Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mineraalained õpilase toidulaual". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaltsium, magneesium, naatrium, kroom, luud, seleen, kaalium, tsink, fosfor, fluor, kaaliumi, kroomi, mangaan, jood, neerud, toitumisharjumused, seleeni, vitamiin, vaegusaine, toiduainetes, veresoonkonna, toiteained, tsinki, antioksüdant, boor, katioon, räim, pähklid, hemoglobiini, veri, aneemia, mistõttu, soolase, söömineantibiootikumide tarbimisel. Mõõduka defitsiidi tunnused: sinised laigud kehal; kerge aneemia; kahvatud igemed; valusad liigesed; haavade aeglane paranemine. Tõsise defitsiidiga kaasneb: skorbuut, mida iseloomustavad lihasnõrkus, kapillaaride katkemised, hemorraagia, tursed, katkised põletikulised igemed ja hammaste väljalangemine, raskesti paranevad haavad (armkoe rabestumine), kergesti murduvad luud , kõhulahtisus; osteoporoos; tugev aneemia. varusid pole mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused Parimateks Cvitamiini allikateks on marjad, puu ja köögiviljad, nt mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul. B1-vesilahustuv süsivesikute lõhustamiseks >närvirakkude talitluseks, virgatsainete tekkeks, närviimpulsside
koostatud sertifitseeritud toiduteadlaste poolt ja mille on tootnud kompetentne tootja. Tuhk näitab mineraalide sisaldust lemmikloomatoidus. Tuhk sisaldab kaltsiumit, fosforit, naatriumkloriidi, kaaliumi ja teisi mineraalaineid, mis on hädavajalikud toitained. Toidus, kus on madal tuha tase ei pruugi varustada looma kõikide vajalike mineraalainetega. Mineraalainete puudulikkuse tagajärg on aga terviseprobleemid. Koobalt on B12 terviklik osa ja parandab hemoglobiini tootmist. Kaltsium ja fosfor on olulised õige luustiku arenguks. Mõlema mineraali piisav varustatus õiges ratsiooonis 1,2-2,0 osa kaltsiumit 1 osa fosfori kohta. Kui toidus on fosfori tase kõrgem kui kaltsiumi oma, siis võib see esile kutsude luustiku valet arengut. Nende kahe tähtsa mineraali puudulikkus võib põhjustada nõrka luustikku ja skeleti deformatsiooni. Kui neid on aga liiga palju, siis ka see võib ebasoodsalt mõjutada luustiku kasvu ja arengut. Allikateks on kanafilee, piim, läätsed, munarebu,
-tokoferooliekvivalent (-TE) = 1 mg RRR--tokoferooli Niatsiiniekvivalent (NE) = 1 mg niatsiini = 60 mg trüptofaani 1.6.Mineraalained Mineraalained moodustavad umbes 45% kehamassist. Organismis on üle 70 erineva keemilise elemendi, neist üle 20 bioelemendi vajadus on määratletud. Seega ei ole kõikide mineraalainete soovitatavat kogust toitumissoovitustes välja toodud (nt mikroelemente, mida inimene vajab väga väikeses koguses). Kaltsium, fosfor, kloor, kaalium, magneesium, naatrium ja väävel esinevad organismis suhteliselt suurtes kogustes, seepärast nimetatakse neid makroelementideks. Mikroelementidest on organismis rauda, vaske, tsinki, koobaltit, joodi, molübdeeni, vanaadiumi, niklit, kroomi, seleeni, räni, mangaani, fluori, tina. Inimorganismis puuduvad piisavad mineraalainete varud, et üle elada nende pikaajaline vaegus. Liialdamine mineraalainete ja mikroelementidega viib aga häireteni organismi talitluses, sest
alkohoolikutel, suitsetajatel ja antibiootikumide tarbimisel. Mõõduka defitsiidi tunnused: sinised laigud kehal; kerge aneemia; kahvatud igemed; valusad liigesed; haavade aeglane paranemine. Tõsise defitsiidiga kaasneb: skorbuut, mida iseloomustavad lihasnõrkus, kapillaaride katkemised, hemorraagia, tursed, katkised põletikulised igemed ja hammaste väljalangemine, raskesti paranevad haavad (armkoe rabestumine), kergesti murduvad luud , kõhulahtisus; osteoporoos; tugev aneemia. Varusid pole. C-vitamiini allikad: Mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas, kapsas, paprika, tsitrused. B1 veeslahustuv, Vajalik: süsivesikute lõhustamiseks >närvirakkude talitluseks, virgatsainete tekkeks, närviimpulsside edastamiseks, ajutegevuseks ja mälu talitluseks, rasvhapete ja aminohapete lõhustamiseks, soolhappe sünteesiks; organismi ainevahetuses energia tootmiseks, kuna ta
vormis, põhiliselt ATP · Väike osa (2-5%) molekulaarsest hapnikust kulutatakse hapniku reaktiivsete vormide tekkeks : · Superoksiid anioon: O2 - · Vesinikperoksiid: H2O2 · Hüdroksüülradikaal: OH VESINIK Inimorganismis (70 kg) on umbes 7 kg vesinikku: (ca 10% kaaluliselt) Vesinikside on olulise tähtsusega biopolümeeride (näit. valkude ja nukleiinhapete) kõrgemate struktuuritasemete moodustumiseks ja stabiilsuseks. LÄMMASTIK, FOSFOR Inimorganismis (70 kg) on umbes 2 kg lämmastikku: (ca 3% kaaluliselt) Lämmastik esineb põhiliselt aminohapetes, nukleotiidides, nukleiinhapetes ja heterotsüklilistes lämmastikuühendites Inimorganismis (70 kg) on umbes 0.7 kg fosforit: (ca 1% kaaluliselt) · Fosfor osaleb makroergiliste sidemete moodustamises, näit. ATP: Lämmastikrühm (ATP energia salvestaja ja ülekandja rakus. ATP molekulis on energia ATP molekulis
· imendumist halvendavad: kiudainete liig, liigne kohv, mõned ravimid, vähene füüsiline tegevus, stress · soovitus: 800-900 mg · defitsiidist tulenev haigus osteoporoos · allikad: piim, kala, brokoli, spinat, till, petersell, rooskapsas, mandlid Magneesium · makroelement · tähtsus: energia tootmine, luustik, vere hüübimine, DNA süntees, insuliini tootmine, stressivastane toime · omastamist suurendab D vitamiin ja kaltsium · defitsiidi põhjused: ühekülgne toitumine · allikad: kõrvitsaseemned, nisukliid, kakaopulber, lahustuv kohv, päevalilleseemned, mooniseemned, nisuidud Fosfor · makroelement · tähtsus: luustik, rakumembraan (fosfolipiidid), hambad, ATP koostises, nukleiinhapetes · rohkem taimses toidus · allikad: riisikliid, kaerakliid, kõrvitsaseemned, päevalilleseemned, nisuidud, sojaoad, seesamiseemned Raud · mikroelement
oksüdatiivse stressi allikaks. Allikad: petersell, veri, halvaa, maks, nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, verileib, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, oad, müsli. Kroom Cr Teeb koostööd insuliiniga glükoosi ainevahetuses. Stimuleerib kõhunäärme beetarakke tootma rohkem insuliini. Allikad: õllepärm, brokkoli, sink, kalkuniliha, viinamarjamahl, koorikloomad. Vask Cu Osaleb organismis leiduva raua muutmisel hemoglobiiniks. Aitab hoida luud, veresooned ja närvid terved ning immuunsussüsteemi normaalselt funktsioneerivana. Võib vähendada artriidi sümptomeid (liigesevalud ja jäikus). Allikad: koorikloomad, nisuterad, oad, pähklid, igasugused seemned, ploomid, vasika- ja veisemaks. Fluor F Oluline hammaste ja luude moodustumisel. Tähtis hambaaukude ennetamisel. Allikad: mereannid, zelatiin, joogivesi. Naatrium Na Tähtis element veres. Koos K säilitab organismi veetasakaalu. Allikas: keedusool.
söödast. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata vaja: Energiat – sööda süsivesikutest, rasvast ja proteiinist. Proteiini ja selle koostises leiduvaid nn asendamatuid aminohappeid. Rasva ja selle koostises leiduvaid asendamatuid rasvhappeid. 14 vitamiini (A-, B1-, B2-, B6-, B12 vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E-, K-vitamiin). 24 mineraalelementi (kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor, väävel, raud, tsink, mangaan, vask, koobalt, jood, seleen, molübdeen, vanaadium, nikkel, tina, alumiinium, kroom, fluor, räni, arseen, liitium) vesi ja õhuhapnik Katabolism e dissimilatsioon on organismis toimuv protsess, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja mille käigus vabaneb energia. Ainete lagunemise ja sünteesiprotsesse kokku nimetatakse ainevahetuseks e metabolismiks.
Mineraalained Nimi Kursus Mis on mineraalained? On mikrotoitained, mis on inimese normaalseks tegevuseks hädavajalikud. Piisav kogus organismis tagab keha häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi. Allikaks tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit. Makromineraalid Kaltsium Magneesium Kaalium Naatrium Kloor Fosfor Väävel Kaltsium 99% organismi kaltsiumivarudest asub luudes, kõhredes ning hammastes. Piim ja piimatooted annavad inimesele ligi kolmveerandi vajaliku kaltsiumist. Defitsiidi korral võivad tekkida krambid, liigese valulikkus, pulsi aeglustumine, unetus, jalalihaste nõrgenemine, kõhukinnisust jm. Magneesium 65% talletub luukoes vees praktiliselt mittelahustuvate sooladena. Magneesiumivaaeguse tunnused on väsimus,
vajalik luude ja hammaste * 60 g soolaheeringas, moodustumiseks, * 120 g munakollastes, * 600 g hautatud maksas, ·lastele normaalseks kasvuks, * 10 l piimas. sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti, ·kuna see aitab kaasa nende ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivse transpordiga, ·normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks, ·stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. D-vitamiini puudusel võib lastel
nemine ja hõrenemine (osteoporoos), luude haprus, hammaste lagunemine, depres- sioon. Suured kaltsiumikogused võivad viia tasakaalust välja mineraalainete oma- vahelise soovitava suhte organismis. Kõige hinnalisemateks, s.o kõige kergemini omastatavateks kaltsiumi allikateks on piim ja piimatooted (juust, kohupiim). Kaltsiumi on palju ka kuivatatud ubades, brokolis. Oksalaadirikastest toiduainetest (spinat) saadav kaltsium on tavaliselt halvasti omastatav. Fosforit leidub igas rakus. Ta osaleb hammaste ja luude ülesehituses, energia vabastamises toidust, geneetilise materjali ülesehitamises, rakumembraanide ja ensüümide moodustamises. Organismi Ca-P tasakaal peab olema 2:1. Fosfori- vaegust esineb ülimalt harva. Naatrium asub valdavalt rakkude väliselt: vereplasmas, rakkudevahelises vedeli-kus, lümfis. Seal on Na+ umbes 820 korda rohkem kui rakus. Kaaliumi on aga rakus
soojendamist. Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. Inimese organismis on tuvastatud üle 70 keemilise elemendi. Kindlaks on määratud neist üle 20 bioelemendi vajadus. Nende elementide piisava koguse tagamiseks on väga oluline toituda mitmekesiselt. Organismis leiduvad mineraalained võib tinglikult jagada kahte gruppi: · Makroelementide sisaldus kehas on üle 0,01%. Nendeks on fosfor (P), kaltsium (Ca), naatrium (Na), kaalium (K), magneesium (Mg), väävel (S), kloor (Cl) · Mikroelementide sisaldus on alla 0,01%, mõnel isegi 0,00001. Osade mikroelementide vajadus meie organismile on kindlaks tehtud, näiteks raud (Fe), tsink (Zn), vask (Cu), mangaan (Mn), jood (I), seleen (Se), molübdeen (Mo), fluor (F), kroom (Cr), koobalt (Co), räni (Si), vanaadium (V), boor (B), nikkel (Ni), arseen (As), tina (Sn) ja germaanium (Ge).
toidukraami. Mitmetel põhjustel pole mineraalainete saamine tavaviisil igakord siiski piisav ning nii tuleb vahel kasutada lisaks ka vastavaid preparaate. Suvalisi soovitusi järgida ei tohi. Kestev meelevaldne mineraalainete tarbimine on ohtlik, sest enamasti on nende vajaliku ja ohutu päevakoguse vahe üsna õbluke. Kaltsium K Kaltsium on kõige tähtsam mineraalaine inimese organismis, sest kaltsiumist sõltub luude tugevus, aga ka hammaste, küünte ning juuste tervis. Kaltsium moodustab inimese kehakaalust kuni 2%, seega on näiteks 70 kilo kaaluva inimese kehas umbes 1,4 kg kaltsiumi, millest ligi 99% paikneb luudes, ülejäänud kaltsium on hammastes (ligi 7 g), pehmetes kudedes ning mujal. Inimese luumass suureneb pidevalt kuni 30. eluaastani toidust saadava kaltsiumi abil. Seejärel hakkab kaltsiumisisaldus luudes järk-järgult vähenema. Kui luumassi suurenemise perioodil,
asteeniliste seisundite ning intoksikatsioonide korral. Küüslauk. Meie rahvameditsiinis tuntakse küüslauku kui üldise enesetunde parandajat, südame tugevdajat, vererõhu korrastajat ning sooltetegevuse parandajat (eriti lihatoitude söömisel). Küüslaugu väärt omadusi ei ole teadusmeditsiin ümber lükanud, vaid aina kinnitanud. Mikroelemendid seleen ja germaanium suurendavad südamelihase jõudlust. Lenduv fütontsiid allitsiin ja mikroelemendid stimuleerivad immuunsüsteemi tegevust ning mõjuvad hormonaalsüsteemile, mis tagab küüslaugu antibakteriaalse ja kasvajatevastase toime. Et küüslauk omastatakse kiirelt ja ta püsib organismis suhteliselt kaua, piisab 1-2 küünest päevas. Küüslaugu tugevat lehka vähendavad soe piim, koor, majonees, sidruniviil, peterselli- või sellerileht. Kui kasutatakse toorena, siis kindlasti
* 1 g vetikas Spirulina, * 7 g jodeeritud soolas, * 150 g tursas või suitsulõhes, * 100 g kamajahus, * 160 g juustus. 5 Kokkuvõte Antud töös on tehtud ülevaade kolmest mineraalained. Jood abistav element kilpnäärme funktsioneerimisel. Vaegus tekitab hüpotüreoosi ehk kilpnäärme alatalitluse, mida iseloomustavad unisus, kilpnäärme suurenemine, kaalus juurdevõtmine ja külmatunne. Kaalium vajalik närvi- ja ajurakkude tööks ning osmootse rõhu reguleerimiseks. Teeb koostööd naatriumiga organismi veetasakaalu reguleerimiseks ja südamerütmi normaliseerimiseks. Naatrium tähtis element veres, mis koos kaaliumiga reguleerib organismi veetasakaalu. 6 Kasutatud Allikad Internet http://www.toitumine.ee/index.php?id=10787 (15,02,2010) http://www.toitumine.ee/index.php
Klimakteeriumijärgselt on naistel östrogeenide produktsiooni languse tõttu kaltsiumi sisenemine luudesse halvenenud ja kaltsiumivajadus seetõttu suurenenud. Meie tingimustes segatoitu süües mineraalainete vajadus üldiselt kaetakse. Puudujäägid võivad tekkida üldise toidu puuduse, mineraalainete kõrgenenud vajaduse korral või toitumisveidrustega inimestel, nende hulgas täielikel taimetoitlastel. Viimastel võib tekkida eriti kaltsiumi, raua ja tsingi puudujääk. Kaltsium (Ca) ongi üheks tähtsamaks makroelemendiks. Teda on vaja luude ja hammaste (koos fosforiga) ehituseks, erutusprotsesside normaalseks kulgemiseks erutuvates kudedes, erutuse ja lihaskontraktsiooni sidestajana, vere hüübimisel, seedeensüümide aktivaatorina ning ühtlasi on ta ka üheks intratsellulaarseks virgatsaineks. Kaltsiumi taset vereplasmas (2,5 mmol/l) hoitakse konstantsena piinliku täpsusega. Toiduga saadud kaltsiumi imendumist peensoolest reguleeritaksegi vastavalt
Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappeid (põllumajandusloomadel 9, lindudel 11), * rasv ja selle koostises leiduvad asendamatud rasvhapped, * neliteist vitamiini (A-, B1-, B2-, B6-, B12-vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E-, K-vitamiin), * kakskümmend neli mineraalelementi (kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor, väävel, raud, tsink, mangaan, vask, koobalt, jood, seleen, molübdeen, vanaadium, nikkel, tina, alumiinium, kroom, fluor, räni, arseen, liitium), * vesi ja õhuhapnik. Sööda toitainete kasutamine loomorganismi poolt. Söötades leiduvaid toitaineid saavad loomad kasutada seedeprotsesside kaudu. Seede käigus söötades leiduvad toitained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Ainete lagunemise protsesse organismis nimetatakse
elutegevuse toimel sünteesitavad vitamiinid ja kunstlikud preparaadid. Vitamiinipreparaatidesse peaks suhtuma kui ravimitesse, sest nii nagu puudus, võib ka liigne tarbimine osutuda ohtlikuks. Omal käel vitamiinipreparaate valides tasub eelistada multivitamiine, kus kõike vajalikku on tasakaalustatud vahekorras. Üksikuid vitamiine süües võime kergelt organismi vitamiinide omastamise tasakaalust välja ajada. Küüntele vajalikud vitamiinid ja mineraalained on kaltsium, raud, räni, väävel, tsink, jood, vitamiinid: A-, B-, C-, D- ja E. KÜÜNTELE VAJALIKUD MINERAALID KALTSIUM Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal, ta on juba koguse poolest kehale kõige tähtsam mineraal. Kaltsium reguleerib vere hüübimist, tõrjub põletikke, leevendab allergilisi reaktsioone, mõjutab närvide ja musklite tegevust. Aktiviseerib ka ainevahetusprotsesse. Mineraalvesi on ideaalne vahend organismi varustamiseks kaltsiumiga.
Täispiima võib anda hiljem, kui kehas on küllaldaselt valku rahuldamaks aminohapete tarvet valguliste kandjate sünteesiks. Marasmus on põhjustatud nii valgu kui ka energeetiliste substraatide vähesusest toidus. Sümptomid on sarnased kwashiorkorile - mõlema korral väheneb koevalkude hulk organismis. Marasmuse-lastel areneb ketoos ehk atsidoos. Marasmus-lapse välimus sarnaneb rauga omaga - ainult nahk ja luud. Lapse lihased on ära kasutatud aminohapete allikatena, see on põhjustanud ka südamelihase nõrgenemise. Selline laps on tihti haige, sest immuunsüsteem on oluliselt nõrgenenud. Metabolismi toimub nii väikese intensiivsusega, et kehatemperatuur on alla normi. Selliseid lapsed vajavad lisasoojendust. Marasmust on suhteliselt kerge dieedi- teraapiaga ravida. Krooniline mõõdukalt valguvaese toidu tarbimine põhjustab kehamassi ja nahaaluse
mõne haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed. Organismid omastavad toitained ümbritsevast keskkonnast. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Toitainete vaegusest annab organism märku erinevate sümptomitega: väsimus, keskendumisraskused, hingeldamine, infektsioonid jne. Eristatakse kolme tüüpi toitaineid: · Sünteesielemendid, valgud ja mõned mineraalained (kaltsium, magneesium ja fosfor), tagavad rakkude kasvu ja paljunemise ning organismi normaalse arengu. o Kaltsium Üleminekuaastatel vajab keha piisavas koguses kaltsiumi. Kaltsium aitab ennetada luude hõrenemist. Kaltsiumi leidub piimas, juustus, jogurtis ja lehtköögiviljades. Kui vähegi võimalik, kasutage madala rasvasisaldusega piimatooteid, et mitte asjatult suurendada toidu rasvasisaldust. "Kaltsiumivarastena" toimivad meie kehas alkohol,
tuleb arvestada lähtudes kolmest aspektist: - luude ja hammaste põhielemendina; - pehmete kudede, lihaste vererakkude jne. oluliste koostisosadena ; - kehavedelike tervise ja närvide elastsuse ja reageerivuse mõjutajatena. Vajadus mineraalainete ja mikroelementide järele sõltub east ja soost. Rasedatel ja imetavatel emadel on mõnede mineraalainete vajadus suurenenud. Tabel 10. Soovitused mineraalainete tarbimiseks päevas. Vanus, Kaltsium, Fosfor, Kaalium, Magneesiu Raud, Tsink, Vask, Jood, Seleen, aastates mg mg g m, mg mg mg mg µg µg Naised 1013 900 700 2,9 280 11 8 0,7 150 40 1417 900 700 3,1 280 15 9 0,9 150 40
Mõlemaid peab organism saama iga päev. Toiduga ei ole vitamiinide ületarbimise ohtu, küll aga vitamiinipreparaatidega liialdamisel. Inimene vajab toiduga üle 20 mineraalaine. Mineraalained jagunevad makro- ja mikroelementideks. Mineraalainete vajadus kaetakse segatoidu puhul meie tingimuste enam-vähem. Taimetoitlastel võib tekkida puudujääke kaltsiumi , raua ja tsingi osas. - Kaltsiumi leidub palju piimatoodetes, munades, suure karedusega joogivees. Kaltsium ja fosfor on eriti vajalikud luude ja hammaste normaalseks ainevahetuseks. - Magneesium on vajalik südamelihaste tööks, vereringe reguleerimiseks. - Kaalium koos naatriumiga reguleerib osmootset rõhku ja happe- leelise tasakaalu, on vajalik ka südamelihase ning närvisüsteemi tööks. Vaegus kahjustab südamelihaseid, põhjustab vererõhu langust, soolte peristaltika nõrgenemist. Naatrium on keedusoola koostises. Piisad kui tarbida päevas 2-3 g
lipoproteiinideks (VLDL) ja need lähevad maksast uuesti verre. Neid võidakse ka suunata kudedesse, rasvkoesse. Lipiidide vajadus toiduga on u 25-30% ööpäevasest kaloraazist. 1g lipiide annab energiat 9kcal. Lipiidide saamisel on oluline ka, et toidus oleks teatud hulk taimseid lipiide. Taimseid peaks päevas 10-15 grammi saama(nt päevas 1 supilusikatäis taimset õli). 5. Mineraalainete ja vee ainevahetus. Organismi ööpäevane veebilanss. Erinevate mineraalainete ( kaltsium, kaalium, raud, jood, floor, räni jt.) funktsioonid organismis ja nende saamisallikad. Kaltsiumi on vaja: struktuursete funktsioonide täitmiseks, kuuludes organismi luukoe, hammaste ja teiste kudede koosseisu, kudede ainevahetuses. Kaltsium kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, lihaste normaalse töö tagamiseks, vere hüübimissüsteemi aktiveerimiseks, vererõhu ja vere kolesterooli taseme alandamiseks, osaleb vere osmootse rõhu
imendumisele halvasti. Toitaine defitsiidil võivad ilmneda: · lastel vähenenud tähelepanuvõime, häired intellektuaalses arengus, · täiskasvanutel väheneb füüsilise töö tegemise võimet, · väsimus, naha kahvatus, aneemia, kõhukinnisus. Raua imendumist soodustab vitamiin C, takistavad täistera- ja kaunviljades leiduv fütiinhape, tees, kohvis ja punases veinis leiduvad polüfenoolid ning piimasaadustes sisalduv kaltsium. Liigtarbimine Pikaajaline raua ületarbimine võib olla toksiline maksale, pankreasele, südamele, rakutuumadele, tõsta riski infektsioonidele. Pikaajaline raua liigtarbimine võib põhjustada seedehäireid. Praegu on teoksil uuringud kinnitamaks hüpoteesi, et raua liigtarbimisel on seos mõnede krooniliste haigustega (vähkkasvajad, südamehaigused) tänu oksüdatiivsetele mehhanismidele. Allikad Toidus on raud kahel kujul - heemi raud, mida leidub hemo- ja müoglobiini sisaldavates
K, Na, S, Cl jt., mikroele menudest aga Cu, B2-vitamiin 1,3...2,6 Jahu, tangud, leib 0,1-0,5 Zn, Fe, Co, Mn, F, J jt. Liha ja subproduktid 0,1-0,16 Kaltsiumi- ja fosforisoolad on luude Lehmapiim 0,19 koostises peamised anorgaanilised. Peale Kohupiim, juust 0,3-0,4 selle mõjutab kaltsium närvide ja lihaste Pagari ja õllepärm 2-4 erutatavust, on vajalik verehüübimisel, osaleb PP-vitamiin 14...28 Leib 0,45 organismi immuunsuse kujunemisel, Jahu tangud, makaronid 1-4,2 aktiveerib mõningaid ensüüme jne. Lihas- ja Liha ja subproduktid 2-4,5 närvirakkudes leiduv fosfor võtab osa nende
See tähendab, et rasvad ei tule kõrge intensiivsusega pingutustel (anaeroobne töö) energiaallikana üldse kõne alla. Aeroobsel tööl suudavad lihased rasvhappeid efektiivselt oksüdeerida üksnes koos süsivesikutega. Kui viimaste piiratud varud lõpevad, langeb märgatavalt lihaste võime rasvhapetes kätketud energiat kasutada. 6 2 MINERAALAINED JALGPALLIS Põhilisteks mineraalaineteks sportlastel ning ka jalgpalluritel on kaltsium, magneesium, kaalium ning raud. Lihaste töö põhineb kaltsiumi ja magneesiumi pumbal. Ca ja Mg annavad luudele, sidemetele ja kõõlustele tugevuse. Ca ja Mg vajadus on sportlastel suurem kui tavainimestel. 2.1 KALTSIUM Kaltsium moodustab keha massist umbes 2% ja 40% keha mineraalainete massist. Keskmise täiskasvanud mehe luustikus on kaltsiumi pisut üle 1 kg, naistel vähem. Inimese luumass suureneb pidevalt kuni 30. eluaastani toidust saadava kaltsiumi abil. Seejärel hakkab
o Tuua välja mida kanamuna sisaldab o Milliseid mineraalained sisaldab Loodan et antud töös suudan suurida eelnevaid punkte. 3 Eessõna Muna on üks väärtuslikumaid toiduaineid. Kui munast peab kooruma elusorganism- tibu-, siis järelikult sisaldab muna kõike, mis on eluks oluline. Munas sisalduvatest ainetest arenevad: o Organismi luud o Liikmed o Lihased o Veri Mineraalainetest on munas tähtsamad: o kaltsium o naatrium o kaalium o magneesium o fosfor o väävel o mangaan o raud o jood o tsink Tsingi ja raua vajaduse katab mõne muna söömine päevas, kaltsiumi vajaduse katmiseks tuleb muna ühendada piima või juustuga, magneesiumi saamiseks teraviljasaadustega. Muna rohke väävlisisaldus on hea juustele ja nahale. [10; 26.03.2008]
valmistamisel. Et saada maitsvaid, hea poorsusega nisutooteid, on vajalik taigna kobestamine. Rasva- ja suhkrurikaste jahuliste kondiitritoodete valmistamisel kasutatakse sealjuures keemilisi kobestajaid. Biokeemiline kobestamine annab hea maitse ja aroomiga tooted, mis on kergesti omastatavad organismi poolt 20. Suurimad odra tootjad maailmas. Venemaa, Prantsusmaa, Ukraina, Kanada 21. Olulisemad mineraalained odra koostises. Kaalium 93,0 mg Fosfor 54,0 mg Magneesium 22,0 mg Kaltsium 11,0 mg Naatrium 3,0 mg Raud 1,3 mg 22. Suurimad kaeratootjad maailmas. Venemaa, Kanada, Poola, USA 23. Nõuded kaerasortidele. Saagikus Seisukindlus Kasvuaeg Haigus- ja kahjurikindlus Tera kvaliteet 24. Toiteelementide sisaldus kaeras. Vesi 8,2 g Kalorsus 389 kcal
3.4.2 D-vitamiin.............................................................................................. 7 1.3.4.3 C-vitamiin.............................................................................................. 8 1.3.5 Mineraalained.............................................................................................. 8 1.3.5.1 Raud...................................................................................................... 8 1.3.5.2 Kaltsium................................................................................................ 8 1.3.5.3 Magneesium.......................................................................................... 8 1.3.6 Teised ained................................................................................................ 9 1.3.6.1 Sool....................................................................................................... 9 1.3.6
( http://www.my-slimcoach.de/lebensmittellexikon/Paprika ) ( http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ambersweet_oranges.jpg ) 1.2 Vitamiin D D-vitamiini kutsutakse päikesepaiste vitamiiniks. D-vitamiini (ehk kaltsiferoolid) on vaja: sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks; lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti; kuna see aitab kaasa nende ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivse transpordiga; normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks; stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. D-vitamiin on kõige „mürgisem” vitamiin. Tema kahjulik toime avaldub juba kümnekordsel soovitatava koguse ületamisel. Toiduga sellist suurt kogust saada on
150g 1,5kg 4 kg 1 kg 0,8 kg Vehklemine 1,0kg Korvpall Jalgpall Maadlus Poks Jäähoki 1,8kg 1,7kg 3,0kg 1,8 kg 1,8kg Tugeva higistamisega kaotame palju mineraale · Keedusool (NaCl) 1 liiter higi sisaldab 1,6 3,5g 10 l higiga kaotame 16-35g, 20l higiga 32 70g · Magneesium 1liiter higi sisaldab 0,8 2,5g 10 l higiga kaotame 8 25g, 20 l higiga 16-50g · Kaalium 1l higi sisaldab 0,1-0,3g 10l higiga kaotame 1-3g, 20 l higiga 2-6g Higi elektrolüütide koostis HIGI Naatrium Kloor Kaalium Magneesium Kaltsium 48 mmooli/l 26 mmooli/l 8,5 mmooli/l 1 mmooli/l 1-1,5 mmooli/l Higi mineraalainete koostis (Berg, Keul 1990)
• D-vitamiini päevane soovitatav kogus on 7,5–10µg, 5 µg D-vitamiini sisaldub näiteks: * 2 g kalamaksaõlis, * 15 g suitsuangerjas, * 50–60 g küpsetatud lõhes, * 60 g soolaheeringas, * 120 g munakollastes, * 600 g hautatud maksas, * 10 l piimas. Biofunktsioonid • Soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori imendumine, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks • Lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti • Normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks • Soodustab raua (Fe) ainevahetust • Stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. • D-vitamiin on kõige „mürgisem” vitamiin. Tema kahjulik toime avaldub juba kümnekordsel soovitatava koguse ületamisel. • Toiduga sellist suurt kogust saada on praktiliselt võimatu, küll aga võib seda saada toidulisandi nt kalamaksaõli liigsel tarvitamisel.
1 2. II A RÜHMA METALLID 2.1 II A rühma metallide üldiseloomustus II A rühma metallideks on berüllium, magneesium, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Nelja viimast elementi ehk kaltsiumit, strontsiumit, baariumit ja raadiumit nimetatakse ka leelismuldmetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismuldmetall sellest, et nende metallide oksiidid moodustavad veega reageerides leeliseid. Sõna muld kasutati juba keskajal rasksulavate metallioksiidide ja teiste kõrgel temperatuuril sulavate ainete kohta. Aatomi ehitusel kuulvad nad s- elementide hulka, nagu ka leelismetallid. Nende aatomite
annaabi.ee 
