kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9. klassi õpilasi vanuses 13-16. Vastanuist 19 olid tüdrukud ja 39 poisid. Tänu sellele, et küsitletuid oli nii vähe on raske üldist järeldust noorte lugemise kohta teha. Ma olen tähele pannud, et paljud noored, suuremas hulgas poisid, ei armasta lugeda. Raamatud on meie elus tähtsal kohal. Need aitavad suurendada sõnavara ja fantaasia võimet. Raamatute lugemine tuleb kasuks kirjandite kirjutamisel. Tänu sellele tulevad mõtted paremini pähe ja jutt läheb ladusamalt. Samuti suurendab see maailmavaadet ja mõttemaailma. Mõned raamatud panevad tõsiselt elu üle järgi mõtlema. Raamatud on samas ka heaks ajaviiteks. Neid on olemas igale võimalikule maitsele. Raamatuid on väga erinevatest valdkondasest ja igaüks võiks leida sealt endale sobiva
.........................................................................................................9 3.1. Ajalehtede lugemus ja tellimine..................................................................................9 3.2. Ajakirjade lugemus ja tellimine.................................................................................12 3.3. Kohustuslik kirjandus................................................................................................13 3.4. Raamatud ja üldine lugemine....................................................................................19 Kokkuvõte............................................................................................................................26 Summary..............................................................................................................................28 Kasutatud kirjandus...................................................................................................
ja 11. klassi vahel toimuv tohutu muutus poiste suhtumises on väga kummaline ja nõuaks eraldi uurimust, sest selle nähtuse täpsemate tagamaade uurimine ei mahu enam käesoleva töö raamesse. 2.4.2. Küsimus 7. Kohustusliku kirjanduse lugemisharjumused Parim lähenemine sellele, kui suure osa kohustusliku kirjanduse raamatutest õpilastest läbi loevad, oli jagada küsimuse 7 vastusevariandid kolme rühma. Esimese või teise märkinud õpilased loevad kõik raamatud läbi, kolmanda variandi enda jaoks sobivaimaks leidnud päris kõiki ei loe ning neljanda, viienda või kuuenda variandi valinud jätavad olulise osa raamatutest lugemata. Et vaid mõned üksikud 5. ja 8. klassi õpilased ei märkinud 7. küsimuses kas esimest või teist vastusevarianti, siis on joonisel 9 kujutatud ainult 11. klassi tulemused. 100% 90% 80% 70% 60% 4.-6.
probleemid on sarnased ja ei paku enam eriti kaasamõtlemishuvi. Liiga palju on kujutatud meie ühiskonna lõhestumust ja teosest teosesse kordub sama hala. Annan endale aru, et see paneb küll mõtlema, aga tüütab samal ajal, seepärast mõjub ergastavalt klassikaline kirjandus, see ei unune ja puudutab, paneb mõtlema. 8 Mina kui noor lugeja arvan, et tänapäeval on raamatud paljuski nagu uks iseendasse, mille vahelt sisse vaatamata ei saa õigesti aru maailmas toimuvast, iseendast rääkimata. Meenub 2.01.2009 Eesti Televisioonis nähtud Vahur Kersna saade ,,Helenduvad olendid", kus intervjueeritav, näitlejast laulutekstide autor, praegu Vilsandi saarevaht Jaan Tätte põhjendas, miks ta üksildasel Vilsandi saarel telerit vaadata ei taha ja sellele tegevusele pigem lugemist eelistab. Tema arvates tõmbavad sisutühjale
Samuti lisan joonised meie teabevälja struktuuride kohta. Lõpuks kajastan muutusi teabeväljas võrdleva tabelina. Mina (sündinud 1991, teabeväli aastal 2011) Minu väärtushinnangute kujunemisel on suurimat rolli mänginud kodu ja perekond. Minu väärtused ei ole veel täielikult välja kujunenud, kuid kõige olulisem on pärit lapsepõlvest. Lapsena oli ikka nii, et kõik, mida vanemad rääkisid, oli absoluutne tõde. Mu vanemad hindasid kodu, perekonda, isamaad ja haridust. Ka mina pean neid oluliseks. Tähtsal kohal olid ka raamatud. Seda, et ma raamatuid ja lugemist kõrgelt hindan, näitab eriala, mida ma ülikoolis õpin: kirjandus ja kultuuriteadused. Suure tõenäosusega ajendasid kodust saadud teadmised mind seda eriala õppima. Nooremana oli kool perekonna kõrval kõige algus ja ots. Kõik tööd, tegemised, sõbrad ja huvialad olid vähem või rohkem kooliga seotud. Nüüd, ülikoolis käies see enam päris nii ei
Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuuluvad lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. Esimese tõsise luuletuse kirjutas Contra 1989. aastal, olles siis tollal 15-aastane noormees.
avaldanud jutustused ,,Üksiklased ajas" (I-1982; II-1985), kus on keskendunud üksilduse kui olemisviisi analüüsile, mis lahkneb konformsest ja stereotüüpsest olemisest; novellikogud ,,Kirikutrepil" (1993) ja ,,Väike ilus vangimaja" (1996), aforismikogud ,,Uksed kriuksuvad öösiti" (1977), ,,Märklaud kilbiks" (1980), ,,Tagasi tulevikku" (1985) ja ,,Vabaduse kütkes" (1993) ning luulekogud ,,Kollasteks laikudeks laguneb" (1978) ja ,,Seniks" (1992). Arvo Vallikivi nimega on avaldatud raamatud ,,Retk oobuluste riiki" (1978), kunstmuinasjuttude kogu ,,Ajaprintsess" (1981) ja hüperboreilise folkloori motiividele tuginev ,,Põhjanaela paine" (1983). 1979.aasta romaanivõistlusel kõrvalelükatud romaan ,,Rauakolina etüüdid" koos tsensuuritõketesse jäänud poliitiliste novellide kui ka uuema lühiproosaga ilmusid koguna ,,Rännak giidi saatel" (1988). Väljasaadetute elu Siberis kujutab romaan ,,Masendus ja lootus" (1989). Üheks
oluline, mida teised arvavad. Seetõttu on jaapanlastel hierarhiad palju olulisemad kui ameeriklastel. Kõige kriitilisemaks peetakse lapse esimesi eluaastaid, missuguses kultuurilises keskkonnas laps üles kasvab. Millised on täiskasvanud, sõltub sellest, kuidas meid on lapsepõlves kasvatatud. Benedicti õpilane oli Margaret Mead. Uuris, kuidas teismelise iga on seotud rahvuslike suhetega, kuidas väärtushinnagutele on mõju avaldanud kultuur. Raamatud ,,Coming of Age in Samoa" 1928 et olukord ei olnud selline nagu Ameerikas, väitis et teises kultuuris on asjad hoopis teistmoodi abielueelne seks on lubatud, tänu sellele ei ole pingeid, vägistamisi jne. Ütles, et see pole inimese bioloogiast tingitud, et meil peavad olema reeglid, vaid see on mõtlemises kinni, missuguses ühiskonnas ja reeglite keskel me oleme üles kasvanud. Ta raamatud said palju vastukõla, alles hipiliikumise ajal said ta teosed populaarseks.
Kõik kommentaarid