Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mina ja raamatud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
loevad, filme, muust, lugedes, paljust, nendest, surfamine, arvutimängude, mängimine, eelistan, raamatuga, loost, ettekujutus, vaatan, väsinud, istuks, puhata, toiminud, minule, loenMaa raamatukogud ei ole nii hästi varustatud, kui linna omad, aga tähtsamad raamatud on seal olemas. Raamatukogus on olemas ka vanu ajalehti ja ajakirju, mida uurida saab, aga tihtipeale pole neid võimalik koju laenutada. Neid saab lugeda lugemissaalis. Raamatukogud on meie elus vägagi tähtsad. 1.UURIMUSE TULEMUSED 1.1.Kohustusliku kirjanduse lugemine Kohustuslik kirjandus on väga tähtis. Mõned ei viitsi lugeda ja peavad seda mõtetuks. Ma küsisin, kas noored loevad kohustuslikku kirjandust. 33% vastanuist märkis, et loeb alati kohustuslikku kirjandust. 17% märkis vastuseks, et ei loe kohustuslikku kirjandust. Arvatavasti ei mõista need õpilased kohustusliku kirjanduse tähtsust. 50% märkis, et loevad vahel kohustuslikku kirjandust ja jätavad mõned raamatud lugemata. Väiksem osa poistest, vaid 18%, märkis, et loevad alati kohustuslikku kirjandust. Tüdrukutest
.........32 Lisa 2. Õpilaste peredes käivad ajalehed..............................................................................36 Lisa 3. Õpilaste poolt loetavad ajakirjad..............................................................................37 Lisa 4. Õpilaste lemmikraamatud kohustusliku kirjanduse hulgast.....................................38 Sissejuhatus Uurimistöö teemaks on valitud ,,Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused'', kuna noored loevad aina vähem kirjandust. Põhjuseks on see, et internet röövib kogu noorte aja ja tähelepanu ning seega on huvi raamatute, ajalehtede ja ajakirjade vastu ka vähenenud (Pungas, 2008). Uurimistöö on läbi viidud ka Tallinna Reaalkoolis eri vanuses õpilaste seas 2008 aastal ja Ülenurme Gümnaasiumi põhikooli õpilaste seas 2013 aastal.
Lõpliku otsusega jäid analüüsitavateks klassideks 5., 8. ja 11., kusjuures igast vanusest küsitleti kahte klassikomplekti, et tulemused oleks täpsemad. Sellise valiku põhjuseks oli see, et 5. klass on noorim, kus saab tõsiseltvõetavast kohustuslikust kirjandusest rääkida, ning et kolmeaastane vanuseintervall on piisav, et tulemused oleksid klassiti märgatavalt erinevad. Küsitlusele vastas 194 õpilast, nendest 68 olid 5. klassist (41 poissi ja 27 tüdrukut), 68 8. klassist (39 poissi ja 29 tüdrukut) ning 58 11. klassist (35 poissi ja 23 tüdrukut). Sooline jaotus oli 115:79 poiste kasuks. 1.2. Ankeedi koostamine 1.2.1. Üldised kaalutlused Küsitluse koostamine oli selle uurimistöö olulisim etapp korralikult õnnestunud küsitlusest saab lihtsasti järeldusi teha, ebaõnnestunud küsimuste korral ei ole võimalik ükskõik kui hästi planeeritud andmeanalüüsiga korralikke tulemusi saada
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................................
registreeruda, õppetoetusi taotleda ning ÕISi kaudu levib ka informatsioon õppejõududelt üliõpilasteni. Süsteem on mugav, turvaline ja usaldusväärne. Samamoodi on kasutusel ka Moodle ehk süsteem, kuhu osad õppejõud lisavad samuti õppematerjale, kodutööde kirjeldusi ja ülesandeid. Interneti kaudu on kättesaadav ka erialane- ja ilukirjandus. Kasutan Ebraryt, rahvusvahelist internetiraamatukogu ja EEVAt ehk Eesti vanema kirjanduse digitaalset tekstikogu. Tegelikult eelistan lugeda raamatuid nende traditsioonilisel kujul, kuid eelnevalt nimetatud kogudes on tihti kirjandust, mis ei ole mujal nii hõlpsalt saadaval. Kooli tarbeks kasutan ka erinevaid veebisõnaraamatuid (ÕS 2006, seletav sõnaraamat, eesti- inglise-eesti, eesti-vene-eesti, eesti-saksa-eesti sõnaraamatud). Samuti kasutan ka raamatukogude e-kataloogi Ester, mille abil saab näha, kas ja millises raamatukogus leidub soovitud kirjandust ning näiteks laenutustähtaegu pikendada.
Mis on kõige mõnusamad tegevused elus? Kõige mõnusam on muidugi niisama vedelemine, kahjuks ma ei oska seda eriti hästi. Muide, ma olen mõelnud, et ka jooksmas sh maratoni käin ma just sellepärast, et siis on natuke rohkem õigustust niisama vedeleda. Pealekauba - jooksmine ongi niisama vedelemise vorm, mis on huvitavam, kui niisama vedelemine. Sest sittagi sa joostes aastaaruannet teed vms Aju puhkab ju Mil moel annaks päästa olukorda, kus noored aina vähem raamatuid loevad ja teatris käivad? Või ongi see paratamatus? Tuleb teha raamatuid ja teatrit, mis noortele rohkem korda läheb. Mis neid massina kohale veab. Küllap siis osa neist ka selliseid marginaalsemaid teatritükke vaatama trehvab. See on põhilootus. Teine võimalus on minna raamatu ja teatriga hoopis sinna hängiva nooruki manu, sinna kus ta on harjunud olema. Mida on saate «Elolinõ» tegemine sulle andnud? Mida see saade vaatajatele annab?
menukaimaks eesti filmiks. Tema kaks näidendit on avaldatud raamatuna ,,Vägede valitsejad. Pealkiri" (1988). Ilmunud on ka artiklite kogu ,,Rahvusluse vaateid" (1997). Ta on tõlkinud vene, mari, udmurdi, moksa, bulgaaria, poola ja ungari kirjandust, tema teoseid on tõlgitud 31 keelde. Tartu Postimees: Ülikooli pressiesindaja teatel kavatsete kevadsemestri loengutes, mis algavad veebruari keskel, kõnelda kirjandusest, filmikunstist ja tõlkimisest. Miks alustate just nendest ja millest on teil veel kavas rääkida? Olen eluaeg olnud kirjanik ja filmitegija, tõlkinud olen ma väga palju just viimasel ajal. Sügissemestril oleksid terviklikus käsitluses soomeugri rahvaste kultuuriloo asjad. Nagu ma aru saan, on vabade kunstide professori amet selleks, et kogenud loojad saaksid isiklikke tähelepanekuid ja elukogemusi noortele edasi anda. Enamasti ju ongi kutsutud vanad tegijad. Ja siis oodataksegi, et nad räägiksid oma loometeest ja loomingulisest köögist.
18.11.1014 Reisifilm/rassifilm Tehti tollal kõikjal maailmas, kus oli olemas tehnoloogia. Tavaliselt tehtigi need filmid eksootilistel reisidel, paikades. Eesmärk neid kohti paremini tundma õppida. Alguses uuriti eriti koloniaalmaid. ,,Metsarahvas" autor Aleksandr Litvinov (1898-1977) üks reisifilmide tegija. Reisis udehed'gede juurde (udeged). Ei ole klassikaline teos. Annab aimu, milliseid filme tollal tehti antropoloogilistel teemadel. Alguses tutvustatakse loomi, et millised keskkonnas elatakse. Kaamera oli inimesest väga kaugel, ainuke portree oli väike laps hällis ,,Nanooki" filmis olid inimesed vägagi kaadris. ,,Metsarahvas" film tundub väga kunstlik. Flaherty pääses nanooki elanikele lähedale oli näha suhet kaamera ja inimeste vahel. Toimus (mõlema filmi puhul) lavastamist filmitarvis. Filmis (,,metsarahvas") ei olnud näha inimestevahelist suhet,
Sellist lugu lugema hakates juba lapsel tekib huvi, et mis nad küll teha võivad või, mis sündmused juhtuda võivad. See tekitab aga minu arvates suure huvi ja see on väga hea omadus kirjutada lasteraamatuid. Loos Kakand ja kakand sattus põllukakand keldrisse ja kust ta oli väga kurb, kuid ta leidis endale sealt endale armastuse ja talle hakkas seal kohe meeldima. Ta kasutab ka enda kirjutistes piisavas koguses huumorit kus saavad isegi vanemad inimesed lugedes kõhutäie naerda. Näites raamatus ,,Siim, Sirli ja saladuse" üks koer ütleb, ,,Mul pole üldse kodus muid vanu asju kui mu vanaema" siis ütles üks isadest ,,Ma sokutan ta ära Aafrikasse. Las kantseldab seal ahve ja liidab nende sabasid, pärdikutele ei tee see midagi, nad saavad puu otsa põgeneda, kui rehkendamine juba liiale läheb." Ning hobune ütles ,,Vaata, missugune ma olen! Suur ja nelja jalaga! Ei minul sobi taevasse tõusta! Pai võlur, võlu mulle parem martsipani!"
koolipsühholoogidel või terviseõpetajatel leida probleemsele lapsele koolis usaldusisik (koolikaaslane, vanem sõber, mõni õpetaja, võimaluse korral teha koostööd õpilase vanematega). Sagedasemad arutelud tundides kahandaksid õpilaste rahulolematust põhjusel, et neid ei võeta kuulda ja neil ei lasta oma arvamust avaldada. Sageli alandavad vanemad koolistressist niigi piinatud laste eneseusaldust sellega, et loevad neile lõputult moraali ja näägutavad pisiasjade pärast. Selleks, et koolilaps püüaks tublim olla, peab tema usku endasse ja oma võimetesse mitte kõigutama vaid tugevdama. Selle nimel tuleb ilmutada oma kasvandiku suhtes mõnikord lausa rõhutatud mõistvust ning olla lapse probleemide ja vajaduste suhtes tähelepanelik ning osavõtlik. Eriti teismeliseeale iseloomulik trotslikkus kahaneb tublisti, kui vanem soovib oma last mõista ja suudab ta katkestamata ja õpetamata ära kuulata
lastekirjandusele juba "hauamonumenti paigaldati", oleme jõudnud aega, kus lastele avaldatakse aina rohkem raamatuid. Trükitakse üha rohkem ja loetakse üha vähem. Lastekirjanikud peavad arvestama väga paljude mitte otseselt kirjanduslike faktoritega, mis mõjutavad oluliselt nende loomingu vastuvõttu. Mida peab autor tegema ja millega arvestama, et tema loodud teos jõuaks sihtgrupini? Selles töös annan ülevaate nendest tingimustest, millega eesti lastekirjanik peab muutuvas maailmas läbilöömiseks arvestama. Konkreetseks vaatlusobjektiks on lastekirjanik Heiki Vilep, kes on viie aastaga saavutanud kindla koha eesti lastekirjanduses. Töö põhieesmärgiks ongi näidata tundmatu tulija n-ö läbilöögimehhanismi ja analüüsida tema loomingut. Otsin vastust küsimusele, kas Vilepi edu peitub kommertsialiseerunud lastekirjandusmaailma
NT: populaarne oli HIPi kultuur USA's (60ndad). Tähtis pole see, kas jumal on olemas või mitte, tähtis on see, et paljud usuvad temasse. Ühel juhtumil ohustab populaarkultuur eliidi väärtusi. Teiseltpoolt on tegemist rahva manipulatsiooniga, et rahvast millekski ära kasutada. Ehk siis ühelt poolt : Inimesed loevad räpmskirjandust meil on õigus neid põlastada. - Muretseme nende inimeste pärast, sest nad on ohvrid. Matthew Arnold (teoreetik) oli mees, kes vaatas populaarkultuuri kultuuri üldise mõiste sees. Tema raamat oli ,,Culture and Anarchy" 1869 (algselt kultuur ja tema vaenlased). Selles raamatus pakkus ta välja oma kultuuri definitsooni ja uuris anarhiat. · Kultuuri mõistet nägi ta üldiselt kahte moodi.
Eskimod said ka ikkagi emtsionaalse naudingu filmi tegevusest. Kõige tähtsam ongi antropoloogias hea suhe uuritavatega, kuna elatakse uuritavate inimeste keskel, ollakse üksi, oma maailmast ära lõigatud, võõras kultuuris ja sp ka haavatav. Ebaeetiline on ka uurida kedagi vastutahtmist. Reisifilm/rassifilm Reisifilme tehti kõikjal maailmas, kus tehnoloogia seda võimaldas. Üheks eesmärgiks oli teha filme eksootilistest paikadest, et nt koloniaalalasid paremini tundma õppida. Rassifilmi termin sp, et erinevatest rassidest tehti filme. Aleksandr Litvinov (1898-1977) „Metsarahvas“ 1928, venemaa kaug-ida piirkonnas tehtud film. Pole klassikaline teos, vist ainult venemaal näidatud. Tutvustatakse loodust, millises keskonnas need inimesed elavad. Meeste ül on kala püüda ja jahil käia (ehitasid mingisuguse laeva puust, kahe päevaga). Naiste ül on siis kala ära puhastada ja süüa teha
varjatult mõjutama jääda. Tolstoi juures imetlen seda, et isegi raskustes olles jäi ta rahva seas siiski populaarseks. Isegi pärast kirikuvande alla panekut jäi ta endiselt populaarseks, tema populaarsus isegi kasvas. Paljud tema hilisemad raamatud trükiti välismaal ja toodi venemaale salaja. Tolstoid on võrreldud isegi tsaari endaga ilmselt oli tal omaaegsel venemaal tõesti suur roll. Kokkuvõte Vene kirjanduse mapp on ilmselt kõige pikem nendest, mis me siiamaani teinud oleme. Tundub, et iga korraga lähevad mapid aina pikemaks ja pikemaks. Aga kas ka Sisukamaks ja olulisemaks? Pikemaks peaks minema ka kokkuvõte kokku ei võeta mitte ainult tehtud tööd, vaid kogu õpitud materjali analüüsitakse põhjalikult. Esmalt koostasime me koos klassiga ajakanga Vene kirjanduse kohta erinevatel aegadel. Lisaks ajakanga tehnika esmakordsele kasutamisele oli see ka hariv ja meeldetuletav. Pärast seda liikusime kohe F
filles Bakunin, ehkki teate, mida ma teile ütlen, nad kirjutavad vene keelt paremini kui mina; see on ikka häbiväärne küll, et miski ei kõlba lugeda, (üle tütarde protestikisa) peale... TÜTRED: Puskin! ALEKSANDER: Puskini. Aga ma ütlen teile, härra parun, et valides mu vanima tütre, olete te valinud kõige targema VARVARA: Mina eelistan Kozlovi. ALEKSANDER: mõistus enne ilu. Ma soovin, et ma oleksin samamoodi talitanud 4 TÜTRED: Oi, häbi! Häbi, papa! Ma tahan siinkohal protesteerida oma ilusa õe nimel Ära kuula teda, Ljubov VARVARA: Vaikust, kui isa räägib!
Nüüd annad midagi muud asemele, see töötab, inimene harjub, tekivad uued kõrvalmõjud. Sa lähed kolmanda ravimi peale, sa põhimõtteliselt tekitad nõiaringi. See sundis mind vaatama ringi uurima nõelravi, akupunktuuri, taimset ravi kõiki neid looduslikumaid ravivõimalusi. Tänasel päeval, on USA-s alternatiivravi muutunud niivõrd suureks, et üks kolmest inimesest kasutab juba loodusravi. Väga suur on tegelikult puudus nendest arstidest, kes on saanud loodusravialase väljaõppe. Sellepärast olen ma oma ettevõttes võtnud ette arstide koolitamise ja tänaseks päevaks on 12 13 tuhat arsti saanud loodusravi koolituse ja väljaõppe. See on siis nii USA-s kui Inglismaal Kuninglikus Meditsiini Kolledzis, kus õpetan loomulikku või looduslikku ravi. Mind ei usaldata mitte üksnes selle pärast, et olen arst. Inimesed tahavad ka ise kasutada ohutuid ravimeetodeid.
Minema hakates oli Andres üllatunud, kuna nende aisades hakkasid kellad helisema. Liisi sai kohe aru et see oli Joosepi töö. Nii sõitsidki nad kellade helisedes kodu poole, kihutati teistest kiirelt mööda. Välja all olles võttis Joosep kellad küljest ja sõitis teisele poole. Liisi ütles et sellest ei tohi kindlalt isale midagi rääkida, emale aga võib sest ema saab ju kõigest aru. Kambrisse jõudes olid lapsed imestunud et ema ja isa ikka veel loevad ja laulavad. Teises toas olles kuulis naine aga korraga kolksu ja läks vaatama. Naabri koer, Valtu oli tuppa tulnud ja urises nurgas. Andres tahtis ta majast välja visata aga koer jooksis eest ära ja ajas kõik asjad maha ja laiali. Koer kukkus külma vette, kerisele, märgade käppadega pühale raamatule ja lõpuks minema. Koer sai korralikult ikka tappa, nii et ei tulnud enam kunagi Eesperre. Kui kirikulised teada said mis toimus, kahetsesid nad et läksid. Vana Andres ei lasknud aga
sest on pärit Maailma Hingest ja ühel päeval läheb ta sinna tagasi. Seal, kus on süda, on ka varandus. Nii hakkas poiss oma südant kuulama. Alguses ta süda aina rääkis ja unistas ja nõudis, kuid lõpuks rahunes. Keegi ei saa oma südame eest põgeneda. Seepärast on parem kuulata, mida ta räägib, et ei tuleks hoopi, mida ei osata oodata. Süda rääkis poisile, et igal inimesel siin Maa peal on varandus, mis teda ootab. Südamed räägivad nendest varandustest vähe, sest inimesed ei taha neid enam otsida. Seetõttu räägivad nad sellest vaid lastele, et ise hiljem mitte haiget saada. Lõpuks hakkas poiss südant mõistma ning ka Alkeemik mõistis, et poisi süda on nüüd võimeline näitama, kus asub varandus. [1] Enne, kui Maailma Hing unistuse tõeliseks muudab, kontrollib ta kõike, mis selle teekonna jooksul õpitud on. See ongi hetk, mil enamus alla annab. Iga otsimine algab alati Algaja
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
sünnipäevaks on ta selle ees veetnud rohkem kui aasta oma elust. (Veidenbaum, 2003.) 3. TELEVISOONI MÕJU KOGNITIIVSELE JA FÜÜSILISELE ARENGULE Paljud uurijad leiavad, et lapse arengu seisukohalt ei tähenda teler vaid müra ja segajat, vaid midagi oluliselt hullemat, vaatamise ajaks võetakse lapselt võimalus tegeleda millegi märksa väärtuslikumaga. Enamik muudest tegevustest: lugemine, ülesannete lahendamine, mängimine, vestlemine vanematega, isegi magamine on oluliselt sisukamad ja tervislikumad. Uuringud kinnitavad, et ülemäärane telerivaatamine mõjub õppeedukusele pärssivalt, seega kui eesmärgiks on head õpitulemused, ei tohiks lubada lastel piiramatult teleri ees istuda. Igapäevane pikaajaline telerivaatamine tekitab vaimset loidust ja pidurdab kehalist arengut, muuhulgas soodustab ülekaalu teket. Väga tähtis on juba varakult kehtestada telerivaatamise reeglid
üritasin endale tehtud kahju korvata" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 21). "Mure kehakaalu pärast algab juba lapseeas, näitavad Eestis tehtud uuringud. Kusjuures paljud tüdrukud peavad end ülekaaluliseks, kuigi nad seda tegelikult ei ole" (www.arst.ee, 2013). Tüdrukud kardavad kaalutõusu, kuna ülekaalulisi kiusatakse. Nad ei suuda ennast objektiivselt hinnata ja näevad probleemi ka seal, kus seda tegelikult pole. Sageli tekib söömishäire mõnest muust probleemist, mis elatakse välja, piirates oma söömist. Nagu ka Katil, nii jäävad ka paljude eesti tüdrukute söömishäire saladuseks. Erinevalt Katist ei suuda enamik noori ise oma probleemist üle saada. Söömishäireid ei võeta piisavalt tõsiselt, nähakse vaid probleemi nähtavat osa- kaalulangust, kuid ei mõisteta, et kaalulanguse taga on tõsised vaimsed häired. Nii soovitatakse haigetel lihtsalt sööma hakata ega anta neile abi, mida neil tegelikult vaja oleks
FELIX Kareen, sina siin? Milline üllatus! ANN Kallis, Kareen on kutsutud. FELIX Tõesti? Minu listis teda küll polnud. ANN Ta on meie sõber. FELIX Viisakad sõbrad ei vea mu naist igal õhtul kodust välja. KAREEN Ann peab end aeg-ajalt tuulutama. FELIX Ann ongi juba liiga palju tuult saanud. Nii võib veel haigeks jääda.... ANN Kullakesed, räägime parem milleski muust. FELIX Jaa, räägime meist. ANN Kareen, räägi parem oma uuest hobist. KAREEN Ega see nüüd nii uus polegi. Ma... FELIX Nii... Järgmine teema. ANN Kareen tahab öelda, et ta hakkas vabatahtlikuks. FELIX Tore. Loodetavasti saadetakse sind peagi ära Aafrikasse kondoome jagama. 13 KAREEN Minu töö seisneb pigem vanuritega
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler....
Tema eeskuju ei tule range vormiga eesti luulest, vaid pigem rahvalaulust ja sellisest traditsioonist. Väikse kirjanduse puhul võime rääkida ka eksperimentaalsest kirjandusest. Igasugune marginaalia, lahkarvamused moodustavad või võiks moodustada selle väikese kirjanduse. Loeng nr 7 (12.03.2008) Üldise sissejuhatuse poolest lugeda nt viimasest Eesti Kirjandusloost nüüdiskirjandusele pühendatud lehekülgi. Seal sidusamalt nendest teemadest lähtuvalt analoogne pilt eelnevatele loengutele. Jaan Undusk (s 1958) Jaan Undusk on ilmselt paljudele tuttav ennekõike kirjandusteadlase või teoreetikuna. 90ndate originaalsemad ja põhjalikumad kirjanduskäsitlused just tema sulest. Paralleelselt teoreetilise loominguga valmivad ka Unduski esimesed proosatekstid. Kuskil alates 70ndate lõpust, 80ndate algusest avaldab Undusk ka vähesel määral luulet ja olulisemalt rohkem
13 2.3 Antidepressandid Paljud inimesed, kes ihkavad suitsetamisest loobuda, ei tea, et võõrutamisnähtude leevendamiseks ja kaalutõusu vältimiseks on võimalik pahest vabanejale pakkuda kaheksanädalast ravikuuri. Täiskasvanud suitsetajaid aidatakse suitsetamisest loobumisel Tartu Ülikooli kopsukliinikus ja südamehaiguste ennetamise kabinetis. Ravimid, millega suitsetamisest loobujat aidatakse, ei sisalda nikotiini nagu plaastrid või närimiskummid. Üks nendest ravimitest suudab hoida organismis suitsetamise tulemusena tekkinud dopamiini taset nii, et inimesel kaob ära kihk haarata kohe järgmist sigaretti. Et suitsunälja- ja toidunäljakeskus asuvad ajus kõrvuti ning on üksteist rahuldavad, siis selle ravimi puhul ei teki suitsetamisest loobujal ka näljatunnet. Teine ravim vahetab ära «lukuaugud», seega modifitseerib retseptoreid. See tähendab, et ravim avab «lukuaugud» ise, blokeerides need nikotiinile ehk muutes nikotiini valevõtmeks
vaikimisega. Järjekindel tegutsemine asendub kõhklemisega, minnalaskmisest saab hoolimatus, sajatamine või armastusest ilmajätmine. Mõned lapsed tunnevad niisugustel puhkudel, et nende tahte- ja tegevusvabadust piiratakse ning et nad on ahistatud ja jõuetud (Rogge 2002: 28-30). Pole kahtlust, et inimesel kelle jaoks piiride seadmine lapsepõlves oli lüüasaamine, alandus ja meeleheide, on hiljem raske piire seada ja nendest kinnipidamist nõuda. Inimest mõjutavad nähtavad ja nähtamatud sidemed oma vanematekoduga. Seesugused mõjud võivad olla nii loovad kui pärssivad ja nad püsivad seda kauem, mida visamalt keegi vanamatekodust ja selle tavadset kinni hoiab (Rogge 2002: 32). Laps ei õpi iseseisvust, sõltumatust ja üksteisega arvestavat suhtlemisviisi ilma rituaalide ja piirideta, niisamuti ei saa ta ka vabadust tunnetada ilma korra ja vastutuseta. Lapsega tuleb
Romaani keskseks teemaks on Nipernaadi olemus ning tema rännak varakevadest hilissügiseni läbi mitmesuguste paikade. Filmi vaadates tundus mulle aga, et peamine tähelepanu ei ole suunatud mitte niivõrd Nipernaadi isiksusele, kuivõrd tema vabaduse otsinguile. Minu arvates oli filmis kasutatud rohkem sümboleid. Samuti leidub mõningaid erinevusi ka Nipernaadi tegelaskujus Tõnu Kark ei vasta raamatus kirjeldatud tegelasele, kuigi mängib oma osa päris hästi. Raamatut lugedes kujutasin ma Toomast ette kui omapärast inimest, kes täienes ja selgines järk-järgult. Alustas ta ju parvepoisina ning lõpetas intelligentse kirjanikuna. Ta oli piiritu fantaasiaga seikleja, kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast. Nipernaadis oleks nagu kaks poolt romantik ja tõsine inimene. Tema lahutamatu kaaslane oli kannel, mida ta tihti mängis ja igal pool endaga kaasas kandis. Igas novellis leidus tütarlaps või naine, kelle ninapidi vedamiseks teadis ta kauneid
Eriti huvitavad olid näiteks Pille küsimused emale ja Rale, näiteks: „Mis on lõpmatus?“; „Ema, kas sa oled õnnelik?“ ja „Miks on loodus nii teinud, et inimene sureb ära?“ Need on sellised küsimused, millele otsib igaüks terve elu vastust. Kõige rohkem oli muidugi kirjeldatud Ra tundeid, sest ta pidi võitlema iseendaga. Tema poja surm oli talle niivõrd kohutavalt mõjunud, et tal oli raske nendest mälestust lahti öelda ja edasi elada. Ta oli kaotanud oma usu elusse ning tal oli raske leppida poja surmaga ja selle teadmisega edasi elamisele. 2. Iseloomusta peategelasi – põllumeest ja kirjanikku, kuidas on nendega seotud M. Traadi kirjanikukreedo: elule annab mõtte inimlikkus, kõige vastu, mis ahistab inimväärset eksistentsi, tuleb leppimatult võidelda. Põllumees, Johannes, oli töökas ja endasse tõmbunud mees. Ta veetis kodus suhteliselt
üle andma hakates leidsid nad paberist sibulad. Vend Harri lahendas äparduse öeldes õpetajale: „Palun, võtke heaks. Kimp suviseid vitamiine kulub marjaks ära. Peate talveks jõudu koguma. Nende naakmannidega siin ei ole teil kerge.“ Kõik naersid ja kõigi tuju oli hea. Sügishommik. Ühel hommikul nuttis õde enne kooliminekut, ta oli unustanud kirjandi kirjutamata. Harri otsusta kohe, et mõtlevad igaüks mõned laused välja. Tema paneb need paberile ja õde kirjutab koolis nendest kirjandi valmis. Mõeldud tehtud. Kirjandi kätte saanud oli Ingver väga kurb-ta oli saanud kolme. Joonas otsustas igatahes aegsasti mõne loo välja mõelda, et see ei jääks viimase minuti peale, nagu oli juhtunud õega. Talvehommik. Joonase kurk oli haige. Harri oli hommikul vara tema pärast mures ja otsustas venda ravima hakata. Ta tõi talle jääd imemiseks, et külm tapaks pisikud ära. Tõi talle heeringa kaela ümber, sest ta oli kuulnud, et see ravib kurgu terveks
Kremer ei olnud omakasu püüdlik, kuna ta ei olnud tõstnud oma piimahinda tükk aega, samas kui teised kogu aeg tõstsid oma hindu. Selle asemel, et ise Mari nõusse rääkida otsustas Kremer hoopis Prillupiga kaupa teha. Ta mõtles, et kui ta Mari endale tahab, siis ta peab Prillupile midagi vastu andma ning nii ta otsustaski loovutada piimaäri. Ma arvan, et Kremer ei olnud omakasupüüdlik, sest raamatut lugedes ei tundunud Kremer kui ahne mõisahärra, kes otsiks ainult võimalusi kuidas oma rikkust veelgi suurendada. Kas Prillup hoolis Marist Prillup hoolis Marist, kuna peale kauba tegemist ei suutnud Tõnu vaadata kuidas Mari käib kogu aeg von Kremeri juures, mis annab märku Prillupi armukadedusest. Lõpuks ikkagi Prillup kahetses, et oli teinud von Kremeriga kauba ning palus Maril koju tagasi tulla, et vanaviisi
Toynbee kirjutas tsivilisatsioonidest. Tegelikult oli selline mõiste käibel juba ammu. Loomulikult oli Toynbee kirjutises pisemaid faktilisi vigu, sest sisuli- selt tegi üks inimene ära töö, millega nõuk. Venemaal tegeles 5000 teadlast. Tema saadud tulemust see siiski ei muuda. Toynbee küsib, mis on ajaloo uurimise objekt. Kas need on Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa? Ei! Nad on omavahel liiga tihedalt seotud. Ühik peab olema midagi sellist, mis on muust maailmast sõltumatu, midagi, mi- da kõik ülejäänu ei mõjuta. Toynbee arvab, et üheks selliseks ühikuks on Lääne-Kristlus. Ühik on tsivilisatsioon. See ei välista muidugi, et üksikus töös vaadeldakse väiksemaid ühikuid, aga tsivilisatsioon moodustab piirid. Toynbee vastandab tsivilisatsiooni primitiivsele ürgühiskonnale. Tsivili- satsioon on dünaamiline ja arenev, ürgühiskond on staatiline.
annaabi.ee 
