Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Millised on meie emotsioonid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
emotsioon, emotsioonid, tunnet, rõõm, kurbus, meiega, valju, naermine, varakult, häbi, oskame, lahutamatu, koostisosa, kordumatu, võimust, juhtima, tegusid, saadavad, kurba, armumine, minule, koguaeg, kuulama, laskma, kogemine, kasvatajad, tajub, lapsevanem, nutmine, kohatu, omandab, õppinud, nutta, valjult, hoiame, kannatama, tulema, ütlemasageli erinevalt. Sellegipoolest on meil kõigil palju ühist. Me kõik oleme suutelised oma sõpra või parnerit mõistma. Selle all ei mõtle ma suulist suhltlemist, kus teine räägib sõnadega seda, mida parasjagu tunneb või mõtleb. Inimestel on ühed imelised omadused mis lasevad meil ilma sõnadeta näidata, kuidas ja mida parasjagu tunneme. Inimestel on ajus kodeeritud üks universaalne suhtlemiskeel, mida kasutame iga päev. Selleks on meie tunded ehk emotsioonid. Neid on suhtelislt vähe, ent suudame nende abil edastada kõige olulisema informatsiooni. See info ei pruugi olla väga täpne, kuid sellegipoolest on võimalik saada üsna selge pilt sellest, mis teise inimese ajus toimub. Emotsioone ei pea seletama- teised saavad neist automaatselt aru. Enamasti suudab meie näoilme ning kehakeel seletada kõik. See on väga vajalik, sest nii saame kõnelda ka inimesega, kes näiteks meie
meie olemust ning neid ei ole võimalik lahutada iseloomust ega inimese tegudest. (Lunge, 1980) Emotsioonidega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses.(Eensalu, 2011) Kursusetöö järgmiseks eesmärgiks on uurida, milliseid emotsioone üldse olemas on ja milline mõju neil imesele on. (autor) Kursusetöö tegemisel olen kasutanud erinevaid teaduslike toeseid kui ka artikleid ning valdavalt eesti keelseid (autor). Kuidas emotsioonid tekivad? Et välis- ja sisemaailmast saadavaid mõjusid vastu võtta ja suunata töötlemiseks vastavatesse keskustesse, on teatud närvirakud spetsialiseerunud ärrituste vastuvõtmisele retseptorrakud (Babski, 1966 - pinn). On selgunud, et emotsionaalset laadi informatsioon võetakse vastu ja ühendadakse koorealustes närvikeskustes. Kaua aega oli keskuse asukoht vaieldav ning selle tõestuseks tehti rida katseid erinevate ajuosade
Emotsioonid Emotsioon - afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega. Emotsioonid on indiviidi kaasasündinud omadused. Võime tunda rõõmu, viha, hirmu, kurbust, häbi, süütunnet jne ei ole omandatud, vaid kaasasündinud võimed. Tulenevalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas positiivsed (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivsed tunded (ärevus, hirm, kurbus, süütunne, viha, häbi). Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid) ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena (kurbus-, süü-, viha- ja hirmutunnetena). Kindlasti ei ole emotsioonid iseenesest psüühikahäirele viitavad elamused. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või
tundeid suutnud klassifitseerida (nt punane, hapu, sile jne). Kuid nende jõupingutused ei osutunud just väga edukaks. Inimesed rääkisid lihtsalt liiga suurest hulgast oma kogetud emotsioonidest, mida klassifitseerida näis nende subjektiivse tunnetuse liialt suure rikkalikkuse tõttu võimatu. Lisaks sellele, tekkisid ka vastuolud emotsiooniteooria terminoloogia täpses mõistmises. Kuidas eristada mõisteid kurbus ja nukrus või tülpimus ja masendus? Erinevad inimesed andsid nendele mõistetele mitmesuguseid varjundeid ning kokkuleppeks selles suhtes näis vähe lootust olevat, kuna nende kirjeldused olid antud üksnes subjektiivsete kogemuste põhjal (mis muidugi on isiklikku laadi). Erineva lähenemise probleemile pakkus välja William James. Määravaks tahuks James'i pakutava hüpoteesi kohaselt, lähtuda tuli inimese tegevusest
....................................................................................7 Kokkuvõte .............................................................................................................. 8 Sissejuhatus Sissejuhatuseks alustan arutelu emotsioonidest ja mõtlemisest võrreldes neid sõiduki mootoriga, mis vajab kütust. Selleks, et sõiduk hästi sõidaks vajab masinamootor kvaliteetset ja õiget kütust ning kui kütus on mittesobiv ei saa auto edasi liikuda. Seega kütus on emotsioon ja sõiduk on mõtlemine. Selleks, et mõte töötaks hästi ja kiirelt vajab see emotsiooni. Näiteks kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, siis emotsioon annab sellele liikumisele jõu või energia (rõõm, afekt,vaimustus jms) või vastupidi, võtab selle ära (mure, hirm, ängistusjt.). Emotsioone võib ka nimetada subjektiivseteks väljendajateks. Emotsiooni võib nimetada teisisõnu signaaliks, mis võimaldab situatsioonide kordudes isikul valmistuda nendeks, kohaneda olukorraga
kaitsetutena . Dalai-Laama kujutab meele loomust ette kujutada järveveena. Lohutamine aitab hirmu hajutada. Deprasiooni võib kergendada nõu andmise ja kiindumuse väljendamisega. Igale kavatsetud teole peab eelnema mõtte- või tundeakt. Tihti määrab meie tegude kõlbelise sisu just see, kuidas ja mil viisil me sündmustele ja elamustele reageerime. Kui me reageerime negatiivselt, teisi eirates, on meie teod ka negatiivsed ja ebaeetilised. Meie mõtted ja emotsioonid on nagu valitsuskabineti ministrid. Mõned neist annavad head nõu, teised halba. Teadvus ise on valitsusjuht, kes peab suutma otsustada, kes annan head ja kes halba nõu ja vastavalt ka tegutsema. Kui olukord on lootusetu, siis võib olla lohutuseks usk. KAS KUSKIL ON TEE; KUS VÕIKSID TAGASI MINNA JA UUEL KÄÄNAKUL TEISITI TEHA: Kaastunne Elusolend on tavaliselt see, kes on võime valu tunda ja kannatda. Võib lausa öelda, et teistega seob meid just kannatuste tunne. Kastunne on empaatia
Ärevus Ketlin Peterson 10.B klass Tallinna Reaalkool Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Kolm emotsiooni peamist omadust: · Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. · Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. · Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu.
............................................................................................................................ 13 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................................................14 SISSEJUHATUS Minu referaadi teema on emotsioonide teemaline. Ma valisin selle teema, kuna me kõik oleme tuttavad inimlike tunnetega: elame neid ise iga päev läbi, tajume teiste inimestega suheldes, jälgime kinos ja teatris. Emotsioonid on seotud mõtlemise ja loomingulise tegevusega, ning annavad värvingu kogu meie elule. Tundmused ehk emotsioonid peegelduvad suurel määral ka väljendusliigutustes, nii miimikas kui ka pantomiimikas. Eriti olulised on muutused näoilmes. Kõik tundmuste välised ilmingud on olulised sõnatud suhtlusvahendid. Inimese näoilme kõneleb sageli tema tundmustest paremini, kui kõik tema sõnad. 3 1. EMOTSIOONIDE MÕISTE Emotsioonideks (ladina k
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Ärikorraldus 11 Kaili Olgo EMOTSIOON Referaat Kaire Välb Tartu 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON EMOTSIOON.................................................................................................4 1.1 Millised ülesanded on emotsioonidel.................................................................4 1.2 Millised on paasemotsioonid..............................................................................5 1.3 Kuidas emotsioonid jagunevad..........................................................................7 1.4 Kuidas emotsioonid meid mõjutavad..........................
Emotsioonid Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks.
inimorganismis, tema kogemustes ja käitumises, mis algab emotsiooni põhjustava olukorraga ja lõpeb emotsiooni avaldumisega Emotsioon sisaldab järgmisi komponente: · Emotsioone põhjustavad sündmused iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või olukord · Sündmuste kodeerimine sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse · Hinnang sündmust hinnatakse vastavalt selle mõjule inimese heaolule ja toimetulekule · Füsioloogiline reaktsioon Emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid · Tegutsemisvalmidus sisaldavad erinevaid käitumistendentse · Emotsioonide avaldumine- näo ilmed, hääle muutus · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine. Kõige enam mõjutab kultuur regulatsiooni ning ka sündmuste kodeerimist. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Sotsiaalsete....füsioloogiliste Inimestel 1
kogenematu inimene võib ekslikult pidada armastust seedehäireks. See on ilmselt liialdus, kuid siiski osaliselt ka õige. Sageli on meil vaja tõlgendada oma sisemist olekut, analüüsida kas "imelik kõhutunne" tähendab kartust (läheneva eksami ees) või ootusärevust (armastatu saabumise eel). Mõnede psühholoogide arvates on sellised tõlgendamisprotsessid alati mängus kui me tunneme emotsioone. William James ja Carl Lange James-Lange teooria väidab, et isiku subjektiivsed emotsioonid pole midagi rohkemat ega vähemat kui reageerimine tema keha muutustele, mis on omakorda esile kutsutud mingite neid virgutavate stiimulite poolt. Teisiti öeldes on selle teooria alusel motoorsed ja füsioloogilised reaktsioonid põhjuseks, subjektiivsed emotsioonid aga tagajärjeks. Näiteks kohtumisel ohtliku loomaga päästetakse meie organismis valla sellele vastavad reaktsioonid (südamepekslemine, jooksupanek) ja need ajendavad omakorda emotsiooni kartuse.
10 SISSEJUHATUS Igal inimesel on taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõnevõime. Taju on tähtis, kuna see määrab kuidas isik tajub ümbritsevat maailma, teisi inimesi ning iseennast. tähelepanu on aga lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga. . Mälu on aga tihedalt seotud närvisüsteemiga ning mäluta meie aistingud ja tajud kaoksid juba tekkimisel jäljetult. Emotsioon ehk tunne on aga organismi seisund millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused. Mõeldes inimene aga tunnetab sihipäraselt asjade ja nähtuste omadusi ja seoseid, loob uusi mõisteid ja arusaamu ning püüab näha ette sündmuste arengut. Kõne põhiliseks eesmärgiks on aga info vahetamine ja vastu võtmine, ehk kommunikatsioon. Nende põhjal saab määrata inimese vaimset seisundit ning see kõik mõjutab meid kõiki
Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.OTSUSTUSPROTSESS..........................................................................................................4 2. EMOTSIOONID.....................................................................................................................5 2.1. Saavutuste emotsioonid............................................................................... 6 2.2. Lähenemisviiside emotsioonid.....................................................................7 2.3. Tagasiastumis emotsioonid..........................................................................7 2.4. Vastandlikud emotsioonid.................
organismis. Inimene, kellel oli ülekaalus õhk, oli tasakaalustamata, liikuv; inimene, kellel oli ülekaalus sapp, oli tugev, vapper; kellel oli ülekaalus lima, oli aeglane ja väheliikuv. Kuid kuidas mõista inimest kes saadab korda verd õõvastama panevaid kuritöid ja astub vastu kõigele mis on inimlik. Vastuseid on raske leida, kuid kõigel on põhjus. Meie kõikide tegude taga seisava emotsioonid nagu viha, armukadedus, armastus ja kurbus. Emotsioonid tekkitavad meis tunde, mille ajal on õige otsuse tegime keerukas. Seega mida keerulisemas olukorras inimene on seda raskem on tal anda olukorrale subjektiivne hinnang ning see tõukab teda tegudele mida ta hiljem võib kahetseda. On ka olemas sellised inimesi kes siiralt usuvad, et on olemas keegi kes korraldab nende elu ja aitab neid elus edasi. Kõige levinum on uks Jumalasse. Väga raske on mõista inimest kes räägib
Eksperimendid inimestega Näoväljenduste uurimine Psühhofarmakonide toime uurimine Käitumistestid 3. Mida tähendab mõiste ,,põhiemotsioon"? Millised on põhiemotsioonide tunnused? Nimetage Ekmani põhiemotsioonid. Kirjeldage veel ühte põhiemotsioonide taksonoomiat. Mis toetab põhiemotsioonide ideed ja mida on sellele ette heidetud? Kuidas on veel võimalik emotsionaalseid reaktsioone liigitada? Põhiemotsioon emotsioon, mis on omane kõikidele inimestele, sõltumata kultuurist. Põhiemotsioonid on olemas sünnist saati, kõik inimesed väljendavad neid sarnaselt. Põhiemotsioonide tunnused: · Universaalsed näoväljendused · Emotsioonide esinemine teistel primaatidel · Kaasnevad erilised füsioloogilised muutused · Emotsiooni kiire teke · Lühiajaline kestus · Pole võimalik ära hoida ega keelata Ekmani põhiemotsioonid: · Viha · Hirm · Vastikus · Üllatus
- Suhtlemise kaudu püüame täita oma eesmärke. - Suhtlemise kaudu hangime informatsiooni. - Suhtlemise kaudu me mõjutame teisi ja oleme mõjutatud teiste poolt. Suhtlemise komponendid: - Osalejad – teate edastaja ja saaja - Kontekst – keskkond, milles suhtlemine aset leiab - Füüsiline kontekst – keskkondlikud tegurid - Sotsiaalne kontekst – suhte olemus - Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid - Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) - Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine - Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik - Verbaalne
lõppeesmärgi poole püüdlemisel. Üheks seletuseks on see, eesmärgi nimel pingutaval inimesel on kujunenud optimism või lootus, mis teda tegutsemas hoiab (Seligman, 1990; Snyder et al, 1991). Seega tähendab negatiivsete tundmuste kogemine signaali saamist, et hüvituse saamine on (alles) ees. 4) Emotsioonide osa motivatsioonis Lähenemis- & vältimismotivatsiooni eristus eeldab, et emotsioonid on käitumise olulised määratlejad Motivatsiooniuurijaid huvitab, kui tugev pos.emotsioon kaasneb püüdlemisega & kui neg. emotsioon vältimisega Negatiivsed emotsioonid võivad sageli sihipärast käitumist pärssida, samas kui positiivsed emotsioonid tagavad sihipärasele käitumisele püsivuse 5) Motivatsiooni individuaalsed iseärasused Paljudel juhtudel ei pöörata individuaalsetele iseärasustele piisavat tähelepanu
Lähte 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................3 2. Taju..............................................................................4 3. Tähelepanu......................................................................5 4. Mälu.............................................................................7 5. Tunded ehk emotsioonid......................................................8 6. Mõtlemine......................................................................9 7. Kõne............................................................................10 8. Kokkuvõte.....................................................................11 9. Kasutatud allikad..............................................................12 10. Lisad..................................................
Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2011 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 2 1. Emotsioon ja emotsioonisõnade liigid..............................................................................................3 0.1. Emotsioon..................................................................................................................................4 0.2. Emotsioonisõnade olemus.........................................................................................................4 1. Emotsioonisõnavara...................................................................
Millised emotsiooni komponendid selles protsessis osalevad? Emotsioon sisaldab järgmisi komponente: · Emotsioone põhjustavad sündmused iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või olukord · Sündmuste kodeerimine sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse · Hinnang sündmust hinnatakse vastavalt selle mõjule inimese heaolule ja toimetulekule · Füsioloogiline reaktsioon Emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid · Tegutsemisvalmidus sisaldavad erinevaid käitumistendentse · Emotsioonide avaldumine näoilmed, hääle muutus · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine Milliseid komponente mõjutab kultuur kõige enam? Kultuur mõjutab kõige rohkem sündmuste kodeerimist(tähenduse andmine on suuresti mõjutatud kultuurist näiteks naiste välimus) ja hinnangut(sündmuse liigitus mõjutab
võimalik. Mõne jaoks võib kõlada see kui fantaasiajutt aga selle idee kohta otsitakse rakendusi. Kuulates erinevaid teooriaid maailma tunnetamisest, kujundasid ja mõjutasid need ka minu isiklikku ehk subjektiivset maailmatunetust. Ma tundsin, et Universum on nii lai ja lõpmatu ja meie oleme vaid üks väike osa sellest. Seega ma saan väita, et objektiivne ja subjektiivne maailmatunnetused mõjutavad teineteist. Tänaseks on mitmed teadusuuringud näidanud et emotsioonid nagu hirm viha kurbus armastus mõjutavad keha, läbi selle mõjutamise me tunnetame maailma. Iga emotsioon mõjutab keha omamoodi. Inimesele salvestub emotsiooni mõju alateadvusesse. Inimene teeb järeldused, kas tahab tunda emotsiooni veel või salvestab selle mällu ebameeldiva tundena.. Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, "asi iseeneses", kuid me ei saa selle kohta midagi väita. See asi iseeneses mõjutab meie meeleelundeid ja tekitab
". Platon arvas, et on igavene, jääv ideede maailm, kus ei ole asju, esemeid, vaid on ideed neist. Ta arvas, et inimese hing enne siia maailma tulekut pärinebki sealt ja tema teadmised on talle kaasasündinud. Selge on see, et tervenisti kõik teadmised ei ole kaasasündinud, sest elujooksul tuleb juurde asju kasvatuse mõjul. Tänapäeval ollaksegi kindel, et mingi maani ongi asjad kaasasündinud ning see osa on märkimisväärselt suur. Näiteks on kaasasündinud põhiemotsioonid (rõõm, kurbus, viha, üllatus, hirm, vastikus). * Aristoteles Platoni üks õpilastest. Aristoteles ütles ühe lause: ,,Platon oli küll mu õpetaja ja sõber, kuid tõde on mulle tähtsam." Tema arvas, et inimene on sünnimomendil nö tühileht e. tabula rasa, kõik tuleb meile keskkonnast. Aristoteles on teine äärmus, kui Platon on esimene äärmus. Ta oli mees, kes lõi oma idee, et inimesel on 5-põhimeelt. Tegelikuses on tänapäeval inimesel palju rohkem meeli, kuid need 5 olid kindlasti
Laps/Lapsevanem/Täiskasvanu – kuidas inimene nendel tasanditel käitub? Teise inimese poole pöördudes valime endale vaistlikult ühe kolmest võimalikust MINA- tasandist: Vanema, Täiskasvanu või Lapse. Nimetused on tinglikud ega ole vanusega otseselt seotud. Igal MINA-tasandil suhtleb inimene isemood. Sisemine laps - koosneb tungist teada saada, puudutada, kogeda maailma. Temas peituvad rõõm, armastus, aga ka hirm, viha, ja rahulolematus iseendaga. Samuti on lapsesse maetud vanemate rahulolematus lastega. Laps kasutab suheldes selliseid väljendeid nagu: oleks mul olemas, miks mina, ma ei taha. Suheldes vallandub hulk energiat pisarate, mossitamise, tujutsemise või virina kujul, kui lapsega ei olda rahul, valdab teda solvumine ja viha. Laps peab selgitama, aru andma, ennast kaitsma.
· mõtlemine, · tunded · käitumine o Väga tähtis oled sina ise-, see kuidas otsustad mõelda, tunda ja tegutseda. See määrab ära sinu ärevuse ebaterve väljendusvormi. o Sa ei saa mõjutada paljusi sündmusi oma elus, kuid sa saad mõjutada seda, kuidas sa nendele sündmustele reageerid. 3 Terved negatiivsed emotsioonid: · pettumus, · kurbus, · kahetsus, · pahameel · frustratsioon Need on tervislikud ja head tunded, kuna sunnivad: · sind toimunu ebaõnne uuesti läbi vaatama, · selle peale mõtlema, · sellega leppima · ning tegema pingutusi olukorra muutmiseks. Ebaterved tunded: · ärevus, · paanika, · masendus, · raev, · enesesüüdistus, · enesehaletsus Kui sa valid ebaõnne korral negatiivsed tunded on sul raske oma muredega toime tulla.
nii, nagu õnnelikud inimesed seda loomulikult ja iseenesest mõistetavana võtavad. Rõõm tekib tegutsedes Inimene sünnib siia ilma, tal on saatuseraamat kaasas, nagu tavatseb öelda üks minu kolleegist psühhiaater. Inimene sünnib siia ilma täis rõõmu ja tegutsemistahet. Vaadake väikest last. Ta tahab mängida ja tegutseda, et oleks lõbus ja hea olla. Ikka mõtleb ta välja midagi põnevat või tahab, et keegi temaga midagi koos teeks. Rõõm tekib protsessis endas, see on põnev ja haarav. Aeg nagu peatuks, on vaid üks kulgemine. Täiskasvanud, endalegi teadmata, suudavad rõõmu kulgemise katkestada: "Ära tee nii! Kes siis nii teeb? Tule kohe ära!" Jne. Toosama väike laps täiskasvanuna mõtleb ja kahtleb oma valikutes ja pealehakkamistes: "Kas see on ikka õige? Äkki on see vale. Teised ju nii ei tee. Mida teised arvavad? Ah, ma parem ei üritagi sellega tegemist teha." Igaühel on siin elus oma tee käia
Emotsioonid ja tervis. Hiina meditsiin jaotab haigusi esilekutsuvad põhjused välisteks (tuul, külm, kuumus, niiskus ja leitsak) ning sisemisteks (liigsed emotsioonid, vale toitumine, ülepingutus ja liikumisvaegus). Välised tegurid kahjustavad keha siis, kui nad on väga tugevad (paha ilm) või kui organismi kaitseenergia on nõrk. Seesmised tegurid on need, millega me ise oma tervist kahjustame. Hiina traditsioonilises meditsiinis on siseorganid (zhang-fu) vastavuses viie muutuva riigiga ehk viie liikumisega (wuxing). Ka psüühikaga seotud tunded ja iseloomujooned on viie liikumisega vastavuses
Oma seesmise mina eitus tekitab blokaadi. Me paneme oma vaoshoitud tundeid seni tallele, kuni muutume sõna otseses mõttes tummaks, jäigaks ja tundetuks. Väsitav on kanda endas väljaelamata rektsioone ja tundeid. Tuginedes sügavamale omaenda isiksusse avastame, et meie negatiivsete tundetõdede all peitub veel midagi, ja selleks millekski on positiivsed tõed, mida me võiksime hüüda ka igavesteks tõdedeks. Need on armastus, hellus, poolehoid, rõõm, soojus, hoolitsus, loovus, sallivus, jõud, uudishimu, ühtsusetunnetus, usaldus ja kokkukuuluvustunne. Negatiivsete tunnete ringis tajume ennast üksildasena, lahutatuna teistest inimestest ja olemisest endast. Igaveste tõdede keskel tajume oma ühtsust kõiksusega. Ärganud äratundmine Lastel ei tule kasvamist ja arenemist õppida. Nende jaoks on see asjade loomulik kulg. Aga täiskasvanuna tuleb meil seda uuesti õppida. Täiskasvanuks saamine tähendab paljudele seesuguse
................................................................................. 11 1. EMOTSIOONIDE FUNKTSIOONID 1.1 Emotsioonide otstarve Emotsioon (lad k emovere esile kutsuma, erutama, liigutama) tähistab tundmuse läbielamise konkreetset vormi, kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. (Bachmann ja Maruste, 2003: 211) Emotsioonid täidavad mitmeid funktsioone: 1. Emotsioonid hindavad isikuid, olusid, situatsioone, nähtusi, seisundeid jne sõltuvalt sellest, kes need vastavad isiksuse vajadustele või mitte, kujundades niivisi tegevuse tundmuslikku tooni; 2. Emotsioonid ergutavad/pidurdavad aktiivsust see toimub sõltuvalt hinnangust ja kujunenud tundmuslikust toonist, luues motivatsiooni ja ajendades tegevusele, annavad nad sellele vajalikku energeetilise tõuke ja aitavad kiiresti hakkama saada ootamatutes olukordades;
paneb neil adrenaliini möllama ning tihti otsustavad nad seda teiste suhtes proovida. Tänapäeva koolipildis on vägagi levinud vahetundide ajal igasugused arvete klaarimised vägivalla näol. Lisanduvad siia veel keelatud ainete tarvitamised. Kuid kui nüüd sügavamalt mõelda just selle sama noore inimsese lapsepõlve kogemuste peale siis usun, et paljastuda võib üsna trastilisi juhtumisi. Lisaks hakatakse agressiivsust kasutama rohkem kuna lisanduvad veel erinevad emotsioonid, mida lapsed hakkavad eraldama (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012). Üks oluline emotsioon, mis mõjutab agressiivset käitumist on viha, kellegi või millegi vastu. Viha ise on sotsiaalne reaktsioon , mis on meie mõistuses tekitanud vastasmõjuna millelegi, mis suhtluses teistega toimub. See võib olla midagi nähtavat, kuuldavat või füüsilist, mis on vastuolus meie vaimsete väärtustega. Fritz Perls on öelnud:“ Agressiivsus on kui hinge hambad“
Võibolla pööran enda välimusele rohkem tähelepanu . KIRJELDA OMA IDEAALPARTNERIT, MILLINE TA PEAKS OLEMA, KUIDAS KÄITUMA? Ideaalpartner võiks olla ikkagi kena , mõistev , tasakaalukas , korralik ja mitte rumal . Käituma peaks mitte liiga väljapaistvalt ja arvestama teiste tunnetega . Armumine kui lähedussuhte algus. Psühholoogide seisukohast on armumine tore ja mõnus tunne, mida iseloomustavad sarnased jooned armunute mõtlemises, emotsioonides ja käitumises. Seda tunnet peetakse pikemaajalise lähisuhte alguseks. Armununa on kerge olla särav ja energiast pakatav. Armumist kogetakse sageli läbi tugevate emotsioonide mis viivad "mõistuse peast". Pidevalt ihaldatust unistades võib inimene näha tal omadusi, mis teisel tegelikult puuduvad, vaadatakse vigadest mööda keskendudes paarile omadusele, mis on vastuvõetavad. See periood, kus ollakse kõrvuni armunud on üldiselt mööduv.
Autor võrdleb tänapäeva meditsiiniabi inimesele kui masina parandamist, mis katki minemisel parandusse viiakse. Teine roll on mängida inimesel endal, püüdes eneselt vastutust võtta hea tervise tagamise eest, on lihtne varjuda keskkonna ja pärilike mõjude taha. Idamaade meditsiinis nähakse ennekõike haiguses tasakaalustamatust või energiavoolu blokeeringut, mida põhjustavad halvad harjumused, stress ja negatiivsed emotsioonid. Tasakaalu püütakse saavutada energiavoolu reguleerimise kaudu. Raamatut läbivaks teemaks ongi meele ja keha vastastikune mõju. Raamatu esimene osa käsitleb arusaamist kehameelest, nendevahelistest seostest ja selle tähtsusest. Kui sa lood kujutluspilte oma meeles ja vallandad reaktsioonid oma kehas laastab see meie keha hormoone ja keemilist tasakaalu samavõrd, kui tegelikku ohtu sattudes. Sinu
- Psühholoogia eksperimendi piirid: - Eksperimenti ei saa kasutada juhul kui on vähimgi kahtlus, et eksperiment võiks mõjuda KI-le halvasti või koguni ohtlik a.la enesehinnang langeb. - Eksperimendist tulenevad järeldused võivad olla muundunud, kuna eksperimendi situatsioon on ääretult ebaloomulik - Eksperimendi tulemused võivad oluliselt sõltuda Ki motivatsioonist, psüühilisest seisundist (väsimus, stress, rõõm jms), eskperimentaatori käitumisest (kärsitus jms), Ki somaatilisest seisundist (peavalu, nohu jms) 2) Vaatlus On tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu - Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku, ei kasutata üksinda, kasutatakse teiste meetoditega koos. - Psühholoogiline vaatlus on psühholoogiliste nähtuste eesmärgipärane ja valiv tajumine, kus on loodud: - Hüpoteesist lähtuv vaatluse plaan
annaabi.ee 
