Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse
Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Põhiliselt kasutatakse info edastamiseks ikkagi sõnu. Visuaalne antropoloogia on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes. Üldiselt on väga laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antropoloogia on üldiselt väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad vis.antropoloogia alla filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Ühest definitsiooni vis.antropoloogia kohta pole, see on ajas muutunud. Algselt mõeldi vis.antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne
aspektide abil kahte filmi. Uurimisülesanded: analüüsida filmi „Intouchables“; analüüsida filmi „Mandariinid“. Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse õppejõu poolt välja pandud õppematerjale ning autorite enda konspekte. Töö koosneb kahest osast. Töö esimeses osas keskendutakse filmi „Mandariinid“ analüüsimisele. ”Mandariinid“ on Eesti-Gruusia koostöös valminud film, mis kandideeris 2015. aastal parima võõrkeelse filmi Oscarile. Filmi tegevus toimub 1992. sügisel Abhaasias. Tegemist on gruusia sõjaaegse filmiga, kus omavahel sõdivad grusiinid ja kaukaaslased. Tegevus toimub Abhaasias, eestlaste kogukonna maadel, kes 3 on sunnitud sõja tõttu oma kodud hülgama ja Eestisse tagasi tulema. Sinna alles jäävad kaks eestlasest meest, kes elatuvad mandariinide kasvatusest - Ivo ja tema naaber
Kesk nurmi täis valmivat vilja, Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel, Ju lapsena teesid armastas meel Kui tõsta need luuleread nõukogude aega, mil valmis film, siis omandavad need sõnad, tundub, veel suurema rõhutuse. Eriti: ma kõnnin hallil lõpmata teel. Eks olnud ju nõukogude aeg hall kesk nurmi täis valmivat vilja (ehk: samal ajal, kui leidus väljaspool me aheldet kodumaa piire ka vabadust, kus vaba vaimu nii jõhkral moel alla ei surutud). Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel (ehk: ma ei tea, millal see kõik kord lõpeb, kas üldse lõpeb). Ju lapsena teesid armastas meel siin on tee mitmuses, ja laseb
19911992 Collin Fenwick ("Rohukannel") 19921993 Jermolai Lopahhin ("Kirsiaed") (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.10 Rollid mujal Peer Gynt (Henrik Ibseni "Peer Gynt"; Eesti Draamateater; 1997) Guy Montag (Ray Bradbury "451 kraadi Farenheiti"; Moskva teater Et Cetera; 2007) Elmo Nüganen on mänginud telelavastuses ,,Soo" ( Teleteater 1992), teleseriaalis ,,Vabariigi valvur" ( ETV 1994-1995) ning filmides ,,Ainus pühapäev" (Tallinnfilm 1990) ja ,,Suflöör" ( Freyja Film 1993). Elmo Nüganen on mängufilmi ,,Nimed marmortahvlil" rezissöör ja stsenaariumi autor ( Taska Film 2002). 5. oktoobril 2006 esilinastus Nüganeni teine film ,,Meeletu" ( ETV ja Taska Film 2006). Film valmis Jaan Tätte näidendi ,,Meeletu" põhjal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.11 Tunnustused 1986: Voldemar Panso nimeline noore näitleja preemia 1992: Ants Lauteri nimeline preemia
..................................................................24 8. Kasutatud kirjandus.............................................................................25 10.Lisad..............................................................................................26 Lisa 1 Pildid....................................................................................26 Sissejuhatus Valisin uurimustööks Sass Henno raamatu ,,Mina olin siin" sellepärast, et see räägib tänapäeva noortest ja sellest, kuidas nad oma eluga toime tulevad. Samuti tulevad raamatus välja põhiprobleemid noortega- narkootikumid, alkohol ja kuritegevus. 2004. aastal võitis Sass Henno raamat ,,Mina olin siin esimene arest ,,romaanivõistluse kui kõige noorem osaleja. Raamat ise ilmus 2005. Aastal, kirjastajaks Eesti Päevaleht. Raamat jutustab loo 17-aastasest Rassist igati korralike unistustega poisist. Tema
Erilised tänud lähevad autori õele Agnes Järvelaiule innustamise ja toetamise eest. 7 1. Filmimuusika olemus Filmimuusika on muusika, mis on mõeldud filmitegevuse saatmiseks. See hõlmab nii orkestrimuusikat, koorimuusikat kui ka muud instrumentaalset muusikat, mis on hoolikalt ajastatud algama ja lõppema kindlal ajal filmi jooksul, et suurendada mängitava stseeni dramaatilist ja emotsionaalset mõju vaatajale. (Encyclopedia 2007 s.v. film music) Filmimuusika loojad kasutavad muusikat aitamaks jutustada lugu, juhindudes rezissööri nägemusest filmist. Filmimuusika on filmi huvitamaks muutmise seisukohast üks kõige olulisemaid elemente. (Redman 2014) Filmimuusika on kirjutatud kas ühe või mitme helilooja poolt koostöös filmi rezissööri ja/või produtsendiga ning esitatakse tavaliselt orkestri või bändi poolt. Võivad esineda ka instrumentaalsolist, koor ja vokaalsolistid. Muusika salvestatakse helirezissööri poolt
See on üks teine Ann! Kas üks Eesti teismeliste viimase kümnendi armastatumaid raamatutegelasi mitte ei sure koos selle filmiga? küsib kirjanik Aidi Vallik, kelle originaalstsenaariumi Peeter Sauter ja Rainer Sarnet parema tulemuse huvides ümber kirjutasid. Aidi Vallik, kas olete Anni-filmiga rahul? Selles filmis on palju ilusat ja head, Rainer Sarnet on minu meelest äärmiselt huvitava mõttemaailma ja kauni käekirjaga kunstnikunatuur. Nii on see film minu jaoks visuaalselt vägagi nauditav. Ka töö näitlejatega on olnud suurepärane. Noorukesed Ragne Veensalu ja Lenna Kuurmaa on oma rollides imetlusväärsed, eriti Ragne demonstreerib väga ilusat, tundlikku mängu. Kui saatus annab, tahaksin talle kunagi mõne rolli kirjutada. Seda enam, et «Hingede»-filmis ei avaldu Anni karakter üldse sellisena, nagu ta raamatutes «Kuidas elad, Ann?» ja «Mis teha, Ann?» kujutatud oli, nii nagu ma seda kunagi kavandasin ja konstrueerisin
Filmitegija/autor kirjutab oma kaameraga just nagu kirjanik sulepeaga.“ (Astruc, 1948) 1.2 Cahiers du Cinéma ja Cinémathèque Olulist rolli Prantsuse uue laine kujunemisel mängis just see filmiajakiri, mille asutasid 1951. aastal André Bazin, Jaques Doniol-Valcroze ja Joseph-Marie Lo Duca (Vikipeedia, 2014). Filmikriitika ja –teooria sai uue tähenduse, liikudes poliitiliste ja sotsiaalsete aspektide pealt rohkem filmide misanstseeni analüüsile. Ajakirja üks suuremaid juhtfiguure André Bazin kirjutas aastatel 1944-1958 mitmeid artikleid, mis koondati 4-köiteliseks kogumikuks pealkirjaga „Qu’est-ce que le cinéma?“ (Mis on film?). Neis arendas Bazin oma realismiteooriat ja tõstis filmikunsti esile teistest kunstivormidest just oma võime tõttu paremini reaalsust edastada ja talletada, eelkõige kasutades selleks pikki kaadreid, suurt teravussügavust, piiratud montaaži ja võimaluse korral ka vähem tuntud nägusid rollides (Bazin & Barnard, 2009).
Kus on siis tehtud viga, et sünnivad sellised nagu Alex? Mis on nii pööraselt valesti, et nad tegutseda saavad? Raamatu vastused on ridade vahel olemas kogu ühiskond on selline, võõrandunud ja moraalitu, vegeteerides päevast päeva ilma kõrgemate sihtide ja sügavama eesmärgita. "Kellavärgiga apelsini", nagu iga laineidlöönud ja ajaproovile vastupidanud teost, ei saa lahutada kontekstist, milles see kirjutati ja milles meie seda loeme. Stanley Kubricku film näiteks annab küll üsna adekvaatselt edasi sisu, kuid paratamatult visuaalsele meediale omastes jämedates toonides ja detailidest loobumise hinnaga. Filmis muide puudub see mainitud vene-maiguline dialekt ja Burgess ise kirjutaski ju loo ikkagi anglo-ameerika maailmale, kus enamik lugejaid ilma lisatud seletusteta sellest niikuinii aru ei saa. Samas suhtume meie siin tänu isiklikule kogemusele hulga teravamalt sellekeelsetesse kaakidesse.
Jürgen Rooste rõhutab, et peale tõlkimise võitleb Valton soome-ugri mälestuste eest ning valutab südant hõimuvellede tuleviku pärast. Mul on silme ees üks mälupilt paari aasta taguselt kirjanike liidu suurkogult. Saalis sagivate inimeste vahelt astub läbi alati sirge seljaga sportlik Heino Kiik, suundub otse Arvo Valtoni juurde ja sõnab kätt andes valjul, põriseval häälel: "Tere-tere, tore näha, et MEHED ka veel elus on!" Eks selles olnud sorts torget teiste pihta, kes nii "mehed" ei ole, aga samal ajal ka siirast tunnustust. Valtoni elukäik on olnud keeruline, kohati väga raske. Kirjanikuamet oli ENSV-s võitleja amet niikuinii, juba olemuslikult. Noid tüütuid aparaaditruid urgitsejaid ja kroonukirjanikke esines puhtal kujul ikka üsna vähe. Poliitiliselt Aga Valton ei jäta praegugi ta on valinud paljudele üsna ebameeldiva teema. Ajab soome-ugri asja. Sest sellal, kui meie siin kirjandusest räägime, majanduskriisi käes
”Steve: “ Kas see on okei, et me nii lähedal teineteisele oleme?” Sofia: “ Jah!” Nad istuvad asemele, mille Sofia teinud oli. Nad lähenevad teineteisele ning suudlevad. Sofia: “ Ma soovin südamest, et see oleks alati nii.” Steve: “ Oled sa kindel, et sa end hästi tunned?” Sofia: “ Paremini, kui kunagi varem.” Nad istuvad rahulikult teineteise kaisus ning vaatavad Nicolas Sparksi filmi “ The Longest Ride.” Sofia:” See film on mulle alati südamelähedane olnud.” Steve :” Päris kurva lõpuga film, kuid mõtlema panev.” Film vaadatud, õhtusöök söödud otsustasid Steveja Sofia piiluda loodusesse. Sofia väljus oma koduuksest esimest korda 5 aasta jooksul. Esimese asjana ta hingas ja tundis seda värsket õhku ning tugevat tuult, mis temani jõudis. “ Tuul on vaibumas,” ütles Steve. Sofia: “ Küllap läheb üle.” Neil oli õigus. Torm oli tõesti tagasi tõmmanud. Kell
spetsialistide hinnang, aga see spekulatsioon. Koduvägivalla kohta kogutakse andmeid politsei statistika. Aga see pole usaldusväärne paljud juhtumid ei jõua politseile. Isegi kui pol välja kutsutakse, siis ei anta ametlikku käiku. Isegi kui registreeritakse, ei pruugi see kirja minna koduvägivallana. see kõik teeb nõude lihtsamaks, sest sogases vees on lihtsam kala püüda. Kui puudub lõplik tõde, usaldusväärne statistika, seda lihtsam fakte ise välja käia. Nt film. Film alga sellega, et esitati fakte. Majanduskriisi kohta, selle põhjustanud pankade sulgemise kohta, pankrotid. Kõrge tööpuudus (50 prots), 10 000 töölistest, kes tänavale heidetud. Seda ei räägitud, et selle filmi tegemise ajal argentiina majandus tõusis tegelikult. Erasektor lõi ca 20 000 uut töökohta. Valiti välja faktid, mida taheti, et see vaatajat puudutaks. Kas see on eetiline?. Seda tehakse kogu aeg. Teiseks tuleb vastata publiku küsimusele juba
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................
Priiduga on Ehala teinud koostööd mitmel korral, nii filmi ,,Karli ja Marliny" , ,,Eine murul", ,,Harjutusi isesisvaks eluks"puhul on nende kahe koostöö olnud väga hea ja sujuv. Ehala hindab Priitu selle poolest, et ta annb muusika osas vabad käed, kuigi ütleb julgelt välja oma arvamuse. Filmi ,,Karli ja Marliny´´ 6 tegemisel nähti palju vaeva et film ja muusika kokku viia, kuid sellega saadi hakkama. Selle filmi eest sai Priit veel kiita kui hästi oli film ,,muusikasse tehtud". Kui kuuldi, et muusika on tehtud pildist hiljem, ei tahetud seda uskuda. Ehala teoseid on peetud ka liiga keerulisteks, nende pidevalt vahelduvate taktimõõtude ja raskesti arusaadava rütmi ja loogika pärast. Nagu J. Viiding on kunagi öelnud lihtsad aga väga sügavamõttelised. Mõned tuntumad teosed milllele Ehala on muusikat kirjutanud.
juba enda elamises. Ema elab koos uue mehega, isa aga üksinda. Inimesed elavad täiesti erinevat elu, kuigi on olnud kunagi üks kooslus, üks perekond. Tuleb märkida, et sellises olukorras tunnevad kõige suuremat rõhumist just lapsed- nii ka filmis. Carolina ei suutnud leppida sellega, et rääkimata sellest, et ta ei ole enam tema elus esikohal, ei pööra isa talle absoluutselt tähelepanu ega pole toetav tema tegemistes. Religioon Ühte kindlat religiooni pole võimalik filmist järeldada, kuid kuna tega on 21. Sajandi Ameerikaga, siis võib eeldada, et tegelased on kristlased. Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on
pupillid on normaalsega (2,9-6,5 mm) võrreldes väiksed pupillid ei reageeri valgusele või reageerivad aeglaselt silmade fokusseerimine ei ole kuidagi häiritud pulss on aeglane lihatoonus on nõrk kehatemperatuur on madal vererõhk on madal ajataju on aeglustunud Uimastid ja noored Oluline on teada, et: * enamike noorte jaoks ei ole uimastid osa nende igapäevaelust; * enamus keelatud uimastieid proovinud noortest ei hakka neid püsivalt tarvitama. Miks noored üldse teevad algust narkootikumide tarvitamisega? Sageli on põhjused samasugused, nagu enda purju joomisel: * neile meeldib ,,pilves" olla; * nende sõbrad tarvitavad; * uudishimust; * uimastid on kergesti kättesaadavad; * uimastid sümboliseerivad noorte jaoks mässumeelsust, iseseisvust ja igapäevareeglite rikkumist. Uimastite tarvitamine on alati riskantne
oluliselt mõjutada nii kohalikku ettevõtlusaktiivsust kui seeläbi isegi ka kinnisvara hindu. Paljud koolid arutavad aktiivselt selle üle, et kuidas võimalikult palju õpilasi enda kooli järgmiseks õppeaastaks õppima saada. Tavaliselt selleks laiendatakse lisaainete valikut, lisades sinna uusi ja huvitavaid aineid, mis õpilaste tähelepanu köidaks. Haridusteenuse arendamine on oluline kooli näo loomisel, kuid kõik hakkab pihta siiski kaugemalt. Missugune on kooli missioon ja visioon ja miks on just see kool parem kui teised? Nendest baasasjadest algab kooli turundus. Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli turunduskommunikatsiooni analüüs Selle asemel, et jääda lootma haridusametnike lahkusele kool säilitada, tuleks igal koolil tegeleda oma eripära arendamisega. Teame turundusest, et brändi loomiseks kulub vähemalt 5-
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines 'Infosüsteemide projekteerimine': Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon Teostajad: Indrek Kempi (001546) Pärtel Lias (010617) Eero Ringmäe (010636) Õpperühmad: LAP51 ja LAP 52 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2003 Autorideklaratsioon: Kinnitame, et käesolev projekt on meie
Koostaja:***''' '''''' Juhendaja: ******* Rõngu 2008 Sissejuhatus Eesmärk oli edendada mõtlemist ning kasutada erinevaid materjale. Tutvustada oma tööd teistele ning teha selle referaadi lugemine põnevaks. Kõigepealt lugesin iga päev paar tundi raamatut, kuni lõpuks sai see läbi. Materjali hankisin internetist ja raamatust vajalike kohtade pealt. Trükkisin neti otsingusse Wikmani poisid ja seejärel uurisin, kas on midagi, mis aitaks mul seda teha. Tuletasin meelde, mis kohtade peal raamatust leiaksin vajalikku materjali. Mõtlesin põhjalikult läbi, mida ja kuidas ma kirjutan. Otsisin abi ka sõnaraamatust. Iga päev tegin umbes pool tundi tööd. Terve töö valmis saamiseks läks 2-3 h. Kõige paremini meeldivad osad tegin enne, teised, mis tundusid raskemad tegin hiljem. Jaan Kross
6 ,,lapsepõlve kadumise" Televisioon mõjub sotsialiseerijana kui jutuaines laste omavahelises suhtlemises. Et olla teistele hea vestluskaaslane, püütakse teadlikult kursis olla nende telesaadetega, mis on kaaslaste silmis populaarsed. 2006. aastal avaldatud ülevaatlikust uuringust laste meediatarbimise kohta selgub, et suurem osa 7-17 aastastest noortest vaatab päevas televiisorit 2-2,5 tundi. 28 protsenti lastest veedab teleri ees rohkem kui neli tundi. See tähendab, et kui laps alustab televiisori vaatamist 3 aastaselt ja kulutab sellel päevas keskmiselt 2 tundi, siis 18. sünnipäevaks on ta selle ees veetnud rohkem kui aasta oma elust. (Veidenbaum, 2003.) 3. TELEVISOONI MÕJU KOGNITIIVSELE JA FÜÜSILISELE ARENGULE Paljud uurijad leiavad, et lapse arengu seisukohalt ei tähenda teler vaid müra ja
147) 148) Naistel on kirg matemaatika vastu.Nad jagavad oma vanuse pooleks, kahekordistavad oma riiete hinda ja lisavad alati vähemalt viis aastat oma parima sõbra vanusele. 149) Pea meeles, et parim suhe on see, kui armastus kahe inimese vahel on suurem kui ühe vajadus teise järele. 150) 151) Teist korda sama asja eest andeks ei saa. 152) 153) Kuskil pole krjas, et inimene peab alati lollakalt rõõmus olema. 154) 155) Kõige tähtsam on läbisaamine iseendaga. 156) 157) Elu on film, mille rezissöör on nähtamatu 158) 159) Elus kahetsetakse ainult riske, mida ei võeta 160) 161) Lihtsam on andestada vaenlasele kui sõbrale 162) 163) Parim kink, mida võid anda, on kallistus: üks suurus sobib kõigile ja kellelgi ei ole kunagi midagi selle vastu, kui selle tagastad. 164) 165) Kõige tagasihoidlikum tuleb olla liialduste suhtes. 166) Tunne elust mõnu. Mõelda võid hiljem. 167) 168) Mure on intress, mis tuleb maksta selle kinnisvara eest, mida meil veel pole.
Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja prak
Raadiost saadi samuti palju infot, seegi oli venemeelne. Tihti pajatati sellest, kuidas sakslased olid jälle midagi halba teinud ning venelased nende üle võidu saavutanud. Palju räägiti Noorest Kaardiväest, olid kuuldemängud ning uudised. Eha teab mäletada, et televiisor tuli tema majja alles 1960ndatel ning selle sisu oli sarnane raadioga, kus toimus venemeelne propaganda. Televiisori kohta ta märkimisväärset infot anda ei saanud, sest lapsi selle ette eriti ei lastud. See oli rohkem täiskasvanute pärusmaa. Teater, muusika ja kunstid ei olnud Eha elus tähtsal kohal ning seda mitmel põhjusel. Väikeses kohas elades ei teki just palju võimalusi minna teatrisse või kinno, eriti, kui teatrit praktiliselt ei eksisteeri ning kinoõhtuid tehakse harva. Teatrit tehti vaid kohalikus kultuurikeskuses ning needki olid kõigest isetegevustrupid. Mainima peaks ka seda, et teatrisse tegelikult lapsi eriti ei tahetud lasta, vähemalt Eha peres
Gümnaasium Juhan Julm „MUST PRINTS“ Iris Murdoch Referaat Juhendaja: õp. 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................1 Iris Jean Murdoch..........................................................................................................................2 Looming..........................................................................................................................................3 Must prints......................................................................................................................................5 Tegelastest......................................................................................................................................8 Mis romaaniga on tegemist?.........................
Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama-jõukatsumisel Andres temast laialt ja tema tugevast sulasestki jõu poolest üle oli, järelikult vaja muudmoodi käkki keerata. Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi. Jõudes sinna, laps süles, näeb ta et juba suur tykk aeda on maha lõhutud ja Eespere sead naabri rukkisse lastud. Krõõda rahuliku arupärimise peale ei tõuse Pearu käsi enam aeda lõhkuma, ei oska ta oma hullu tempu kuidagi õigustadagi. Ta on juba valmis ise rukkist sigu välja ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub
Võrgutati Inglise naisi Georg Orwell inglise kirjanik (1903 1950) ,,INGLISE MÕRVA ALLAKÄIK" tõestisünd lugu, kus Am sõdur võrgutab Inglise naist. Nad läksid koos tapma inimesi uus mõrvatüüp avatud ruumis. Kriminaalsus saabus Ameerikast. Riigid oli poliitiliselt eri suunaga. Inglism kaotas oma asumaad ja Am suurenes sõja tõttu. Ta mängib sangarit ja turvameest maailmale. Kogu Suurb kult oli suletud BBC kuni 1954, telekas igasse koju, siis lõdvenes. Popmuusikat ei lastud. Orwell külastas baari Inglism, mis oli läikiv ja voolujooneline, liigne dekoratsioon, puudus hea toit. Pubi oli tööstusklassi koht. Voolujoon - konflikti võtmesõna, tähendas disaini ,,streamlined" sisutus. Kasut ka lennunduses, et vähendada õhutakistust ja autotööstuses general motors(Am). Volujoonelisus hakkas vastanduma Eur modernismis. Eur autod olid nurgelised, nüüd aga mitte- Gaddillac Am kroomitud unistuste ühisk. voolijoonelisus on absurdsus, kus puudub
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks
Inimeste kultuurseks muutumise te – surume võimalikult kaugele IDist lähuvad impulsid. Peame alla suruma. Nüüd on olemas muusika, mis mängib neil impulssidel. 1861. ameerika kodusõda. Orjus kestis, kuigi ametlikult oli see likvideeritud. Mustanahaliste tulemises ühiskonda oli mitu tõusu ja langust. Teatud stereotüüpide tekkimine, valgetele anti pidevalt mõista, et nad kohtuvad kellegagi tsivilisatsioonist väljas. Vabaks lastud orjad ja nende kokkupuuted vaesemast kihist valgetega tekitasid uue kultuurisegu. Paljud mustanahalised liitusid kuritegeliku maailmaga. Valged tahtsid musti näha meelelahutuses ja eelkõige muusikas, sest nad oskasid seda paremini. Valged üritasid müüa midagi, mida nende maailmas justkui ei olnud, kuigi kontakt nende vahel oli olemas. Afroameerika kultuuri primitiivsus sidus end noorusega. "noble savage" - romantismi keskne
mustanahaline sensitiiv Dick Hallorann, kes Dannyga sõprust sobitab. Film tuli 1997. aastal ekraanile kuuetunnise miniseeriana. Videoversioon on kärbitud kaheks 134minutiliseks osaks - seega pea neli ja pool tundi enesepiinamist teleri ees. Teises osas võtab kurjus Jacki üle võimust, muutes viimase maniakaalseks hulluks. Viimases hädas kutsub nägemuste üle kontrolli kaotanud Danny appi sõber Dicki? Ei saaks öelda, et 134 minutit sissejuhatust oleks liiga pikk - see on igati sobiv film masohhistlikule horror-fännile, kes ekraani jälgides ei põlga ära väikest marihuaanapilve. Film on teatavaks elamuseks igaühele, kes leiab midagi lähedast märgusõnades horror, mõrv, paranormaalne, hotell, psühholoogiline, kummitus, sürrealism, talv, veri. Tuleb aga tunnistada, et 1980. aastal Stanley Kubricki käe all valminud The Shining Jack Nicholsoniga peaosas ei tekitanud sellist vastikusekõdi nagu uus reisöör Mick Garrise poolt valmistatud miniseeria.
Diana Leesalu on 24-aastane ja kes õpib keskkonnakaitse magistrantuuris Eesti Maaülikoolis ning töötab SA-s Keskkonnainvesteeringute Keskus programmispetsialistina. Ta lõpetas 2001 hõbemedaliga Põlva Keskkooli. Samal aastal pälvis ta Arno Tali Sihtkapitali kevadise ArnoTeele konkursi stipendiumi. Leesalul on ilmunud kaks raamatut: «2 grammi hämaruseni» (2005) ja «Mängult on päriselt» (2006). Tema romaan "Kaks grammi hämaruseni" ("2 grammi hämaruseni") märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel. Raamat ilmus 2005 kirjastuse verb väljaandes. See on noorsooraamat, mis jutustab väikelinna neiust, kes pärast mitme perekonnaliikme hukkumist satub vastamata armastuse pärast kannatades alkoholi ja narkootikumide küüsi ning lõpuks teenimatult vanglasse. Oma viimase noorsooromaani "Mängult on päriselt" eest sai ta noorsooromaanide konkursil
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid
muusikapalade, lavastuste, filmide jt kunstiteoste vahel. (Lastekirjanduse sõnastik 2006: 65). Antud definitsiooni teisele poolele tulekski edaspidistes uuringutes suuremat tähelepanu pöörata, sest üha valdavamaks muutub visuaalsete tekstide pealetung. Lapsed kasutavad kindla teksti mõtestamise protsessis ohtralt intertekstuaalseid nähtusi, tuginedes eelnevalt tuttavale ilukirjandusele; visuaalsetele tekstidele film, illustratsioon, TV programmid, video, animafilm; popkultuuri tekstidele koomiks, reklaamid ja muusika, tehes seda paljudel tekstilise tegevuse tasanditel nagu süzeekäigud, tegelase motiivid, keel, teemad ja illustratsioonid. (Wilkie-Stibbs 2005: 170) Oluliseks jutuvestjaks on tänapäeval saanud joonisfilm, mis vahendab lapsele müüte, muinasjutte ja lastekirjanduse klassikat inimese ja raamatu asemel. Visuaalsed tekstid saavad lastele kirjaliku teksti mõtestamisel üha tähtsamaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
