Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Millised on meie emotsioonid (0)

1 Hindamata
Punktid

Millised on meie  emotsioonid ? Emotsioonid on meie igapäevaelu  lahutamatu   koostisosa , mille puudumist oleks raske ette  kujutada. Just emotsioonid annavad igale päevale  kordumatu  ja meeldejääva värvi.   Emotsiooni loojaks on mõte meie peas:  Meeldiv mõte = meeldiv  emotsioon ;  Muremõte = raske ja ebameeldiv emotsioon Emotsioonid on väga võimsad ja kui need meie üle  võimust  võtavad, võivad nad hakata  käitumist  juhtima  ning me võime kaotada selle üle kontrolli. Juhul, kui see nii juhtub, võime  sageli teha mõtlematuid  tegusid , mida hiljem kahetseme, ning öelda mõtlematuid sõnu, mida  hiljem tahaksime tagasi võtta. See aga ei ole võimalik. (https://www.teeviit.ee/vaimne-tervis- emotsioonid-ja-nende-valjendumine/) Olen tihti mõelnud millised need emotsioonid on mis meid iga päevaselt  saadavad . Põhiliselt  on rõõm , armastus,  kurbus , viha mis on väga tugev emotsioon, hirm, vastikus. Nagu näha siis  päris palju emotsioone on seotud pigem ebameeldivate tunnetega.  Aga on ka emotsioone mis  tekitavad nii mõnusat  tunnet  kui ka ärevat ja  kurba . Näiteks  armumine . See on tunne mis  tõstab sind lendu ja tekitab tohutut elevust aga samas tekitab ka mõtteid kas mina meeldin  ikka talle sama palju kui tema  minule , kas me sobime ikka kokku jne. Need mõtted tekitavad  pigem ärevust ja teadmatust.  Oma emotsioonidega tuleb meil  koguaeg tegeleda. Me peame  neid kuulama , me peame nende järgi tegutsema ja mis põhiline me peame  laskma  neil  tekkida.  Emotsioonide  kogemine  ja nende väljendamine on tugevalt seotud meie lapsepõlvega. See,  kuidas vanemad,  kasvatajad  ja teised lähikondlased  meiega  suhtlevad ja käituvad, määrab  suuresti selle, kuidas laps maailma  tajub  ja milliselt ise käitub. (https://www.medoonity.com/post/mida-meie-emotsioonid-meile-%C3%BCtlevad)  Kui  lapsevanem  on lapses avalduvaid emotsioone alla surunud, tuletades talle pidevalt  käsklustega meelde, et  nutmine  või  valju   naermine  on kohatuomandab  laps selle teadmise  juba  varakult . Kinnistunud teamine paneb lapse käituma ka täiskasvanuna viisil nagu ta on  õppinud - kurbuse vallandumisel ei tohi  nutta  ja liiga  valjult  naermine jätab kerglase mulje.  Tuleb jääda tasakaalukaks ja oma emotsioone mitte näidata  (https://www.medoonity.com/post/mida-meie-emotsioonid-meile-%C3%BCtlevad)
Aga kõik emotsioonid mis meil tekivad on väga tähtsad. Need näitavad teistele mis meeleolus me parasjagu oleme, kas me vajame lohutamist või hoopis koos naermist.  Allasurutud tunded ja emotsioonid võivad meile hoopis kahju teha ja väljenduda ebasobival ajal. Me võime  vihastuda ja käituda ebasobivalt. Kui meile on aga õpetatud varakult oma emotsioonidega  tegelema ja me saame aru mis meiega toimub on kõik edasine kontrolli all. Me teame, et  vajadusel saame tuge ja toetus, kas kallistuse hoidmise või lihtsalt vestluse näol. See on väga  tähtis, et me teame ükskõik mis ka ei juhtuks, see on normaale. Kui me  hoiame  pidavalt kõik  enda sisse siis võib lõpuks  kannatama  meie vaimne pool ja me võime väga lihtsalt murduda.   Vaimne tasakaalutus aga toob kaasa stressi, unetuse, ebaadekvaatse käitumise. Kui meid on  õpetatud oma emotsioone kontrollima ja nendega toime  tulema  siis on see oskus kogueluks.  Me ei pea häbenema oma tunnetest rääkides vaid me peaksime julgelt  ütlema  mis emotsioonid meid  valdavad  ning kas ma saan nendega ise hakkama või vajan abi. Oma kogemustest võin öelda, et mina ei suuda väga oma tundeid kontrollida. Olen väga  impulsiivse käitumisega ja või öelda kõik mis pähe tuleb. Pärast ma küll kahetsen ja saan aru,  et võisin oma sõnadega  kellelgi  haiget teha ja siis on ainuke lahendus vabandamine.  Vabandamisega tekivad uued emotsioonid. Sellega kaasneva  häbi , ja kuna meid pole väga  õpetaud vabandama siis ka valehäbi.  Kõige paremad emotsioonid on ikka need mis tekitavad  meis elevust, ootusärevust, rõõmu ehk siis kõik positiivsed tunded. Teinekord on kogu päev  ilus olenemata mis seal juhtub kui saad kohe  ärgates  positiivse laengu. Kas paistab päike  tuppa , ütleb keegi midagi  ilusat  või olen öösel hästi väljapuhanud ja tuju on hea.  Oma  emotsioone peab märkama  kust tulevad positiivsed emotsioonid ja neid on vaja rohkem luua  ning mis tekitavad negatiivseid emotsioone, et  oskame  neid vältida. Tihti on emotsioonid  seotud ka mälestustega. Kui meenud midagi  toredat  siis  valdab  meid ka õnne tunne, kui  meenub  aga midagi ebameeldivat võime tunda kohe ärevust ja viha. Kõik emotsioonid on  meie enda omad ja meie enda loodud. Nendega me toimetame siis iga päev nii hästi või  halvasti kui me parasjagu oskame. Aga vältida neid pole võimalik. Nende  tundmine  on täiesti  normaalne ja  vältimatu . Inimene on tervik - keha, meel ja hing toimivad  alati üheaegselt. Iga mõte, mis me  mõtleme ,  iga tunne, mida me  tunneme , mõjutab  igat   keharakku  meie sees (https://www.holistilineterapeut.eu/post/emotsioonide-roll-meie-elus-ja-kuidas-neisse-mitte- kinni-j%C3%A4%C3%A4da) 
Millised on meie emotsioonid #1 Millised on meie emotsioonid #2 Millised on meie emotsioonid #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kairina Õppematerjali autor
Emotsioonid mis meid valdavad, mis on emotsioonid, kuidas neid kontrollida ja kas peame neid kontrollima

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Emotsioonid- mis need on ning milleks on neid vaja
2
doc

Emotsioonid- mis need on ning milleks on neid vaja?

Emotsioonid- mis need on ning milleks on neid vaja? Nimi ja klass Meie planeet Maa on suur. Siin elavad väga palju ning huvitavaid inimesi. Me kõik oleme unikaalsed ning väga erinevad. Meie välimus on omalaadne, käitume isemoodi ning mõtleme sageli erinevalt. Sellegipoolest on meil kõigil palju ühist. Me kõik oleme suutelised oma sõpra või parnerit mõistma. Selle all ei mõtle ma suulist suhltlemist, kus teine räägib sõnadega seda, mida parasjagu tunneb või mõtleb. Inimestel on ühed imelised omadused mis lasevad meil ilma sõnadeta näidata, kuidas ja mida parasjagu tunneme. Inimestel on ajus kodeeritud üks universaalne suhtlemiskeel, mida kasutame iga päev

Psühholoogia
Psühholoogia kursusetöö
26
docx

Psühholoogia kursusetöö

teha ei jaksanud.(autor) Tegemist on inimese tundmuste ehk emotsioonidega, millega oleme me kõik ka tuttavad. Emotsioonides või tundmustes väljendab inimene rahulolu või rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja maailma asjade suhtes. (Lunge, 1980) Kursusetöö üheks eesmärgiks on uurida, kust saavad need tundmused alguse (mingi aju osa) ning mis neid esile toob. Tundmused annavad värvigu kogu meie elule. Nad on mitmetahulised, läbivad tervet meie olemust ning neid ei ole võimalik lahutada iseloomust ega inimese tegudest. (Lunge, 1980) Emotsioonidega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses.(Eensalu, 2011) Kursusetöö järgmiseks eesmärgiks on uurida, milliseid emotsioone üldse olemas on ja milline mõju neil imesele on. (autor) Kursusetöö tegemisel olen kasutanud erinevaid teaduslike toeseid kui ka artikleid ning

Psühholoogia
Emotsioonid
5
doc

Emotsioonid

kurbust, häbi, süütunnet jne ei ole omandatud, vaid kaasasündinud võimed. Tulenevalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas positiivsed (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivsed tunded (ärevus, hirm, kurbus, süütunne, viha, häbi). Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid) ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena (kurbus-, süü-, viha- ja hirmutunnetena). Kindlasti ei ole emotsioonid iseenesest psüühikahäirele viitavad elamused. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust (nt ebakohaselt tugev heatujulisus maniakaalses seisundis või joobes, mis võib viia inimest ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni). Emotsioonid moodustavad inimese olemuse põhiosa. Mõningail juhtudel muututakse

Psühholoogia
Emotsioonid
13
rtf

Emotsioonid.

Mitmed sotsiaalpsühholoogid arvavad, et niisugune tunnetusprotsess võib mõju avaldada ka emotsioonide subjektiivsele tajumisele. Me räägime, et tunneme armastust, rõõmu, muret või viha. Kuid kas me oleme alati kindlad selles, mida tunneme? Ühes Gilberti ja Sullivani operetis üks tegelastest möönab, et tagasitõugatu võib armastust eksikombel seedehäireks pidada. Kuigi see on suuresti liialdatud, võib midagi sellest kehtida ka meie kõigi puhul. Sageli tõlgendame oma siseseisundit nii, et kui tuleb otsustada, kas valu kõhus on hirmutunne (ütleme, uuringust sõltuvalt), või on kärsitus hoopiski ootusärevus (ütleme, enne armastatuga kohtumist). Vastavalt mõnede psühholoogide arvamusele, haarab niisugune tõlgendusprotsess meid alati, kui tunneme mingit emotsiooni (Schlachter ja Singer, 1962; Mandler, 1975, 1984)

Psühholoogia
REFERAAT-EMOTSIOONID JA MÕTLEMINE
8
docx

REFERAAT „EMOTSIOONID JA MÕTLEMINE“

....................................................................................7 Kokkuvõte .............................................................................................................. 8 Sissejuhatus Sissejuhatuseks alustan arutelu emotsioonidest ja mõtlemisest võrreldes neid sõiduki mootoriga, mis vajab kütust. Selleks, et sõiduk hästi sõidaks vajab masinamootor kvaliteetset ja õiget kütust ning kui kütus on mittesobiv ei saa auto edasi liikuda. Seega kütus on emotsioon ja sõiduk on mõtlemine. Selleks, et mõte töötaks hästi ja kiirelt vajab see emotsiooni. Näiteks kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, siis emotsioon annab sellele liikumisele jõu või energia (rõõm, afekt,vaimustus jms) või vastupidi, võtab selle ära (mure, hirm, ängistusjt.). Emotsioone võib ka nimetada subjektiivseteks väljendajateks. Emotsiooni võib nimetada teisisõnu signaaliks, mis võimaldab situatsioonide kordudes isikul valmistuda nendeks, kohaneda olukorraga

Arengupsühholoogia
Iidne tarkus-moodne maailm-Dalai-Laama
4
doc

Iidne tarkus, moodne maailm, Dalai-Laama

See mis teeb ühe õnnelikuks, võib olla teisele kannatuste allikaks. Kindlasti on palju neid, kellel on elus olnud vähem õnne. Dalai-laama selgitab, kuidas õnnetunne on seotud vaimse seisundiga. Tuleb hoida ja arendada meeleseisundeid, näiteks lahkust ja kaastunnet, mis aitavad õnnetunnet hoida ning hoiduda nendest, mis seda hävitavad, nagu vihastamine ja kadedus. Me oleme ühiskondlikud olevused. Meie ellujäämine sõltub teistest ja seega tekib ka suurem osa meie õnnetundest suhetest teistega. Dalai Laama- õnn on seisund, mis jääb kestma hoolimata tõusudest ja mõõnadest. Tõelist õnne iseloomustab sisemine rahu. Sisemist rahu ei saa arsti käest osta. Tuleb vältida tegureid, mis seda takistavad ja arendada omadusi, mis sellele kaasa aitavad. Eeltingimuseks sisemise rahu saamiseks on hoiak. India õpetlane SANTIDEVA- jalgade kaitsmiseks

Väärtuskasvatus
Emotsioonid-Ärevus
8
docx

Emotsioonid. Ärevus.

Ärevus Ketlin Peterson 10.B klass Tallinna Reaalkool Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Kolm emotsiooni peamist omadust: · Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. · Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. · Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu.

Psühholoogia
Emotsioonid
13
doc

Emotsioonid

............................................................................................................................ 13 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................................................14 SISSEJUHATUS Minu referaadi teema on emotsioonide teemaline. Ma valisin selle teema, kuna me kõik oleme tuttavad inimlike tunnetega: elame neid ise iga päev läbi, tajume teiste inimestega suheldes, jälgime kinos ja teatris. Emotsioonid on seotud mõtlemise ja loomingulise tegevusega, ning annavad värvingu kogu meie elule. Tundmused ehk emotsioonid peegelduvad suurel määral ka väljendusliigutustes, nii miimikas kui ka pantomiimikas. Eriti olulised on muutused näoilmes. Kõik tundmuste välised ilmingud on olulised sõnatud suhtlusvahendid. Inimese näoilme kõneleb sageli tema tundmustest paremini, kui kõik tema sõnad. 3 1. EMOTSIOONIDE MÕISTE Emotsioonideks (ladina k

Filosoofia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun