Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mina ja raamatud (0)

1 Hindamata
Punktid
Mina ja raamatud
Lugemine on üks levinumaid ajaveetmis viise maailmas. Kõige rohkem loetakse ilukirjanduslike raamatuid, sest need sisaldavad rohkelt huvitavaid sündmusi mis ei vasta tihti tõele. Raamatuid on kirjutatud kõigest, nii närvesöövast detektiivitööst, südant soojendavatest armastajatest ja paljust muust, nagu näiteks oma reisidest, teadusest, ja kõigest muust mis inimestele huvi pakub.
Raamatuid on küll väga palju ja kõik peaksid omale leidma midagi lugeda aga ikkagi noored inimesed loevad raamatuid väga vähe. Vanemate inimeste arvates on see suur probleem. On küll proovitud igasuguseid viise, et meelitada noori raamatuid lugema. Näiteks üks nendest on digiraamatuid, mida saab lugeda e-lugeritest, nutitelefonidest ja arvutitest. Aga ikkagi, noored loevad vabatahtlikult raamatuid väga vähe.
Üks põhjus miks noored loevad nii vähe on see, et vaba aja veetmiseks on palju huvitavamaid viise nagu näiteks, internetis surfamine ja arvutimängude mängimine . Raamatute asemel vaadatakse filme, mida eelistan ka mina kuna filmid jutustavad raamatuga samavääriliselt huvitava loo ainult pooleteist tunniga ja on palju kergemini kättesaadavamad ning inimene ei pea nii palju ise mõtlema kui raamatut lugedes .Mulle meeldivad ka raamaud, sest raamatut lugedes tekib sul kogu loost oma ettekujutus aga filmi vaadates seda võimalust ei jää. Aga peamine põhjus miks ma filme vaatan on see, et filme saan tõmmata või laenutada kodust lahkumata aga, et raamatut laenutada peab seadma oma sammud raamatukokku, mida ma tihti teha ei viitsi.
Teine põhjus, miks noored ei loe on minu arvates see, et neil pole lihtsalt aega. Kuidas ühel 15 aastasel koolilapsel aega pole? Kindlasti on ka neid kes lihtsalt ei viitsi aga paljud käivad ka huviringides ja teevad veel palju muud peale kooli ja nad jõuvad koju hiljaõhtul. Siis peavad nad hakkama tegema koduseidtöid, peale mida on laps väsinud ja istuks parema meelega arvutis või vaatakas televiisorit, kus saaks lihtsalt puhata ja ei peaks mõtlema.
See, et tänapäeval loetakse vähe raamatuid ei ole minurast suur probleem, proovitakse küll igasuguseid viise, et noori lugema meelitada aga seni ei ole üksi toiminud , vähemalt minule . Ka mina loen vähe, ainult kohustuslikku kirjandust, ja ma ei tunne, et ma oleks millestki ilma jäänud. Sellepärast ma arvangi, et see ei ole suur probleem.
Mina ja raamatud #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gooby Õppematerjali autor
340 sõjaline kirjand, mis räägib kuidas raamatud mõjutavad mind ja miks noored loevad vähe raamatuid.

Sarnased õppematerjalid

Uurimus Noored ja lugemine
13
doc

Uurimus Noored ja lugemine

kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9. klassi õpilasi vanuses 13-16. Vastanuist 19 olid tüdrukud ja 39 poisid. Tänu sellele, et küsitletuid oli nii vähe on raske üldist järeldust noorte lugemise kohta teha. Ma olen tähele pannud, et paljud noored, suuremas hulgas poisid, ei armasta lugeda. Raamatud on meie elus tähtsal kohal. Need aitavad suurendada sõnavara ja fantaasia võimet. Raamatute lugemine tuleb kasuks kirjandite kirjutamisel. Tänu sellele tulevad mõtted paremini pähe ja jutt läheb ladusamalt. Samuti suurendab see maailmavaadet ja mõttemaailma. Mõned raamatud panevad tõsiselt elu üle järgi mõtlema. Raamatud on samas ka heaks ajaviiteks. Neid on olemas igale võimalikule maitsele. Raamatuid on väga erinevatest valdkondasest ja igaüks võiks leida sealt endale sobiva

Eesti keel
Ülenurme Gümnaasiumi 10-ja12-klasside õpilaste lugemisharjumused
38
docx

Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja12. klasside õpilaste lugemisharjumused

.........................................................................................................9 3.1. Ajalehtede lugemus ja tellimine..................................................................................9 3.2. Ajakirjade lugemus ja tellimine.................................................................................12 3.3. Kohustuslik kirjandus................................................................................................13 3.4. Raamatud ja üldine lugemine....................................................................................19 Kokkuvõte............................................................................................................................26 Summary..............................................................................................................................28 Kasutatud kirjandus...................................................................................................

Kirjandus ja ühiskond
luLUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS
59
pdf

luLUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS

ja 11. klassi vahel toimuv tohutu muutus poiste suhtumises on väga kummaline ja nõuaks eraldi uurimust, sest selle nähtuse täpsemate tagamaade uurimine ei mahu enam käesoleva töö raamesse. 2.4.2. Küsimus 7. Kohustusliku kirjanduse lugemisharjumused Parim lähenemine sellele, kui suure osa kohustusliku kirjanduse raamatutest õpilastest läbi loevad, oli jagada küsimuse 7 vastusevariandid kolme rühma. Esimese või teise märkinud õpilased loevad kõik raamatud läbi, kolmanda variandi enda jaoks sobivaimaks leidnud päris kõiki ei loe ning neljanda, viienda või kuuenda variandi valinud jätavad olulise osa raamatutest lugemata. Et vaid mõned üksikud 5. ja 8. klassi õpilased ei märkinud 7. küsimuses kas esimest või teist vastusevarianti, siis on joonisel 9 kujutatud ainult 11. klassi tulemused. 100% 90% 80% 70% 60% 4.-6.

Kirjandus
TEKSTID-MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED
45
doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

probleemid on sarnased ja ei paku enam eriti kaasamõtlemishuvi. Liiga palju on kujutatud meie ühiskonna lõhestumust ja teosest teosesse kordub sama hala. Annan endale aru, et see paneb küll mõtlema, aga tüütab samal ajal, seepärast mõjub ergastavalt klassikaline kirjandus, see ei unune ja puudutab, paneb mõtlema. 8 Mina kui noor lugeja arvan, et tänapäeval on raamatud paljuski nagu uks iseendasse, mille vahelt sisse vaatamata ei saa õigesti aru maailmas toimuvast, iseendast rääkimata. Meenub 2.01.2009 Eesti Televisioonis nähtud Vahur Kersna saade ,,Helenduvad olendid", kus intervjueeritav, näitlejast laulutekstide autor, praegu Vilsandi saarevaht Jaan Tätte põhjendas, miks ta üksildasel Vilsandi saarel telerit vaadata ei taha ja sellele tegevusele pigem lugemist eelistab. Tema arvates tõmbavad sisutühjale

Eesti keel
Teabeväli
17
doc

Teabeväli

Samuti lisan joonised meie teabevälja struktuuride kohta. Lõpuks kajastan muutusi teabeväljas võrdleva tabelina. Mina (sündinud 1991, teabeväli aastal 2011) Minu väärtushinnangute kujunemisel on suurimat rolli mänginud kodu ja perekond. Minu väärtused ei ole veel täielikult välja kujunenud, kuid kõige olulisem on pärit lapsepõlvest. Lapsena oli ikka nii, et kõik, mida vanemad rääkisid, oli absoluutne tõde. Mu vanemad hindasid kodu, perekonda, isamaad ja haridust. Ka mina pean neid oluliseks. Tähtsal kohal olid ka raamatud. Seda, et ma raamatuid ja lugemist kõrgelt hindan, näitab eriala, mida ma ülikoolis õpin: kirjandus ja kultuuriteadused. Suure tõenäosusega ajendasid kodust saadud teadmised mind seda eriala õppima. Nooremana oli kool perekonna kõrval kõige algus ja ots. Kõik tööd, tegemised, sõbrad ja huvialad olid vähem või rohkem kooliga seotud. Nüüd, ülikoolis käies see enam päris nii ei

Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse
Postmodernism Contra luules
26
doc

Postmodernism Contra luules

Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuuluvad lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. Esimese tõsise luuletuse kirjutas Contra 1989. aastal, olles siis tollal 15-aastane noormees.

Eesti keel
Arvo valton
28
doc

Arvo valton

avaldanud jutustused ,,Üksiklased ajas" (I-1982; II-1985), kus on keskendunud üksilduse kui olemisviisi analüüsile, mis lahkneb konformsest ja stereotüüpsest olemisest; novellikogud ,,Kirikutrepil" (1993) ja ,,Väike ilus vangimaja" (1996), aforismikogud ,,Uksed kriuksuvad öösiti" (1977), ,,Märklaud kilbiks" (1980), ,,Tagasi tulevikku" (1985) ja ,,Vabaduse kütkes" (1993) ning luulekogud ,,Kollasteks laikudeks laguneb" (1978) ja ,,Seniks" (1992). Arvo Vallikivi nimega on avaldatud raamatud ,,Retk oobuluste riiki" (1978), kunstmuinasjuttude kogu ,,Ajaprintsess" (1981) ja hüperboreilise folkloori motiividele tuginev ,,Põhjanaela paine" (1983). 1979.aasta romaanivõistlusel kõrvalelükatud romaan ,,Rauakolina etüüdid" koos tsensuuritõketesse jäänud poliitiliste novellide kui ka uuema lühiproosaga ilmusid koguna ,,Rännak giidi saatel" (1988). Väljasaadetute elu Siberis kujutab romaan ,,Masendus ja lootus" (1989). Üheks

Kirjandus
Visuaalne antropoloogia loengud
33
docx

Visuaalne antropoloogia loengud

oluline, mida teised arvavad. Seetõttu on jaapanlastel hierarhiad palju olulisemad kui ameeriklastel. Kõige kriitilisemaks peetakse lapse esimesi eluaastaid, missuguses kultuurilises keskkonnas laps üles kasvab. Millised on täiskasvanud, sõltub sellest, kuidas meid on lapsepõlves kasvatatud. Benedicti õpilane oli Margaret Mead. Uuris, kuidas teismelise iga on seotud rahvuslike suhetega, kuidas väärtushinnagutele on mõju avaldanud kultuur. Raamatud ,,Coming of Age in Samoa" 1928 ­ et olukord ei olnud selline nagu Ameerikas, väitis et teises kultuuris on asjad hoopis teistmoodi ­ abielueelne seks on lubatud, tänu sellele ei ole pingeid, vägistamisi jne. Ütles, et see pole inimese bioloogiast tingitud, et meil peavad olema reeglid, vaid see on mõtlemises kinni, missuguses ühiskonnas ja reeglite keskel me oleme üles kasvanud. Ta raamatud said palju vastukõla, alles hipiliikumise ajal said ta teosed populaarseks.

Visuaalne antropoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun