Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MILLISTE ISIKUOMADUSTEGA INIMENE EI SOBI JUHIABI TÖÖD TEGEMA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
juhiabi, klient, organisatsioon, arva, korrektne, jääma, majas, kolleegid, stress, täiendada, rääkimata, rakenduskõrgkool, majandusarvestuse, õppetool, valter, reinsoo, mõdriku, kõigepealt, edukam, silmis, eetikakoodeks, juhinduda, väitega, ärgu, usaldusväärne, kolleegide, varuks, ootamatult, öeldud, millistel, eelarvamused, teistegaLÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA13KÕ MILLISTE ISIKUOMADUSTEGA INIMENE EI SOBI JUHIABI TÖÖD TEGEMA Essee Õppejõud: Anne Reinsoo Mõdriku 2014 Alustades tööd juhiabina peaks kõigepealt ennast kurssi viima selle tööga kaasas käivate käitumisreeglitega ja isikuomadustega, mida sellel tööl on vaja. On ju juhiabi üks organisatsiooni visiitkaardist, mis esimeste seas silma paistab. Mida professionaalsem on
JA13KÕ Lea Valter MINA JA JUHI ABI ÜHINGU EETIKAKOODEKS Essee Õppejõud: Kersti Riivits Mõdriku 2013 ,,Mina ja Eesti Juhi Abi Ühingu liikme eetikakoodeks" Alustades tööd juhiabina peaks kõigepealt ennast kurssi viima selle tööga kaasas käivate eetiliste käitumisreeglitega. On ju juhiabi üks organisatsiooni visiitkaardist, mis esimeste seas silma paistab. Mida professionaalsem on juhiabi oma kohustusi täites seda edukam on ka organisatsioon koostööpartnerite ja klientide silmis. Juhiabil on lihtsam seda kõike teha kui organisatsioonil on eetikakoodeks, millest juhinduda. Juhiabi täidab oma töökohustusi korrektselt, kuid ei ületa võimupiire. Olen selle väitega täiesti nõus kuna juhiabil on sageli ligipääs ka väga salajastele ettevõtet puudutavatele dokumentidele
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Maria Emma Rist MINA JA JUHIABI EETIKAKOODEKS Essee Õppejõud: Kersti Riivits Mõdriku 2014 Igal töökohal on ettenähtud omad normid, reeglid ning eeskirjad. Seepärast oodatakse töötajatel käitumist vastavalt neile. Ükskõik millises valdkonnas tööd tehakse, peaks jääma alati ausaks, viisakaks ning käituma eetiliselt. Juhiabidele on koostatud eetikakoodeks, mille sisu nad peaksid teadma ja oskama seda järgida. Juhiabi on inimene, kes on justkui visiitkaardiks organisatsioonile, kus ta töötab. Ta peaks täpselt teadma, mis on tema tööülesanded ning neid kohusetundlikult täitma. Ta ei tohi oma võimupiiri ületada, näiteks käituda teiste töötajate suhtes üleolevalt või käsutavalt. See
Juhiabi eetikakoodeks aitab organisatsioonil lahendada asjaajamise ja suhtlemisega seotud probleeme ning kindlustab organisatsiooni edukuse. Eetikakoodeks annab kätte juhised eetiliseks käitumiseks. Eetikakoodeks peaks olema igas ettevõttes. Seaduste täitmine ja eetika on kõige aluseks. Kui tegutseda ning teha tööd antud eetikakoodeksi põhjal, siis see näitab minu meelest just minu korrektsust, elementaarsete käitumisnormide tundmist. Sõna juhiabi juba annabki vihje sellest, milles seisneb juhiabitöö! Ehk siis ülesandeks on juhi abistamine! Milline väga hea juhiabi olema peaks, see on kõik kirjas juhiabi eetikakoodeksis. Mina, kui firma juhiabi, pean olema viisakas, sõbralik, korrektne, sest esmamulje firmast jätan mina. Jah, juhiabi/sekretäri ametikoht on esinduslik, mistõttu välimus on oluline. Olen asutuse visiitkaardiks. Pean olema valmis inimestega suhtlema, olema meeldiv, vastutulelik
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sekretäritöö. Etikett JA14KÕ Eneli Eiert MINA JA JUHIABI EETIKAKOODEKS Essee Õppejõud: Kersti Riivits, MA Mõdriku 2014 Koodeksi järgimine on Eesti Juhi Abi Ühingu liikmetele kohustuslik ning soovitav ka kõigile sekretäridele/juhiabidele, kes ühingusse ei kuulu. Sellest lausest saab järeldada, et iga Eesti Juhi Abi Ühingu liikme kohus on teada eetikakoodeksi sisu ning seda otseloomulikult järgida,
.......................................................................................................................... 6 5.KOOSOLEUTE KORRALDAMINE......................................................................................7 6.AMETLIK TASAND.............................................................................................................. 8 7.TÖÖSUHTE ARENG..............................................................................................................9 8. JUHIABI ROLL VÕI SUHE................................................................................................11 9. TÖÖKOHTUMISTE TOIMUMISE EESMÄRK.................................................................12 10. TELEFONIKÕNED............................................................................................................13 11. SEKRETÄRI SUHE JUHIGA............................................................................................14 12. HEA SEKRETÄRI ISIKSUS......
......................... 36 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................................... 40 3 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett Kutse-eetika Töös lähtutakse ettevõtte sisekorraeeskirja kõrval ka eetilistest põhimõtetest. Eetikakoodeks on ette nähtud ka sekretäridele, juhiabidele. Sekretäri ja juhiabi kutsestandardis on sõnastatud nõuded eetiliste teadmiste kohta. Kutsestandardit on vaja, sest ühiskonnaelu on muutunud keerulisemaks, seadused selle kohta ei ole tõhusad ja ebamäärane on ametnike maine avalikkuse ning eriti meedias silmis. Vaja on rõhutada eetiliste põhimõtete teadvustamise olulisust ning mõista ametniku kutse-eetikat laiemalt eetika (moraalifilosoofia) kontekstis. Mõistel “eetika” on mitu tähendust
MINA JA JUHIABI EETIKAKOODEKS Essee Õppejõud: 2009 Mina ja juhiabi eetikakoodeks Meil kõigil on mingi roll selles elus, tavaliselt oleme mitmes rollis korraga näiteks ema-, abikaasa või töötaja rollis, kuid erinevates suhetes on erinevad käitumisnormid. Tööl olles ei saa käituda nii nagu kodus olles ja oma lähedastega suheldes. Olen seisukohal, et igas organisatsioonis peaks olema eetikakoodeks. Eetikakoodeks loob töökeskkonna kus kõigil on meeldiv ning töötajad ja külastajad tunnevad, et neist hoolitakse.
mõistva suhtumise kujundamine teiste rahvaste tavadesse, nende ühiskonna ja kultuuri eripäradesse. (Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem koostööd tegema välismaal asutavate ettevõtetega, siis on töötajatel vaja tundma õppida erinevaid kultuure, kuidas ületada kultuuribarjääre ja kuidas erinevast kultuurist inimestega peaks suhtlema. Ka juhiabi, tase 6 kutsestandardis kutset läbivates kompetentsides on selgelt öeldud, et juhiabi rakendab klienditeeninduse põhimõtteid sise-, välis-, erivajaduste ja erinevate kultuuritaustaga klientidega suhtlemisel. (Kutsestandard, juhiabi tase 6, 2012) Eesti on siiski väike riik ja kui ettevõte on väga ambitsioonikas ja tahab laieneda, siis ei jää muud üle kui tuleb hakata globaliseeruma. Kui ettevõte tahab edukalt
7 2. Konflikt organisatsioonis Me teame, et konfliktide vältimine ei ole üheski organisatsioonis võimalik. Küll aga on organisatsiooniti erinev konfliktide mõju nii organisatsiooni kliimale ja töötulemustele. Mida oskuslikumad on töötajad konfliktidega toimetulekul, seda tõenäolisem on et, organisatsioon konfliktidest kokkuvõttes pigem võidab-vastuolud töötajate või organisatsiooni allüksuste vahel viitavad sageli probleemidele, mille lahendamine võib kogu organisatsiooni töö oluliselt tulemuslikumaks muuta.Seega võib teoreetilises analüüsis konfliktid ehk edasiviivateks ning destruktiivseteks ehk lammutavateks. Muudatuste sisseviimise alustamiseks sobib kõige paremini optimaalne konflikti tase. Sellisel
12 Sekretäri eetikakoodeks Sekretär/juhiabi on · On informeeritud oma töökohustustest, täidab neid korrektselt ja õigeaegselt ega ületa oma võimupiire · Jääb igas olukorras usaldusväärseks, tasakaalukaks ja väärikaks · Peab kohtlema juhti, kliente, külalisi ja teisi kaastöötajaid tolerantselt ning abistama neid vajadusel · Olema korrektne, süsteemne juhi ajakava planeerimisel, et ei tekiks kohtumiste kattumisi ning kõik kohtumised oleksid kirjas · Sõbralik, viisakas, elurõõmus, käitumiselt korrektne ja ennast valitsev Sekretär peab meeles, et · On konfidentsiaalne firma, juhi või kaastöötajate kohta käiva infoga · Hoiab oma välimuse puhta ja korrektse, et tõsta ja hoida firma mainet · Inimesed on erinevad, ja nendega tuleb suhelda erinevalt, seal juures jääda viisakaks
11. Juhtimisulatus. Juhtimisulatuseks nim. Ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arv, kes talle otseselt peavad aru andma. Optimaalseks alluvate arvuks loetakse 3-7 inimest. Juhtimisulatust mõjutavad järgmised asjaolud: organisatsioonisisesed protseduurid; alluvate kopetentsus-mida kopetentsemad on alluvad, mida rohkem infot neil on otsustamiseks, seda suurem saab olla alluvate arv; eesmärkide standardsus-kui eesmärgid on kõigile teada ja organisatsioon sõltub väliskeskkonnast vähe, võib juhil olla rohkem alluvaid; töö iseloom- mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimiseolatus; ekspertide olemasolu- mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus, kuna juht ei pea pöörama tähelepanu kitsalt erialastele küsimustele. Eristatakse pikka ja lamedat struktuuri ning kitsast ja laia juhtimisulatust. Mida laiem on
3) sisemiste ressursside kasutamisega saavutatav mastaabiökonoomika. Näiteks vajadus ühendada tehnoloogiline ekspertiis paindlikkusega klientuuri soovide suhtes viib maatriksstruktuuri tekkimiseni. Mitmete erinevate spetsialistide ühistöö rakendamine kliendi vajaduste rahuldamiseks viib samuti maatriksi kasutamisele. TUGEVUSED: · koordineerituse kõrge aste · organisatsioonisisene tööturg · ebastabiilses ja muutlikus keskkonnas kohanemisvõime · keskmise suurusega organisatsioon, kus rohkem kui kaks toodet · kompleksselt arendatav nii funktsionaalselt kui ka toodete/turgudega seotud ülesanded NÕRKUSED : · kahene alluvus · raske ennustada karjääri · nõuab erilist organisatsiooni-kultuuri ja oskuslikku juhti · kulukas ja aeganõudev · konflikt funktsionaalsuse ja toodete/turgude vahel · ülesanded ebaselged ja palju bürokraatiat 10. Meeskondlik struktuur Meeskondlikul struktuuril on samad eelised, mis maatriks struktuuril, kuid kulud on
Mina töötasin klienditeenindajana toitlustusasutuses 4 aastat ja aasta oli siis 2006, kui ma seda tööd alustasin. Nende aastatega puutusin ma kokku väga erinevat tüüpi klientidega, kes tegid teenindamise lõbusaks kui ka põrguks. Minu jaoks oli oluline jätta endast kui teenindajast hea esmamulje, et kliendil oleks alati meeldiv tulla tagasi meie asutusse. Veel pean tähtsaks hea teeninduse juures seda, kui näitame üles hoolitsust ja austust iga kliendi vastu, olgu see klient kas optimist või pessimist. Üks tähtsamaid omadusi teenindajana töötades on pühendumus, minul lõpuks see puudus ning otsustasin ka selle töö lõpetada. Töötades teenindajana püüdsin käituda klientidega nii nagu soovin ma, et käitutakse minuga mõnes asutuses, kus olen kliendi rollis. Minu iseloomu ei saa kergeks pidada. Minu hea tuju võib kergesti muutuda halvaks, mis ei ole hea töö juures, kus sa pead päevotsa suhtlema. Aastatega olen selle kallal
Kahjuks puudub inimestes julgus enda eest seista. Ega nõudmisi ei peagi esitama karjudes ja kedagi alandades. Saab ka teisiti. Vaikselt ja viisakalt. Kindlasti peavad ka nõudmised olema põhjendatud. Need kehtivad nii juhtidele, kui ka töötajatele. Motiveerimine ei pea olema alati raha. See on selge, et me kõik tahame saada enda tehtud töö eest õiglast palka. Kuid kui töötaja läheb palka juurde küsima siis esitatakse vahel ikka väga utoopilised summad. Kõik peab jääma mõistuse piiresse. Kui organisatsioonil ei ole võimalust maksta töötajatele väga kõrget palka siis võib ju seda kompenseerida teistmoodi. Näiteks pakkudes erinevaid sportimisvõimalusi, korraldada suvepäevi, jõulupidusid minu meelest on ka need head motivatsioonivahendid. Paljud inimesed peavad neid asju nii enesestmõistetavaks et ei oska firma poolseid asju hinnata, kahjuks. Kindasti on heaks motivatsiooniks erinevad
tooge välja olulisem loetust).Tulemuskriteerium: kriteerium st tunnus, kas oleme saavutanud või ei; kui jah, siis mil määral.Indikaator st mõõtmisvahend, millele tekib näit.Indikaatori kriteeriumid = tulemusnäit.Kriteeriumiindikaatorid on kõige olulisemad asjad eesmärkide seadmisel. 16.Meeskonnatöö probleemid ja ohud.Juhi rollid meeskonna erinevatel arenguastmetel.Kuidas toimub nõupidamiste ettevalmistamine juhi ja juhiabi koostöös? Näited, analüüs, mõtteid loetud kirjanduse kohta(nimeta allikad ja tooge välja olulisem loetust). Hoolimata sellest, et meeskonnatööd rakendades võidakse mitmes suhtes saada väga häid tulemusi, on kasulik teadlik olla ka mõnedest tüüpilistest probleemidest, mida üksikisikute koondamine meeskonnaks kaasa toob. Probleemi vältimine. Ebaküps ideede hindamine. Halb eestvedamine. Riskantsed otsused. Grupimõtlemine Puudused :meeskonnaliikmetel on erinevad
Essee: "Kui mina oleksin juht" Juhiks saamine oleks nagu nii kättesaamatu, aga samas nii kättesaadav. Kõik juhid ei sünni üleöö, juhiks saadakse pikka mööda palju pingutades, loomulikult on ka n.ö pärandijuhid ja tavaliselt ei ole nemad just mitte õppinud heaks juhiks. Kui firmal on hea juht, siis firma töötab õlitatult. Sõna juht on väga tähtis sõna ja tundub väga kõrge ametikohana ja kindlasti on see ihaldusväärne ametikoht kõigile. Kõik me tahame elus juhtida . Kuid kahjuks kõik inimesed ei sobi juhiks. Me kõik oleme erinevad ja on olemas inimtüüpe, kes sobivad töötama erialal, kus nad täidavad käske mitte ei käsi ise. Kes on üldse juht ? Minu jaoks on juht inimene, kes juhib inimeste gruppi. Juht on inimene, keda on usaldatud ennast juhtima. Lugedes artiklit "Kes on hea juht ?" on väidetud, et igaühest võib saada juht. Autor ise ei ole selle väitega nõus ning mina pean autoriga nõustuma. Hea juht asetab enda ego tahaplaanile ja arvestab te
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1
on institutsionaalne võim isikuvõimu asemel. Institutsionaalne võim on vajadus mõjutada teiste käitumist selliselt, et see on hea kogu organisatsioonile. Isikuvõimuga töötaja pigem kaotab teiste töötajate usaldust ja austust ning võib olla organisatsiooni ebaedukas liider. Motivatsiooni tõukejõudude tundmine võimaldab juhil mõista iga töötaja töössesuhtumist. See võimaldab valida iga inimese jaoks sobivaima inimese.´ Kui vaadata lähemalt, mis on organisatsioon ja kuidas see töötab, siis võib leida sellest sadu ja tuhandeid tööülesandeid. Ülesanded on koondunud töökohtadesse. Töö kujundamine on ülesannete koondamine töökohtadesse. Töötsooni laiendamine. Kui töö on kitsalt spetsialiseeritud, näiteks tootmisliinil, on töötajate motiveerimine tõeline väljakutse. Üks võimalusi spetsialiseerimisest tulenevate puuduste kõrvaldamiseks on töötsooni horisontaalne laiendamine tööulatuse suurendamise kaudu.
d vitamiin). Küsi: kas teil on olnud haigestumisi? Millal lasite viimati kliinilise vere teha? Madalama haridustasemega inimeste jaoks on nõustaja ekspert, keda ta ülistab ja kelle aega ta ei taha raisata. Neil on ebamugav. Seda rohkem tuleb tööd teha, et sõnum jõuaks nendeni ja nad tahaksid teiega kauem vestelda. Kommunikatsiooniteooria alused kuidas suhet ülesehitada, sõnumit edastada. Üldjuhul me arvame, et teine saab aru ja liigume edasi. Klient võib aga seista samas punktis. Väga tugev viide neuropsühholoogiale. Ärevuses inimese frontaalsagar töötab ellujäämisprintsiibil, kognitiivne võimekus on piiratud. Probleemilahenduse strateegiad mehed on rohkem probleemilahendusele suunatud, naised emotsioonidele. Täiuslik oleks, et neid osatakse vahetada vastavalt olukorrale. Toetav stiil, vältiv stiil jne. Tänapäeval öeldakse, et mehed ja naised on siiski erinevad. On erinev sotsialiseerimine ja
PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust
Põhjus on lihtne- Mitchellid ,,kallistavad" oma kliente. Kallistamine on klienditeeninduse liik, mis näib petlikult lihtne, aga on äärmiselt edukas, ja mis rajaneb põhimõttel, et iga tehingu keskmes on teatav suhe. Jack Mitchelli ärifilosoofia põhinebki ,,kallistamisel" see tähendab isiklikke suhteid, näiteks seda, et klienditeenindaja teab iga kliendi nime ja tema eelistusi, või seda, et klientidele pakutakse tasuta kohvi ja suupisteid. Kui keegi on teie klient, siis on ta alatiseks ka teie sõber- selline on kallistamise lihtne filosoofia. 2. Näited Kallistamise kultuur tähendab seda, et klienti puudutatakse, teda kuulatakse ja temast hoolitakse, temaga saadakse nii lähedaseks, et klient muutub tähtsamaks kui miski muu. Aja jooksul areneb kallistamise kultuuris salongi ja kliendi vahel ainulaadne isiklik ja ametialane suhe- see on lojaalsus, mis põhineb usaldusel, mis täidab kliendi ootused, mis klientidele meeldib ja mis neile sobib.
· Unistamisvõime · Impulsiivsus = iha · Tahe koordineerib Tahte omadused · Energia, jõud · Meisterlikkus, tahe, distsipliin · Kontsentratsioon · Kindlameelsus, otsustatavus- viivitamatus · Järelandmatus · Algatusvõime · organiseeritus Kui juht on Notsu · Fookus on inimsuhetel · ajab segamini põhjuse ja tagajärje · kaotab pea, keskendub pisiasjadele, suureneb rahulolematus, otsustamatus · talle omased stress, haigused, depressioon · alluvad kaotavad usalduse · Juhilt oodatakse alati valikuid, analüüsi ja otsustamist Tahte staadiumid · Eesmärk · Järele mõtlemine · Otsus · Planeerimine · Täide saatmine Kui juht on Jänes · Keskenduvad faktile, ei näe seoseid ja tervikpilti · tugev elluviija, vähem strateegilise suuna näitaja · on usaldusväärne ja korrektne · peab kinni lubadustest · planeerib ja kontrollib
tüüpilisemad vead. Lisaks sellele analüüsida iseenda organisatsiooni teeninduskeelele ning anda sellele kriitiline hinnang. Viimaks esitada konkreetseid ettepanekuid oma organisatsiooni teeninduskeele parandamiseks. Olulisemad hea teeninduskeele tunnused Teeninduskeeleks loetakse suhtlemist teenindaja ning kliendi vahel, olgu see siis kehakeeles, verbaalne, Interneti vahendusel, meili teel või hoopis telefonitsi. Tähtsamaiks tunnuseks minu silmis on silmside suhtlemise ajal. Kui klient astub asutusse sisse on tähtis temast koheselt välja teha, panna ta tundma, et ta on oodatud sinna. Vestluse ajal on oluline kuulata klienti hoolikalt samal ajal silma vaadates ning vastata küsimustele korrektselt ning anda asjakohaseid lahendusi võimalikele probleemidele. Vähemtähtsaks peetakse teenindaja välimust ning kehahoiakut, kuid need pisiasjad on ka olulised. Kui klient leiab eest korrektselt riietatud ning rõõmsameelse teenindaja, jätab see kliendile hea mulje.
....................5 Liider olla tähendab õppida....................................................................................5 III osa- Rännaku juhtimine.........................................................................................6 Visiooni maagia......................................................................................................6 Mida kliendid tegelikult ostavad?.......................................................................... 6 Klient on ülemus: efektiivne partnerlus ülemusega...............................................7 Keskenduge oma klientide jaoks parimatele tulemustele.......................................7 Väärtust lisavate strateegiate loomine....................................................................8 IV osa- Takistuste eemaldamine suurepäraste tulemuste saavutamise teelt..............8 Süsteemid ja struktuurid määravad asja.............................................................
kellelegi head tehes tekitavad veelgi rohkem uhkustunnet. Ettevõttega heade asjade või sündmuste toimumisel tuleb tagada, et kõik töökaaslased oleksid sellest teadlikud. Juhi rolliks on auväärsete tegude hoidmine, jagamine ja kallistuste levitamine. Kui olete midagi suurt korda saatnud, andke sellest ka kõigile teistele teada, et nad saaksid rõõmustada koos sinuga. Need on asjad, mille üle saab vaid uhkust tunda. Eriti olulised on siirastest tegudest olevad uudised, sest kolleegid tunnevad uhkust ausas töökeskkonnas töötamise üle. Millegi tähistamine on rõõmustav moodus uhkustundele aluse panemiseks, mida võiks teha kellegi tunnustamiseks milleski panuse andmise eest. See võib olla kas kellegi lisapingutuse eest, kellegi abiellumise puhul või erahuvide heakskiitmise eest. Sellised väikesed tähistamised on rõõmuküllased. See on tõeliselt suur asi, kui tähistatakse ettevõtte ja inimeste saavutusi pidevalt ning parimaks mooduseks on selleks ovatsioonid.
koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad paljud erinevad spetsialistid: arstid, juristid, psühhoterapeudid, psühholoogid, nõustajad, sotsiaal-töötajad jne. Nõustamispsühholoogia olemus * Nõustamine on sama vana kui inimkond ? Teaduslik määratlus on üsna uus, seetõttu pole teda eriti uuritud empiirilisel viisil. Inimeste käsitluses olnud sajandeid. Nõuandmine, aitamine on baasvajadus.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond ... AÜTH1 KALLISTA OMA TÖÖKAASLASI Kokkuvõte Juhendaja: .. Pärnu 2015 Sissejuhatus Lugesin läbi juhtimisalase Jack Mitchell’i raamatu „Kallista oma kliente“. Jack Mitchell on tuntud ning eduka rõivakaupluse juht Connecticutis. Juhtimisalase kogemusega oskab autor välja tuua olulisemad tõed edukast juhtimisest. Raamat räägib sellest, kuidas saavutada firmale edu just sisekeskkonna kaudu ehk selle töötajate kaudu. Autor rõhutab oma raamatus, kui oluline on hea läbiasaamine töökeskkonnas. Oma raamatus kasutab ta sõna „kallistama“, mis ei tähenda üksnes füüsilist kallistust, vaid millegi positiivse osutamist töökaaslastele nii sõnade, kui tegude näol. Selle tulemusena tunnevad kõik ennast töökeskkonnas vääruslikuna ning olulise osana suuremas tervikus. Just sisemine keskkond on oluline selleks, e
Sellega seoses tuleks firmat ja selle teenust tunda läbinisti, et kõik protsessid toimiks õigesti ning kvaliteetselt. (Anderson 2003:13- 16) Ettevõte on keskendunud klientidele. Kliendid on põhiline allikas ettevõtte eduks. Seetõttu on vajalik selgitada välja, millised on klientide nõudmised ettevõttele. Texase A&M ülikooli teadlane Leonard Berry tegi selle kohta uuringu, milliseid aspekte hindab klient teenuse kvaliteedi osas. Oluline on, et klient tunneks, et ettevõtte on usaldusväärne, kindel, nähtav, empaatiline ning agar. Sellest tulenevalt on klientide ootus teenindusettevõtte suhtes karm ning kindel. Samuti tuleb lähtuda sellest, et vajadused ning eelistused muutuvad koos ajaga ning tuleb valmis olla kõigeks. Klientide jaoks on hea teenindaja hoolitsetud välimusega, agar aitama momentaalselt, hooliv nende vajadustest, viisakas ning asjatundlik. (Anderson 2003:17-19) 6
Sekretäri ja tippjuhi vahel peab valitsema avameelne ausus. Sekretär valdab ja hoiab saladusi. Sekretäri autoriteedi aluseks on tema välimise ja sisemise mina harmoonia, mis avaldub austuses. Sekretär austab inimest ja oma ning teiste tööd ja teda austatakse vastu. Ilma autoriteedita ei ole võimalik oma tööd hästi teha ja suhtumise kasvatamiseks tuleb tõsiselt vaeva näha. Sageli annab puudujäägina tunda sekretäri vanus. Raske on uskuda sekretäri asjatundlikkust, kui teised kolleegid on aastaid vanemad ja sekretär ise 20. Tüüpiline sekretär on tagasihoidliku käitumisega arukas bürokraat: täpne asjaajamisel, napisõnaline, kuid naiselik. Tark sekretär hoiab kehalist distantsi ja kontrollib oma väljendusi. Naeratus on kohustuslik suhtlemise element ning kuulub sekretäri stiili põhinõuete juurde. [1] 2 RÕIVASTUMISKUNST Rõivastumiskunst on sama vana kui inimkond. Tänapäeval saadakse tundmatust inimesest esimene mulje tema välimuse ja riietuse järgi
kodanikuorganisatsioonides või kirikus, siis on need, kellele antakse toetust, abi, ideesid, informatsiooni, kodanikuorganisatsioonide või kiriku kliendid. Kui inimesed annavad endast selleks, et toetada perekonda, saavad vanematest, lastest või teistest perekonnaliikmetest samuti kliendid. Kliendi mõiste laiem käsitlemine tähendab seda, et klienditeenindus puudutab igat elu aspekti ja klienditeeninduse oskusi vajavad kõik inimesed. Teenuse protsessilisest eripärast tulenevalt tajub klient selle kvaliteeti terviklikult, s.t koos teenindamisega ehk tegevuste ja viisiga, kuidas teenus temani jõuab ning millist väärtust see tema jaoks sisaldab. Kliendid tajuvad kvaliteeti väga erinevalt ning see võib erinevatele klientidele tähendada täiesti erinevaid asju. Keerukaks teeb olukorra seegi, et kliendi taju võivad mõjutada väga subjektiivsed asjaolud. Sageli eksisteerib tegelikkuses püüeldava ja kliendi poolt tajutava kvaliteedi vahel väga suur lõhe.
Teenindajat võib võrrelda näitlejaga: kui tööle minnes on koduste probleemide tõttu halb tuju, peab siiski teesklema, et kõik on hästi, et olla professionaalne. Nii nagu on ka erinevaid teenindajaid, on ka erinevaid kliente, kelle nõudmised ja arusaamad teenindusest iga päevaga suurenevad. Tänapäeva tarbija on aina nõudlikum ja teab oma õigusi. Kliendil on vajadus olla lugupeetud ja meeldejäetud. Tänane klient väärtustab elu kvaliteeti, otsib elamusi ja emotsioone ning emotsioonid on just need, mis jäävad meelde. Kliendil on õigus saada seda, mida lubati. Teeninduskvaliteedile annab alati lõpliku hinnangu klient. Teeninduskultuuri moodustavad teenindamine, suhtlemine ja ettevõtte väljakujunenud tavad ja iseloom. Teeninduskultuur on osa kogukultuurist ning see mõjutab inimeste elukvaliteeti. Kvaliteet on suhe nõudmiste ja tegelike saavutuste vahel, erinevus selle
...............................................................................5 2.Iseenda teeninduskeele analüüs...............................................................................................6 1.3.Kriitiline hinnang kasutatavale teeninduskeelele.............................................................6 1.4.Ettepanekud iseenda teeninduskeele parandamiseks.......................................................7 SISSEJUHATUS Kliendi heaks teenindamiseks on oluline korrektne teeninduskeel. Teeninduskeel on organisatsiooni teeninduskultuuri kandja, sest klient ei erista teenindajat ja firmat, kus töötatakse. Kliendi arvamus organisatsioonist kujuneb vastavalt saadud kogemusest. Kui klient ei saa ühelt organisatsioonilt oodatud tulemust või koostöö teda ei rahulda, siis pöördub ta konkurendi poole. Seetõttu ongi väga oluline hoida klienti ja ületada tema ootusi. Klientide ootused teenindusettevõtete suhtes on karmid ja kindlad
annaabi.ee 
