kordades skuutritest vähem. Hebdige: Ehkki ilmselge on teoreetiliselt, et inimesed omistavad asjadele tähendusi, siis metodoloogiliselt tuleb asju vaadata. Modide subkultuur aitas sellele kõvasti kaasa. Modernist sai käibesõnaks, tarbimise kasv ja tarbides saadav identiteet muutus igapäevaseks ja promotavaks. See, et tarbimiskultuur on seotud reklaamiga, pole mingi uudis, ilmselt. 4. Sotsiaalsetel eludel on asjad ehk asjad kannavad tähendust Võiks mõelda, mida tähendab üldse sõnapaar materiaalne kultuur. Mingis mõttes on tegemist vastanditega - materiaalne on justkui kultuurist väljas, selle vastand. Ära ole selline materialist - öeldakse kultuurivaenulikule inimesele. Samas kultuur viitab sellele, et
Identiteet. ● Minapilt koosneb erinevatest identiteetidest ja seejuures identifitseeritakse erinevate kategooriatega (categories people use to specify who they are and to locate themselves relative to other people. Michener & Delamater, 1999) ● Eristumine vs sarnanemine teistega ● Võivad olla seotud minevikuga, olevikuga ja ka tulevikuga (nt grupp kellega suhtles; rollid, milles on hetkel; kelleks soovib saada). Tüübid: 1. Personaalne identiteet – inimese nägemus iseendast; tajutud isiksuseomadused ja käitumisviisid, mis eristavad inimest teistest, nt. lahke, sportlik, juht, usklik. 2. Sotsiaalne identiteet – tuleneb inimese kuuluvusest erinevatesse gruppidesse ja inimese sotsiaalsetest rollidest, nt. arst, ema, õpilane. 3. Kollektiivne identiteet – grupi jagatud identiteet, tekib protsessi käigus ning tihtipeale motiveerib kollektiivset tegevust. ● Sotsiaalse identiteedi teooria
passiivsuseni. 4) 6-12 eluaastat: Töökus ja usinus vs alaväärsus. Hõlmab sotsiaalseid suhteid ja õpioskust, lihaskordinatsioon. Muudatus- peab vaba mängulise tegevuse asendamaa sihipärase pingutusega. Nõuab lastevanematelt julgustamist, õhutamist. Kui seda ei tehta hakkab loobuma, destruktiivselt vastu, hakkab mässama. Kohusetunde ja töömeisterlikkuse arenemise aeg. Kui ei ole tekkinud himu edukuse järele. Soov õppida ja hakkama saada asjadega. 5) 12-18 Murdeiga. Identiteet vs rollisegadus ehk identteedi hajusus. Hakatakse huvitundma oma soolise rolli vastu aga ka etniline, religioosne huvi. Perioodialguses varasemurdeea kriis, teine lõppfaasis. Esimene kriis : suhetekriis- peaaegu alati iseloomustab aega: 1)Lõppeb ära vanemate idealiseerimine. 2) Üks identiteet asendub teisega. Laps vs täiskasvanuga. Selleks, et uut identiteeti luua, on vaja teatud distantsi. Käib läbi konfliktibaaside. Identiteedikriis on perioodi hilisem kriis: Kes ma olen jne.
passiivsuseni. 4) 6-12 eluaastat: Töökus ja usinus vs alaväärsus. Hõlmab sotsiaalseid suhteid ja õpioskust, lihaskordinatsioon. Muudatus- peab vaba mängulise tegevuse asendamaa sihipärase pingutusega. Nõuab lastevanematelt julgustamist, õhutamist. Kui seda ei tehta hakkab loobuma, destruktiivselt vastu, hakkab mässama. Kohusetunde ja töömeisterlikkuse arenemise aeg. Kui ei ole tekkinud himu edukuse järele. Soov õppida ja hakkama saada asjadega. 5) 12-18 Murdeiga. Identiteet vs rollisegadus ehk identteedi hajusus. Hakatakse huvitundma oma soolise rolli vastu aga ka etniline, religioosne huvi. Perioodialguses varasemurdeea kriis, teine lõppfaasis. Esimene kriis : suhetekriis- peaaegu alati iseloomustab aega: 1)Lõppeb ära vanemate idealiseerimine. 2) Üks identiteet asendub teisega. Laps vs täiskasvanuga. Selleks, et uut identiteeti luua, on vaja teatud distantsi. Käib läbi konfliktibaaside. Identiteedikriis on perioodi hilisem kriis: Kes ma olen jne.
alles kümme aastat hiljem (sinna maani ta pidevalt modifitseerib seda). -) Libiidos seksuaalobjektile suunatud seksuaalenergia. *) Freud usub, et libiido suhtub armastusse sama moodi nagu on toidu ja nälja suhe. -) Seda raamatut kritiseeriti, sest Freud rebis maha lapseea kirjandusliku varjuloori. -) Freud seletas homoseksualismi sedasi, et see tekib väga tugeva emakiinduvuse tagajärjel, mille tõttu isik hakkab alateadlikult samastama end oma emaga ning otsima sarnaseid inimesi, kes teda nii armastaks nagu tema ema. -) Selles raamatus Freud ei tee midagi muud, kui seksuaalsuse mõiste laiendamine ta kirjutab lahti selle mõtte, et peale suguakti on seksuaalsus märksa laiem. -) Kolm põhilist teesi tema raamatus on: *) Freudi arvates seksuaalelu ei alga mitte puberteedieas, vaid Freud usub, et neid märke võib märgata juba praktiliselt sünni momendist edasi.
Sotsiaalne tunnetus ja sotsiaalne käitumine LOENG I - Inimkäitumise sotsiaalne olemus ja käitumiskavatsus Käitumine – the way a person or animal acts of behaves, psühholoogia uurib ka mittevaadeldavaid aspekte Theory of Planned Behaviour Käitumist saab defineerida: - Jälgitav - Tegu millegi suunas millel on 4 komponenti o Tegevus ise – „ma tegin seda“ o Sihtmärk – mille suunas tegu on tehtud o Kontekst – kontekst milles käitumine toimub o Aeg – millal tegu on tehtud - Üsna hinnanguline olukorraga, käitumise muutmine toob kohe muutuse mõnes aspektis Käitumise komponentide üldistatavuse tasemed - Kõige spetsiifilisem on üksikkäitumine – käin paljudes saalides korvpalli vaatamas - Vahepealne/madal/kõrge - Aja laiendamine – käin kuu/6 kuu jooksul paljudes saalides - Kõige kõrgem – käin vaatamas kõiki pallimänge kõikides saalides pidevalt Kui kasutada
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA Kiiresti arenev psühholoogiaharu. Isiksus: 1. Mis on kordumatu ja teistest erinev 2. Korduv ja püsiv osa inimloomuses- eri olukordades sarnane käitumine. Algas psühholoogias 20. saj alguses IMS-st. (Uuriti, kas on võimalik enne sõtta saatmist uurida inimese vaimset taluvust; tehti teste) See leidis palju järgijaid, ent ei teatud, mis on olulisimad iseloomuomadused. Valdavalt uuriti keele kaudu (lingvistiline lähenemine). Kui keeles on sõna, mis tähendab iseloomu, siis sõna on tulenenud iseloomust, peab olema selline omadus, sõna ei teki iseenesest. 60ndatel arvati, et isiksuseomadusi pole olemas. Käitumist ei saa ennustada, kuna käitutakse vastavalt olukorrale. On aga käitumismudeleid, mis tulenevad isiksusest. Statistika- mida rohkem, seda tõenäolisem. Aga on olukorra erandeid. Isiksusepsühholoogia sai Esimese Maailmasõja ajal alguse, sest oli praktiline vajadus inimeste stressitaluvus
.......................................................... 69 Elustiil............................................................................................ 69 Sõltumatu elustiil......................................................................... 69 Karjäärile orienteeritud elustiil....................................................... 70 Palgatöötaja elustiil...................................................................... 70 Elustiil ja identiteet...................................................................... 71 Erinevused vana ja uue ühiskonna vahel............................................. 74 Huvide profiil................................................................................... 75 Hoiakute mägi................................................................................. 78 Karjäärinõustamine
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012)
kogukonnaks sest nende kultuurilised tegevused on omavahel jagatud. Kogukonna ühisosa on miski millele võime koondnime anda ja kokku kuuluma määratleda. Nt. inimesed kes sõidavad bussiga ühel ajal päevas, võib uurida näiteks nende reaktsioone reklaamidele, mida nad aknast näevad. Kuid sellegi poolest, need järeldused mida sellise ühe praktika põhjalt saame teha on siiski suhteliselt väiksed. Ühistegevus -> tajutud identiteet. Ühine tegevus ja teadmised tekitavad identiteedi, mida inimesed ise tajuvad, nad tajuvad kuulumist teatud kogukonda. Teine asi on see kas sellise ühistegemise läbi tekkinud identiteeti on võimalik kurjasti ära kasutada. On võimalik sisendada inimestele, et see identiteet, mis neil ühiste praktikate kaudu on tekkinud, et selle identiteediga peaks kaasas käima ka teatud ideoloogilisi veendumusi. Suur hulk kriitikat, mis on kultuurilise kogukonna idee vastu suunatud sellest tulenebki.
Osa- või sissemakse, ostueesõigus. aktsionäride vahel võõrandada liikmele, kes võõrandata, võõrandata, osa, aktsia, osamaksu Põhikirjaga võib ette vaba; kolmandale vastab seaduses ja lahkumisel ühingust lahkumisel ühingust võõrandamine näha ka eelnevast isikule ühistu põhikirjas makstakse hüvitist makstakse hüvitist erineva korra. Osa võõrandamisel võib ettenähtud tingimustele võõrandamise leping põhikirjaga ette näha peab olema teiste aktsionäride
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
asjadest. „tragöödia sünd“1871. Ta teeb olulise järelduse kaasaegse kultuuri kohta. Tal on kaks printsiipi: apollooniline ja dronüüdiline. Apollo on päikesejumal, mõistuse ja korra jumalus, kontrollib seadusi, hoolitseb piiride eest. Appollooniline printsiip tähendab asjade eristamise viisi, asjade vorm on appollooniline, individuaalse vormi andmine millelegi. Dionysos on pidutsemise, ekstaasi,viljakuse, purjusoleku jumal, seksuaalne identiteet on kahtlane. Teda kasvatati kui tüdrukut. Dinüüsiline prisiip hävitab piire ja muusika teeb just seda. Dionüüsiline kunst on muusika. Muusikat võime loomu poolest pidada dionüüsiliseks. Modernsuse vastu oli Nietzsche. Principinm individuationis- individuaalsus printsiip. Lääne inimene soovib olla individuaalne. Dionüüsiline printsiip lammutab individuaalsust. Dionüüsilistes rituaalides ülistasid inimesed ise ennast aga koos selle hävinguga(surm)
õigussüsteemil meie üle?" 1920.date alguses Karel Tšapek võttis kasutusele uue sõna tehisinimese kohta. "robot", mis tähendas sunnitöölist. Orja ja roboti seos. Kui oleme eemale jäetud inimese määratlusest, siis samastame end robotiga. Ridley(vist? ma ei viitsi üle kontrollida) Scotti film "Blaid runner". Ülesehitus läheb käima orjade ehk robotite mässust. Robotid põgenevad oma alalt ja peategelane peab nad üles otsima. Stsenaarium toimub 2014. aastal. Replikantidel on siirdatud mälu ja emotsioonid ja neil on alalhoitud illusioon, et nad kuuluvad inimeste juurde. Inimeste maailmas ei soovi nad inimestega võrdsed olla, vaid vastanduvad. Mõjukas, inspiratsioon mustanahaliste jaoks. "Me ei suhestu teie loodud ajalooga, vaid loome omale uue sünteetilise ajaloo." Inimeste maailm saab masinaga suhelda ainult eeldusel, et nad teevad nii nagu nad programmeeritud on. Masinal ei tohi tekkida masinaidentiteeti
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
..................................88 13. Suhtlemine II.............................................................98 14. SP arendused ja rakendused.....................................105 15. Subjektiivne heaolu..................................................110 16. Sotsiaalpsühholoogia: arendused ja rakendused II.....114 17. SP uurimismeetodid. Uurimistöö eetika.....................118 1. Sotsaalpsühholoogia • SP – osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... • Gordon Allport (1954): “Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings”. • Tänapäeval: “SP is the study of the causes and concequences
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
Tüüpide teke on omane tervetele inimestele. Tervetel ja haigetel on erinevad neuroosid. Tervetel teadvustatud ja kindlas olukorras, haigetel teadvustamata ja kogu aeg. Inimestel on ka erinevad minapildid. Üks on ideaal ja teine tegelik mina. Mida erinevamad, seda suurem võimalus neuroosideks. Psühhoteraapiate eesmärk on need pildid võimalikult lähedale viia. Pilet 10. E. Erikson. Neofreudist, kelle põhimõisted on identiteet ja selle kriis. Tema isiksuse arengu staadiumid jagunevad kaheksaks ning need põhinevad tema vaatlustel mitte katsetel. Isiksus areneb sünnist surmani, iga etapi keskmes on kriis, mida ületatakse või ei ületata. 1) Sünd 1,5 aastat, usaldus ja usaldamatus. Laps hindab keskkonna sõbralikkust, kui on saanud piisavalt hoolt ja hellitust, kriis ületatakse. See etapp on identsuse vundament. 2) 1,5 3 aastat, autonoomsus ja häbi, ebakindlus, kahtlus
REFERAAT SUHTLEMISOSKUS PILLE EEVARDI SEKRETÄRITÖÖ II KURSUS NORAX KOOLITUSKESKUS 05.2006 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SUHTLEMISOSKUS................................................................................................................. 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psü
... Sotsiaalsepädevuse seletamisel- psühholoogia terminid- suhted, sotsiaalsed oskused. Enesekohane pädevus inimeseõpetuses hõlmab teadmisi, oskusi ja hoiakuid seoses min- kontseptsiooniga, enesehinnangu ja enesergulatsiooniga. Referaadi teemad! Self-conciousness- eneseteadvus Self- concept- mina kontseptsioon ....mõlemad mõisted tähendavad üldistatud pilti iseendast Self- knowledge- teadmine iseendast, teadmine enda kohta ..... personal identity- personaalne identiteet, minu unikaalsus independent self- sõltumatu mina, mi na ise .... Mina- kontseptsioon Mina ja mina- kontseptsiooni kasutatakse tihti sünonüümidena. Tänapäeva uurijad on üht meelt, et mina- kontseptsioon on mitmedimensionaalne. Võimalikud minad (possible self) Mina= inimese ettekujtus endast (liigitus): Personaalne mina sotsiaalne mina taju, tunded, mõtted millisena teised mind tajuvad
SISSEJUHATUS Me puutume kokku konfliktidega iga päev oma elus. Eriarvamused, arusaamatused, tülid lähedaste inimestega. Pinged, sallimatus ja tagakius töökohal. Kõik selle võib paigutada mõiste ´´konflikt`` alla. Samas aga on konfliktil ka positiivne pool. Need tülid ja arusaamatused ehk vastasseisud aitavad sageli iseendas ja teistes inimestes selgusele jõuda. Konflikti käigus tekkinud pinged panevad inimesi otsima lahendusi, mille peale ei oleks ehk ilma konfliktita tulnudki. Konfliktidega kokkupuutumisel tekib alati küsimus, et kuidas seda lahendada, mis on selle valdkonna keerulisem osa. Selle tõestuseks on aastaid vinduvad konfliktid inimeste, organisatsioonide ja rahvaste vahel. Seega igal halval on ka hea põhjus, nii ka konfliktil meie elus, et inimeste vahelisi probleeme lahendada. Referaat koosnebki viiest osast mis püüavad anda ülevaate sellest mis on konflikt ja
kosmolist liikumist, kõik asjad on ilusad niivõrd kui nad on harmoonilised. Antiikajastul mõeldi, et ilu peitub arvulises vahekorras, matemaatikas. Teooriad: ilu on harmoonia, ilu on demiurgilise (maailma looja) mõtte vorm, lõpmatuse lõplik vorm. Subjektiivne ilu- ilu on kui subjekti juurde kuuluv. Ilu on lõpmatuse lõplik vorm, ilu on väljendatud lõpmatuses, kuid ilu pannakse kokku inimhinge sees. Ilu pole objektide omadus vaid inimese hingeseisund. Me peame ilu otsima inimvaimu seest, tajume ilu seljuhul kui meile tundub mingil asjal eesmärk olemas, kuid me seda kontseptuaarida ei oska. Teooriad: David Hume: ,,Ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb." Immanuel Kant: esmärgipärasus ilma eesmärgita. 46. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Esimene vastusevariant tuleb Platonilt: kunstiteos on millegi objektiivse koopia, imitatsioon või jäljendamine. Ilus on teos juhul, kui ta on tehtud hästi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
