Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mina ja juhiabi eetikakoodeks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eetikakoodeks, olukordades, juhiabi, kohustuseks, kontaktis, tulevane, ennekõike, omapoolseid, ettepanekuid, vahelüli, seotus, lubada, kuulamisoskus, enesevalitsus, kainet, kujutagem, põhjusel, ebaeetiline, rahulikult, uuest, aegajalt, valitseda, igasse, vist, toimuks, olemasolevat, sekretäritöö, põnevkontorikorraldus laabub tõrgeteta ning juhid ja spetsialistid võivad muretult pühenduda oma põhitööle. Ta oskab asutuses luua sõbraliku ja positiivse õhkkonna, mis soodustab efektiivset tööd, kuid ei jää märkamata ka külalistele. Sekretär on ühenduslüliks kontori ja välismaailma vahel. Sekretärid tegelevad ettevõtte või organisatsiooni dokumendihalduse ning nii asutusesisese kui asutustevaheliste suhete korraldamisega. Nende kohustuseks on juhi/juhtide poolt antud ülesannete täitmine. Sekretärist oleneb juhtide ja teiste töötajate vaheline infoside, ta on esmases kontaktis ettevõtte külaliste ja klientidega. Sekretäri ülesanded võivad olenevalt konkreetsest töökohast olla erinevad. Sekretäri põhilised tööülesanded on: telefonile vastamine, vastava info edastamine; kirjavahetuse korraldamine saabunud posti sorteerimine, posti suunamine konkreetsele
etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine .............................................................................................................. 7 Lihtkaart ..........................................
Sellistes situatsioonides määravad esimesed sekundid, milliseks kujuneb lahendus kas on võimalik probleem lahendada või kasvab probleemist ebamugav konflikt. Keerulistes situatsioonides on vaja kiiresti reageerida ja positiivse lõpplahenduse seisukohalt on oluline reageerida õieti. Tulemus sõltub paljuski teenindaja varasemast kogemusest vastavate olukordade lahendamisel ja suhtlemisoskustest üldse. Et aidata teenindajal paremini rasketes olukordades toime tulla on hea välja töötada lahendusvariante erinevateks olukordadeks. Kui erinevad lahendusvariandid on eelnevalt läbi mõeldud, kuni selleni, mida ja kuidas peaks kliendile ütlema, tunneb teenindaja ennast ka ebamugavas olukorras kindlalt, tal on paremad võimalused teenindussituatsiooni juhtida ja saavutada positiivne lõpptulemus kliendi poolt tunnetatav hea teenindus. Millised on keerulised situatsioonid teeninduses?
Kompetentsuse mõjuvõim võimaldab inimesi mõjutada läbi veenmise, mistõttu juhti järgitakse vabatahtlikult. Suurimat mõjuvõimu omavad juhid, kes on erialaselt kompetentsed ehk spetsialistid. Töötajad usuvad, et juht kasutab oma teadmisi nende töö paremaks muutmiseks. Nad on kindlad, et asjatundja saab neid aidata, kui nad abi soovivad. Kui tunnetatakse, et mõjutaja on asjatundja, siis saavutatakse kohustumine ehk nõude võtmine oma kohustuseks. Nõustumine tekib, kui mõjutatav on ükskõikne nõude sisu suhtes. Asjatundja mõju võib tekitada vastuseisu, kui mõjutatava eesmärgid on vastuolus nõude sisuga. 5) Meeldivuse mõjuvõim põhineb mõjutaja meeldivusel ning temaga tahetakse sarnaneda ja suhelda. Mõju tekib inimeste vaheliste suhete kaudu ning see on väga isikupärane. Mõju tekib mõjutavate usust mõjutajasse, tema võimetesse ja edusse.
Klientide ebavõrdne kohtlemine Sõltuvusse asetav käitumisstiil: eirav, agressiivne, alistuv Teenindaja roll Igal hetkel on inimene teatud rollis. Rolle tunnetavad inimesed suheldes, sest nad avalduvad teiste inimeste ootuste kaudu. 6 Sarnastes ametites ja olukordades käituvad erinevad inimesed ühtemoodi. Asutusse siseneval kliendil on omad ootused teenindajale sõltumata sellest, kes täpselt temaga tegeleb. Kliendil on oma ettekujutus, kuidas töötajad üldiselt käituma peaksid. Kliendid arvavad üsna sageli, et teenindaja peaks teadma, millist tegevust ja käitumist kliendid temalt ootavad. Teenindaja arusaama oma rollist iseloomustab rollikujutlus.
TUNTUD Iseendale teada, teistele Teised tajuvad, ise ei teadvusta TEISTELE näha (avatus!) VARJATUD TUNDMATU TUNDMATU Iseendale teada, teiste eest avaldub uutes, ootamatutes, varjatud (kontrollitud ekstreemsetes olukordades käitumine) Joon.7 Johari aken Johari aken peegeldab spontaansuse ja maski vahekorda. Igal inimesel on olemas tegelik olemus, samas ta varjab sellest teatud olulisi asju ja selleks kannab maski. Teeninduses on maski kandmine küllaltki tavaline. Olete kõik kuulnud väljendeid nagu ""klient on kuningas", "teenindaja peab alati
PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust? Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte. - Organisatsioonipsühholoogia. Vaatab organ
· Tagasiside puudumine klientidelt · Koostööoskuse puudumine 11 · Vähene mittemateriaalne tunnustus tehtava töö eest Õpi tundma ennast ja inimesi! Ole enda sõber! Õpi juhtima oma töötempot! Õpi töötades puhkama! Otsi endale 3 põhitõde ja ela nende järgi. 3. Hoiakud ja nende kujundamine Hoiak on muutlik emotsioon, mille kaudu hinnatakse tegevusi ja sündmusi, reageeritakse, tuntakse ja käitutakse teatud olukordades sarnasel viisil. Hoiak võib olla näiteks ülbe ja üleolev või sõbralik ja soe või kartlik ja ebakindel. Igal inimesel on omad hoiakud. Hoiakud tulenevad uskumusest. USKUMUS TUNN KÄITUMINE Kuna tundeid on raske muuta, siis tuleb vajadusel muuta negatiivset käitumist põhjustanud uskumuse. Näiteks: Ma usun, et ämblikud on väikesed pahad karvaste jalgadega kasutud loomad. Ma kardan
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
töövõtjate vaheline protsess, mille käigus valitakse töökohae kandideerijate hulgast kõige sobivam. 12. Uue ettevõtte rajamine (alustamine) Uue ettevõtte loomise eelised on, et uuel firmal ei ole halba kuulsust, ettevõtja saab teha kõik otsused ja valikud ning tal on tegevusvabadus- ei sõltu juba loodud struktuurist. Ettevõtte loomise esimeseks etapiks on ettevõtlusvormi valik, mis sõltub ennekõike teie ettevõtte tegevusalast ja sellega seotud riskidest ning vajadustest, rahalistest ressurssidest ja eesmärkidest. 13. Äriühingu asutamine Äriühingu valimisel peab arvestama mitme asjaoluga: kas ettevõtlus kujuneb põhitegevuseks või on tegemist kõrvaltegevusega; kas eesmärk on luua töö iseendale või hakata tööandjaks teistele; kui suur on äririsk jne. Äriühingu levinumate vormide (osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) asutamiseks vajalikud toimingud on sarnased.
minast, mis saboteerib Topdogi ja keeldub temaga koostööd tegemast sageli väga manipuleerival, salakavalal ja leidlikul moel.) 2. Retroflektsioon vastupanu gestaltteraapias. Mina keskkonnale reageerimise impulsside ümberpööramise protsess. Endale selle tegemine, mida tahaks teistele teha, või endale selle tegemine, mida tahaks, et teised sulle teeks. 3. Konfluents (ehk kokkusulandumine) olek, mis tuleb soovimatusest olla tõelises kontaktis keskkonnaga. Vastupanu, mille tagajärjeks on piiride kadumine enda ja teiste vahel. 4. Projektsioon gestaltteraapias viitab see konkreetselt vastupanule, mille puhul klient ütleb lahti omadustest, hoiakutest või tunnetest, ja omastab inimestele või objektidele oma keskkonnas omadusi, hoiakuid või tundeid, mis tegelikult kuuluvad tema enda isiksuse juurde. 5. Deflektsioon vastupanu gestaltteraapias. Teesklemine, et inimene ei näe ja/või ei kuule kedagi
arvatud juhul, kui neile on konkreetsel juhul antud erinevad tähendused (näiteks teabeettevõtete käsitlemisel) ). Teisest küljest vaadatuna esinevad inimene, inimeste grupid ja organisatsioonid, kuni riigini välja, alati ka juhtimisobjekti rollis, kuivõrd just nende poolt ja nende kaudu pannakse liikuma kõik see, mis on loodud ükskõik millises ühiskonnas või ettevõttes. Selles mõttes tähendab juhtimine alati ennekõike üksteisega mingil viisil seotud inimeste juhtimist. 1.1.2. Juhtimise koht ja roll Tuntud juhtimisteoreetik, ameerika teadlane Peter Drucker rõhutab: ,,Juhtimine on eriline tegevus, mis muudab korratu jõugu efektiivseks, eesmärgile suunatud tootlikuks grupiks"4. Selles väites kajastuvad selgesti igasuguse organisatsiooni juhi peamised ülesanded, mille täitmise järgi tema üle otsustatakse, tema
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
OK -- organisatsioonikäitumine OT -- organisatsiooniteooria PJ-- personali- juhtimine Joonisel 1.2. näidatud tasandid toovad esile, kuivõrd palju tegureid organisatsiooni tõhusust mõjutab. Seetõttu on tarvilik käitumise analüüsimise algetappidel määratleda, milliste tasandite vahelisi seoseid analüüsitakse. Organisatsioonikäitumise analüüsiobjektiks on situatsioonid, erinevad sotsiaalsed grupid, isiksuse tegevus, eksperimendid laboratoorsetes tingimustes või reaalsetes olukordades. Organisatsioonikäitumises saab rakendada järgmisi uurimismeetodeid. Andmete kogumiseks kasutatakse: 1) vaatlused. Vaatlus on kõige lihtsam ja paindlikum organisatsiooni ja inimkäitumise uurimise meetod. Vaatlus on süstemaatiline nähtuste jälgimine ja fikseerimine. Objektiivsete vaatlustulemuste saamiseks on oluline eelnev uuritavate tegurite valik; 2) küsitlused. Sageli huvitutakse organisatsiooni puhul teatud üldistest seostest ja parameetritest
VÜ on jäänud läbi ajaloo suurimaks nõustajate teenuse tarbijaks. Organiseeritud nõustamise kujunemine 1940-1950-ndad Organiseeritud nõustamise algus II MS, sellejärgselt hakkasid võrdselt arenema nii teaduslik kui praktiline suund. Nõustaja ametinimetuse sätestamine (Division of Medicine and Neurology, väljaspool psühhiaatria divisiooni). Ametikirjelduse loomise aluseks olid APA standardid(1953 eetikakoodeks APA-lt). 1946 aastal loodi ( E.G. Williamson, John Darley) Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni juurde Division of Personnel Psychologists. Hiljem teisenes see lõpuks Division of Counseling Psychology 1952. 1951 loodi American Personnel & Guidance Association (praegune American Counseling Association). Journal of Counseling Psychology alustas ilmumist 1954 (initsiaatorid Milton E. Hahn, Harold G. Seashore, Donald E. Super, C. Gilbert Wrenn).
"Kaasaegne juhtimine ja personali koolitus" 2002. Laine Simson: 1. ja 2. osa I OSA Personali arendamise lähtealused 1.1.1. Mõisted Selles raamatus on kesksel kohal järgmised mõisted. - personal - personali kvaliteet - personali arendamine - personali arengu- ja arendustingimused Järgenvalt vaatleme neid lähemalt. Personal organisatsiooni kõik töötajad, töölised, spetsialistid, juhid, kaasaarvatud omanikud, kes töötavad selles organisatsioonis. Siiani leidub neid, kes kahtlevad, kas omanikud või tippjuhid ikka on personal või mitte. Ilmselt on siin tegemist praktilises elus kogetud olukorraga, mil juhid või omanikud oma kõnes kasutavad mõistet "personal" nende kohta, kes struktuuris neist allpool on, kuid ise ei pea ennast nende hulka kuuluvaks. Nii tekibki organisatsioonis eristumine: juhid ja muu personal, "meie ja nemad" Kui sellises organisatsioonis on personali kohta kokku lepitud mingid reeglid, siis võib juhtuda, et
Käesolev trükis on abiks algajale karjäärinõustajale, pakkudes samas teada-tuntud tõdede äratundmisrõõmu ja värskeid ideid ka kogenud nõustajale. Käsiraamat annab ülevaate nõustamise teooriast ja praktikast. Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks. Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid, põgusa
korraldus on üsna paindumatu. 8. On olemas väljaütlemata eeldused selle kohta, kui pikk on ,,heaks" nõustamiseks vajalik aeg. Tavaliselt oletatakse, et positiivsete tulemuste saavutamiseks on vajalik 2. Vaikimisi lähtutakse eeldusest, et seansid on olemuselt ennekõike verbaalsed. rohkem kui üks seanss. Isegi kui tundub, et eesmärk saavutatakse ühe seansiga, Sageli ei ole ruumis paberit ega markereid või isegi kui on, siis puudub mugav koht tuntakse survet plaanida lisaseansse
õ Enesekriitiline meel ä Kavalus ö Jõulisus ü Sallivus x Põhimõttekindlus y Paindlikkus Merlecons ja Ko OÜ 31 KONSENSUS Tööleht 2 Mida teha selleks, et olla töömaailmas edukas. Reastage järgnevad soovitused selle järgi, kui olulised need tunduvad Teile karjääri tegemisel töömaailmas. a Kui endal ei ole paremaid ettepanekuid, siis tuleb hoiduda teiste kritiseerimisest. b Ülemustega tuleb hoida häid suhteid. c Pidevalt tuleb teha ettepanekuid firma töö parendamiseks. d Kriitika korral tuleb enda seisukohti kaitsta. e Enne oluliste otsuste tegemist tuleb alati konsulteerida ülemustega f Arendada tuleb endal neid oskusi, mida teistel ei ole.
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit
Ongi üks kuradi nõme tund!!“ Corey tormab välja. „õpetavad“ nii õpetajad kui õpilased üksteist läbi igapäevaste suhtumuslike käitumisviiside. Õpetaja hüüab talle järele: „Ah nii! Kohtume peale tunde!“ Sellest jääb väheks, kui piiritleme õpilase korrarikkumise eraldiseisva teemana, mis puudutab Corey (nüüd juba poole koridori peal) hüüab vastu: „Ei huvita!“ ainult õpilast. Igas koolis võivad samad õpilased käituda erinevates olukordades ja erinevate õpetajatega erinevalt. Õpetaja käitumisel ja õpilase käitumisel on vastastikune mõju nii teine- Väike vahejuhtum õpilasega, kel pole pastakat, muutub vaevuusutavalt suureks märuliks. Ma teisele kui ka alati juures viibivale kaasõpilastest „publikule“.
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
sellest tavapedagoogikal kindlasti palju õppida. Jälgides viisi, kuidas waldorfpedagoogika õpetab jälgima looduse sisse- ja väljahingamise rütmi, on kõigil õpetajatel võimalik seda uuesti ise mõista ning seejärel ka lastele edasi anda. Reggio Emilia koolides on väga olulisel kohal perekonna reaalne osalus lapse õppimisel. Perekonna kaasamisel kooli ellu on kooli töötajate roll väga oluline. Nii lapsed, vanemad kui vanavanemad on nendega kontaktis igapäevaselt ning suhted on tugevad. (Vecchi 2010, 17, 71). Reggio Emilia hariduslikus lähenemises on oluline jagatud nägemus lapsest, koostöö ja suhete väärtustamine, aktiivne kuulamine, lastega nõupidamine, vanemate kaasamine ning suhted ja lähedaloleva kogukonnaga. Õueala peetakse oluliseks, et arendada laste erinevaid meeli. Õpikeskkond on õpetaja ja laste loovuse arendaja. Õpetajat nähakse, kui õppijat
2) toetab antud valla või linna haldusterritooriumil tegutsevate noorteühingute noorteprogramme ja noorteprojekte, kinnitab noorteühingute noorteprogrammide ja noorteprojektide valla- või linnaeelarvest toetamise tingimused, korra ja taotluste vormid; 3) täidab teisi noorsootöö korraldamise ülesandeid oma haldusterritooriumil. (2) Valla või linna haldusterritooriumil tegutsevatel noorteühingutel on õigus teha valla- või linnavolikogule ettepanekuid valla või linna arengukava koostamisel. § 7. Noorteühingu mõiste Noorteühing on mittetulundusühing, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on noored ja mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine ning mis on kantud mittetulundusühingu avalduse alusel Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteühingute registrisse. [RT I 2002, 90, 521 jõustunud 1. 01. 2003] § 8. Noorteühingute register
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
tupest. «See hobune on või õigemini oli nooruses kindlasti päris kullerkupp,» lisas tundmatu, jätkas alustatud uurimist ja pöördus aknale kogunenud kuulajate poole, ega märganud üldse d'Artagnani ülimat vihasööstu, kuigi ta seisis kuulajate ja võõra aadlimehe vahel. «Botaanikas tuntakse seda värvi vägagi hästi, hobuste juures aga on see tänini suureks harulduseks.» «Ainult see naerab hobuse üle, kes ei julge naerda isanda enda üle!» hüüdis maruvihaselt tulevane Treville'i võistleja. 13 «Ma ei naera sageli, härra,» jätkas tundmatu, «mida te võite näha mu näost. Ja ma jätan endale õiguse naerda siis, kui see mulle meeldib.» «Mina aga ei taha, et naerdakse siis, kui see mulle ei meeldi!» hüüdis d'Artagnan. «Kas tõesti, härra?» küsis tundmatu rahulikumalt kui kunagi varem. «Noh, selleks on teil täielik õigus.» Ta pööras kannal ringi ja tahtis astuda kõrtsi peaukse kaudu, mille ees
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
looduse ja loomu poolest kuulub, saab vastava hariduse, täidab oma rolli ja on õnnelik, nii õnnelik kui üks valvur olla saab, käsitöölisel on oma õnn ning käsitööline ei saagi kunagi olla õnnelik valitsejana, siis ta ei teostaks oma kutsumust). Elukestev õpe kui ümberõpe vastavalt turuvajadustele, on Platoni nägemuses mõeldamatu. Loodus on andnud inimestele nii õnne kui vastutust erinevalt. Valitsejate kohustuseks on valvata rikkusest ja vaesusest tulenevate kurjuste vastu (esimene toodab luksust/laiskust, teine kadedust/õelust). Kui sõdurid on õppinud teadma, mida tuleb karta ja mida mitte ning omandanud vastava väljaõppe, siis suudavad nad võita palju arvukama armee. ,,Iga indiviidi tuleb rakendada selleks, milleks loodus teda on kavandanud, üks üheks tööks, siis teeb iga inimene oma tööd ning on üks ja mitte mitu, nii on kogu linn üks ja mitte mitu." Haridus
annaabi.ee 
