Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga. Ümbrikupalkade maksmine on aastaid kestnud probleem., millele veel esialgu ei näi lahendust tulevat. "Musta" palga maksmist on maksuametil raske tuvastada, kuid ettevõttel mugav maksta ja sageli ka töötajal kasulikum vastu võtta. Tegelikult ei ole ümbrikupalk ja "must" palk päris sama mõiste esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgaraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka, s.t. selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. Eraldi neid käsitlema ma siiski ei hakka, probleemid jäävad samaks olenemata mõiste täpsusest. Aga millest siis tuleneb see, et ümbrikupalkades nähakse korraga nii kasu kui kahju? Kahju põhjustatakse kindlasti riigile ja ettevõtlusele üldiselt, sest ümbikupalkade maksmine avaldab negatiivset mõju ettevõtlusele ja konkurentsikeskkonnale. Sellise palga
Esimeses osas seletan lahti töötasu olemuse ja selle kajastamise, teises töö osas on sama tehtud erisoodustusega. Töö viimases osas võrdlen ma palka ja erisoodustust kumba maksta. Esimeses peatükis alustatan palga mõistest, töötasu arvestamisest ja kuidas peaks seda raamatupidamises kajastama. Ära tuuakse seadusandlusest tulenevad kinnipidamised palgast. Lühidalt on seletatud ka kolme põhilise maksu olemust, mis makstakse töötasult tulu-, töötuskindlustus- ja sotsiaalmaks. Töö teises osas käsitletakse erisoodustuste maksmist. Kuna on tegemist erisoodustusega ja mis on kõige tavalisemad erisoodustused Eesti firmades. On toodud ka näide kirjendamisest erisoodustuse jutumil. Töö viimases osas toon välja erinevused töötasu ja erisoodustuse vahel. Näited on võrdlevad ja viivad selleni, et kas erisoodustuse andmine on kasulikum tööandjale või töötajale. Töös on kasutatud põhiliselt Palgaseadust, Tulumaksuseadust ja Töölepinguseadust. Sealt
..........................................................................................41 4 EESTI SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEM NING SOTSIAALMAKSU OBJEKT ........................42 4. 1 Sotsiaalmaksu maksja NING MAKSUSTAMISPERIOOD.............................................................45 4.2 Sotsiaalmaksu maksmise kord ............................................................................................................45 4.3 Füüsilisest isikust ettevõtja ja SOTSIAALMAKS ............................................................................45 4.4 SotsiaalMaksu laekumine ...................................................................................................................46 4.5 Rahvusvahelised sotsiaalkindlustuslepingud ......................................................................................47 5 TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUSEST...............................................................................................48
litsensitasu maksustamist. Kui vara, mida renditakse, soetusmaksumus on kantud ettevõtluskuludesse ning seda vara ei ole võetud isiklikku tarbimisse ja ettevõtlustulule ei ole lisatud selle vara turuhinda, siis sellelt varalt saadud renditulu puhul on alati tegemist ettevõtlustuluga. Juba vara soetamismaksumuse kandmise puhul ettevõtluse kuludesse näitab FIE, et tegemist on tema ettevõtluses kasutatava varaga, millelt saadud tulu tuleb näidata ettevõtlustuludes. Ettevõtluse tuluks on ka Maksu- ja Tolliameti poolt tagastatud käibe- ja sotsiaalmaks. Sotsiaalmaksu puhul on tegemist tuluga ainult siis, kui tagastati enne 2007 aasta kuludesse kantud sotsiaalmaksusumma arvelt. Alates 2007 aastast ei saa FIE oma sotsiaalmaksu enam ettevõtluse kuludesse kanda. Kui ettevõtlustulu on saadud mitterahalises vormis, siis on ettevõtlustulu suuruseks tuluna
märtsiks esitama lõppenud tegevusaasta kohta tuludeklaratsiooni vormi E. Deklaratsioon tuleb esitada ka juhtudel, kui FIE-l puudus ettevõtlustegevus, ta ei saanud ettevõtlustulu või see oli maksuvabast tulust väiksem. FIE ettevõtluse lõpetamisel tehakse maksustamisperioodi ettevõtlustulust ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning saadud summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist 1,33-ga. Juurdemaksmisele kuuluv tulu- ja sotsiaalmaks tuleb tasuda maksustamiseperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks. Ravikindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel kustutamiskande tegemisest äriregistris (ravikindlustuse seadus § 10 lg 3). Kui FIE on faktiliselt sunnitud ettevõtluse lõpetama, kuid ei esita selle kohta äriregistrile avaldust kande kustutamiseks, siis on ta kohustatud jätkuvalt maksma tulu- ja sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Ettevõtluse tulu võib laekuda ka pärast ettevõtluse lõpetamist. 6
Palk, palgavormid ja riigimaksud Palgakorraldus ettevõtetes. Palga eesmärgiks on seostada iga töötaja palk ettevõtte eesmärkidega, st. töökoha väärtusega ja töötaja väärtusega. Kõik ettevõtted on kohustatud tuginema EV Palgaseadusele, Töölepinguseadusele, Puhkuseseadusele, mitmesugustele maksude seadustele (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension) ja teistele seadustele, mis reguleerivad palgatingimusi. Palgaseaduse alusel määratakse kindlaks töölepinguga töötavate isikute töötasustamine ja neile hüvitiste maksmine ning töötasuga seotud võimalikult makstavad hüvitised. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja aga kohustub maksma töötajale
Samuti maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi tehtud erisoodustused, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, Eesti riigiasutus ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes teevad maksustatavaid erisoodustusi. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Erisoodustuste, kingituste jms puhul on maksustamisperioodiks kalendrikuu. 4
rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. § 3. Maksusüsteem (1) Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. (2) Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. (4) Käesolevas seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse ka kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 4
Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia
ajaarvamist Hiinas, Babüloonias, Pärsias, Vana-Kreekas, Roomas jm. Maksustati enamasti omandit (maad) ja isikuid. Eriti levinud oli isikumaks nn. Pearaha kujul. Alguses tasuti makse valdavalt natuuras. Kuna maksude kogumine oli küllaltki tülikas, siis müüsid valitsejad tihti oma maksuvõtmisõiguse maksurentnikule, kes tasus valitsejale korraga mingi kindla summa ja korraldas seejärel maksude sissenõudmist oma äranägemise järgi. Majandussuhete areenile ilmusid maksud kohe riigi tekkimisel. Riik vajas oma ülesannete täitmiseks raha. Karl Marx on väga tabavalt öelnud: ,,Maks on emarind, mis toidab valitsust". Pikka aega peeti makse ainult riigi erakorraliseks tuluks. Feodaalriigi peamised tulud laekusid valitseja maavaldustest domeenidest (maavalduse osa, mida feodaal ise majandab) ja regaalidest. Regaaliks nimetati valitseja ainuõigust mõnest majandusharust tulu saada. Tuntumad olid müntimis-, jahi-, kalapüügi- ja kaevandamisregaal jt.
Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär.
15*alampalk); FI võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasud; erisoodustus + sellelt arvestatud tulumaks; töötuskindlustushüvitis 2. Maksukorraldus:mis asutus, milliseid makse kogub. Mida maksudega edasi tehakse Käibemaks ettevõtja maksab müügi KM- ostu KM= riigile KM, Tulumaks-läheb kohalikule omavalitsusele 11,4 ja ülejäänud riigile. Maamaks- makstakse maksuametile, kannab vallale või linnale tagasi. Sotsiaalmaks koosneb kahest osast: 20% sotsiaalkindlustusse, 13% osa ravikindlustusse. Kogumispensioniga liitunud isikute 4% võrra vähendatakse sotsiaalkindlustuse osa. Maksud lähevad siis vastavalt sotsiaalkaitseks( peretoetused, pension, vanemahüvitis), tervishoiuks (perearst, traumapunkt, haiglaravi), kultuur, teadus ja haridus (lasteaed, kool, teater, sport), keskkond ja põllumajandus
kasumile; 5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele; 6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud; 8) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane; 9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane. 9. Mis on juriidilise isiku juhtumis- ja kontrollorgan? §9 lg1 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan on igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest,
korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932 (Maksukorralduse seadus); 1937 (Eesti iseseisev maksusüsteem), 1989 (ENSV maksukorralduse seadus), 1990 (Maksuameti ja Tolliameti loomine), 1991 (Üksikisiku tulumaksu seadus, käibemaks), 1992 (Ettevõtte tulumaksu seadus) MAKSUSTAMISE EESMÄRGID: Teoorias eristatakse fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke
saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele; (TuMS § 8 lg 1 p 5) - isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; (TuMS § 8 lg 1 p 6) - juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud; (TuMS § 8 lg 1 p 7) - tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane; (TuMS § 8 lg 1 p 8) - isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane. (TuMS § 8 lg 1 p 9) 9. Mis on juriidilise isiku juhtumis- ja kontrollorgan? Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan on igasugune volitatud organ või isik,
Maksualased süütoed jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuritegu on siis, kui Maksu- ja Tolliametile on jäänud laekumata rohkem kui 500 000 krooni. 15.Mis on sots.maksu objektideks, sotsiaalmaksu minimaalne määr; Sotsiaalmaksu objektiks on töötajatele rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt, avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt ja kontrollorganite liimetele makstud töötasudelt tulenevad väjamaksed. Sotsiaalmaksu minimaalmäär on 4350 krooni, millelt arvestatakse sotsiaalmaksu s.o. 1435.-krooni. 16.Kes sots.maksumaksjad; Sotsiaalmaksu maksavad residendist juriidiline isik, füüsiline isik, riigi, valla või linnaasutus ja Eestis püsivat tegevuskohta omavad ja palgamakseid tegevad mitteresidendid. 17.Kes maksavad avansilist sots.maksu ? FIE-d kes ei tööta tööandja juures 18.Mida ei maksustata sots.maksuga ? Lähetuskulusid, riigikogu liimete ja presidendi esinduskulusid, laevatöötajate toiduraha 90 krooni 19
isiku põhiselt. Majanduskulud Majanduskulude avanss on aruandvale isikule makstud raha materjali, vahendite, tarvete või teenuste ostmiseks ettevõtte jaoks. Majanduskulude arvestamine ja hüvitamine toimub aruandva isiku poolt esitatud ostudokumentide alusel. Tööandjale kulude hüvitamine Tööandja on kokku leppinud kululimiidid töötajaga. Limiiti ületava osa hüvitab töötaja tööandjale. NÄIDE:Töötaja hüvitab tööandjale kulud, mis ei ole seotud tööandja ettevõtlusega. Erisoodustused (1) Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse töötajale olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustus on muu hulgas: 1) eluasemekulude täielik või osaline katmine; 2) sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks; 3) kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ette nähtud seadusega;
Praktiline raamatupidamine (Pille Kirsimäe) Soovitatav kirjandus: K. Kallas Finantsarvestuse alused; Raamatupidamise seadus; Raamatupidamise Toimkonna juhendid. I loeng Ettevõtlusega alustaja bürokraatia *Sobiv ettevõtlusvorm *Registreerimine äriregistris *Raamatupidamise korraldamine *Riigile nõutavad maksud vastavalt esitatud deklaratsioonidele Raamatupidmise olemus- Aasta jooksul toimub ettevõttes palju tema tegevusse puutuvaid majanduslikke tehinguid : *saadakse pangast laenuks raha *makstakse palka *soetatakse vara *ostetakse majapidamis- ja kontoritarbeid *kasutatakse teiste firmade ja isikute teenuseid *saadakse tulu Ettevõte võtab ennast ise arvele maksu-ja tolliametis, siis on palju suurem kohustus aruandlusele ning siis peavad olemas olema ka programmid.
Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingus sätestatut. Töölepingu kohta sätestatud ei kohaldata 1) Lepingule mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja, koha, valiku olulisel määral iseseisev 2) Juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa filiaali juhataja lepingule. Töölepingu sõlmijal on mitmed sotsiaaltagatised, mis muude teenuste lepingute alustel puuduvad 1) Õigus saada töötasu alammäärast 4350 või 27/h 2) Õigus saada puhkust 3) Tööaja piirangud 4) Töölepingu ülesütlemise piirangud tööandjale 5) Ohutud töötingimused Käsunduslepingu tunnusteks 1) Teenuse osutamine 2) Töö iseseisev korraldamine 3) Isikliku täitmise eeldamine 4) Nii tasuline kui ka tasuta Töövõtu leping: Töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokku
omavalitsuse volikogu (kohalikud maksud) 2. kasutatakse füüsiliste isikute maksustamist (tulumaks). Selles tehnoloogias on maksuhaldur aktiivne pool ja tegemist on tsentraliseeritud tehnoloogiaga. Maksukohuslase ülesanne on esitada oma tulude deklaratsioon, võimalikud soodustused ja maksuhaldur arvestab maksusumma, tagastab enammakse või nõuab sisse vähemmakse summa. Maksualused: * Kõik maksud on seotud mingi baasiga e. alusega. 1. eksistents e. olemasolu maksustatakse millegi või kellegi olemasolu või omamist. (maamaks; loomapidamismaks; paadimaks; raskeveokimaks). 2. kirgedel põhinevad maksud (aktsiisimaks; loomapidamismaks; tulumaks mitteriiklikelt loterii võitudelt- Eesti Loto võitude pealt ei maksta makse) 3. õnnelikul juhusel põhinevad maksud tulumaks mitteriiklikelt loteriivõitudelt; kinke- ja pärandimaks. 4
finantseerimine. Põhitegevus on see, millest tekib põhiosa tuludest ja kuludest, seega ka suurem osa rahakäibest. Põhitegevuse rahavood tulenevad peamiselt ettevõtte põhilistest tulutoovatest toimingutest. Äritegevuse all näidatakse ka muud raha laekumised ja tasumised, mis ei ole raha liikumine investeerimistegevusest või finantseerimistegevusest ning viimati nimetatud kahe osa alla ei sobi. Näiteid rahavoogudest äritegevusest: Tarnijatele tasumine kauba eest. Töötasu maksmine töötajatele. Ostjatelt raha laekumine. Jne Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otse- või kaudmeetodit. Investeerimine on põhivarade ning muude investeeringute soetamine ja müük. Põhivarad on: pikaajalised finantsinvesteeringud; kinnisvarainvesteeringud; materiaalne põhivara; immateriaalne põhivara. Muud investeeringud on: lühiajalised investeeringud, mis ei ole raha ja raha ekvivalent;
Sotsiaalkindlustuse pakutavad hüvitised saavad olla kahesugused: 1. Rahalised maksed ning 2. Naturaalse iseloomuga hüved ja teenused, nt pensionid, toetused, ravikindlustushüvitised (nii rahalised kui ka mitterahalised). Tavaliselt on kindlustatavale tehtavad maksed perioodilise iseloomuga, kuid need võivad olla ka ühekordse iseloomuga, nt sünnitoetus. Sihtotstarbeline tähendab, et makse võetakse kindlaks otstarbeks. Eestis on kolm sihtotstarbelist makset: sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse. Otsene makse on selline, mida peetakse kinni konkreetse töötaja palgast (nt kohustusliku kogumispensioni makse), kaudne aga selline, mida võetakse kõikidele töötajatele makstava palga üldsuuruse pealt. Sotsiaalkindlustust iseloomustab asjaolu, et siin luuakse kohustuslikus korras kindlustatud isiku liikmetasude ja/või riigi täiendavate rahaliste toetuste baasil
ARVESTAMINE Lõputöö Juhendaja: Monika Nikitina-Kalamäe Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. TÖÖTASU JA HAIGUSHÜVITIS.........................................................................................7 1.1 Töö, tööaeg ja töötasu.....................................................................................................7 1.1.1 Tööaeg....................................................................................................................8 1.1.2 Töötasu ja selle kajastamine.................................................................................11 1.1.3 Töötasu maksmise erijuhud..................................................................................15 1
kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud ka loominguline või teaduslik tegevus. Lähtudes nendest definitsioonidest on FIE üks olulisemaid tunnuseid see, et ta toodab iseseisvalt kaupa või osutab teenuseid turustamise eesmärgil ja pakub neid oma nimel. Iseseisev tegutsemine tähendab ka seda, et FIE maksab oma ettevõtlustulult kõik maksud ise. Äriseadustiku § 3 lg 1 räägib sellest, et FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. Teovõimetu isiku puhul teostab tehinguid tema seaduslik esindaja. Samuti on seaduse kohaselt FIE-l lubatud tegutseda kõikidel tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud (ÄS § 4 lg 1). Äriühingu asutamisega võrreldes on FIE-na ettevõtlusega alustamine lihtsam ja odavam. Tegevuse alustamisel on päris vähe formaalsusi ning äritegevuse korraldamine, raamatupidamisarvestuse ja
maksudega jmt Tootmiskulud Tootmise üldkulud: Muud tootmisprotsessiga seotud kulud, kuid ei saa otseselt seostada konkreetse tootega (nt tootmishoone kulum, remondikulud, tootmisjuhi töötasu jmt) Tootmiskulud arvestatakse bilansis kui vara ja kuludeks kasumi(kahjumi) selgitamisel arvatakse alles peale müüki. Tootmiskulud lülitatakse varude soetusmaksumusse (moodustavad valmistoodangu omahinna) (RTJ 4). Perioodikulud: Üldhalduskulud Perioodikulud Turustuskulud Arengu- ja uurimiskulud
Sõitsin koju ja ajasin oma 07.12.2012 54929 55129 200 asju Töö- või ametisõitude kilometraaž 550 Ettevõtlusega mitteseotud sõitude kilometraaž arvestuskuul 200 Maksustatav summa arvestuskuul 800 EUR. Erisoodustuse tulumaks (21/79%) 212,66 EUR. Erisoodustuse sotsiaalmaks (33%) 334,18 EUR. Käibemaks omatarbelt ____800____ /1,20*20%=__133____ Raamatupidaja OÜ Päike PALGALEHT PERIOOD: november 2012 Nimi: _______________________ isikukood: ___________________ arveldusarve nr: ______________ Maksumäär Arvestatud
kasutajaid; kui on vastupidi, siis süsteem ei toimi väga hästi; Eestis on 1,2 milj ravikindlustuse kasutajaid, kes on kaetud ravikindlustusega ja finantseerijaid on ca 600 000. SÜS (inimväärikus, isiku omavastutus arengujoon, ei puuduta kõiki, tahetakse isiku omavastutust suurendada, alguses pead ise hakkama saama ja siis tuleb riik appi, esimesed 3 päeva ei saa midagi see on teie omavastutus, järgmised 5 päeva maksab tööandja ja alles siis hakkab riik/haigekassa finantseerima, selgitamis- ja abistamiskohustus) Ajalooline areng - Areng enne 1883 · avalik võim · kirik · riik - Sotsiaalkindlustuse teke 1883-1889 (Bismarcki mudel) peate ise aktiivsed olema käite tööl ja siis vajadusel saate toetusi W.Beveridge ei pea ise aktiivne olema, kui viibid teatud aja riigis, siis saad miinimumi, kui tahad rohkemat, pead ka ise panustama
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19
............................................................5 1.1Toidu käitlemise tegevusloa taotlemine.........................................................5 1.2 Toidu käitlemise majandustegevusteate esitamine.......................................5 1.3 Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete käitlemine. .5 ............................................................................................................................ 6 Maksud ja toll...................................................................................................... 6 1.1Käibemaks...................................................................................................... 6 1.2Tulumaks........................................................................................................ 6 1.3 Sotsiaalmaks................................................................................................. 6 1.4 Töötuskindlustusmakse.
.....................8 2.2.6 Müügiarvestus..........................................................................................8 2.2.7 Laenude arvestus...................................................................................8-9 3 TÖÖÕIGUS JA TÖÖTASUARVESTUS.............................................................10 3.1 Töösuhteid reguleeriv seadusandlik raamistik..............................................10 3.2 Töötasu arvestamine, seonduv maksuarvestus.........................................10-11 3.3 Toimunud majandustehingute kirjendamine..................................................11 3.4 Töötasu arvestamise erijuhud ja keskmise tasu arvestamine...................11-13 4 MAKSUNDUS.....................................................................................................14 4.1 Ettevõtluse maksustamine........................................................
· 18. a. Saanud teovõimeline füüs. Isik. N: turvatöötaja peab olema vähemalt 18.a isik. Erandjuhtudel on lubatud töötada v. tööle võtta ka alaealist isikut. Tuleb silmas pidada, et alaealiste töösuhte reg. Erineb oluliselt täiskasvanute tööreg.st. See tuleneb sellest, et kaitsa alaealiste tervist ning võimaladada täita neil koolikohustust. Alaealistega töölepingu sõlmimise kord on sätest. töölepinguseaduse paragrahvides 7;8 Üldreegel: tööandja ei tohi töölepingut sõlmida v. tööle palgata alla 15. a. isikut. Lisaks vanuselisele piirangule, näeb TLS ette absoluutset piirangut töö tegemiseks. Nimelt alaealine ei või teha tööd, mis · Ületab alaealise kehalisi ja vaimseid võimeid · Ohustab alaealiste kõlblust · Sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse v. Väölja õppe puudumise tõttu · Takistab alaealise sots. Arengut v. Hariduse omandamist
6. Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus. 7. Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest. 8 Õigus puhukusele. Igal töötajal on õigus puhkusele(töövabale ajale) 9.Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. 2. Töölepingu mõiste ja sisu Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 3. Töötamine avalikus teenistuses Avalik teenistus (edaspidi teenistus) on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik- õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal
vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses 2 käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lisaks eristavad töölepingut teistest teenuse osutamise lepingutest järgnevad iseloomulikud jooned: • tööd tehakse isiklikult; • töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid; • töötaja osaleb tööandja ettevõtte tegevuses (muu hulgas töötamine tööandja ruumides, töökorralduslike reeglite järgimine, ühisüritused kolleegidega); • tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (nt puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses); • töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud näiteks suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
