tema poolt asustatud maa tundmist. · Eestimaa Kirjanduslik Ühing- loodi 1842 Tallinnas, estofiilne suurorganisaktsioon. · ,,maa sool" rahvakoolide õpetajad, kellest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises. RAHVUSLIKU LIIKUMISE EELDUSED JA SIHID. · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus- koolihariduse levik jms. · Rahvusliku ideede levik-> rahvakooliõpetajad. · Rahvusliku Liikumise eesmärgid emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omansamise soodustamine. RAHVUSLIKU LIIKUMISE ALGUS. · ,,eeslane olla on uhke ja hää" · Eestlaseks jäämine- maarahva eetiline kohustus. · Rahvusliku liikumise keskused 1860.aastatel Tartu, Peterburi ja Viljandimaa. Eestvedajad: - Tartus Johann Voldemar Jannsen. Hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees.
Eesti alal rahvusliku liikumise eeldused, eesmärgid, juhid, seltsiliikumine. Tekkisid vabatalupojad, kes ei olnud enam pärisorjad. Hakkas kujunema eesti rahvus. Sellega hakkas Eesti ala majanduslik arenemine, tekkisid Eesti haritlaskonnad, kooliharidus levis, kohalik põliselanikkond hakkas omaalgatuslikult oraganiseeruma, kommunikatsioonivõrk avardus ning rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Olulist rolli hakkasid etendama rahvakooliõpetajad. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse
Nende eesmärkide täitmine pidi kaasa aitama euroopaliku kirjakultuuri juurdumisele varasema talurahvakultuuri asemele. Vaja oli ka välja arendada oma eliitkultuur, mis oleks saksa kultuuri mõju vähendanud ning takistanud eestlaste saksastumist. Seega oli esmaseks sihiks eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid, nt autonoomia taotlemine, tõusid päevakorrale alles sajandivahetusel. Rahvuslike ideede levikule aitas kaasa seltsiliikumine. Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslaste ühenduste eeskujul, osaliselt ka nende toel. Eestlased maal ja linnas lootsid seltsidesse ühinedes ,,olla nagu sakslased". Seetõttuolid esimesed eestlaste seltsid ka nõus saksa kõrgkihtide hooldusega. Selline baltisakslaste eeskoste all olev selts oli näiteks 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal Tallinnas tegutsema hakanud Estonia. Pärast seda lisandus nii mõnigi Eesti jaoks oluline selts, nagu näiteks Eesti Põllumeeste
Ametlikuks riigiusuks Vene usk. Popiks muutus Vennaste koguduste liikumine-u50000 liiget. Saj.keskel hakkas Järvamaal ja Harjumaal levima Maltsveti liikumine, rajajaks Juhan Leinberg-rahva päästmine raskest maj. olukorrast usu kaudu. Baltisaksa kultuurielu-keskuseks Tartu-seotud ülikooli taasavamisega. Asutati joonistuskool. Raadi mõis kujunes ülikooli kõrval kunstielu keskuseks, kus käis kohal tollane vaimueliit. Tallinnas edendasid kunstielu Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Seltsiliikumine hõlmas teadusseltse kui ka üliõpilaskorporatsioone (üle50 seltsi). Arhitektuuris valitses klassitsis(mõisad, postijaamad, kõrtsihooned). Kirjanduses-enamik teoseid käsitles kohalikke olusid ning levik ei ületanud Baltikumi piire. Estofiilid-Baltisakslastest Eesti huvilised.uurisid keelte kultuuri, andsid välja ilukirjandust, ajalehti, kooliraamatuid ja avasid teaduslikke seltse. Nende tegevuse tulemusena seati sisse Eesti keele lektori koht Tartu Ülikoolis. Nendega liitusid
siseministriga. Kuberneriga koos töötas asekuberner ning kuberneri kõrvale võidi määrata ka sõjakuberner. Olulisemad asutused kubermangus: kubermanguvalitsus (juhti kubermang, tegeldi kubermangu igapäevase juhtimisega), kroonupalat (juhtis asekuberner, tegeldi majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega korjati makse ning märgiti neid ka üles. Hankis ka riigile toiduained ja materjale), hoolekandevalitsus (tegelesid rahvahariduse, arstiabi, heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega) ja politseivalitsus. 1811.a kohalikud sõjaväekomandodest tehti sisekaitseüksused nende ülesandeks oli korra kaitsmine, vastupanuilmingute mahasurumine. Samuti ka kontroll nekrutivärbamise üle ning nekrutite esialgne väljaõpetamine. Baltisakslaste positsioon Vene impeeriumis Peeter I oli väga huvitatud baltisakslaste kaasamisest Vene impeeriumi teenistusse sõjanduses, riigivalitsemises, majanduses ja diplomaatias. 18
huvi teiste rahvaste kultuuri vastu, vabadusliikumised, rahvaste poliitilise ühendamise taotlemine. Eeldused Eesti tasandil: pärisorjuse kaotamine, talude päriseksostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine, rahvusliku eneseteadvuse tõus, mõisnike eeskostest vabanemine, rahva haridustaseme kasv ja kommunikatsioonivõrgu avardumine rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Esmased eesmärgid: · emakeelse rahvahariduse edendamine, · rahva kultuuriharrastuste toetamine, · üldise silmaringi laiendamine, · kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvuslike ideede levitamisel mängisid olulist rolli rahvakooliõpetajad ja erinevad seltsid. Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse (Õpetatud Eesti Selts; Eestimaa Kirjanduslik Ühing)
Postimehele;propageerides karskusideid, astus välja usuõpetuse vastu, nõudis haridusolude parandamist. Hurt- õppind usuteaduskonnas; tegeles rahvusliku ärkamisega; huvitus filoloogiast; tuntud kõnemees; Otepää kirikuõpetaja. Jannsen- rahvusliku liikumise eestvedaja, postipapa, ajaleht Eesti Postimees, asutas Perno Postimees, käster, laulupeo korraldaja. I laulupidu/vanemuine- vanemuine-tartus 1865; laulupidu 1869, eestvedaja vanemuine ja Jannsen, eesmärk tekitada ühtekuuluvustunne,laulukooride asustamine.Tulemus pandi alus üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamise traditsioonile, laulupeo traditsioon. Lahkhelid liikumises- Hurda ja Jakobson poliitilised vastased. Venestamine- Algus: Aleksander III 1883.a. Eesti valitsemiskorraldus:üleminek vene keelde, talurahvaasjade komissarid. Koolikorraldus: vene keel igas koolis. TÜ-Jurjevi ülikool. Kirikuelu: toetati õigeusukirkiku tegevust;
vabanemine (vallareform 1866). Rahva haridustaseme kasv (koolid), kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjad, 1870 esimene raudtee inimesed külastasid üksteist, tööstuslik pööre) - rahvakultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusvahelisel tasandil. Suur Prantsuse revolutsioon (1788-99) tõi kaasa demokraatia laienemise, huvi teiste rahvaste kultuuride vastu, vabadusliikumised, Rahvuste poliitilise ühendamise taotlemise. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Pärit Pärnust, Vändrast. Sai vändra kiriku köstriks. Pani alguse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele 1857 a Perno Postimees ( lihtne, petlik ja rahvapärane jutustamisviis). Õhutas eestlasi talu päriseks ostma, andis õpetusi põllupidajale, kirjutas hariduse vajalikkusest
1. Millised positiivsed tagajärjed olid Balti erikorrast eestlaste jaoks? Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga ja tagas kiirema arengu võrreldes Venemaa sisekubermangudega. 2. Miks vene valitsus suhtus Balti erikorda soosivalt? Vene võimule oli tähtis baltisaksa aadli toetus, sest Venemaa ei võinud kindel olla oma vallutuste püsivuses. Poolehoiu võitmiseks alustati mõisate tagasiandmisega endistele omanikele. 3.Milliseid koormisi pidid talupojad kandma mõisa, riigi, kogukonna ja kiriku ees? Mõisa ees teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatöödeks. Arvestati rakmepäevades (mõisa põllule mindi veoloomade ja inventariga) ning jalapäevades. Lisandusid naturaalandamid, rahamaksud mõisa heaks. Riigi ees pearaha maksmine, nekrutiandmine (sellest
märgatava tihenemise. Just koolmeistritest ja vallasekretäridest kujunes välja rahvuslikku liikumist algatanud jõud. "Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani" Rahvuslik ärkamisaeg ja venestusaeg M. Laar Tallinn "Koolibri" 1992 2. Eesti rahvusliku liikumise eesmärgid Kui kõnelda eesti rahvusliku liikumise eesmäkidestüldises planis, siis oli selleks kõigepealt uue rahvuse kui kultuurilise terviku väljaarendamine: emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste ning emakeelel etuginevate kultuuriinstutsioonide loomine, rahva silmaringi laiendamine, kutseoskuste jne arendamine, euroopaliku rahvakultuuri loomine talurahvakultuuri asemele. Teisalt oli üheks põhieesmärgiks eesti oma eliitkultuuri väljaarendamine sest miks oleks pidanud siinmail domineerima saksa kultuur? Rahvusliku liikumise eesmärgik oli ka uue, modernsele ühiskonnale omase struktuuri väljaarendamine
üliõpilased rajasid 1870. aastal oma Eesti Üliõpilaste Seltsi, mille värvid sinine, must ja valge said peagi rahvusvärvideks ja on seda tänapäevalgi. Üliõpilased etendasid suurt rolli ka vabadussõjas vabatahtlikena. Rahvakooliõpetajaid valmistati ette seminarides. Neist tuntuim töötas Janis Cimze juhatusel Valgas, seal said ettevalmistuse nii Eesti kui ka Läti koolmestrid. Kahjuks suleti seminar peale Cimze surma. Rahvusliku liikumise algusaastatel etendas rahva elu edendamisel kehtiva korra raames suurt rolli Johann Voldemar Jannsen. Ta sündis 16.05.1819. aastal Vana-Vändras ja õppis köstri- ja kihelkonna algkoolis. Ta töötas kantrina, köstrina, koolmeistrina, vallakooli õpetajana ja hiljem ajakirjaniku ning nädalalehe "Perno Postimees" juhatajana. Selle ajalehe asutades pani ta aluse pidevale Eesti ajakirjandusele. Tänu oma oskusele lugejatega kontakti leida omasid ta ajalehed olulist rolli rahva silmaringi avardamises. 1863
kirjandust ja ajalugu. · Kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid, kus 2-3 a jooksul anti teadmisi eelkõige matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast. · Linnakoolide alamastme moodustasid elementaarkoolid , kus õpetati lugemist, kirjuramist ja arvutamist. · Talurahva haridus algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonakool. ( Talurahvaseadus pani aluse kindlamale koolikorraldusele.) · Rahvahariduse lünklikust püüti korvata pühapäeva- ja paranduskoolidega ning rändõpetajate tegevusega. ( Põhja Eestis) · Õpetajaid valmistati ette Tartus elementaarkooliõpetajate seminaris. Sajandi keskpaiaks õpetati vallakoolmeistreid juba viies seminaris. · 19.sajandi keskel hakkati üleminema kohustuslikule koolisundusele. Kirjasõna 19.sajandil: · 19.saj algusel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus. · Peamiseks levitajaks olid kalendrid.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9 3.1. 19. sajandil. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9 3.1.1. Aleksandrikool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 3.1.2. Suurpalvekiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 3.1.3."Vanemuine" ja "Estonia" ning esimene laulupidu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 3.1.4. Tekkinud seltsid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10 3.1.5.Suurmärgukiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10 3.2 20. sajandil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11 3.2.1. Tartu liberaalid ja Tallinna radikaalid. . . .
Ärkamisaeg ja äratajad Ärkamisaja mõju eesti rahvusluse ja riigi tekkele Rahvuslik ärkamine 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga, mis valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest. 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu diktee
Keila Gümnaasium EESTI ÄRKAMISAEG Referaat Keila 2009 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Rahvuslik Ärkamine ja Venestamine 3. Tähtsamad tegelased 3.1. Johann Voldemar Jannsen 3.2. Carl Robert Jakobson 3.3. Jakob Hurt 4. Laulupidu 5. Rahvuslik liikumine ja rahvusromantism Eesti kirjuanduses 6. Kokkuvõte 1 Sissejuhatus Eestis algas 19.sajandi keskpaigas Rahvuslik ärkamine. Ärkamisaeg on ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Sellele olid eelduseks mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine.
Elitaarne - kirjanikud, kunstnikut jt tippharitlased Fichte, Goethe, Herder, Schiller, (rahvusliku eliidi kujunemine) Haritlaste liikumine tudengid, kooliõpetajad Jena ülikool, ülesaksamaaline üliõpilasliit (must-puna- kuldne) 1818 Seltsiliikumine peamiselt kultuuriline, mis haaras masse Meestelaulu seltsid, 1845 I saksa laulupidu, Haydn nii elukutse kui tegevusalade järgi rahvuslik ,,Saksamaa, Saksamaa üle kõige" Poliitiline liikumine erakondade loomine, esiplaanil 1834 Saksa Tolliliit, 1832 Hambachi peol nõutakse võitlus rahvahariduse edendamise eest rahvusriiki Rahvusriigi loomine Saksamaa ühendamine 1871 2. Saksamaa ühendamine a) Saksamaa ühendamise 2 teed:
mitu näidendit kirjutas. 1880ndatel lisandub kirjandusse väga palju uusi nimesid ning ajapikku hakkab süvenema realistlik ajajärk. Rahvusmuusika tekib seoses laulukooride arenguga. Laulupeoks ettevalmistusel loodi esimesed isamaalised laulud. Kuni sajandi lõpuni toimub areng koorilaulu tasemel. Kui vahepeal hakkas peale tungima venestus, siis 1890ndatel algas nn rahvusliikumise renessanss, mis kulmineerus 1905. aasta revolutsiooniga. Sellel perioodil hakkas tekkima karskusseltse, laulukooride ja muusikaorkestrite arv tõusis. Pärast pikemat vaheaega korraldati K. A. Hermanni eestvedamisel 1891. 10 aastal Tartus laulupidu. Olulist rolli hakkasid mängima Eesti Üliõpilaste Seltsi ümber koondunud haritlased. Kokkuvõte. Ärkamisaegne rahvusliikumine põhines talurahva aadlivastasusel ning talurahval oli
Tartu linn nimetati Jurjeviks ja ülikool Jurjevi ülikooliks. 19. saj lõpul suleti Eesti Aleksandrikooli Peakomitee ja Eesti Kirjameeste Selts. Tsensuur muutus eriti rangeks. Usu vahetamisega lubati maad anda, kuid seda ei tehtud. Eestlaste jaoks tähendas see suurt pettust Vene riigivõimus. Rahvusliku liikumise hoog rauges, maad võtsid pessimism ja loidus, mida süvendas völja ja lina hindade langusest tekkinud majanduskriis. Poliitilisele survele vaatamata muutus seltsiliikumine 1890.aastail massiliseks, see oli ainuke viis koos käia ja rahvuslust edendada. Eesti rahvusluse ülemaailiseks keskuseks sai Eesti Üliõpilaste Selts (1883). Tervikuna kukkus eestlaste venestamise plaan läbi, sest nende omakultuuriline identiteet oli juba küllalt tugev. Saksa kultuuri pikaajalist mõju ei suutnud lühiajaline venestamine välja tõrjuda ning Balti provitside saksapärane ilme jäi püsima edaspidigi. Industrialiseerimine Eesti majandust 19
rahvalaulude ja -kommete põlistamist. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte "Eesti Postimees", mille sisu oli sarnane "Perno Postimehega". Aja jooksul jäid tema seisukohad aga enamiku rahvuslaste arvates liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt Carl Robert Jakobsonile, aga ka Jakob Hurdale. Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865
Sageli ei suutnud peremehed oma talu välja osta ja pidid lahkuma oma esivanemate kodust ja loovutama võõrastele põllud. Talude väljaostuga käis kaasa talude kruntimine, st maad koondati terviklikesse kruntidesse, ribapõllud ja küla ühiskarjamaad kaotati. 3.Rahvusliku liikumise algus mõiste, rahvusliku liikumise põhjused, algus. K. J. Peterson. Tartu Ülikool. Estofiilid. Talurahvakoolid. -Rahvusliku liikumise käigus tekkis rahval eneseteadvus ja enesetunnetus. See oli organiseeritud tegevus rahvuse eneseteadvuse ja enesemääramise äratamiseks. Põhjuseid oli mitu: romantismi levik filosoofias ja kirjanduses ja kunstis, valgustusideed. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõjad tõid kaasa rahva eneseteadvuse tõusu paljudes maades. Rahvusliku eneseteadvuse kujunemisel oli tähtis roll talupoja maailma avardumisel ( pärast pärisorjuse kaotamist). Hakkasid arenema teedevõrk ja postijaamade süsteem. *K.J
Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Rahvuslik liikumine 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega päris-orjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik eestlasi oma liitlasteks teha, sakslastest lahti saada ja asendada saksa ülemvõim vene omaga. 1840-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. 1864 - Adam Peterson (talupoeg) ja Johann Köler ( kunstnik Peterburis) alustavad palvekirjade kampaaniat. Sügisel saadeti delegatsioon Peterburi. Palvekirjas sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu, ihunuhtluse kaotamist, eesti keele tarvitamist k
aladelt kaugemale Poola eesotsas oli Bathory Rahva küüditamine Venemaale Poola eesotsas oli August Tugev Ei kujunenud koalitsiooni Kujunes koalitsoon Rootsi vastu Balti erikorra kehtestamise põhjused ja tunnused; Sooviti tagada balti aadli lojaalsust Vene riigivõimule. Fikseeriti Uusikaupunki rahuga. Balti erikord andis siinsetele aladele teiste Venemaa provintsidega võrreldes eriseisundi. Soodsad tingimused. Jäi kehtima senine: maksukorraldus ja seadused luteri usk saksakeelne asjaajamine tollipiir teiste kubermangudega Lisaks ei kehtestatud pearahamaksu ega nekrutikohustust( sõjateenistuse kohustus). Kindralkubernerid ( kubermangu kõrgeim ametnik) olid mittevenelased. Kindralkubernerid ei viibinud tihti kohapeal ning nendeasemel ajas asju valitsusnõunik. Säilis Rootsi aegne
Pidu algab ühise rongkäiguga Vabaduse väljakult Lauluväljakule. Seejärel toimub lauluväljakul kontsert kuni 25 000 lauljaga, kes laulavad ligi 100 000 kuulajale. Rahvariietes kuni kaheksa tuhat tantsijat esitavad tantsulise vaatemängu spordistaadionil. Pidu toimub tavaliselt juulikuu esimesel nädalavahetusel, kuid osalejad harjutavad kohapeal ühist esinemist terve eelneva nädala.(3) Aastast 2003 kuulub eestlaste laulupidu UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja ja lisaks iga viie aasta järel toimuvatele üld- ja noortelaulupidudele toimub suviti pea igas maakonnas mõni tore kohalik laulupidu.( 3) 1. Üldlaulupidude ajalugu Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle
Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat,hoolekandevalitsus ja politseivalitsus. Kuberneri juhitud kubermanguvalitsus tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat, mida juhtis viitsekuberner, oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile. Selle esmaseks ülesandeks oli maksude kogumine ja nende üle arvstuse pidamine. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. Nende alluvusse kuulusid ka poolenisti vangla tüüpi asutused kerjuste ja problemaatiliste laste tarvis. Kubermanguvalitsus. Kroonupalat. Hoolekandevalitsus. Politseivalitsus. Filippo Paulucci- oli Itaalia päritolu Austria sõjaväelane 18071830 Venemaa teenistuses. 18121829 Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner ja 18171829 lisaks ka Eestimaa kindralkuberner
Rahvuslik liikumine: Palvekirjade aktsioon. -1840-1850.aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse, mis jäi püsima veel järgnevatel aastakümnetel. -Eriti suuri lootusi seati keiser Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. -1864.alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva -Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. -9.novembril 1864.a. õnnestus delegatsioonil Tsarskoje Selos tsaariga kokku saada. Uus vallaseadus -1866.kehtestati uus vallaseadus -Uue seaduse järgi moodustasid kõik taluperemehed(ka talurentnikud) ning kümnendik maatameestest valla täiskogu. -Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast ( käsitöölised, mõisatöölised ja sulased ning täiskasvanud perepojad, kel talu oli veel is
astronoom W.Struve, füüsik M.H.Jacobi, embrüoloogia rajaja K.E.v.Baer. Tartu ülikooli juures tegutses kümmekond aastat Professorite Instituut, mis valmistas ette õppejõude teistele Venemaa kõrgkoolidele. Baltisaksa kultuur Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu. Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A.Hunniust. Estofiilid ja esimesed eesti haritlased Estofiilid olid baltisakslastest eestihuvilised. Estofiilide hulka kuulusid ka esimesed eesti haritlased( Kreutzwald, Faehlmann) Faehlmanni algatusel loodi 1838 Tartus Õpetatud Eesti Selts. 1842 loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende
eesmärgiks „edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist“. 24. Rahvusliku liikumise eeldused ja eesmärgid. – Eelduseks oli Eesti ala majanduslik arenemine ,eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates- rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärk oli esialgu õiguslik ja kultuuriline võrdsus saksa ülemkihtidega; emakeelse rahvahariduse edendamine; rahva kultuuriharrastuse toetamine; üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvusliku liikumise seos Euroopas toimuvaga. – Nende eesmärkide täitmine pidi kaasa aitama euroopaliku kirjakultuuri juurdumisele varasema talurahvakultuuri asemele. 25. J. V. Jannsen ja tema tegevus. – ajaleht Eesti Postimees, rahvusliikumise eestvedaja Tartus (1864) , mänguselts Vanemuine 26. L. Koidula ja tema tegevus
laulu-ja mänguseltsi Estonia. Kuigi seltsi esimesed protokollid kirjutati saksa keeles ja oli hetki, kus õllejoomine ning kaardimäng pidid venestamise õhkkonnas peaaegu lämmatama rahvusliku kultuuritegemise kõrged sihid, jõudis möödunud sajandi algusaastatel kätte see periood, mil Estonia Seltsi juhatuse liikmeteks said nii Konstantin Päts, Jüri Vilms kui Konstantin Konik. Kultuur ja poliitika hakkasid vaatama samasse suunda. 1906.a. pandi esmajoones Paul Pinna ja Theodor Altermanni toel käima kutseline teater "Estonia" ning samal ajal koos teiste Tallinna seltsidega hakkas Estonia Selts aktiivselt tegutsema uue teatri- ja kontserdimaja ehitamisega. Selle pidulik avamine toimus 24. augustil 1913.aastal. Estonia kontserdisaalis tuli 1919.a. kokku Eesti Asutav Kogu. Koos paljude teiste eestimeelsete organisatsioonidega sulges Nõukogude võim ka Estonia Seltsi. Oma tegevust alustati uuesti 27. märtsil 1990.aastal. Kuigi tänapäeval ei pea Estonia
paranenud; selle põhjused olid: a) Talude rendilepingud olid piiranguteta. b) Rentnikest taluperemeestel puudus kindlustunne ja motivatsioon talu arendamisel (rendilepingut ei pruugitud pikendada ning mõisnik võis talupoja renditalust välja tõsta). c) 1840 puhkes teraviljaikaldus ja näljahäda (oli viimane suurem näljahäda Eestis!). d) Tekkima hakkas maapuudus seoses rahvaarvu kiire kasvuga (18.sajandi lõpul oli Eestis umbes 0,5 miljonit, 1881.aastal 880tuhat inimest). Talupojad väljendasid oma meeleheidet halveneva olukorra vastu kolmel viisil. Ülesanne: Täitke õpiku §31-32 abil tabel erinevate talurahva käärimisvormide kohta 19.sajandil. Seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid:
Rahvuslik liikumise algus Eestis. 1) Rahvusliku liikumise mõiste, etapid · Rahvuslik liikumine periood, kus rahvast saab rahvus ehk periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv ja oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega. Etapid: · Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased, s.o eliidi liikumine · Seltsiliikumine haaras masse nii elukutse (nt käsitöölised) kui ka tegevusalade (nt laulukoorid) järgi · Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine · Võitlus oma riigi eest liikumise kõrgeim etapp 2) Rahvusliku liikumise eeldused · Talurahva vabastamine pärisorjusest kindlustunne kasvas · Omavalitsuste teke · Esimeste haritlaste tegevus · Koolivõrgu tihenemine
12. F. R. Kreutzwaldi tegevus. ,,Kalevipoeg" 1857-61 koostab eepose Kalevipoeg lugude põhjal. 13. J. V. Jannsen ning tema tegevus. 1857 ajalehe ,,Perno Postimees" loomine. ,,Perno Postimehe" tähtsus ja tähendus miks peetakse just seda rahvusliku liikumise kõrgaja alguseks? Olulisemad sündmused tema elus kolimine Tartusse 1864 ja ,,Eesti Postimehe" loomine, 1865 laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" loomine, I laulupidu 1869, selle tähtsus. Tänu Perno Postimehele jõudis äratusliikumine ka massidesse. Laulupeo eesmärk oli tugevdada eestlaste ühtsustunnet, pakkuda rahvuslikele tegelastele võimalusi uute sidemete sõlmimiseks. 14. Jannseni vaated. Jannsen kui ,,Postipapa". ,,Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte, et eestlased oleme!" Jannsen rõhutas, et eestlased on teiste rahvastega samaväärsed ja võttis maarahva asemel kasutusele sõna eeslased. Oli äratusliikumise juht.
......... 11 2 Eellugu Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega algusest peale seotud laulupidudega. Eestlased nimetavad end sageli "laulvaks rahvaks" see väljend on üks meie rahvusliku identiteedi väljendusi, mis on eestlasi ühendanud võitluses rahvusliku iseseisvuse eest nii 20
Ajaloo konspekt (14.03.2008) rahvuslik liikumine ei ole alati olnud ühiskonnas.rahvus samuti pole alati eksisteerinud esimene vorm sugukond, omavahel suguluses olevad inimesed / hõim kindel territoorium, keel (hõimukultuur) -> ühinevad rahvaks muinasaja lõpuaegadel. Hõimukultuuri alusel. Rahval keel, rahvakultuur. Edasi üks periood rahvus; erineb rahvast: eneseteadvus (võib olla teadlik või ebateadlik) inimese seostamine oma rahvaga, ühiskonna kõrgeim aste. Protsessi algus Suure Prantsuse Revolutsiooni aegadest kantud valgustusajastu ideoloogiast. Vanale aristokraatiale vastandumine. Muuhulgas ka rahvulik revolutsioon, sündis prantsuse rahvus; varem jagunesid regioonideks. Varem 'elagu kuningas', nüüd 'elagu rahvus'. üleminek vanalt uuele. Romantism
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
