antibiootikumide tarbimisel. Mõõduka defitsiidi tunnused: sinised laigud kehal; kerge aneemia; kahvatud igemed; valusad liigesed; haavade aeglane paranemine. Tõsise defitsiidiga kaasneb: skorbuut, mida iseloomustavad lihasnõrkus, kapillaaride katkemised, hemorraagia, tursed, katkised põletikulised igemed ja hammaste väljalangemine, raskesti paranevad haavad (armkoe rabestumine), kergesti murduvad luud , kõhulahtisus; osteoporoos; tugev aneemia. varusid pole mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused Parimateks Cvitamiini allikateks on marjad, puu ja köögiviljad, nt mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul. B1-vesilahustuv süsivesikute lõhustamiseks >närvirakkude talitluseks, virgatsainete tekkeks, närviimpulsside
-tokoferooliekvivalent (-TE) = 1 mg RRR--tokoferooli Niatsiiniekvivalent (NE) = 1 mg niatsiini = 60 mg trüptofaani 1.6.Mineraalained Mineraalained moodustavad umbes 45% kehamassist. Organismis on üle 70 erineva keemilise elemendi, neist üle 20 bioelemendi vajadus on määratletud. Seega ei ole kõikide mineraalainete soovitatavat kogust toitumissoovitustes välja toodud (nt mikroelemente, mida inimene vajab väga väikeses koguses). Kaltsium, fosfor, kloor, kaalium, magneesium, naatrium ja väävel esinevad organismis suhteliselt suurtes kogustes, seepärast nimetatakse neid makroelementideks. Mikroelementidest on organismis rauda, vaske, tsinki, koobaltit, joodi, molübdeeni, vanaadiumi, niklit, kroomi, seleeni, räni, mangaani, fluori, tina. Inimorganismis puuduvad piisavad mineraalainete varud, et üle elada nende pikaajaline vaegus. Liialdamine mineraalainete ja mikroelementidega viib aga häireteni organismi talitluses, sest
Ca2+, Na+ , K+ , Mg2+, Cl Täidavad biofunktsioone ioonsel kujul Vajatakse üle 100 mg ööpäevas Enamuse makromineraalide ioonsed kontsentratsioonid on raku sees ja väljas erinevad: · Ioonse gradiendi tagavad spetsiifilised membraanvalgud KALTSIUM Levinum mineraalaine inimorganismis. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 1 - 1,2 kg kaltsiumi. Ööpäevane vajadus 1000-1300mg.). Esineb kahes vormis: · Lahustumatu kaltsiumfosfaat (99%) luudes ja hammastes · Ioonne kaltsium (Ca2+) (Ioonsest kaltsiumist 50% on seotud vereplasma albumiiniga. Vaba iooniseeritud kaltsium hoitakse vereplasmas suhteliselt konstantsena.) osaleb vere hüübimises, Tähtsus: 1. tasandab südame rütmi, vähendab unetust; lihaskontraktsioonis, 2. normaliseerib KNS ja lihaste ärrituvust; neurotransmissioonis, 3
toidukraami. Mitmetel põhjustel pole mineraalainete saamine tavaviisil igakord siiski piisav ning nii tuleb vahel kasutada lisaks ka vastavaid preparaate. Suvalisi soovitusi järgida ei tohi. Kestev meelevaldne mineraalainete tarbimine on ohtlik, sest enamasti on nende vajaliku ja ohutu päevakoguse vahe üsna õbluke. Kaltsium K Kaltsium on kõige tähtsam mineraalaine inimese organismis, sest kaltsiumist sõltub luude tugevus, aga ka hammaste, küünte ning juuste tervis. Kaltsium moodustab inimese kehakaalust kuni 2%, seega on näiteks 70 kilo kaaluva inimese kehas umbes 1,4 kg kaltsiumi, millest ligi 99% paikneb luudes, ülejäänud kaltsium on hammastes (ligi 7 g), pehmetes kudedes ning mujal. Inimese luumass suureneb pidevalt kuni 30. eluaastani toidust saadava kaltsiumi abil. Seejärel hakkab kaltsiumisisaldus luudes järk-järgult vähenema. Kui luumassi suurenemise perioodil,
Mineraalained Nimi Kursus Mis on mineraalained? On mikrotoitained, mis on inimese normaalseks tegevuseks hädavajalikud. Piisav kogus organismis tagab keha häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi. Allikaks tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit. Makromineraalid Kaltsium Magneesium Kaalium Naatrium Kloor Fosfor Väävel Kaltsium 99% organismi kaltsiumivarudest asub luudes, kõhredes ning hammastes. Piim ja piimatooted annavad inimesele ligi kolmveerandi vajaliku kaltsiumist. Defitsiidi korral võivad tekkida krambid, liigese valulikkus, pulsi aeglustumine, unetus, jalalihaste nõrgenemine, kõhukinnisust jm. Magneesium 65% talletub luukoes vees praktiliselt mittelahustuvate sooladena. Magneesiumivaaeguse tunnused on väsimus,
söödast. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata vaja: Energiat – sööda süsivesikutest, rasvast ja proteiinist. Proteiini ja selle koostises leiduvaid nn asendamatuid aminohappeid. Rasva ja selle koostises leiduvaid asendamatuid rasvhappeid. 14 vitamiini (A-, B1-, B2-, B6-, B12 vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E-, K-vitamiin). 24 mineraalelementi (kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor, väävel, raud, tsink, mangaan, vask, koobalt, jood, seleen, molübdeen, vanaadium, nikkel, tina, alumiinium, kroom, fluor, räni, arseen, liitium) vesi ja õhuhapnik Katabolism e dissimilatsioon on organismis toimuv protsess, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja mille käigus vabaneb energia. Ainete lagunemise ja sünteesiprotsesse kokku nimetatakse ainevahetuseks e metabolismiks.
Allikateks on mereannid, meretaimed, jodeeritud sool ja pruunvetikas. Raud on vajalik hemoglobbini moodustamiseks, mis annab vereringesse ja kõikidesse kehaosadesse hapnikku. Seda vajatakse punaste vereliblede, müoglobiini, lihastes leiduva punase pigmendi ja teatud ensüümide tootmiseks. Loomsest toidust omastab organism rauda kergemini kui taimsest, seega võib rauavaegus ohustada taimetoitlasi. Raua imendumist soodustab C-vitamiin, takistavad aga kofeiin ja liigne kaltsium. Rauavaene toit põhjustab aneemiat, lastel õpiraskusi, väsimust, külmatunnet ja kerget vastuvõtlikkust haigustele. Raua üleküllus viib südame-veresoonkonna haigusteni ja põhjustab oksüdatiivset stressi. Allikateks on petersell, veretooted, halvaa, maks, nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, oad ja müsli. Magneesiumi . Üleliigne magneesium võib häirida kaltsiumi imendumist. Organism
alkohoolikutel, suitsetajatel ja antibiootikumide tarbimisel. Mõõduka defitsiidi tunnused: sinised laigud kehal; kerge aneemia; kahvatud igemed; valusad liigesed; haavade aeglane paranemine. Tõsise defitsiidiga kaasneb: skorbuut, mida iseloomustavad lihasnõrkus, kapillaaride katkemised, hemorraagia, tursed, katkised põletikulised igemed ja hammaste väljalangemine, raskesti paranevad haavad (armkoe rabestumine), kergesti murduvad luud , kõhulahtisus; osteoporoos; tugev aneemia. Varusid pole. C-vitamiini allikad: Mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas, kapsas, paprika, tsitrused. B1 veeslahustuv, Vajalik: süsivesikute lõhustamiseks >närvirakkude talitluseks, virgatsainete tekkeks, närviimpulsside edastamiseks, ajutegevuseks ja mälu talitluseks, rasvhapete ja aminohapete lõhustamiseks, soolhappe sünteesiks; organismi ainevahetuses energia tootmiseks, kuna ta
* energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappeid (põllumajandusloomadel 9, lindudel 11), * rasv ja selle koostises leiduvad asendamatud rasvhapped, * neliteist vitamiini (A-, B1-, B2-, B6-, B12-vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E-, K-vitamiin), * kakskümmend neli mineraalelementi (kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor, väävel, raud, tsink, mangaan, vask, koobalt, jood, seleen, molübdeen, vanaadium, nikkel, tina, alumiinium, kroom, fluor, räni, arseen, liitium), * vesi ja õhuhapnik. Sööda toitainete kasutamine loomorganismi poolt. Söötades leiduvaid toitaineid saavad loomad kasutada seedeprotsesside kaudu. Seede käigus söötades leiduvad toitained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Ainete lagunemise protsesse organismis nimetatakse kataboolseteks protsessideks. Tekkinud uued ühendid imenduvad verre või lümfi, kust
Ta osaleb lihaskontraktsioonis, hüübimisprotsessis, neurottransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, vitamiin D metabolismis, membraanide läbitavuse funktsioonis, vere osmootse rõhu tagamises jne. Kaltsiumi allikad: Piimatoodetest - on palju kuid imendub sellest vaid ~30%. Lihatooted, kalad. Taimed aeduba, rooskapsas, petersell, kaalikas. Kaltsiumi imendumist: soodustavad: happeline keskkond, vitamiin D ja C, laktoos, magneesium, fosfor, mangaan, küllastumatta rasvhapped, raud. NB! Kui magneesiumi on vähe, ei omastu kaltsium (ladestub) mille imendumiseks on vaja ka fosforit, mangaani ja vitamiin C. Kaltsiumi imendumist pärsivad : oksaalhape (sokolaad, spinat, rabarber), fütaat( teraviljad). Lisamanustamine on õigustatud jalalihaste krampide korral (mis ei möödu magneesiumi manustamisel). Luude valulikus, igemete veritsus jt.
Klimakteeriumijärgselt on naistel östrogeenide produktsiooni languse tõttu kaltsiumi sisenemine luudesse halvenenud ja kaltsiumivajadus seetõttu suurenenud. Meie tingimustes segatoitu süües mineraalainete vajadus üldiselt kaetakse. Puudujäägid võivad tekkida üldise toidu puuduse, mineraalainete kõrgenenud vajaduse korral või toitumisveidrustega inimestel, nende hulgas täielikel taimetoitlastel. Viimastel võib tekkida eriti kaltsiumi, raua ja tsingi puudujääk. Kaltsium (Ca) ongi üheks tähtsamaks makroelemendiks. Teda on vaja luude ja hammaste (koos fosforiga) ehituseks, erutusprotsesside normaalseks kulgemiseks erutuvates kudedes, erutuse ja lihaskontraktsiooni sidestajana, vere hüübimisel, seedeensüümide aktivaatorina ning ühtlasi on ta ka üheks intratsellulaarseks virgatsaineks. Kaltsiumi taset vereplasmas (2,5 mmol/l) hoitakse konstantsena piinliku täpsusega. Toiduga saadud kaltsiumi imendumist peensoolest reguleeritaksegi vastavalt
soojendamist. Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. Inimese organismis on tuvastatud üle 70 keemilise elemendi. Kindlaks on määratud neist üle 20 bioelemendi vajadus. Nende elementide piisava koguse tagamiseks on väga oluline toituda mitmekesiselt. Organismis leiduvad mineraalained võib tinglikult jagada kahte gruppi: · Makroelementide sisaldus kehas on üle 0,01%. Nendeks on fosfor (P), kaltsium (Ca), naatrium (Na), kaalium (K), magneesium (Mg), väävel (S), kloor (Cl) · Mikroelementide sisaldus on alla 0,01%, mõnel isegi 0,00001. Osade mikroelementide vajadus meie organismile on kindlaks tehtud, näiteks raud (Fe), tsink (Zn), vask (Cu), mangaan (Mn), jood (I), seleen (Se), molübdeen (Mo), fluor (F), kroom (Cr), koobalt (Co), räni (Si), vanaadium (V), boor (B), nikkel (Ni), arseen (As), tina (Sn) ja germaanium (Ge).
nemine ja hõrenemine (osteoporoos), luude haprus, hammaste lagunemine, depres- sioon. Suured kaltsiumikogused võivad viia tasakaalust välja mineraalainete oma- vahelise soovitava suhte organismis. Kõige hinnalisemateks, s.o kõige kergemini omastatavateks kaltsiumi allikateks on piim ja piimatooted (juust, kohupiim). Kaltsiumi on palju ka kuivatatud ubades, brokolis. Oksalaadirikastest toiduainetest (spinat) saadav kaltsium on tavaliselt halvasti omastatav. Fosforit leidub igas rakus. Ta osaleb hammaste ja luude ülesehituses, energia vabastamises toidust, geneetilise materjali ülesehitamises, rakumembraanide ja ensüümide moodustamises. Organismi Ca-P tasakaal peab olema 2:1. Fosfori- vaegust esineb ülimalt harva. Naatrium asub valdavalt rakkude väliselt: vereplasmas, rakkudevahelises vedeli-kus, lümfis. Seal on Na+ umbes 820 korda rohkem kui rakus. Kaaliumi on aga rakus
liha,kanaliha vitamiin, Fariza Imanova MK13-TE2 maitsetamiseks. seleen,vask,kaltsium, Mg Pole pähkel vaid hoopis Maapähkel e arahhis e Sarnaneb välimuselt oaga. kaunvili, mis valmib hiina pähkel Kondritööstuses,Aasias B-rühma vitamiinid mullas. kasutatakse kõikide liha- ja (tiamiin,riboflaviin,niatsiin
valmistamisel. Et saada maitsvaid, hea poorsusega nisutooteid, on vajalik taigna kobestamine. Rasva- ja suhkrurikaste jahuliste kondiitritoodete valmistamisel kasutatakse sealjuures keemilisi kobestajaid. Biokeemiline kobestamine annab hea maitse ja aroomiga tooted, mis on kergesti omastatavad organismi poolt 20. Suurimad odra tootjad maailmas. Venemaa, Prantsusmaa, Ukraina, Kanada 21. Olulisemad mineraalained odra koostises. Kaalium 93,0 mg Fosfor 54,0 mg Magneesium 22,0 mg Kaltsium 11,0 mg Naatrium 3,0 mg Raud 1,3 mg 22. Suurimad kaeratootjad maailmas. Venemaa, Kanada, Poola, USA 23. Nõuded kaerasortidele. Saagikus Seisukindlus Kasvuaeg Haigus- ja kahjurikindlus Tera kvaliteet 24. Toiteelementide sisaldus kaeras. Vesi 8,2 g Kalorsus 389 kcal
vajalik luude ja hammaste * 60 g soolaheeringas, moodustumiseks, * 120 g munakollastes, * 600 g hautatud maksas, ·lastele normaalseks kasvuks, * 10 l piimas. sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti, ·kuna see aitab kaasa nende ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivse transpordiga, ·normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks, ·stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. D-vitamiini puudusel võib lastel
* 1 g vetikas Spirulina, * 7 g jodeeritud soolas, * 150 g tursas või suitsulõhes, * 100 g kamajahus, * 160 g juustus. 5 Kokkuvõte Antud töös on tehtud ülevaade kolmest mineraalained. Jood abistav element kilpnäärme funktsioneerimisel. Vaegus tekitab hüpotüreoosi ehk kilpnäärme alatalitluse, mida iseloomustavad unisus, kilpnäärme suurenemine, kaalus juurdevõtmine ja külmatunne. Kaalium vajalik närvi- ja ajurakkude tööks ning osmootse rõhu reguleerimiseks. Teeb koostööd naatriumiga organismi veetasakaalu reguleerimiseks ja südamerütmi normaliseerimiseks. Naatrium tähtis element veres, mis koos kaaliumiga reguleerib organismi veetasakaalu. 6 Kasutatud Allikad Internet http://www.toitumine.ee/index.php?id=10787 (15,02,2010) http://www.toitumine.ee/index.php
150g 1,5kg 4 kg 1 kg 0,8 kg Vehklemine 1,0kg Korvpall Jalgpall Maadlus Poks Jäähoki 1,8kg 1,7kg 3,0kg 1,8 kg 1,8kg Tugeva higistamisega kaotame palju mineraale · Keedusool (NaCl) 1 liiter higi sisaldab 1,6 3,5g 10 l higiga kaotame 16-35g, 20l higiga 32 70g · Magneesium 1liiter higi sisaldab 0,8 2,5g 10 l higiga kaotame 8 25g, 20 l higiga 16-50g · Kaalium 1l higi sisaldab 0,1-0,3g 10l higiga kaotame 1-3g, 20 l higiga 2-6g Higi elektrolüütide koostis HIGI Naatrium Kloor Kaalium Magneesium Kaltsium 48 mmooli/l 26 mmooli/l 8,5 mmooli/l 1 mmooli/l 1-1,5 mmooli/l Higi mineraalainete koostis (Berg, Keul 1990)
asteeniliste seisundite ning intoksikatsioonide korral. Küüslauk. Meie rahvameditsiinis tuntakse küüslauku kui üldise enesetunde parandajat, südame tugevdajat, vererõhu korrastajat ning sooltetegevuse parandajat (eriti lihatoitude söömisel). Küüslaugu väärt omadusi ei ole teadusmeditsiin ümber lükanud, vaid aina kinnitanud. Mikroelemendid seleen ja germaanium suurendavad südamelihase jõudlust. Lenduv fütontsiid allitsiin ja mikroelemendid stimuleerivad immuunsüsteemi tegevust ning mõjuvad hormonaalsüsteemile, mis tagab küüslaugu antibakteriaalse ja kasvajatevastase toime. Et küüslauk omastatakse kiirelt ja ta püsib organismis suhteliselt kaua, piisab 1-2 küünest päevas. Küüslaugu tugevat lehka vähendavad soe piim, koor, majonees, sidruniviil, peterselli- või sellerileht. Kui kasutatakse toorena, siis kindlasti
· imendumist halvendavad: kiudainete liig, liigne kohv, mõned ravimid, vähene füüsiline tegevus, stress · soovitus: 800-900 mg · defitsiidist tulenev haigus osteoporoos · allikad: piim, kala, brokoli, spinat, till, petersell, rooskapsas, mandlid Magneesium · makroelement · tähtsus: energia tootmine, luustik, vere hüübimine, DNA süntees, insuliini tootmine, stressivastane toime · omastamist suurendab D vitamiin ja kaltsium · defitsiidi põhjused: ühekülgne toitumine · allikad: kõrvitsaseemned, nisukliid, kakaopulber, lahustuv kohv, päevalilleseemned, mooniseemned, nisuidud Fosfor · makroelement · tähtsus: luustik, rakumembraan (fosfolipiidid), hambad, ATP koostises, nukleiinhapetes · rohkem taimses toidus · allikad: riisikliid, kaerakliid, kõrvitsaseemned, päevalilleseemned, nisuidud, sojaoad, seesamiseemned Raud · mikroelement
vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N 70 kg kohta umbes 1,8 kg Aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Makroelemendid Fosfor P 70 kg kohta umbes 780 g Rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energiarikaste ühendite nt. ATP koostises. Väävel S 70 kg kohta umbes 140 g Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. Fosforit leidub: Väävlit leidub: Mesoelemendid Naatrium Na 70 kg kohta umbes 100 g Kaalium K 70 kg kohta umbes 140 g Kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline element. Osalevad närviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, veres, raku tsütoplasmas, transpordiprotsessid raku tasandil. Kaaliumi leidub: Naatriumi leidub: Mesoelemendid Kaltsium Ca 70 kg kohta umbes 1 kg Luu- ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine, lihastes (krampide vältimiseks), reguleerib vee hulka organismis. Magneesium Mg 70 kg kohta umbes 19 g Klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks. Kaltsiumi leidub:
mõne haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed. Organismid omastavad toitained ümbritsevast keskkonnast. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Toitainete vaegusest annab organism märku erinevate sümptomitega: väsimus, keskendumisraskused, hingeldamine, infektsioonid jne. Eristatakse kolme tüüpi toitaineid: · Sünteesielemendid, valgud ja mõned mineraalained (kaltsium, magneesium ja fosfor), tagavad rakkude kasvu ja paljunemise ning organismi normaalse arengu. o Kaltsium Üleminekuaastatel vajab keha piisavas koguses kaltsiumi. Kaltsium aitab ennetada luude hõrenemist. Kaltsiumi leidub piimas, juustus, jogurtis ja lehtköögiviljades. Kui vähegi võimalik, kasutage madala rasvasisaldusega piimatooteid, et mitte asjatult suurendada toidu rasvasisaldust. "Kaltsiumivarastena" toimivad meie kehas alkohol,
Täispiima võib anda hiljem, kui kehas on küllaldaselt valku rahuldamaks aminohapete tarvet valguliste kandjate sünteesiks. Marasmus on põhjustatud nii valgu kui ka energeetiliste substraatide vähesusest toidus. Sümptomid on sarnased kwashiorkorile - mõlema korral väheneb koevalkude hulk organismis. Marasmuse-lastel areneb ketoos ehk atsidoos. Marasmus-lapse välimus sarnaneb rauga omaga - ainult nahk ja luud. Lapse lihased on ära kasutatud aminohapete allikatena, see on põhjustanud ka südamelihase nõrgenemise. Selline laps on tihti haige, sest immuunsüsteem on oluliselt nõrgenenud. Metabolismi toimub nii väikese intensiivsusega, et kehatemperatuur on alla normi. Selliseid lapsed vajavad lisasoojendust. Marasmust on suhteliselt kerge dieedi- teraapiaga ravida. Krooniline mõõdukalt valguvaese toidu tarbimine põhjustab kehamassi ja nahaaluse
imendumishäireid · Kestev defitsiit: lihaskrambid, reumaatilised nähud ja oletatavasti ka terav närvivalu (neuralgia). Eriti tunda lihastes, jalgades. Näriv tunne. Liigsuse kliinilised markerid · Neerud suudavad eritada 20...35 g keedusoola (suurem kogus on tervisele juba otseselt ohtlik) · Jalgade ja näo turse (sest Na seob palju vett); kaaliumi ülemäärane eritumine (sest naatrium kontrollib seda). · Keedusool ja kõrgenenud vererõhk (hüpertoonia): ökogeneetilise olemusega seos vaid neil, kellel on pärilik eelsoodumus (geneetiline tundlikkus) hüpertoonia tekkeks, soodustab keedusoolaga liialdamine haiguse patogeneesi. Kõrge vererõhuga inimestel soovitada vähem soola tarbida. · Rakkudes ioontasakaalu häirimine (Ca liigsus ja vee kogunemine kudedesse). Kaalium. Rakkuline lokalisatsioon
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Liisa Rudnitski K-10A Mineraalained Juhendaja:Elle Möller Pärnu 2011 Sisukord: Kloor Kloori on vaja: · koostöös naatriumi ja kaaliumiga: - osmoregulatsiooniks, - happe-leelistasakaalu tagamiseks, - membraantranspordi (s.h. imendumise) ja vedelike liikumise verest rakku ning vastupidi, · soolhappe sünteesiks maos. Kloori sisaldus on kõrgem loomsetes toiduainetes, kus ta esineb tavaliselt koos naatriumi ja kaltsiumiga. Koos keedusoola ehk NaCl tarbimisega lahendub ka kloori vajadus. Joogivees olev kloor lõhustab E-vitamiini ja hävitab seedetraktis terve rea toidu seedimiseks vajalikke mikroorganisme. Lahustumatul kujul leidub kloori luudes. Seleen Seleeni on vaja: · rakkude oksüdatiivse stressi eest kaitsmiseks · imuunsüsteemi tugevndamiseks · kudede elastsuse säilitamiseks ja vananemise aeglustamiseks Väga kõr
vitamiinipreparaatidega liialdamisel. Inimene vajab toiduga üle 20 mineraalaine. Mineraalained jagunevad makro- ja mikroelementideks. Mineraalainete vajadus kaetakse segatoidu puhul meie tingimuste enam-vähem. Taimetoitlastel võib tekkida puudujääke kaltsiumi , raua ja tsingi osas. - Kaltsiumi leidub palju piimatoodetes, munades, suure karedusega joogivees. Kaltsium ja fosfor on eriti vajalikud luude ja hammaste normaalseks ainevahetuseks. - Magneesium on vajalik südamelihaste tööks, vereringe reguleerimiseks. - Kaalium koos naatriumiga reguleerib osmootset rõhku ja happe- leelise tasakaalu, on vajalik ka südamelihase ning närvisüsteemi tööks. Vaegus kahjustab südamelihaseid, põhjustab vererõhu langust, soolte peristaltika nõrgenemist. Naatrium on keedusoola koostises. Piisad kui tarbida päevas 2-3 g keedusoola, üle 5 g keedusoola päevas on tervisele kahjulik, kuna sellega kaasneb vererõhu tõus ja muud ebasoovitavad nähud.
BIOKEEMIA 1. Vitamiinid, tähis, nimetus ja biofunktsioon (vaata tabelit) 2. Põhi-, makro-, mikroelemendid, mis need on? Makroelemendid kaltsium(Ca); naatrium(Na); kaalium(K); magneesium(Mg); kloor(Cl) Mikroelemendid:raud(Fe);vask(Cu);tsink(Zn);mangaan(Mn);koobalt(Co);jood(I);molübdeen(M o);vanaadium(V);nikkel(Ni);fluor(F);kroom(Cr);boor(B);seleen(Se);räni(Si);tina(Sn);arseen(As) 3. valgud, süsivesik, lipiidid – energiavajadus, kui suur % peab katma toiduratsioonis? Valgud- katavad 10-15% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 50-100 gr. Süsivesikud – 60% ööp.energiavajadusest; ööp. tarbitav hulk 320-350 gr. Lipiidid -26-30% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 80-90gr. 4. Millised on nõuded toidule? (amino-, taimsed-, loomsed) 5. Laktoosi intolerantsus – mis see on ? Ei talu piima 6. Milline on org. keskne süsivesik? Glükoos 7. Palju vett on vaja ööp tarbida? 1,5-2 l 8. Mis on suhkur? Sahh
106 FOOLHAPE, µg 91 72 48 52 0,2 PANT,HAPE, mg 1,9 1,15 0,44 1,7 0 BIOTIIN, µg 74 76 64 102 0,6 VITAMIIN C, mg 0 0 0,8 0 1,42 TUHK, g 2,2 2,2 3,1 - 4 NAATRIUM, mg 1 0,6 0,4 400 482 KAAL1UM, mg 660 650 740 810 59 KALTSIUM, mg 109 140 280 37 54 MAGNEESIUM, mg 165 160 280 180 128 FOSFOR, mg 320 310 490 410 23 VÄÄVEL, mg 185 160 180 -
o Tuua välja mida kanamuna sisaldab o Milliseid mineraalained sisaldab Loodan et antud töös suudan suurida eelnevaid punkte. 3 Eessõna Muna on üks väärtuslikumaid toiduaineid. Kui munast peab kooruma elusorganism- tibu-, siis järelikult sisaldab muna kõike, mis on eluks oluline. Munas sisalduvatest ainetest arenevad: o Organismi luud o Liikmed o Lihased o Veri Mineraalainetest on munas tähtsamad: o kaltsium o naatrium o kaalium o magneesium o fosfor o väävel o mangaan o raud o jood o tsink Tsingi ja raua vajaduse katab mõne muna söömine päevas, kaltsiumi vajaduse katmiseks tuleb muna ühendada piima või juustuga, magneesiumi saamiseks teraviljasaadustega. Muna rohke väävlisisaldus on hea juustele ja nahale. [10; 26.03.2008]
Puurmani gümnaasium Naatrium Referaadi koostaja:Kekorainen Rauno Juhendaja:Kirpu Aleksandr Klass:10 klass Puurmani 2010 1 Sissejuhatus Mina valisin naatriumi seepärast referaadi teemaks kuna seda pidi tegema ning mina leidsin selle elemendi selleks kõige sobilikuma. Selle elemendi kohta leidub infot ning on ka ise endale uusi ning huvitavaid asju teada saada. Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi.Omadustelt on naatrium leelismetall
tuleb arvestada lähtudes kolmest aspektist: - luude ja hammaste põhielemendina; - pehmete kudede, lihaste vererakkude jne. oluliste koostisosadena ; - kehavedelike tervise ja närvide elastsuse ja reageerivuse mõjutajatena. Vajadus mineraalainete ja mikroelementide järele sõltub east ja soost. Rasedatel ja imetavatel emadel on mõnede mineraalainete vajadus suurenenud. Tabel 10. Soovitused mineraalainete tarbimiseks päevas. Vanus, Kaltsium, Fosfor, Kaalium, Magneesiu Raud, Tsink, Vask, Jood, Seleen, aastates mg mg g m, mg mg mg mg µg µg Naised 1013 900 700 2,9 280 11 8 0,7 150 40 1417 900 700 3,1 280 15 9 0,9 150 40
Loksa Gümnaasium Metallid ja sulamid minu kodus essee Annely Jürimets 9.a klass Loksa 2012 Selles essees käsitlen metalle ja nende sulameid mida leidub minu kodus. Tuntumad ja rohkem kasutatavad metallid ning nende sulamid on: raud, alumiinium, kuld, hõbe, vask, nikkel, tsink jt. Raud (Fe) 26* on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul kasutatakse teda vähe. Tuntumad raua sulamid: - terased (Fe+C) - malmid (Fe+C) Üldse tuntakse tohutul hulgal erinevaid rauasulameid - üle 10 000 eri sordi. Minu kodus leidub rauda ja selle sulameid jalgratastes, autodes, naeltes, masinates, magnetites, konservikarpides, tööriistades (nendes leidub ka vanaadiumi) jne. Köögis on malmist pliit.
Makroelemendid inimkehas Element Sisaldus, g/kg Kaltsium 10-20 Fosfor 6-12 Kaalium 2-2,5 Naatrium 1-1,5 Kloor 1-1,2 Magneesium 0,4-0,5 Töötlemise mõju Oma olemuselt on mineraalid hävitamatud Kõige olulisem kadu on teraviljade jahvatamisel Kaod esinevad ka keetmisel Mineraalained mõjutavad toidu maitset ja kiirustavad või aeglustavad reaktsioone ning mõjutavad ka toidu tekstuuri Makroelemendid Naatrium 1,4 g/kg Peamiselt rakuväline aine Aktiveerib mõningaid ensüüme Päevane tarve on naistel 2,5 g ja meestel 3,3 g Kaalium 2 g/kg Kõige levinum katioonrakusiseses vedelikus (140 mmol/l) Reguleerib osmootsetrõhku rakkude sees 2-5,9 g/päevas Magneesium 250 mg/kg 70% paikneb luudes Päevane vajadus on 300-400 mg Paljude ensüümide koostisosa ja aktivaator Puudus põhjustab tõsiseid haigusi Kaltsium 1500 g Üks kõige tähtsamaid mineraalaineid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
