marslased olid juba tapnud. · Samal ajal toimus marslaste tohutu hävitustöö, mille keskmesse sattus ka minategelane. Sissetungijad kasutasid musta tihedat gaasi, mis inimesi tappis. · Mees põgenes marslaste eest algul koos kahurväelasega. · Kõik põgenejad tundsid nälga ja rüüstasid mahajäätud maju. Nende hordid pakkusid imestust inimestele, kelleni uudis marslastest polnud veel jõudnud. · Mõned inimesed, kaasaarvatud minategelase vend koos kahe naisega, põgenesid üle mere teistesse riikidesse (nt Prantsusmaa). · Minategelane kohtus kirikuõpetajaga, kellega koos sattus marslaste silindri juurde lõksu. · Kirikuõpetaja läks hulluks ning ohustas meest ning minategelane otsustas ta kirvega tappa. · Kokku veetis mees rusude all 16 päeva. · Selle aja jooksul olid Maal vohama hakanud punased ronitaimed, mille seemned marslased kaasa tõid.
Silvia Rannama “Kadri” Raamat algab minategelase Kadri Jalakas lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil kogu klass süüdistas teda alusetult klassiõe salli varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süžee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga halbades ja vaestes oludes keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Klassiõed hoidsid temast eemale, sest tal oli keldrihais juures ja klassiõde Anne ei tahtnud sellepärast Kadriga koos kõrvuti jõululuuletust lugeda. Kadrile meeldisid väga raamatud ja palju lugeda. Tema lemmik raamat oli “Tsaar Saltaan”. Samtui oli Kadril ülevalt...
Mõtlemapanev näide tekstist Lemmiktegelane Tegelastevahelised konfliktid Kõige ebasümpaatsem tegelane Hinnang Soovitus Teiste lugejate arvamus Tutvustus Pealkiri Elu algab täna Autor Sass Henno Ilmumisaasta 2006 Trükitud Tallinna raamatutrükikojas Toimetaja Andres Sule Korrektor Maris Makko Kujundaja Villu Koskaru Tegelased Peategelane minategelane, kes räägib oma elu pöördepunktist (asjalik, sõbralik, kohati naiivne, jutukas, abivalmis) Elina minategelase tüdruksõber (kena, sõbralik, julge, jutukas) Gustav töökaaslane Helena ustav sõbranna, kes päästab peategelase probleemidest Andreas peategelase sõber, kes töötab mälestusluuletuste kirjutajana (kahepalgeline, omakasupüüdlik, kohati abivalmis, jutukas, andekas) Merike Andrease tüdruksõber, keda poiss petab (naiivne, hella südamega, sõbralik, kinnine) Sündmustik Tegevus toimub Tartus Peategelane kohtub eluarmastusega Uus töökoht
vanaema polnud just kõige paremal elujärjel ja sõltusid tugevalt lähedastest. Teost lugedes tekkis arusaam, et minategelane on umbes 7-aastane, kuid pöörates tähelepanu tema mõttekäigule ning tegemistele, võib üsna julgelt väita, et tegu oli juba väikese täiskasvanuga. 2. Kuidas mõtestab laps elu? Võiks ju arvata, et lapsepõlv on tore ja väga positiivne aeg elus. See on ju aeg, mil alles õpitakse tundma nii head kui ka halba. Sellest olenemata on minategelase kirjeldus üsna frustreeriv, sest kogu selle ajastu masendus ning koorem tundub laskuvat tema õlule. Selle all pean eelkõige silmas mitte just kaua aega tagasi toimunud küüditamisi ning Vene vägede läheduse pidevat tunnetust. Peideti pidevalt asju, mis tol ajal olid keelatud, ent tänapäeval ei suudaks me nendeta eladagi. Kuna minategelase vanemad polnud just kõige edukamad ja iga nende päev ponud täis õnne ja rõõmu,
Mina tegelane saabus linna tagasi ja nägi et vahepeal ei olnud midagi erilist muutunud, mõned majad olid ainult natuke rohkem pommitada saanud. Oma tuppa minnes hakkas ta leitnant Rinaldiga rääkima, kes tema käest pidevalt küsimusi küsis. Õhtul istus mina-tegelane preestri kõrvale, kes oli natkuse solvunud tema peale, et ta ei olnud puhkuse ajal seal ära käinud kus preester oli soovitanud, kuid peale seletust said nad sellest probleemist üle ja jäid sõpradeks. IV Hommikul äratas minategelase patarei üles, mis tulistas üle nende peade. Ta tegi veel ühe patrulli mägedes ja alles õhtul jõudis linna tagasi. Kui Rinaldi nägi teda, siis palus ta minategelast endaga kaasa miss Barkley-d külastama. Tal oli esindus vorm seljas, aga minategelane oli tolmune ja kasimata, kuid ta palus Rinaldil natuke aega oodata kuni ta end pesi. Sinna kohale jõudes huvitus miss Barkley minategelasest rohkem kui Rinaldist. Varsti Rinaldi ja minategelane lahkusid. V
ütles, et see hea tuleks. Ta oli pigem täiskasvanu, kui laps. Tema maailmatõlgenduse eripära seisnes selles, et ta oli vahel väga sünge ning kummalise maailmapildiga. Näiteks ei tahtnud ta vahel liha süüa ning karjus, et tahab pigem inimeseliha. 3. Teoses esineb põhiprobleem ,,hirm". Kuidas see esines erinevate tegelastega seoses? Näiteks minategelane kartis igasuguseid asju, kasvõi oma nukku või teisi mänguasju. Talle valmistasid väga paljud asjad hirmu. Minategelase vanaema aga näiteks ei tahtnud vilja kasvatada, sest sõjaajal võeti kogu vili maainimestelt ära ja vanaema kartis, et tuleb jällegi sõda. Minategelase ema aga kartis näiteks vanaema. Minategelase ema ei keelanud peategelast siis, kui vanaema juures ei olnud, küll aga riidles ainult siis, kui vanaema pealt vaatas. 4. Teose põhiline sõnum. Arvan, et teose idee oli näidata toonast võimu nii nagu see oli ja et lapsed uskusid tõsimeeli,
Ta vaatas pilte ja ootas, kuni ema taluni jõuab. Siis läksid nad koju. Ema hakkas pihlakatest moosi keetma, vanaema keetis suppi. Minategelane vaatas üle kõik asjad, mis kuulusid neile- lauad, kapid, surnud tädi peegel ning riided ja raamatud. Tulevikuasjad- apelsinimahl, nõudepesumasinad, külmutuskapid jne, olid neist vaid mõnesaja kilomeetri kaugusel, ettekujutamatud. Ema kõrvetas moosi põhja. Minategelane süüdistas teda kõiges, ka enda olemasolus. Minategelase onu oli lihunik, talle kuulusid saed, noad ja muud riistad, mis minategelast vigastada püüdsid. Õhtul kartis minategelane paljusid asju, ka oma nukku, Manni, kes oli kõva kui kivi. Vanaema viis Manni sahvrisse ning minategelane läks magama. Hommikul läksid ema ja vanaema Kõliniitu heina kuivatama. Mt jäi koju. Ta tahtsis järele vaadata, mis on mesipuud, mille katuse onu vahetevahel ära tõstab. Hädavaevu jaksas ta katuse üles tõsta, siis aga kukkus see maha. Mt
F12 LUGEMISKONTROLL EMIL TODE „PIIRIRIIK“ Iga vastuse oodatav pikkus on 50 – 100 sõna. 1. Iseloomustage minategelast ( eluloolised andmed, haridus, perekond, suhted lähedastega, hobid) 2. Iseloomustage suhteid vanaemaga. Kuidas need suhted aja jooksul muutuvad? 3. Mida tähendavad minategelase jaoks Ida- ja Lääne-Euroopa? Kelleks ta end ise peab? 4. Kes on Angelo? 5. Miks tapab minategelane Franzi? 6. Selgitage teose pealkirja. 7. Andke omapoolne hinnang raamatule. Seda raamatut lugedes ei saanud ma päris täpselt aru, kes on peategelane. Minu jaoks oli see raamat pisut keeruline aga sellest, et peategelasele ei meeldinud ida-eurooplased, oli kohe aru saada. Peategelane oli siiski vist mees, kuigi kohati käitus, kui naine.
Piiririik Piiririik Emil Tode Romaan "Piiririik"... Romaan ,,Piiririik" räägib idaeurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia. Kuigi autor seda otse välja ei ütle, on peategelane pärit Eestist. Raamat jutustab minategelase ja Franzi suhetest. Seda saab võrrelda ka IdaLääne kui ka armastamis vihkamis suhtena. LääneEuroopa materiaalne küllus tekitab minategelases vastikust. Lõpuks mürgitab minategelane Franzi südameravimi abil, mis on mõeldud vaid tilkhaaval võtmiseks, kuigi valab kõik ravimi korraga klaasi. Minategelane ei kahetsenud teise inimese mürgitamist. Ta ainult imestab, et keegi tema vastu huvi ei tunne, et teda kinni ei võeta ega kohtusse viida. Et ta on
1. ,,Surnud mehe maja" 2. ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" 3. ,,Seitse tunnistajat" millest kaks esimest on põhiosad, mille keskele on pandud kirja vormis autori pöördumine, mis on ennetav kiri teost mittemõistvale lugejale. Romaani tegevuse aeg lühike: u kell 23.00-00.05. Minategelane, teose keskne tegelane, satub MAJJA, lootes viibida teiste inimeste keskel avalikul aastavahetuspeol, kuid MAJAS hakkab juhtuma midagi kummalist. MAJA on justkui minategelase mälestuste ja südametunnistuse ruum. MAJAS · on inimesed, kes teda justkui tunnevad; · ei kehti tavalised aja ja rumi seaduspärasused; · ruumid muutuvad; · aeg liigub arusaamatult; · valitseb umbne ja ängistav õhkkond. Kulminatsiooniks on äraspidine kohtuistung jälgi pattusid, milles süüaluseid süüdistatakse! ,,Hingede ööd" võib mõista kui peategelase katset mõista omaenese eksistentsi praegu ja minevikus.
Emil Tode ,,Piiririik" tegelased Peategelaneametilt tõlkija Mees või naine? Kohati melanhoolne, kuid samas julm isiksus. Angelo justkui kaitseingel, kellele olid kõik kirjad mõeldud, kuid kes ei pruukinud eksisteerida. Franz osades arutlustes peetud Euroopa võrdkujuks. Tekstis käis läbi, et oli Strasbourgi ülikooli professor Suhted Raamat jutustab minategelase ja Franzi suhtest, mis oli justkui armastamisevihkamise suhe Lõpuks mürgitab minategelane Franzi südameravimi abiga, valades selle kõik tema joogi sisse Minategelane vs Angelo usalduslik suhe, sest Angelo oli ainus, kellele minategelane kogu oma loo ära rääkis Peategelane ja ühiskond Sallimatus vihkas armastajaid ümberringi, kõike head Võitlus ühiskonnaga eesmärk teha ennast nähtavaks Puudub minategelase koht selles maailmas Postmodernism teoses Illusioonid, fantaasia
minategelane surnud mehe majas. Keegi ei oska anda täpset vastust, kes täpselt surnud on, kuigi matustest räägitakse ülima pühadusega. Pulmas abielluvad vana mees ja noor rase näitsik, vaevu 17, kuid keegi ei pööra sellele võikale ühendusele tähelepanu ning seda tähistatakse suurelt. Teost saab vaadelda kui pagulase sisekaemust ja maailmavaadet. Teades Ristikivi tausta ning seda, et ta ise oli samuti pagulane Rootsi ühiskonnas, saab tuua mitmeid paralleele minategelase ja autori vahel. Minategelane on isegi vana-aasta õhtul üksi ja nagu ta mõista annab, elabki mees omaette. Ka Ristikivi elas üksi ning lausa nii äärmuslikult, et ta leiti alles mitu päeva peale tema surma ihuüksi oma korterist. Palju leiab kriitikat teda ümbritseva ühiskonna ja inimeste suhtes, kes ei paista meest väga soojalt vastu võtvat. Ta tunneb end hüljatuna, kuid samas eneseirooniliselt teadvustab oma üksiolekut ja tunneb ka sellest mingit enesehävitajalikut rahulolu.
Prosper Merimee ,,Carmen" 1. Võõras keda minategelane tiigi ääres kohtas oli Jose Maria. 2. Minategelase teejuht üritas talle öelda, et see mees, kellega koos ta sõi ning kelle kõrval ta magas, oli bandiit, tuntud bandiit Jose Navarro. 3. Teejuht otsustas minna politseisse teatama, et see röövel seal on, sest tema eest oli välja pandud autasu. 4. Minategelane ei kartnud don Josed. Kuid ega ka ei usaldanud. Tema vastu polnud tal midagi. Kõlbas ju koos süüa ja sigarit suitsetada. Võib öelda, et see oli tol ajal
Teose autor, pealkiri ja žanr (romaan, novell, näidendi või muu). Mis on žanri tunnused: mille põhjal võib väita, et tegemist on näiteks romaaniga? Vajadusel kasuta abimaterjali (vt altpoolt). Komöödia romaan armastuse otsingust, katkistest suhetest, esimesest armumisest ning neist piinlikest hetkedest, mida keegi mäletada ei taha, samas on see omamoodi armastus- ja vabanduskirja segu kuuele tüdrukule- Laura, Karoliina, Doris, Stellale, Renatele ja Piiale. Igaüks neist sööbis minategelase mällu, ühel või teisel moel. Lugu poisipõlve rämedusest ja õrnusest ning tundlik sissevaade häbisse, mis üksildusega kaasneb. Kireva fantaasiaga vürtsitaud. Teose olustik ehk miljöö. Määra tegevuspaigad, tegevusaeg (võimalusel määra nii ajastu kui sündmuste ajaline pikkus), iseloomusta miljööd. Tallinn, mustamäel nullindatel kasvamisest väiksest poisist meheks saamiseni. Tegelased. Analüüsi 1-3 olulist tegelast. Kirjelda, iseloomusta ja analüüsi tegelast, tema
Sven oli pikk ja üks arukamaid Kristiina klassis. Alates kolmandast klassist oli ta iga nädal käinud enesekaitsetrennis juudot ja karated harjutanud. Talle meeldis tegeleda väikeste lastega. Sven oli siiras ja lahke inimene. Lemmikraamat Mulle meeldis see raamat, sest see oli noorteraamat ja ma poleks seda kunagi lugema hakanudgi, kui see poleks noortele suunatud. Need raamatud, kus on käsitletud noorteprobleeme, pakuvad mulle erilist huvi. Eriti meeldisid mulle minategelase mõtisklused ja arutelud. Kirjanik oli väga hästi tabanud erinevaid emotsioone. Raamat oli kaasahaarav, seetõttu sai ka lugeja raamatus kirjeldatud sündmustest osa. Minu arvates tõi kirjanik lugejani mitu sõnumit. Üheks sõnumiks oli see, et märka enda ümber olevaid inimesi, nende muresid ja probleeme ning võimalusel abista. Teiseks pea meeles, et sina ei ela oma vanemate elu, vaid sul on oma rada mida mööda minna, eesmärke seada ja neid saavutada. Tähtis on olla mina ise
P.I. Filiminov Tallinn, 2010 1. Teose sisu lühikokkuvõte See teos jaguneb kolmeks erinevaks osaks. Autor kujutab neid osasid kui kolme erinevat tuba. Esimeses toas on ta oma koolikaaslastega (ülikool?) korteris kokkusaamisel. Minategelane ei naudi väga seda seltskonda ning leiab seal ennast tihti ebamugavatest olukordadest. Teine tuba asub minategelase sõbranna juures, kellel on parajasti nimepäev. See seltskond on juba temale kohale ning seal tunneb ta ennast mugavalt ning talle meeldivad need inimesed. Kolmas tuba on aga tema enda tuba. Seal istub ta koos oma kolme sõbraga. Teoses ei toimu väga palju ringiliikumist ning enamus ajast on lithsalt dialoog erinevate inimeste vahel. Arutatakse probleeme ning jagatakse arvamusi erinevatest teemadest. Toimub ka ringiliikumist, kuid seda vähe. 2. Teose probleemistik ja ideestik
"Lolita" 1990 – Tõlkinud Hans Luik "Lužini kaitse“ 1990 – Tõlkinud Mare Mauer "Läbipaistvad asjad“ 1992 – Tõlkinud Mati Soomre "Kutse tapalavale; Kangelastegu“ 1999 – Tõlkinud Rein Saluri "Ada ehk Arm: ühe suguseltsi kroonika“ 2002 – Tõlkinud Rein Saluri Lolita Avaldati 1955. aastal Pariisis Aastal 1958 avaldati New Yorgis Prantsuse ajaleht Le Monde valis selle sajandi 100 parima raamatu hulka Romaan on minategelase vanglas kirjutatud surmaeelne pihtimus Raamatu sisuks on peategelase elu läbiv igatsus oma surnud noorusarmastuse, 12- aastase Annabeli järele Antud raamatust on valminud ka 1997. aastal film https://www.youtube.com/watch? v=vaO_L0n0zhc Mis aastal ilmus film ‘’Lolita’’ põhjal? Mis aastal avaldati ‘’Lolita’’? Mis maa päritolu oli Vladimir? Mis oli ta lapse nimi? Mitut keelt ta rääkis? Tänan kuulamast
"Carmen" Prosper Merimee Tauri Udras Carmen Raamatu kirjutas Prosper Merimee Avaldati 1845 aastal Merimee oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoleeg Prosper sündi 1803 ja suri 1870 Pariisis Sündmustik Teose jutustaja kohtub ja sõbruneb don Jose`ga Minategelane kohtub Carmeniga, kes tema kella varastab Minategelane kohtub don Jose´ga vanglas, don Jose käest leiti minategelase kell Don Jose jutustab minategelasele oma armuloo Carmeniga Don Jose oli korralik sõdur, kes aitas Carmeni põgenema Don Jose hakkab elama röövli elu Ta armub Carmen´sse Nad abielluvad ning Carmeni armastus mehe vastu lahtub Nad tülitsevad ning don Jose tapab Carmeni Don Jose annab end võimudele üle Minategelane luba don Josed aidata Romantilisuse näited Raamatu algul põgenetakse kaunile aasale Carmenit kirjeldatakse kui ilusaimat ja kordumatut naist
Peategelase iseloomustus. Tundmused, mõtted, mälestused, hoiakud, olemasolu õigustatus, iseenda otsimine. Alustuseks julgeksin kohe tõmmata paralleeli peategelase ja autori vahel, ühest rääkimine nõuab mingil määral ka teise kaasamist, kogeb peategelane teoses ju läbielamisi, mis selgelt tulenevad autori isiklikust identiteedikriisist või püüdest enesemääratluse otsinguile ning teose minategelase kaudu püüab ta selgitada eksistentsi vajalikkust/mõttetust ja eksleb teel hingerahuni. Antud peatükkides iseloomustab minategelast taas pealesuruv tõelisuse igav leigus, samuti läbib teksti ka tegelase teatav valiku-ja otsustusvabaduse puudumine, teisisõnu valdab üldine ettemääratus. Talle on ette nähtud kindlad kohtumised, vestlused, millest ta ei saa ega võtagi vajalikuks loobuda, mis omakorda võiks sümboliseerida tegelase soovi
Jutustuse sündmustik algab minategelase Kadri Jalakase lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil klass süüdistas teda alusetult varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süzee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga kasinalt keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Muutuse toob Kadri ellu samuti haiglaravile sattuv kirjanik Elsa Sarap. Tädi Elsa julgustamisel hakkab Kadri paljusid olukordi nägema optimistlikumalt, ta muutub enesekindlamaks. Kadril jääb haiglaravi tõttu üks aasta koolis vahele. Kooli naastes leiab Kadri uute klassikaaslaste seast palju sõpru. Tema pingi...
ema peale, kes teda Eestis ootas ning veel kõikidele teistele, kes temast hoolisid, ei suutnud ta seda teha. Kui Mione kõrval poleks olnud ka Ardenit, kes temal koguaeg silma peal hoidis ning näitas välja oma hoolimist, oleks tüdruk end kindlasti täpselt nii ära uputanud, nagu ta mõtles. Minu arvates oli raamat hea, kuid mitte kõige parem, mida lugenud olen. Kirjanik Eia Uus oli küll kõike kirjeldanud elavalt läbi minategelase jutustuse, sest ka autor ise oli kunagi Tais vahetusõpilaseks, kuid see miski, mis oleks teinud teose minu jaoks huvitavamaks, jäi siiski puudu. Raamatu keskel läks lugu segaseks, sest see rändas läbi meenutuste tagasi tänapäeva ja vastupidi, seepärast läks ka igavaks ning mittejälgitavaks, kuid lõpuks vajus rööpasse tagasi. Minu jaoks ei olnud see kirjandusteos väga meeltmööda, kuid kes soovivad
,,Hingede öö" kui seisukohavõtt ja sõnum Annika Ojala Karl Ristikivi on oma teoses ,,Hingede öö" kujutanud ühte aastavahetuse ööd pagulase elus. Läbi pagulase silmade saab lugeja tuttavaks mitmete erinevate inimeste ja nende lugudega. Selle teose põhiidee seisneb minu arvates just eelkõige selles, et minategelase näol on tegemist pagulasega ning lugedes seda raamatut saab hästi selgeks tema üksindus ja samas ka hirm selle ees. Lisaks sellele on sur roll ka kohtuistungil, kuhu ühel hekel peavad ilmselt ilmuma kõik majas viibijad. See surnud mehe maja oli minu arust justkui surma ootesaal, kus otsustati, kas elad edasi või lähed teise ilma. Jäi mulje, et mõni inimene on juba väga kaua oodanud ja mõni alles tulnud. Kõiki majasviibijad ühendas teatav rahutus
tegelikkuse,unemaastiku või hoopiski millegi muuga. Romaan on kirjutatud minavormis ning see jutustab mehest, kes rändas ühes vägagi kummalises majas. Minategelane kohtub seal mitmete huvitavate persoonidega ja võtab osa erilistest sündmustest. Minule tundus vahetevahel seda teost lugedes, et see hetk ,astudes üle salapärase maja läve, oleks peategelane sattunud justkui teispoolsusesse. Seda arvamust sisendas ka minategelase dialoog daamiga, kes küsis mehelt, et kas jutustaja usub elu pärast surma. Müstilises hoones olevad ruumid ja tegelased tundusid väga saladuslikud ja erinevad, kuid romaani lugedes tekkis minu sisemusse tume ja sünge tunne.Tegelased näisid tõsised, mõtlikud ning kahvatud. Minategelane aga erines nendest näos oleva roosaka jume poolest. Mida rohkem ma ,,Hingede ööd" edasi lugesin, seda enam tundus selle teose sündmustik ning tegelased mulle unenäo või teispoolsusena.
Herman Eek XII K Kirjalik osa ,,Seitsmes rahukevad´´ Viivi Luik 1) Räägi minategelase lapsepõlvest. Minule jäi mulje, et lapsepõlves oli minategelane pigem pettunud oma elus ning ta ei tundunud olevat väga õnnelik. Tema ainuke huvi ja rõõm tunduski olevat raamatud ja raamatukogu. Tema parimaks sõbraks oli minu arvates Ilves, kes oli raamatukogu raamatupidaja. Lapse vanemad olid suhteliselt vaesed ning isa oli suurem osa ajast kodunt eemal. Muidugi siis, kui isa oli kodus, olid
alati oodatakse teda, et rääkida elust ja seal toimuvast. Majas olles kaob aja taju ära ja satub ühest olukorrast järgmisse, teda juhatatakse läbi erinevate tubade kus tal on võimalik enda jaoks olulistele eluküsimustele vastuseid või mõtteid saada. Ta oli mõtlik ja ka segaduses kuna ta ei tea kuidas sealt majast välja pääseda. ( Kuidas leiaksime muidu kesktee, kui me ei alustaks oma katseid äärmustest? 55 ) See on kirjutatud läbi minategelase nage me ise kogeks kõik seda. Teine osa on Kiri proua Rohumaale, selles osas püüab kirjanik seletada miks ta selle on kirjutanud ja tänab teda kriitika eest. Kolmadas satub tegelane ooteruumi, kus ta läheb arsti juurde kuid sealt ootamatult viiakse ta kohtusaali, olles milleski süüdi. Seal on seitse tunnistajat, kes räägivad oma elust, nad oleksid nagu ise süüalused. Viimaks jõuab kord temani, see on hetk mida ta oli kartnud sellest ajast kui ta sinna majja
“Altona vangid” (1959) “Vabaduse teed” (1945) “Eksistentsialism on humanism” (1946) Romaan “Iiveldus” Seda teost peetakse eksistentsialistliku kirjanduse esimeseks mõjukaks teoseks. 1938. aastal ilmunud “Iiveldus” on paljude uurijate meelest Sartre’i parim proosateos, mis oli ühtlasi uue mõttevoolu – eksistentsialismi esimene kirjanduslik pääsuke. “Iiveldus” on päevikuvormis romaan, mis vahendab ängide küüsis vaevleva minategelase Antoine Roquentini eksistentsiaalset ekslemist ja eneseotsingut 1930. aastate Pariisis. Romaan “Iiveldus” Peategelaseks on Antoine Roquentin, kes on end pärast pikki reisiaastaid sisse seadnud ühte Prantsuse sadamalinna.Ta asub reipalt tööle, et lõpetada uurimus ühest tuntud poliitikategelasest. Probleem: Ühel hetkel hakkab peategelast painama kummaline iiveldustunne, mis saadab teda kõikjal – kirjutades uurimust, kohtudes
Paulo Coelho "Palverännak: Maagi päevik" Tere, intro Enne tänast ettekannet ei olnudki mul vaieldamatut meelisteost. Seisin oma raamaturiiuli ees ning sirvisin erinevaid kirjatükke. Üha kutsuvamalt vaatas mulle vastu Paulo Coelho "Palverännak: Maagi päevik". (Nüüdseks olen veendunud, et see ongi minu lemmikutest lemmikum raamat.) See jutustab kirjaniku minategelase palverännaku imepärastest kogemustest, mis juhtisid teda sisemise jõu, tarkuse ja salapärase mõõga otsingutel. Seda teed olid rändurid läbinud alates keskajast. 700kilomeetrine teekond viis SaintJeanPiedde Portist Santiago de Compostelasse, lihtsamalt öelduna kõrgetest Püreneedest Hispaania läänepoolseimasse provintsi. Reis kestis 90 päeva. Rännakut ei teinud Coelho mitte üksi, vaid koos oma mentori Peetrusega, kes oli RAM ordu rüütel.
Ma arvan, et iga inimene mõistab selle raamatu sisu erinevalt. Positiivne selle teose puhul on eelkõige autori geniaalsus, sest sellist teost ei suuda kirjutada tavaline inimene. Esineb vihjeid teistele autoritele ja nende teostele,et luua mõtteavarust. Kujundirohked,sagedasemad võtted on grotesk,absurd,sümbol,paradoks. Meeleolult pessimistlikud,peategelast saadab mingi seletamatu äng,hirm,hingeline lõhestatus,pidetus. Palju monoloogi,sisekõnet,minategelase mõtisklust. Arvatavasti loen seda teost uuesti kümne aasta pärast, kui mu intelligents on piisavalt kõrge selle raamatu täielikuks mõistmiseks.
,,Nullpunkt" Margus Karu Katrin Karu 1.KU Margus Karu ,,Nullpunkt" räägib minategelase Johannes Tamme elust, kes on tavaline Lasnamäel elav poiss. Peategelasel, probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesel õnnestub ühte Tallinna eliitkooli sisse saada, kuid peale esimest koolipäeva avastab hea huumorimeelega ja elurõõmus poiss, et erinevate kokkusattumuste tõttu on ta klassikaaslaste poolt jõuliselt heidikustaatusse lükatud ning teda ümbritseb sotsiaalne blokaad. Esialgu proovib
1 modernism- uuenduslikkust taotlev kirjandusvoolude ühisnimetus tekke eeldus- tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine 2 dekadentism- vastuolulist üleminekumeeleolu kajastav liikumine kultuurimaailmas 3 estetism- arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses; aluseks on kunsti sõltumatuse idee ja ilu idee; realismi ja naturalismi vastukaaluks 4 sisemonoloog- e sisekõne: minategelase mõtted, tunded, kujutlused 5 impressionism- kirjandusvool, mille aluseks oli armatus ja loodus, mida iseloomustas vähe tegevust, detailirohkus, hetkeline meeleolu, mänglev stiil (luuletused, novellid, lühiromaanid) 6 ekspressionism- kirjandusvool, mille aluseks oli inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamine läbi traagilise elutunnetuse, iseloomulikuks oli hakitud ja raskestimõistetav stiil; kasutati süngeid kujundeid, palju surma.
Minaisik otsustab talitada kord omapead, tahtes ise näha, et majal puudub köögisissekäik, kuigi Bobby oli seda talle juba kinnitanud. Senisele vastupidine otsus ja käitumine on pöördepunkt tegelase sisemaailmas moraalikammitsast vabanemine. ,,Inimene sureb palju kordi iga kord, kui sureb keegi, kes on talle lähedaseks saanud." Minategelane tunneb majas mitmes vastutulijas või kõnealuses ära kellegi, kes on tema elus kunagi mingisugust rolli omanud. Näiteks Stanley, kes on minategelase surnud sõber. Kohtumine tuttavaid surnuid meenutavate tegelastega tundub olevat minaisikule pisut aega seiskava mõjuba, raskem kui minek tundmatuse poole. Kõik inimesed vananevad bioloogiliselt, ometi on mõned samas vanuses vanemad kui teised. Mured ja kurbus teevad inimesed vanemaks inimene sureb iga kord, kui sureb või kaob keegi, kes on talle tähtis. ,,Ta ei teadnud nähtavasti, et ta igatses valesti," mõtles minategelane, kui tema haige kaaslane
Tegelaste metamorfoos,kahestumine,nimede vahetumine. Maailma ei suudeta seletada,kõik tõed on suhtelised,omavahel sõltuvuslikkuses seoses. Nauditavad filosoofiliste mõtiskluste poolest,aforismirohked. Esineb vihjeid teistele autoritele ja nende teostele,et luua mõtteavarust. Kujundirohked,sagedasemad võtted on grotesk,absurd,sümbol,paradoks. Meeleolult pessimistlikud,peategelast saadab mingi seletamatu äng,hirm,hingeline lõhestatus,pidetus. Palju monoloogi,sisekõnet,minategelase mõtisklust. Mitmetasandiliselt mõistetavad. Liikidena eristatakse absurdiromaani,eksistentsialistlikku romaani,süreealistlikku romaani ja uusromaani.
minategelasega peab alati uuesti tuttavaks saama. Karl August Hindrey kirjeldatud tegelased mulle meeldisid. Kujutlusse tekkis neist lugedes alati väga elav ja värvikas pilt. Paljusid meestegelasi on kujutatud tüsedate ja punapõsksetena. Noori mehi on ta kujutanud kena väljanägemisega, aga kuidagi ebasümpaatsetena, daame pea alati kaunitena. Novellis "isa" on ta pea terve teksti ulatuses kujutanud ühte inimest, nii väliselt kui olemuselt ja seda läbi minategelase, kes õigupoolest kirjeldatavat inimest kunagi eriti ei tundnudki. Isa on kujutatud kentsaka väljanägemisega, kuid see tema juures autorit paelubki, et inimesel on niivõrd palju iseloomu, et mitte minna kaasa moevooludega vaid riietudagi täpselt sellele kohaselt, kes ta inimesena on. "Noortes baltlastes" oli ta kaht peategelast kirjeldanud kenade noorte meestena, kelle siseelu polnud kaugeltki nii kaunis. Mulle ei meeldinud noormeeste suhtumine üksteisesse ega ka
Kujutab palju ajaloosündmusi. "Läänerindel muutusteta" (1929) kadunud põlvkonna tekkest. ERNEST HEMINGWAY: on esimesena kasutusele võtnud "kadunud põlvkonna" mõiste. Autorina jätab vihjelissümbolistiku stiili kaudu lugejale mõtlemisruumi. Tähtsustab humanistlikku ellusuhtumist. "vanamees ja meri" (1952) nobeli kirjandusauhind. Hästi palju kirjutas jälle sõjast. Käis ise ka sõjas. James Joyce, Albert Camus, Remaque, Hemingway, Sisemonoloog e sisekõne. Minategelase mõtted, tunded, kujutlused. teaduse vool: teadvuses toimuvate protsesside vabalt voogavate tajude, assotsiatsioonide, tunnete, mõtete, katkematu üleskirjutus eesmärgiga avada vahetult inimese sisemaailma.
Rowenna on kartlik varjude ja häälte pärast, mida tema sünges toas näeb ja kuuleb, aga mees tähelegi ei pane. Rowenna joob valget veini, abikaasa näeb, kuidas midagi punast joogi sisse kukub, ent ei lausu midagi ta on hirnmunud. Rowenna sureb, abikaasa jääb ta kõrvale ööseks valvesse. Ent toimuvad mitmekordsed laiba "taasärkamised" ja suremised, kuni hommikuks on Rowenna asemel Ligeia. Usheri maja hukk Sügis, minategelase lapsepõlvesõber Roderick Usher, meesliini pidi ainus Usheri suguvõsa mantlipärija, on mentaalselt väga haige ning otsib seltsilist oma nukras ja Click to edit Master text styles üksildases majas. Ta elab koos teenrite ja Second level kaksikõe Madeline, kelle tervis on väga Third level Fourth level kehv
Arvustus Lugesin Vladimir Nabokovi romaani “Lolita”t, mis avaldati 1955. aastal Pariisis ja 1958. aastal New Yorgis. Nabokov oli vene päritolu USA kirjanik. Tema kuulsaimaks teoseks peetakse “Lolita”t, mis ilmudes oli paljude jaoks šokeeriv. Raamat räägib üldiselt pedofiiliast, minategelase suhtest 12-aastase kasutütrega. Valisin selle teose, kuna olen seda korduvalt lugenud ja pean seda raamatut enda jaoks oluliseks. Raamatu keskseks tegelaseks on keskealine Humbert Humbert, kellel on lapsepõlvetrauma järgselt tekkinud pedofiilia. Noorena armastas ta tüdrukut, nimega Annabel, kes suri traagiliselt tüüfusesse. Ta tunnistas endale, et tema pedofiilia sai alguse Annabelist, see oli talle traumeeriv kogemus ja ta ei suutnud nooruspõlves enam mitte kedagi teist armastada.
Vladimir Nabokov (23. aprill 1899 Peterburi 2. juuli 1977 Montreux) oli vene päritolu USA kirjanik. Tema tuntuim romaan "Lolita" (1955), mis räägib minategelase pedofiilsest suhtest oma 12-aastase kasutütrega, oli ilmudes paljude jaoks sokeeriv. Kirjanik sündis 1899. aastal Peterburis rikkas aadliperekonnas, kes revolutsiooni ajal emigreerus Berliini, kus Vladimir elas järgmised 15 aastat ning pälvis vene kogukonnas noore andeka kirjamehe tunnustuse. 1937 lahkus Nabokov perega Pariisi ning 1940 Ameerikasse. USAs pidas ta lisaks kirjanikutööle loenguid ülikoolides. 1959 kolis ta Sveitsi, kus ta 1977. aastal suri.
Seega otsustab ta avaldada läheneval Maapäeval manifesti, mille saadab enne ka tsaarile. Aleksander I aga leiab, et seesugused seisukohad, sh põhiseadusliku riigikorra kehtestamine, ohustaksid tema positsiooni ning vaatamata varasematele soojadele suhetele, laseb ta Timo vangi panna. Laiemale avalikkusele põhjuste tagamaid aga ei avaldatagi. Timo on abielus talutüdruk Eevaga see on pälvinud seltskonna halvakspanu. Timo lasi Eeva ja ta venna, teose minategelase Jakobi Masingu juures koolitada. Timo vangis viibides sünnib neil ka poeg Jüri. Viletsate tingimustega vanglas viibib Timo üheksa aastat, sest uue tsaari võimule tõusmisega kuulutatakse mees nõdrameelseks ja vabastatakse, kuid siiski jääb talle eluaegne koduarest. Ta asub elama Võisiku mõisa ühte kõrvalhoonesse, mitte aga enam peamajja, kus nüüd elavad tema õde Elsy ja õemees Peeter.
talitamisele. Perre sündinud lastest oli ainult kasu ning seetõttu jäi ka tihtipeale haridus vajaka. Seetõttu tundis ka minategelane, et metsas tema tähtsus tõusis, kuna seal ta sai abiks olla ja seal oli tal kõik lubatud. Sel korral oli ta aga emale julgestuseks kaasas, kuna talvel oli metsas hirmus ja pime. 4. "Surusin häbelikult uusi punaseid dressipükse vastu rinda, vahtisin isaga tõtt." (Lk 226) Isa oli töölt koju jõudes kinkinud minategelasele püksid. Minategelase jaoks oli see suur sündmus, kuna elati vaesuses. Uusi asju osati väga hinnata, sest neid saadi harva tollel ajal. Vedas inimestel, kellel oli sõpru või sugulasi välismaal, kes saatsid Eestisse tarbeesemeid, millest Eestis puudus oli.
armastatu. · ,,Väikese inimese" inimväärikuse puudumine. Näiteks see kui Pjotr Petrovits vestlust vaidluseks keeras, rääkides igavalt, loiult ning pikalt soovides näida targa ja eesrindliku inimesena. · Lõbusad ja teravmeelsed- Ljubovi kirjeldus- väga kehakas, lihav, nuumatud hane taolin daam , ta töinas sageli valjusti mehehäälega . 7 küsimust novelli kohta : 1. Miks ei tundnud Liida minategelase vastu sümpaatiat ? 2. Kus elas Ljubov Ivanovna ? 3. Kes oli Belokurov ? 4. Keda armastas Liida õde Missuss? 5. Milles seisnes Liida ja minategelase antisümpaatia? 6. Kuidas suhtus Liida maalikunsti ? 7. Mida arvab minategelane Liida plaanidest rajada koole ja haiglapunkte ? Novelli sõnum : Minategelane ja Liida olid 2 täiesti erinevate vaadetega inimest. Liida arvas, et õppimise ja arstiabiga saab parandada lihtrahva probleeme
kulude ja kirjadega. Proust kirjutas enda läbielatud sündmusi. Lõi läbielatud aega emotsionaalse ja initiimse mälu kaudu. Tähtsad olid meelelised muljed, aistingud, taju ja seosed. Tähtsamad teosed: ,,Kadunud aega otsides" ja selle erinevad osad näiteks ,,Soodom ja Komorra" ,,Kadunud aega otsimas" Koosneb 7-st osast 1. Swanni poolel 2. Noorte õitsvate varjus 3. Guermantes´i pool 4. Soodom ja Komorra 5. Naisvang 6. Kadunud Albertine 7. Taasleitud aeg Teos räägib ise Minategelase Marceli elust, tema õnnestumistes ja ebaõnnestumistes naistega. Proust toob mängu oma eluaja sündmusi näiteks Dreyfusi afäär. Swanni iseloomustab ta iseendana. Marcel ei taha Albertinest Swanni tütrest loobuda. Teos räägib siis kuidas mees naist jälitab ja teda vangis hoiab jne. Teos lõppeb sellega et Marcel tunneb jälle seda lapsepõlve headusaja tunnet. Virginia Woolf Elas aastatel 1882-1941 Isa oli tal rüütlistaatusega mainekas biograaf. 1912 abiellus naine ajaloolase
Aga Lolita tegi tõelise tähelennu ja on nüüd 20.sajandi parema inglisekeelse romaani valikus esimeste hulgas. Tegevus toimub 20.sajandli Teose peategelased on Humbert Humbert, Dolores Haze, keda Humbert kutsub Lolitaks ja Charlotte Haze-Lolita ema Peamised tegevuskohad on Inglismaa väikelinn Ramsdale, kus elavad Hazed ning Ameerika, kuhu Lolita ja Humbert lähevad ringreisidele. Lolita on jutustus keskealise mehe seksuaalsest kinnisideest noorte tüdrukute suhtes. Romaan on oma vormilt minategelase, keskealise Humbert Humberti vanglas kirjutatud surmaeelne pihtimus. Humber Humbert on kirjanik Euroopas ning otsustab kolida Ameerikasse, et hakata kirjutama oma uut romaani. Ta üürib endale toa Charlotte Haze juures, aga ei ole sellest eriti vaimustuses kuni kohtub Charlotte 12-aastase tütre Dolorese ehk Lolitaga. Lolita on oma ea kohta ebatavaliselt küps ning näitab ka ise mehe suhtes üles seksuaalset huvi. Mees on valmis kõigeks, et Lolita lähedal olla ning seepärast
Minetegelase giid Antonio oli kohmakas ja lihtsameelne inimene. Tema mõtted oli raha vallutanud. Ta soovis seda, mida iga mees soovis sellel ajal raha. Ta oli kaval ning proovis õhtul ässitada minategelasel temaga koos linna kappama, et anda Don Jose üles ning raha saada. Sidus linad hobuste kapjade ümber, et Don Jose ei kuuleks neid teda lahkumas. Antonia oli kesklassi riietega, keskmise välimusega ja lopsaka kehaehitusega mees. Ta oli väga pealiskaudne minategelase arvates, kuna ta kahtlustas inimest ta välimuse järgi. 5. Teose miljöö Teose sündmustik toimub 19. Sajandil, lõppedes 1830. Aastaga. Tegevus toimus Hispaanias. Siis oli romantismi ajastu ning see mõjutas tegevusi ja tegelasi nii, et tegelased oli romantilised ning valmis kõike tegema oma armastatu nimel ja näitena Don Jose tapmas inimesi Carmeni nimel. Keskkond on mõjutanud tegelasi, kas pingestanud olukorra või rahustanud
5. Millest koosneb romaan? 6. Mis on tegevuse peamine edasi arendamise viis? Romaanis jutustaja võib olla kõike teadjal positsioonil. Siirdkõnele lähedane on sisemonoloog.Sisemonoloogi kõrval eksisteerib ka sisedialoog. Sisedialoogi kasutatakse tegeliku dialoogi taustaks. See tähendab, et me loeme raamatust kahe tegelase vahelist kõnet ja selle kõrval veel nende mõtteid. Mina romaanis saab lugeja teada kõikidest sündmustest minategelase vaate punktist ja see tekitab mulje, et jutustatav on autori enesega juhtunud. On romaane, kus minategelane ei ole peategelane( Keisri hull). Abstraktse jutustamis vormi puhul jutustab autor oma kangelastest kolmandas isikus. (Kõike teadev jutustaja või osaline või täielik minek tegelase vaatepunktile) Vaatepunkti küsimus on oluline igas jutustavas ehk eepilises teoses, eriti aga suurtes romaanides kus on mitu keskset tegelast ja mitu paralleelset tegevusliini.
eluviiside vastu. 2. Gailiti novell ,,Libahunt" on toskaana stiilis novell. Novelli tegevustik järjest kasvab ning muutub põnevamaks kuni viimases lõigus toimub ootamatu muutus. Esmalt jääb mulje, et novell tõesti lõppeb õnneliku armuloona, milles Enrik ja Hundva jäävad elu lõpuni jooksma armununa mööda soid, kuid romantilise meeleolu lõhub Enriku isa, kes tulistab Hundva surnuks ja Enrik jääb metsa huilgama kui üksik hunt. 3. Novell on kirjutatud minategelase vaatenurgast. Enrik jutustab nii armastusest Hundva vastu, põlgusest isa ja Ulla vastu ning ühiskonna nõrkusest. 4. Leian, et novellis on põimitud ekspressionistlik ja maagilis-müstiline olustiku kujutamine. Ekspressionistlikuks teeb novelli tumedate värvide, meeleheite ja viletsuse rõhutatus, näiteks Enriku kirjeldus Urgvee eluolust on ülimalt lootusetu: ,,Häda ja hukatus, kui urgveelane su kotta või õue astub, siis sureb tall, kärvab hobune või jääd ise haigeks
Higede ööd on tehtud ka arvete klaarimiseks mineviku eluga. Kogu kaasaegse maailma mudel , ebausutav nagu tänapäeva maailm on , kalkuse , hirmukompleksid , väärmõtlemine , ilma vabaduse ja otsustamisvõimaluseta. Romaanis domineerib ekistentsiaalne motiivistik-isiksuse filosoofiline ja eluhoiakuline vaatlustasand-räägib kuidas inimene ennast tunneb ja hakkama saab ühiskonnas, valikute langetamine ja vastumeelsus. Avab kirjanik minategelase higetabud ja aspektid. Looming: tunneb suurt huvi ajaloo vastu , ajalofilosoofiline sari-koosneb 3 triloogiast ( 9 teost ) , palju on nendes käsitletud keskaega ( Rooma riik , ristisõjad 17saj , I ms järgsed sündmused Taanis ) Lasteraamatud ,, Semud" ja ,,Selid" , kutsikate ja kassipoegade askeldused. ,,Ka sisaliku tee kivil jätab jälje"
tajuda ei saa. Kosmopliitsus, tollid, piirivalve. Ungari herned, loterii, jackpot, raha eest saab kõike, Markist saab Maria. Postmodernistlik maailm on täitsa olemas. Tekstitasandil aga leidub postmodernistlikke jooni rohkesti. Alustades juba sellest, et novellides kohtab tihti autori ja tegelaste vaatepunktide vaheldumist, tihti ei saa päris täpselt aru, kas tegemist on tegelase või hoopis autori jutustajapositsiooniga, ja mina tõmbasin minategelase ja autri vahele võrdusmärgi (minategelane-autor). Ning isegi kui jutustaja ise osaline ei ole, tuletab ta ennast märkuste kaudu alatimeelde või hüppab ootamatult kusagilt välja. Jutustaja pöördub tihti lugeja poole, kas siis loo alguses, kus ta justkui valmistab lugejat ette teatades, et ta kavatseb rääkida nüüd ühe loo ja lugeja olgu valmis seda lugema. Või siis teine kord pöördub lugeja poole, et vabandada oma ropu keekasutuse
kaitseväe leitnant Riimani hingeelu, kes Punaarmeele infosulu tekitamiseks laseb hukata viimaseid teabega varustanud kerjuspoisi. Novell ilmus ajakirjas Murrang. 8 Aastal 1922 ilmus kaheksas osas ajakirja Odamees veergudel Kivika esimene täispikk sõjaromaan "Ristimine tulega", mis eraldi raamatuna anti välja 1923 Berliinis. Sõjasündmusi käsitletakse minategelase vaatevinklist. Kriitikud on heitnud teosele ette liigset memuaarlikkust ja psühhologiseerimist, tunnetatavad on futurismi järelmõjud. Vaatamata võimalikele puudustele on tegu esimese Vabadussõja-ainelise romaaniga ja esimese massipsühholoogia käsitlusega eesti kirjanduses. Aastal 1927 ilmunud novellikogumikus "Punane ja valge" sisaldus seitse novelli, millest kuus käsitles otseselt sõjatemaatikat. Novellide seas oli ka kuus aastat varem
gaasimaski, mis tema arust olid kõige hirmsamad asjad, ja asus hirmutama, Aime tahtis ka nüüd kaasa lüüa, kuid keeldus seda maskita tegemast, niisiis otsis tüdruk temalegi miskit näokatteks (hall kaabu marlilooriga) ja jätkati koos tegevust - järgmisena otsustas tüdruk kuke katusele visata, et teda vihaseks ajada ja teda lendamas näha, seda ta ka tegi, kuid kukk keeldus lendamast, vaid ainult kires ja jalutas mööda katust - siis otsustasid tüdrukud tuppa minna ja Aime asus minategelase raha lugema, kuna neiu seda ise ei osanud teha, seejärel võeti välja grammofon ja riietati koeri ning tantsiti nendega - Aime tahtis koju minna, kuid minategelane käsutas, et ta seda ei teeks, et tema on vanem ja Aime peab vanema sõna kuulama seni kuni ta ema tagasi tuleb, mispeale Aime minema jooksis ja lagendikul nutma hakkas, minategelane läks ta juurde ja nõustus teda koju saatma, kuna Aime ise ei julgenud üksi läbi kuusiku minna
ühte naist. Sõjaväelased kutsutakse kohale, et ta arreteerida. Carmen võetakse kinni. Aga kui Jose on teda vangi viimas, siis Carmen räägib ta oma võluga ära. Nad lavastavad põgenemise. Siin teab Jose oma esimese vea. Novelli kolmandaks tähtsaks tegelaseks on mina jutustaja. Sellesse võib suhtuda nagu see oleks Merimee ise. Ta on muisuskaitseinspektor. Ka mina tegelane kohtub Carmeniga. C puhub mesijuttu ja viib koju. Selle käigus varastab kuldse uuri kella. Carmen kaob minategelase silmapiirilt. Enne lahkumist ta imestab, et enne lahkumist tuleb C juurde sama salapärane mees, keda ta oli enne tee peal näinud. Ta annab mina tegelasele nõu C-st eemale hoida. Mina tegelane ühel päeval kohtub jälle salapärase mehega aga nüüd nii, et noor mees on kinni võetud ja vangikongis. Jose räägib minategelasele loo. Noort meest ootab ees hukkamine. Jutustab, et hinge kergendada. Jose räägib, kuidas kohtus Carmeniga ja kuidas aitas põgeneda
annaabi.ee 
