Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Milline on kõige parem ja kõige kehvem veebileht". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
veebileht, veebilehtede, menüü, nupp, kohalduv, paigutus, kehvem, veebilehed, esmamulje, usaldusväärne, aegunud, laeb, nuppude, üleval, teekond, telefonis, halval, kasutajakogemus, heale...........................................................................13 2. Realisatsioon......................................................................................... 14 2.1 Veebisaidi vaadete loomine..............................................................14 2.1.1 Läbivad elemendid.....................................................................14 2.2 Avaleht „Meist“................................................................................. 16 2.3 Veebileht „Huvitavat“.......................................................................17 2.3.1 Vasakpoolne menüüriba.............................................................18 2.4 Veebileht „Galerii“............................................................................ 19 2.5 Veebileht „Trennid“...........................................................................19 2.5.1 Kalender..............................................................................
kordades edukam kasutajavaenulikust keskkonnast. Hea kasutatavus tähendab, et veebilehte on lihtne kasutada ja raske unustada, sest puuduvad loogikavead. Hea kasutatavus on märkamatu, mis tähendab, et inimesed märkavad kasutatavust just siis, kui sellega kaasneb negatiivne kogemus. (nt kui leiad veebilehelt kiiresti vajamineva info ülesse, ei mõtle eriti kasutatavuse peale, samas kui pead vajaminevat infot otsima väga kaua, siis hakkad juba vaikselt mõtlema, et veebileht on halvasti ülesse ehitatud) Kasutajasõbralikkust saab mõõta läbi järgnevate mõõdikute: Intuitiivsus ehk esmakasutamise lihtsus Eesmärgi saavutamise kiirus Meeldejäävus: taaskasutamisel vajalike võtete meeldetuletamise kiirus Vead: kui palju ja millise tõsidusastmega vigu kasutamisel tehakse ja kui kiiresti need lahendatakse Rahulolu: kui meeldivaks peab kasutaja keskkonna kasutamise kogemust
teistele servadele. Tegumiriba vasakus otsas on nupp Start, millele klõpsamine avab stardimenüü. Stardimenüü avamiseks on klaviatuuril tihti Windowsi-logoga erisõrmis. Stardimenüü koosneb kahest paanist. Vasakpoolses paanis on enamkasutatavate programmide nimed, parempoolses paanis tähtsamate kaustade nimed. Kui viid hiirekursori mõnele stardimenüü reale, mille parempoolses servas on nool (nt All Programs), avaneb kohe (ilma hiireklõpsuta) järgmise taseme menüü. Viimase taseme alammenüüs tuleb korralduse andmiseks selle nimel klõpsata. Avaneb valitud aken või käivitub valitud programm. Stardimenüü parempoolses paanis on järgmised korraldused: · My Documents Avab kaustad, millesse on salvestatud sinu poolt koostatud dokumendid. · My Rescent Documents Sisaldab viimati töödeldud dokumentide nimekirja (Home-versioonil seda vaikimisi ei ole), mis võimaldab nendega tööd jätkata. Klõps dokumendi nimel avab dokumendi selle
1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Windowsi töölaud on ekraanil kuvatav tööpiirkond, mis on korraldatud nagu tavaline kirjutuslaud. Töölaualt leiate ikoonid, menüüd ja aknad, mida saate kasutada programmide avamiseks ja toimingute tegemiseks. Windowsi töölaual saate neid liigutada ja ümber paigutada, nendega tegelemist alustada ja lõpetada just nagu tavalisel laual. Menüü Start Üks olulisimaid asju töölaual on menüü Start, mis sisaldab kõike vajalikku Windowsi kasutamise alustamiseks. Siin on mõned toimingud, mida saate Start-menüü abil teha: programmide käivitamine, failide avamine, arvuti taaskäivitamine, arvuti sulgemine. Mõne Start-menüü käsu juures on paremnool. See tähendab, et lisamenüü kaudu saab teha veel valikuid. Liikuge noolega käsule (näiteks Kõik programmid) ja kuvatakse teine menüü.
lehtede loomisel kiirendavad koodi kirjutamist lõpetades alustatud sõnu, kontrollivad jooksvalt süntaksit ning aitavad HTMLi loomisel. Üheks selliseks abivahendiks on Visual Studio. Ehkki palja "rumala" tekstiredaktoriga kirjutamisel on eeliseks lihtsus, siis nt Visual Studio Web Developer Expressiga on lootus ka algajal nõnda läbi saada, et ta paljudesse menüüdesse ära ei upu. Põhivõimalused Lihtsa veebilehestiku loomine HTML keele abil Esimene veebileht Kõige lihtsam veebirakendus koosneb ühest lehest. Veebilehtede levinumaks keeleks on HTML, mida veebilehitsejad mõistavad lugeda ning loetud teksti põhjal kasutajale lehe ette kuvada. Mitmete veebitehnoloogiate (ASP.NET, Java servlet, PHP, Python ...) tulemusena lehitsejasse saadetav tekst on ikkagi ,,puhas" HTML, nii et osava peitmise korral ei pruugi veebisaidi vaatajal kuidagi võimalik olla kindlaks teha, millise tehnoloogia abil vastav lehestik on kokku pandud
0 ja Veeb 2.0-i. Mis on peamised erinevused? Paljud ettevõtjad (näiteks riskikapitalist Joi Ito) on väitnud, et mingit Veeb 1.0 ja 2.0 ei ole olemas. Tegemist on ühe ja sama keskkonnaga ning evolutsioon on igas valdkonnas, nagu looduseski, pidev protsess. Sellele vaatamata võib siiski eristada teatavaid funktsionaalseid ja kontseptuaalseid täiendusi, mida võib lugeda Web 2.0 ajajärgu alguseks: Folksonoomia teke - informatsiooni vaba klassifitseerimine Rikas kasutajakogemus - veebilehed on dünaamilised ning nende toimimist saab külastaja juhtida Külastaja kaasamine - info liikumine on muutunud kahesuunaliseks, külastaja kaasatakse veebisisu loomise protsessi Pikk saba - erinevate spetsiifiliste toodete summaarsed müügimahud on vähemalt sama suured üksikute hitt-toodete omad ning isegi ületavad neid Usaldamine - veebis olevad kaastööd on maailmale avalikud ning valmis taaskasutamiseks
lubaduse andmine, lubaduse täitmine, konkurentsis püsimine, konkurentidest ette jõudmine. (Sihilikult on jäetud välja ―saada tarbija ostma‖ – seda seetõttu, et kaudselt on see igasuguse turundustegevuse eesmärk, kuid blogosfääris tuleb müüki tehes olla väga ettevaatlik.) 23 4.1. Koduleht 4.1.1. Mis on koduleht? Koduleht ehk kodulehekülg ehk veebileht on organisatsiooni kodu internetis – umbes nagu kontor või esinduspood reaalses maailmas. Kodulehekülg on tänapäeval organisatsioonile ja/või kaubamärgile peaaegu kohustuslik – eriti noorema põlvkonna puhul esineb suhtumist “kui sind ei ole internetis, ei ole sind olemas”. Igal juhul lisab kodulehekülg – eriti kui see on hästi teostatud – usaldusväärsust ning garanteerib, et suurem hulk huvilisi ja potentsiaalseid kliente leiab tee
institutsiooni ülesande tõttu suunatud väga laiale ja mitmekesisele kasutajaskonnale ja ei mahu eelnevalt määratletud sihtrühma piiresse. Seetõttu tuleb kultuuriveebi peaeesmärgiks pidada kultuuri levitamist kõikidele kodanikele, soodustades seeläbi nende arengut. Uurida tuleb mitmesuguseid meetodeid (nagu eelnevalt valitud kasutuskeskkond, õige keelevalik jne). Kasutajate vajadused kujutavad endast keerukat kogumit, sealhulgas soovi informatsiooni järele, mis on usaldusväärne, arusaadav, rikkalik ja ajakohane ning mida saab kasutada nii uudishimu rahuldamiseks ja erialaseks arenguks kui ka teadusuuringuteks. Seetõttu tuleb informatsioon koostada ja korrastada nii, et kasutaja juurdepääs sellele oleks võimalikult lihtne. Kvaliteetse veebirakenduse väljatöötamiseks vajalike meetmete hulka loetakse väljuvate infovoogude kooskõlastamist. Kultuuriüksuses on vaja luua mitmesugused
..................................................................................20 Mustri- või täiteefektide rakendamine taustavärvile..................................................................20 Raamid (Äärised) ..................................................................................................................... 20 Lahtrite ühendamine.................................................................................................................21 Sisu paigutus lahtris................................................................................................................. 21 Teksti suunda .......................................................................................................................... 21 Taane....................................................................................................................................... 22 Numbri- ja rahavormingud...........................................................
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil
EUCIP kordamiseks Küsimused ja vastused (kohati kokku pandud variandid ehk õige vastus peitub lauses) EUCIP Core Level sertifikaadi saamiseks. Standardiorganisatsiooni roll hõlmab standartsete protokollide loomist, nii et nende spetsifikatsiooniga kooskõlas olevad seadmed saavad koos töötada. OS-i tegevusi kirjeldavad välisseadmete haldus, mäluhaldus, katkestuste haldus. Millist eesmärki omab konveieri kasutamine (pipelining) kärbitud käsustikuga arvuti (RISC) protsessori arhitektuuris? Konveieriga protsessor täidab mitut operatsiooni korraga. Samal ajal kui operatsiooni i täidetakse loetakse operatsiooni i+1 mälust sisse. Kuidas programmeerijad kasutavad mälu hierarhilist ülesehitust? Muutujaid tuleb hoida võimalikult protsessori tuumale lähedal ja vähem kasutatavad andmed tuleb salvestada alama taseme mälus. Milline lause kirjeldab kõige paremini universaalarvuti arhitektuuri? Juhtseade on ühendatud sisend/v
- url: .* script: main.py login: required Parameetri login väärtus võib seega olla · required - sobib iga sisseloginud kasutaja (vastavalt aplikatsiooni seadetele) · admin - sobivad ainult aplikatsiooni administraatorid Juhul kui sisselogimine pole nõutav, siis tuleb login parameeter ära jätta. Aplikatsiooni administraatoreid saab määrata aplikatsiooni administreerimise lehel (selle avab SDK graafilise liidese nupp ,,Dashboard") ,,Developers" alamlehelt. Aplikatsiooni looja on automaatselt ka aplikatsiooni administraator. 13 / 55 Google App Engine Andris Reinman Perioodilised tööd Google App Engine võimaldab seada perioodilisi töid (cron), mis käivitavad etteantud programmi ettemääratud intervalli järel
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT Ekspertsüsteem erialase spetsialiseerumise valimiseks Projekt / iseseisev töö aines 'Ekspertsüsteemid projekt' (IDX5702) Koostaja: Eero Ringmäe Õpperühm: LAP62 Matrikli nr: 010636 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi TALLINN 2004 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus........................................................................................................4 1.1 Lähteolukord ja ülesande püstitus................................................................ 4 1.2 Nõudmised......................
ehk pikslitest (raster). Pikslite arv horisontaalselt ja vertikaalselt määravad ära pildi suuruse. Näiteks 800x600, 1152x864 jne. 4 Pildi suurusega on tihedalt seotud pildi resolutsioon, mida mõõdetakse pikslit tolli kohta (dpi, dots per inch). See tähendab, et ühes tollis on nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt vastav arv piksleid. Levinumad resolutsioonid on 72ppi - veebilehed 300-350ppi - trükised (Kõik fotod pärinevad veebilehelt www.morguefile.com) Igal pikslil on oma väärtus ning on eraldi töödeldav. Kui anda ühele pikslile ainult väärtused must ja valge ehk 0 ja 1 on tegemist 1 bitise pildiga. Ja seda mitu bitti ühe piksli kohta salvestatakse nimetame värvussügavuseks (color depth, bit depth). 8 bitise pildiga saame juba ühele pikslile määrata 256 värvi, 16 bitisele 65 536 värvi jne.
· raamatu struktuur ja tunnused o Kirjutusmaterjal o Graafiline salvestis mingis märgisüsteemis (kui on tühi, pole justkui raamat) o Sisu sõnum o Otstarve e. funktsioon (iga raamat on millegi jaoks) · Põhifunktsioonid V. Dubrovolski ja Clifford A. Lynch - traditsiooniline raamat on püsiv, stabiilne, kuid elektroonilise raamatu sisu võib muutuda uued andmed, uuendused, teatemeteosed nt, häkkerid äkki pole usaldusväärne. Samuti puudub ka kunstiline kujundus. Raamatu traditsioonilisus: · Köide - (Mesopotaamias pandi väärtuslikud raamatud puust kasti, muja ka pärgamendist kaante vahele) · Materjalid - paber, loomanahad (tänapäeval saab tellida nahast kaasi vm, ka pärgament on kasutusel) · Formaat · Teksti paigutus (ristkülikukujuline, mitu veergu) · Paginatsioon e. lehekülgede numereerimine · Tiitelleht 50
Nimed võivad sisaldada suur- ja väiketähti, mille vahel tehakse vahet, tühikuid, eesti eritähti ja kirjavahemärke · uute Plug and Play (ühenda ja mängi) seadmete tugi, st nende automaatne paigaldamine (installeerimine) ja konfigureerimine · uuendatud kasutajaliides, mis teeb ligipääsu paljudele arvuti ressurssidele palju kergemaks Start-nupu kaudu · ühe hiireklõpsuga käivitatavad toimingud (keskmine nupp või rullik asendab topeltklõpsu, parempoolne avab hüpikmenüüd) · täiustatud failihaldur Windows Explorer · sisseehitatud NetWare ja muu arvutivõrkude (Interneti) tugi lisanduvad 32-bitised täiendused · kontoripaketi Office kasutamine (erinevad programmid) UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 1970. aastate alguses Bell Labsis ja millel on mitu versiooni. Omadusi:
interneti turvalisus seatakse esimeseks. 50 miljonit hosti 2007: 500 miljonit hosti, videokõned jms. P2P rakendused: BitTorrent (File sharing), Skype (VoIP), rakendused nagu YouTube jms, traadita ühenduse kiire areng. 2009: „Pilve“ tehnoloogia. 12. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt Laias laastus nõuavad rakendused võrkudelt kolme: 1) Usaldusväärne andmeedastus – andmete kadu võib olla suurem või väiksem sõltuvalt rakendusest, häirimata seejuures rakenduse tööd. Mõni rakendus on andmete kao suhtes tolerantsem kui teine. Näiteks tarkvara ei tööta, kui 1 bitt on kadunud või vigane, aga laulu või live videot saab ikka kmängida normaalselt kui 1 sekund on vahelt puudu.
serveri TCP protokolli osaga. Serveripoolne TCP protokolli osa võtab selle ühenduse vastu ja aktsepteerib seda, kui tal on vabu ressursse ja siis saadetakse edaspidi päringud serverisse. Server ei pea midagi meeles ehk HTTP on olekut mitte säilitav protokoll. Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP päringu objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP vastuse objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud veebileht koosneb. HTTP protokoll võib olla kahte tüüpi: 1) iga objekti kohta luuakse TCP ühendus 2) ühe ühenduse kaudu saadetakse mitu objekti korraga. HTTP seanssi kirjeldus: Meil on vaja kätte saada veebilehelt kindel objekt. Kõigepealt pöördutakse nimeserverisse ja saadakse kätte IP aadress. Pärast seda luuakse TCP ühendus kindla serveriga läbi pordi 80. Kui teisel osapoolel on vabu resursse olemas, siis teine osapool aktsepteerib selle ühenduse
töökaaslaste jt. suhtes). Sellisel juhul me vaatame, aga ei näe, kuuleme aga ei kuule. Lahkumismulje efekt on seotud lahkumisrituaaliga. Meeldiv lahkumismulje loob aluse järgmiseks meeldivaks suhtlemiseks Mittekongruentne on suhtlemine, kus sõnad ja mitteverbaalne teade ei ole kooskõlas Objektiivne konflikt ehk eriarvamused selles, kuidas jaotada (näiteks: tulemused, numbrid, levik, liigitus, asustus, paigutus, kokkulepe. Sagedasem lahendus on kompromiss. 3 Protsessikeskne tegevuste keskne Retsipient on kommunikatsiooniprotsessis info vastuvõtja Roll on käitumisviis, mida oodatakse mingis staatuses olevalt inimeselt (müüja, teenindaja, administraator, taksojuht, giid, ettekandja, ema, õpilane jne.).
Töö vormistus Kas töö leheküljed on nummerdatud? (aga lisal?) Kas peatükid on nummerdatud? Ega ükski pealkiri ei ole jäänud lehekülje lõppu? Kas tekst on liigendatud paraja pikkusega lõikudeks? Kas tsitaadid ja refereeringud on korrektselt viidatud? Kas iga tekstisisene viide kajastub ka kirjanduse loetelus? Kas viited on täpsed? Kas kirjanduse loetelus olevad materjalid on kõik ka tekstisiseste viidetena leitavad? Kas teksti paigutus arvestab köitmisvaruga? 3. Uurimistöö juhendaja ülesanded ja tagasiside · Leidke õpilasega kohtumiseks piisavalt aega! · Lugege õpilase tehtud töö alati enne kohtumist läbi! · Kirjutage teksti sisse/kõrvale oma märkmeid, arutlege neid õpilasega! · Ilmutage õpilase valitud teema vastu huvi! Töö juhendaja ülesanne on aidata piiritleda töö mahtu, aidata õpilast jõukohase lugemismaterjali leidmisel ning loetud materjali tõlgendamisel
1. Üldine kommunikatsioonimudel Sõnumi allikas->saatja(allikast info)->edastussüsteem->vastuvõtja->sihtjaam [üheks näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi saadetud signaal s(t))->edastussüsteem(saadud signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))- >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine • Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas) • Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kont
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduva
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.............................................................................................................
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide
teadmise ja subjektiivse arvamise vahel kipub mõnikord meelest minema: • Mida see sõna tähendab? • Mis on selle sõna vaste teises keeles? • Kuidas seda defineerida? • Kuidas seda tõlkida? • Kas eesti keeles saab nii öelda? • Kas seda sõna tohib eesti keeles kasutada? • Milline on selle eriala mõistesüsteem? • Kumb pakutud terminivariantidest on parem? • Kas see on usaldusväärne sõnastik? • Kas tõlkija käitus selles olukorras õigesti? 10 Sissejuhatus • Milline on tööjaotus kirjutaja ja toimetaja vahel? • Kes on selle teksti autor? 1.1 Raamatu struktuur Esimeses peatükis kirjeldame täpsemalt fikseeritud koodi mudelit, selle järeldusi ja puudusi ning nendega toimetuleku meetodeid. Ühe meetodina tutvustame keelenähtuste mõistmise viisi, mis tekstide
Inimesed eelistavad kasutada erinevaid tajumehhanisme, kuid on olemas loetelu mehhanismidest, mida eelistatakse. 7% KEHA HÄÄL SÕNAD 38% 55% Joon. 6. Erinevate tajuobjektide osakaal esmamulje kujunemisel Kõigepealt aga tajuefektidest kui mehhanismide alaliigist. Tajuefektid toimivad alati ja lähtuvad eelkõige mitteverbaalsete suhtlemisvahendite tajust. Seega kõik see, mis jääb järele peale sõnu, mõjutab olulisel määral seda, kuidas meid tajutakse. Esmamulje efekt kujuneb välja umbes 30 sekundi jooksul märkamisest ja mõjutab kogu järgnevat suhtlemist. Esineb vaid nn. tutvumisstaadiumis. Esmamulje kujunemisel ühest firmast mängib
33. Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. 34. Mis on õigussüsteem? 16 Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. 35. Mis on õigusperekond? Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. 36. Kuidas iseloomustatakse romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda? Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekonda iseloomustab eelkõige asjaolu,
Tee lõppkokkuvõte Soovi kliendile midagi head Enne jutu alustamist küsida: kas saate minuga rääkida Telefoni suhtluse puhul on samuti oluline, et pakuksite vabatahtlikult oma abi! Kes juhib telefonivestlust kas klient või teenindaja 17. Teenindussuhtlus (Peamised suhtlemiskanalid ja tehnikad) Kuidas muuta indiviidikeskset käitumist isiksusekeskseks: Kliendile soodsa esmamulje jätmine Meeldivaks suhltemiseks sobivad suulised ja mitteverbaalsed väljendusvahendid Kuulamine on oluline Sobival ajal sobivad küsimused Peamiste suhtlemistakistuste ületamine Öelda tuleb alati seda, mida Te saate kliendi jaoks teha, mitte aga seda, mida Te ei saaa kliendi jaoks teha! Kasutada tuleb väljendeid, mis rõhutavad kliendi tähtsust: nagu te soovisite, teie jaoks alati jne Rääkige selgesti ja mitte väga kiiresti
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sise
annaabi.ee 
