Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Milline poliitiline ideoloogia on kõige lähedasem minu maailmavaatele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sotsiaaldemokraadid, kindlustus, töötu, küsimusi, enamlevinud, valides, kooliharidus, arstiabi, liberaalid, sõlmima, pooldada, lastetoetused, töötud, abiraha, summad, elatud, variante, astmelist, saajad, tundides, käsitletudIdeoloogia on korrastatud idekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilised ideoloogiad, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest, see seletab kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi on parempoolsed. Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism- peab ülimaks väärtueks indiviidi vabadust, majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist, sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga seotud, pole õiglane karistada rikkaid
Alati ei ole ideoloogiad seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega, seega ei ole kõik ideoloogiad poliitilised. Mittepoliitilised ideoloogiad on näiteks: feminism, sürrealism, budism. Poliitiline ideoloogia on ettekujutus hästi toimivast riigist, mida erakonnad hakkavad kujundama võimule saades. Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada sotsiaalseid suhteid ja majandust, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Usun, et iga inimene on oma õnne sepp, mis on ka ühtlasi lause, mis iseloomustab kõige paremini libaraale. Selle lausega mõtlevad liberaalid seda, et riik ei maksa suuri sotsiaaltoetusi ja inimesed elavad hästi vaid siis, kui nad ise selle nimel vaeva näevad. Arvan, et selline mõtteviis motiveerib inimesi endale kõrgemaid eesmärke seadma ja paremat haridust omandama, kuna kui on hea haridus on parem töö, kui on parem töö on suurem palk ja kui on suurem palk on ka parem
Et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetuseks, kehtestatakse kõrged maksud. Selle abil vähendatakse varanduslikke erinevusi. - Liberaalne heaolumudel (Austraalia, Eesti, Suurbritannia jne). Põhiväärtuseks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks on kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades. Inimese võimalus saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. 10. Miks on tugevate traditsioonidega ühiskonnad vähem mobiilsed kui noored ja tugevaid sotsiaalseid vapustusi üle elanud ühiskonnad? Tugevate traditsioonidega ühiskonnas (India, Prantsusmaa) pole liikumine nii suur kui mõnes tugevaid sotsiaalseid vapustusi üle elanud ühiskonnas (Ida- ja Kesk-Euroopa), sest ühiskonnad, mis keskenduvad traditsiooni säilitamisele on vähem avatud ning ühiskonna arenguvõime on tunduvalt aeglasem. 11
POLIITILISED IDEOLOOGIAD Parempoolsed ideoloogiad Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviididele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi peamist rolli näevadki liberaalid just vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Kõrged maksud ja rohked seadused ning eeskirjad pärsivad nende meelest ettevõtluse arengut. Liberaalide sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Nii lähtutakse heaolu
Märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Peamiseks heaolupakkujaks on riik. Kehtestatakse kõrged maksud, et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi. Üheks eesmärgiks on vähendada varanduslikke erinevusi. Liberaalne heaolumudel Põhiväärtusteks inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik, mille ülesandeks on kõrge tööhõive tagamine. Inimese võimalus saada arstiabi oleneb tema rahakoti paksusest. Parempoolne liberaalne reziim polldab madalaid ja võrdelisi makse. Karjäär ja läbilöögivõime tööturul on selle mudeli puhul väga olulised. Mida kõrgemad kutseoskused, seda kõrgem palk. Liberalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: töötus erivajadus või kuulumine vähemusrühma piirkondlikud tulu ning infrastruktuuri erisused
Sellele toetub erakondade tegevus. Parempoolsed ideoloogiad: liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism: ülimaks väärtuseks peetakse indiviidi vabadust, majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid, minimaalset riigi sekkumist. Igaüks on oma õnne sepp, st pole õigust karistada rikkamaid kõrgemate maksudega. Liberaalse heaolumudeli etaloniks on USA, Suurbritannia. Inimese võimaluse saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. Liberaalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud, kuid edukatele pakub see võimalusi oma elatustaseme kindlustamiseks. Riik annab sotsiaalabi ainult vaestele ja pensionieas inimestele, lastetoetus ja sünnitoetus USA-s puuduvad. Konservatism- kujunes välja liberalismi vastandina 18. sajandil. Nende arvates ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, ja kristlikule moraalile
arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. 3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: • üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus • ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus • omavalitsuste kujunemine • kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: • kodanikuvabaduste tunnustamine • võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed • pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus • vähemuste õigustega arvestamine • tsiviilkontroll relvajõudude üle
arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. 3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus · ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus · omavalitsuste kujunemine · kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed · pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle
Seega pole ideoloogia erapooletu seletusviis, vaid peab ühtesi nähtusi soovitavateks, teisi aga taunitavateks. Poliitilised ideoloogiad, millele tugineb erakondade tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühikonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahedada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigeb erasektorit ja sotsiaalseid erisusi on parempoolsed. Need aga kelle jaoks on tähtsad avalik sektor ja võrdsus ühiskonnas on vasakpoolsed (pahempoolsed). Parempoolsed ideoloogiad 1) Liberalism - Näide: Reformierakond. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema nii kujundatud, et luua maksimaalne vabadus indiviidi tegutsemiseks. Riigi rolli näevad liberaalid just vabaduse kindlustamises seaduste ja
N: Saksa kristlikud demokraadid on konservatiivsemad, kuna konservatiivset parteid Saksamaal pärast sõda ei olnud. Samuti ainult kahe partei puhul on sarnasusi rohkem kui ideoloogia eeldaks. n Peale USA pole kusagil ühe parteiperekonna osakaal üle 50%, kuigi ka Iirimaad (kaks määratlematut suurparteid) ja Jaapanit pärast 1993. aastat (palju lahkulöönud liberaaldemokraate) võib pidada erandlikeks. n 1980. olid peamised hääli saanud perekonnad liberaalid (radikaalid), konservatiivid, sotsialistid/sotsiaaldemokraadid, kristlikud-demokraadid ja kommunistid. 90-tel situatsioon mõneti muutus. n Liberaaldemokraatlikes riikides poliitika reeglina parem-ja vasaktsentristide vahepeal. Äärmusparteid suured häälepüüdjad ei ole. n Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide ulatus on kõige laiem pea kõigis riikides. Üheparteilised enamusvalitsused on erandid. Liberaalsed ja radikaalsed parteid
Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähtealus ning on alati seotud võimuga. Suure Prantsuse revolutsiooni järel saab hakata rääkima vasak- ja parempoolsuse mõistest. Parempoolsed on jäigemad, vasakpoolsed aga liberaalsemad. XIX sajandi alguses domineeris konservatiivne ja liberaalne suund. Konservatiivid esindasid kuningavõimu, tahtsid traditsioone säilitada ning kaitsesid privileege ja absolutismi. Liberaalid esindasid valgustusaja vaateid. Kodanlus, keda esindasid liberaalid, tahtis suuremat võimu. Tööstus arenes, tööliskond suurenes, kuid tema olukord halvenes, hoolekandesüsteem puudus. 1830. aastail said alguse sotsialistlikud õpetused: konkurentsil ja vabal ettevõtlusel põhinev majandus tekitab liiga suurt ebavõrdsust. Majanduselu tuleks allutada ühiskonna huvidele. Sotsialismiõpetused jagunevad nõnda: 1) revolutsioonilised sotsialismiõpetused taotlevad õiglase ühiskonna rajamist vägivalla teel;
järgi inimesed, kes tahavad, et neid valitsetakse) - orgaaniline ühiskond -- ühtedel on kohustus targalt valitseda, teistel kohustus nõustuda; Konservatismis probleem, kui valitsemine pole olnud tark - võim -- tarkus eemaldatakse indiviidilt, see delegeeritakse võimule; vastutustundlikkuse element - omand -- liberalismis radikaalselt privaatne, indiviidiga seotud; konservatiivis seotud omanikuõiguste ja võimu volitused omandile (reeglid omandile); liberaalid süüdistavad konservatiive majandusvabaduste rikkumises; konservatiivid rõhuvad rahulikule stabiilsele korrale, mis on majandusliku jõukuse eelduseks. o Konservatismi vormid: - 20. sajand konservatismi taassünni periood. Konservatismi mitu tähendust/liigitust, mis on liiga meelevaldsed - autoritaarsus -- vale käsitlus, sest konservatism pluralistliku võimu ideoloogia, kus on olemas
rohkem makse, raha laekub sotsiaalvaldkonna edendamiseks, tagamaks kõigile väärika elatustaseme. Kommunism on radikaalne vasakpoolne ühiskonnakäsitlus majandus on riigistatud, eraomand puudub. Mentaliteediks on, et kõigilt vastavalt võimalusele ja kõigile vastavalt vajadusele. Kuigi tänaseks hetkeks on vasak- ja parempoolsus üksteisele lähenenud. Mõlemad rõhutavad aktiivse kodaniku ideaali, st kodanikul pole ainult õigused, aga ka kohustused. Teiseks suhtumine heaoluriiki, mida liberaalid enam ei eita. Kõige suurem erinevus on säilinud suhtumises võrdsusesse uusparempoolsed leiavad, et elatustaseme määrab indiviidi isiklik pingutus, samas kui uusvasakpoolsed on veendumusel, et riik peab sekkuma, luues uusi töökohti, tegema vajatava hariduse kättesaadavaks ja kontrollima palgapoliitikat. Erakonnad. Agentuurid, mis koondavad kokku teatud sotsiaalsete gruppide huvid ja propageerivad valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi, mis on üks erakonna
Otsesed aktsioonid Nende tegevus ei muuda osalejate sotiaalmajanduslikku olukorda On probleemipõhised Ideoloogia korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Sellele toetub erakondade tegevus. Parempoolsed ideoloogiad: liberalism, konservatism, kristlik demokraatia. Liberaalne heaolumudel (etaloniks on USA, Suurbritannia) Inimese võimaluse saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. Liberaalse heaolumudeli seab raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud, kuid edukatele pakub see võimalusi oma elatustaseme kindlustamiseks. Riik annab sotsiaalabi ainult vaestele ja pensionieas inimestele, lastetoetus ja sünnitoetus USA-s puuduvad. Konservatism Kujunes välja liberalismi vastandina 18. sajandil. Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikult moraalile
Konservatiivne heaolumudel 1. Inimene ise peab oma heaolu eest seisma, riik peab tagama töökohad. 2. Sotsiaaltoetuste suurus sõltub inimese tööpanusest 3. riik 4. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvised peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodaniku õigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Konservatism saksamaa Sotsiaaldemokraatia rootsi Liberaalne heaolumudel 1. liberaalne heaolumudel pakub toetust ainult vaestele 2. madalaid 3. inimene ise vastutab oma liberaalse heaolumudeli eest 4. Riik peab tagama töökohad, sotsiaalturvalisuse ainult vaestele ja pensionieas inimestele Liberaalne- eesti
1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaringluse kasv- kommertsial
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Sa
Esimehe lauast vasakul istus rohkelt saadikuid, kes tahtsid rikaste vara vaeste vahel ära jagada, pealegi väitsid nad, et kõik inimesed ei suudagi kapitali hankida ning rikkusi luua. Need poliitikud lootsid suuremeelsete lubadustega, et järgmistel valimistel eelistavad tavainimesed pigem neid kui nende vastaseid. Siit ka mõiste: vasakpoolne ideoloogia. Ka meie päevil võitlevad vasakpoolsed poliitikud nõrgemate kodanike heaolu eest, muretsevad hariduse ja arstiabi kättesaadavuse pärast jms. Neil on tänapäeval igal maal oma nimi: sotsialistid, sotsiaaldemokraadid, vasakparteilased, leiboristid jm. Vasakpoolse ideoloogia kandjad taotlevad hariduse ja arstiabi kättesaadavust kõigile, sotsiaalset tuge töökaotuse puhul ning peavad end humanismi valvuriks ühiskonnas. 8
Esimehe lauast vasakul istus rohkelt saadikuid, kes tahtsid rikaste vara vaeste vahel ära jagada, pealegi väitsid nad, et kõik inimesed ei suudagi kapitali hankida ning rikkusi luua. Need poliitikud lootsid suuremeelsete lubadustega, et järgmistel valimistel eelistavad tavainimesed pigem neid kui nende vastaseid. Siit ka mõiste: vasakpoolne ideoloogia. Ka meie päevil võitlevad vasakpoolsed poliitikud nõrgemate kodanike heaolu eest, muretsevad hariduse ja arstiabi kättesaadavuse pärast jms. Neil on tänapäeval igal maal oma nimi: sotsialistid, sotsiaaldemokraadid, vasakparteilased, leiboristid jm. Vasakpoolse ideoloogia kandjad taotlevad hariduse ja arstiabi kättesaadavust kõigile, sotsiaalset tuge töökaotuse puhul ning peavad end humanismi valvuriks ühiskonnas. 7
kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Demokraatia esineb kahel kujul: o otsene e. vahetu demokraatia (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal). Klassikaline demokraatia. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum e. rahvahääletus. o esindus- ehk vahendatud demokraatia (inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid tegema). Ka liberaalne demokraatia. Mandaat on saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Esindusdemokraatia variandid: elitaardemokraatia võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte osalusdemokraatia kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil.
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” teist
ÜHISKONNAÕPETUSE RIIGIEKSAMI AINESISU NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tun
poliitiline hajutatus. · Lõuna-Euroopa. Kreeka, Portugal ja Hispaania. Omavaheline sugulus, ühine Vahemere kultuur. Riigid on samas arengu faasis seoses nende suhteliselt hilise majandusliku, poliitilise ja sotsiaalse moderniseerimisega. Lõuna-Euroopa · rudimentaarne heaoluriik. Minimaalne. Nii palju kui on tarvis ja mitte rohkem. · sissetuleku kindlustus ebaühtlaselt kindlustatud grupid · perekesksus ja kirik · universaalne tervishoiu süsteem · väike riigisekkumine · klientelism ja paternalism (valitsus peaks sekkuma, sest et ta teab inimestest endist paremini, mis neile on kasulik) Klientelismi defineeritakse tavaliselt kui mitteametlikku suhet kahe asümmeetrilist
tegutseda nii nagu ta soovib- igaühele tema võimete järgi (Heaven helps those who help themselves- aita ennast ise ja siis aitab sind ka Jumal). Inimesed ise on vastutavad oma heaolu eest. Kõige olulisemaks sotsiaaldarvinistiks on Herbert Spencer. Ta võttis aluseks Charles Darwini evolutsiooniteooria ning rakendas seda ka inimühiskonna kohta. Ühiskond on koht, kus inimesed võitlevad omavahel ellujäämise nimel. Seega ei hoolinud liberaalid kuigivõrd ka sotsiaalhoolekandest ega kõigi ühiskonnaliikmete toimetulekust, olulisimaks pidasid nad tagada riigis inimestele õiguslikud võrdsed võimalused, et igaüks võiks jõuda võimalikult suure heaoluni. Kes aga eluvõitluses alla jäid, olid nõrgemad, kes pididki paratamatult kaotama. Klassikalise liberalismi kõrgaeg oli 19. sajandil. 20. sajandil asendus see sotsiaalliberalismiga. Selle tekkele pani aluse ühiskondlike olude muutumine
väärtushinnangutest lähtuva ühiskonna küsitluse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähtealus ja on alati seotud võimuga. Peale Prantsuse revolutsiooni võeti kasutusele vasak- ja parempoolsus. Parempool: jäigemad, vasakpool: liberaalsemad. 19. saj alguses domineerisid konservatiivne ja liberaalne suund. Konservatiivid esindasid kuningavõimu, tahtsid traditsioonide säilitamist, kaitses privileege, absolutismi. Liberaalid esindasid valgustusaja vaateid. Kodanlus tahtis suuremat võimu saada. Liberaalid esindasid neid. Tööstus kasvas, tööliskord suurenes, nende olukord halvenes, hoolekandesüsteem puudus. 1830ndatel said alguse sotsialistlikud õpetused: konkurentsile ja vabale majandusele (ettevõtlusele) põhinev majandus tekitab liiga suurt ebavõrdsust. Majanduselu tuleks allutada ühiskonna huvidele. Sotsialismi õpetused jagunevad: 1. revolutsioonilised
vastandlikku klassi ja klassivõitlus viib ühiskonda edasi. Kõik on võrdsed (proletariaat, kapitalism). Lenin viis Marxi teooria ellu kommunism pidi olema õiglane ühiskond. Sotsialismi eesmärk oli klasside kaotamine. Lenin moodustas bolsevike partei, kes hakkas plaani ellu viima. Reformide teel tehtavad muudatused on aeglasemad, kuid rahulikumad. 19.sajandi lõpul hakkasid sotsialismi õpetused levima ja said väga populaarseks näiteks Saksamaal ja Inglismaal. Liberaalid pooldasid konstitutsioonilist monarhiat ja vabaturumajandust. Liberaalid hakkasid populaarsust kaotama. Konservatiivid hakkasid ka vabaturumajandust toetama ning muutusid üldse oma vaadetes leebemaks. Kui Inglismaal 1906. aastal loodi tööerakond kaotasid liberaalid senise mõju. Tuntumad ideoloogiad: Liberalism kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Seda ideoloogiat iseloomustab järgmine:
¥vähemuse õiguste austamine ¥põhiseadusel rajanev riigivõim ¥kontroll võimude tegevuse üle ¥valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahavas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama). Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks. Diktatuur tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väikesele grupile. Diktatuure jaotatakse autoritaarseteks ja totaalseteks/totalitaarseteks. Totalitarismi korral määrab võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada.
for the people). Lincolni sõnad rõhutavad kolme olulist joont. Esiteks, rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva heaks tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. 1.1 Otsene ja esindusdemokraatia Otsene ehk vahetu demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat põhiliselt kohalikus omavalitsuses, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Viimastel aastakümnetel on referendumite korraldamine sagenenud, mis näitab, et vahetu demokraatia pole oma rolli tänapäevalgi minetanud.
piiratud arusaam . Euroopas , kus kokku langevad finantsmaj teke , industrialiseerimine loob inim kultuurikonktekstis erandliku olukorra, kus tekib vajadus indiviidi vabaduse üle, see muutub hiljem pol ideoloogia keskseks teemaks. Indiviidi vabadusel on see prbleem , et ükski ideoloogia ei suuda seda nähtust kontrolli all hoida. Nt liberalism , olles selle idee välja öelnud, kaotab peatselt kontrolli mõtte ja tegevuse vabaduse üle. Tekib hulk küsimusi: kas vabadus peab olema kõigile, kes on indiviid, kui suur peab olema indiviidi vabadus üh võrreldes jms. Issah Burlin on teinud vahet negatiivsel ja positiivsel vabadusel. Pos selline vabaduse käsitlus - kui suurt vabadust üh indiviidile lubab . Indiviid on ikkagi üh kontrolli all . Neg- indiviid küsib kui palju on üh õigus minu vabadust piirata?Nägemus olukorrast , kus indiviid kontrollib ühiskonda
- vähemuse õiguste austamine - põhiseadusel rajanev riigivõim - kontroll võimude tegevuse üle - valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama). Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks. Diktatuur tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väikesele grupile. Diktatuure jaotatakse autoritaarseteks ja totaalseteks/totalitaarseteks. Totalitarismi korral määrab võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada.
tunduvalt komplekssem kui teooriad. Inimesed ei käitu tavaliselt nagu programmeeritud robotid ning seepärast jääb alati ruumi üllatusteks. Maailma komplekssus võib olla probleemiks riigiteadustele, seades ühtlasi piirid sellele, mille kohta me saame ja mille kohta me ei peaks arvamust avaldama. Eelistan siiski, et minu prognoosid lükatakse ümber, kui elada maailmas, kus inimeste käitumine on niisama etteaimatav kui aatomid, millest me koosneme. Mõnikord esitatakse politoloogidele küsimusi, millele me kui teadlased peaksime jääma vastuse võlgu. Teadlase vastus küsimusele, milline on hea ühiskond, ei ole õigem kui vastus, mille annab tädi Maali. Mis on hea või halb, õige või vale, peitub vaataja silmades ning tuleks alati olla kahtlev ühiskonnateadlaste suhtes, kes arvavad teadvat, kuidas ideaalne ühiskond välja näeb. Kas ühiskonnas peab olema rohkem või vähem võrdsust? Kas me peame püstitama rohkem Vabadussõja monumente? Kas eesti
revolutsiooni vastukajad". 1790 1. ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, kristlik moraal, rahvuslikud väärtused, mitte mõistuse jõud 2. stabiilne areng, ettevaatlikud reformid 3. rahvus on tähtsam kui üksikisik, kuid kindlasti ei tähenda see võrdsuse kuulutamist. 4. pooldatakse sotsiaalsete vahede alalhoidmist Majandus: kaitseb tööandjat, omanikku, riik sekkugu minimaalselt, proportsionaalsed maksud. Kaitsevad kodumaist, rahvuslikku kapitali, liberaalid on selles osas kosmopoliidid. Tõrjuvad avatud majandusruumi, pooldavad kaitsetolle. Sotsiaalpoliitika: Selle peaksid tagama traditsioonilised kollektiivid (suguvõsa, naabruskond, kirik, seltsid) ja alles siis riik. Valitsemine: põhiülesanne on kodanike füüsiline julgeolek. Seisukohad: Tavad, suhted olgu muutumatud Ühiskonna areng sarnaneb evolutsiooniga Muudatused läbi viia järk-järgult Kord riigis püsigu muutumatuna
annaabi.ee 
