Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Milleks meile inimõigused?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
inimõigused, vägivald, kaos, ülddeklaratsioon, harmoonia, rassist, orientatsiooni, teaks, inimõigusi, elaksid, vaesuses, sotsialislik, riigikord, tunnevadivv.ee Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo Inimõiguste Teabekeskus Nunne tn. 2, 10133 Tallinn Tel: (+372) 64 64 270 Faks: (+372) 64 64 272 Epost: [email protected] http://www.lichr.ee/new/index.php Tallinna Halduskohus Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn Tel: (+372) 628 2728 Faks: (+372) 6 282 737 Epost: [email protected] http://www.kohus.ee/3479 Riiklik Õigusabi http://www.just.ee/106 Inimõigused 1 AP arvestustöö Inimõiguste kaitsemehhanismid ( organisatsioonid jms, ära unusta ka pagulasi!)? Loetle varjupaigataotleja õigusi. Loetle varjupaigataotleja kohustusi. Millised õigusaktid kaitsevad Eestis inimõiguseid? Loetlege kehtivaid inimõiguseid kaitsvaid dokumente (rahvusvahelised kui ka siseriiklikud)? Kes on pagulane, varjupaigataotleja ja ajutist kaitset vajav isik? Piirivalveametniku kohustused varjupaigataotluse vastuvõtmisel?
olla ei saa. Kantuna Stoa ajastu loomuõiguslikest ideedest, on meie õiguskorda retseptsioon käigus tulnud paljud põhiprintsiibid, mis on alusnormiks paljudele teistele normidele. Nii on loomuõiguse ideest tulnud näiteks hea usu põhimõte (bona fide), mida tunnustatakse enamiku maailma suurte õigussüsteemide poolt ja mis oli oluline tehingute tegemisel juba Vana-Roomas. Inimõigused Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Inimõiguste üleüldine kehtimine (universaalsus) on tagatud rahvusvahelise õigusega. Nii hõlmavad need ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi, mida kaitstakse riigisiseselt, näiteks põhiseaduse abil.
INIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE 16.02.09 Eksam kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline 1. Olemus 2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on
1 Sisukord 1. Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AUDENTESE ÜLIKOOL Õigusteaduskond Marina Suhnjova INIMÕIGUSED JA NENDE PIIRAMINE ÕIGUSEGA Referaat LAW7188 ÕIGUSFILOSOOFIA Õppejõud: dots. Lembit Auväärt; Ph.D Tallinn 2008 Sisukord 1. Inimõiguste määratlemine ................................................................................................... 3 2. Inimõigused ja nende piiramine loomuõiguses ................................................................. 4 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia .................................................................................. 5 2.2. Uusaja loomuõigusfilosoofia ...................................................................................... 7 3. Inimõigused ja nende piiramine positiivõiguses..............................................................14 3.1
Näiteks Hammurapi Seadustekogu 18-17. sajand eKr ning Moosese „Kümme käsku” 14-12. sajand eKr. Rooma õigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirja pandult sai alguse seadustekoguga „Kaheteistkümne tahvli seadused” ja lõppes seadustekoguga „Corpus iuris civilis.” Inimõigused. Kodanikuõigused Inimõigused on iga inimese põhiõigused. Need indiviidi sünnipärased õigused ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mille ÜRO kuulutas üldkehtivaks aastal 1948. Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. Kodanikul on õigus:
järgima kokkulepitud printsiipe. 04.11.1950 kirjutati alla Euroopa inimõiguste konventsioonile, mille alusel võib iga isik või isikute rühm pöörduda inimõiguste rikkumise korral sellekohase kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Inimõiguste eesmärk on vältida diskrimineerimist, st inimeste vahel mingil põhjusel vahe tegemist näites selle järgi, et nad kuuluvad teatud rahvusesse või rassi, tunnustavad teatud usku või pooldavad teatud ideid. Inimõigused kehtivad nii üksikisikute kui ka inimrühmade kohta. Inimrühmad on näiteks perekond, välismaalased, vähemused, valitsusvälised organisatsioonid ehk vabaühendused jt. Inimõiguste subjekt võib olla ka rahvas või kogu inimkond. Inimõigusi rühmitatakse järgmiselt: 1) põhiõigused ehk universaalsed (üldised) õigused; 2) poliitilised õigused; 3) sotsiaalsed ja majanduslikud õigused; 4) kultuurilised õigused.
- Objektiivne nautimine Inimõiguste kujunemine Filosoofilised alused - Alates antiigist, lõpetades loomuõigusega Ajaloolised sündmused: - Olulisemad varasemad aktid - 19nda sajandi liikumised Kaasaegsete inimõiguste tekkimine - ÜRO - Olulisemad kaasaegsed aktid Õiguse vormid - Positiivne õigus – instutsionaliseeeritud, kirjutatud õigus - Loomuõigus – printsiibid, üldised moraalsed standardid o Inimõigused – 20nda sajandi termin, varem räägiti loomuõiguset või inimese õigusest Loomuõigus Antiik - Platon - Aristoteles - Rooma Keskaeg - Augustinus – lex aetema (jumalik+loomulik õigus), nex naturalis (loomulik + inimlik õigus), lex temporalis - Aquino Thomas Uusaeg - Grotius - Hobbes - Locke - Levellers - Revolutsioonide aeg – Glorious Revolution 1688, Ameerika revolutsioon) - Immanuel Kant
INIMÕIGUSED Jaak Roosaare 29.jaanuar.2013 Kuidas on inimõigused täiesti erinevad teistest rahvusvahelise õiguse aladest? Inimesi kaitstakse ka nende enda elukoha eest. Riigid võisid oma kodanikega teha ükskõik mida nad tahavad oma territooriumil ja teistel riikidel polnud asja sinna sekkuda, see oli kuni ÜRO loomiseni põhimõtteliselt. See on arenenud aeglaselt ja problemaatiliselt viimastel aastatel rohkem. Nr Süürias, vahelesekkumised on seletatud ja põhjendatud, kui enesekaitset. Kahtlemata on riikidel õigus
samad vajadused saaksid rahuldatud ka tulevastel põlvkondadel. Julgeolek – arenguvõimaluste vaba kasutamine kartmata, et need võimalused tulevikus kaoksid. Tootlikkus – inimeste täielik osalemine sissetuleku tootmises ja tasustatud töö võimalus. 4.5 Rahvusvaheline julgeolek Inimjulgeolek – see mõiste toob julgeoleku keskmesse indiviidi. ÜRO Arenguprogrammi definitsiooni alusel sisaldab inimjulgeolek elementaarseid inimõigusi, minimaalset sissetulekut ja vähemalt mingisugusegi toidu olemasolu. Samuti sisaldab see vähimat kaitset individuaalse ja kollektiivse vägivalla, haiguste ja looduskeskkonna ohtude eest. Kõigil inimestel on õigus oma kultuurilise elukeskkonna säilimisele. Poliitiline julgeolek – mõiste keskmes on riik ja selle eesmärgiks on elimineerida ohud, mis riiki nõrgestavad. See võib olla tihedalt
.... 26 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 28 2 Tänapäeva maailm Sissejuhatus Käesolevas referaadis tutvume lähemalt teemadega: Maailma ühtsus ja mitmekesisus Riigid ja identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid Peamised julgeolekuorganisatsioonid Inimõigused mitmepalgelises maailmas Postmodernne ühiskond 3 Tänapäeva maailm 1. Maailma ühtsus ja mitmekesisus 1.1 Peamised arengutrendid Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Seda vaadates kerkib küsimus, kas kõigi 193 rahvusvaheliselt tunnustatud riigi arengus on olnud ka midagi ühist? Milline on inimühiskonna üldine arengusuund? Mitmekülgseid arengusuundumusi üldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine,
Kuulub inimeseks olemise juurde. Nt. antiikajal olid sellised mõtted nagu stoikud kogu loodust tuleb valitseda ratsionaalsete, mõistusepäraste seadustega, sest siis saab seda hoida tasakaalus ja igal ühendil, olendil on oma funktsioon. Inimmõistus saab ainult määrata, mis on ühiskonna kindel ja parim korraldus. Hiljem arendasid seda edasi ka Lääne mõtlejad John Locke ja ......... jumalikult kinnitatud v loomulikult antud inimõigused. Inimesed on jumalikus allolemises võrdsed. Kõik ühesugused. Kui inimene sünnib, siis sünnihetkest saadik on tal olemas kindlad tagatised. Sellest töötatakse välja inimõigused. Nt õigus elule, vabadusele jne. Aristoteles ütleb: ,,Iga asi, mis eksisteerib on lahutamatult oma loomu poolest seotud selle sihiga, mille poole ta püüdleb." Iga asi saab olla täiuslik siis, kui ta liigub selle sihi poole, teeb seda, milleks on ta loodud
Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 1) Osa üksikisiku tulumaksust 2) Maamaks 3) Riigi toetus 4) Kohalikud maksud 5) Laenud 6) Laekumised teistelt omavalitsustelt 7) Trahvid ja riigilõivud 8) Kaupade- ja teenuste müük. 10.Inimõigused: 10.1. Inim- ja kodanikuõigused: Inimõigused on iga inimese sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassis, soost, päritolust, sotsiaalsest staatusest ega usutunnistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustatust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Inimõiguste üleüldine kehtimine ehk universaalsus on tagatud rahvusvahelise õigusega. Kodaniku õigused ja kohustused kehtivad riigi kodanikele ja on määratud riikide
1 1. Riik ja poliitilised režiimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised – linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läb
madalama astme kohtusse. Reeglina ringkonnakohtusse. Kui riigikohus ei muuda otsust, et kõik kohtuastmed tegid tööd korralikult, siis kohtuotsus Eesti territooriumil on lõplik. Riigikohus tegeleb ka kogu Eesti territooriumil õigusjärelvalvega. Kui ei rahulda ka riigikohtu otsus, siis on võimalik kaebus esitada Euroopa Nõukogu juures asuvale inimõiguste kohtule. Inimõiguste kohus asub Strasbourg'is. Lahendatakse inimõigusi. Kohtunike ametisse nimetamine. Riigikohtu esimees. Esimehe kanditaadi nimetab president ja ametisse kinnitab riigikogu. MÄRT RASK. Riigikohtu liikmed(kanditaadid) esitab riigikohtu esimees ja ametisse kinnitab riigikogu. Madalama astmete kohtunikud(kanditaadid) esitab riigikohus ja ametisse nimetab president. President vabastab kohtunikud ametist. Riigikohtu nõudmisel. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks. Tagatakse kohtupidamise sõltumatus
Mitte mingil tingimusel ei tohi nendest taganeda. Inimese loomulikke õigusi ei ole keegi talle andnud, kinkinud, võimaldanud või lubanud, vaid need õigused on inimesele ürgomased ja loomupärased, need on kujunenud inimese loomulikus looduslikus arengus. Seepärast ei saa keegi inimeselt talle olemuslikult kuuluvaid õigusi ka meelevaldselt ära võtta või piirata. Seda saab teha üksnes juhtudel ja viisil, milles inimesed ise demokraatlikul moel kokku on leppinud. Suhtelised inimõigused on siis kõik teised õigused. Enamik inimõigusi on suhtelised. Kui on vastuolulisus kahe suhtelise inimõiguse vahel, siis tuleb neid tasakaalustada. Suhteline inimõigus on selline, mida on võimalik piirata seadusest tulenevalt, kuid piirang peab olema vajalik demokraatlikus ühiskonnas ning teatud eesmärkidel kasutatav, näiteks teiste isikute õiguste kaitseks. Kõik inimõigused on välja toodud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis.
rahvuslik võrdsus. 7. Kuidas püütakse luua olukorda, et vang ei muutuks ühiskonnavaenulikuks ega võõranduks sotsiaalsetest normidest? Talle antakse võimalus käia koolis, külastada jumalateenistusi, osaleda spordi- ja kultuuriüritustel. Võimaluse korral püütakse vangile pakkuda ka tööd, mille eest ta saab minimaalset töötasu, mis hiljem vanglast väljudes oma elu ülesehitamiseks suureks kasuks tuleb. §3.4 Inimeste õigused, vabadused ja kohustused. 1. Mis on inimõigused? Nende eripära võrreldes teiste õigusliikidega? Inimõigused on õigused, milles peegelduvad üldised inimlikud väärtused ja ideaalid. Esimene eripära on see, et vajalikud tingimused peavad looma valitsus ja riik; inimesel on aga õigus nõuda nende austamist. Teiseks inimõiguste eripäraks on see, et need on kujunenud rahvusvaheliselt. 2. Mis on, millal ja miks loodi ÜRO? Kuidas on see seotud inimõiguste kujunemise ja hoidmisega?
EV Põhiseadus (PS) EN Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (IÜD) Peamine erisus/võrdlus Artikkel 2 Igaühel peavad olema kõik selle deklaratsiooniga välja kuulutatud
Kaks rahvõ vahendit: meetod ja ajalugu. Igasugune õigus on mõjutatud globaliseerumisest. Tänapäeval puhtalt siseriiklikku õigusinstituuti ei ole enam olemas. Riikide institutsioon on tänu sellele vähenenud. Info rahvõ org leheküljed. www.un.org , huduc, www.icj-cij.org Rahvusvaheline õigus on riiklike subjektide vahel (üldine käsitlus). Transnatsionaalne õigus see võib olla ka riikide kui ka suurte korporatsioonide vahel. Rahvusvahelisel õigusel on ka aladistsipliine inimõigused, keskkonna rahvõ, meredus rahvõ. Kas rahvusvaheline õigus on õigus? Peloponnesose sõja ajal (5.saj e.kr). Thucydides kirjutab raamatu "Peloponnesose sõda" - rahvusvahelistes suhetes suured võtavad seda, mida nad saavad võtta ja väikesed annavad seda, mida nad peavad andma (realistlik kk hilisem- vanim rahvusvaheliste suhete selgitav teooria, Machiavelli). Riikidevahelised suhted on eelkõige võimusuhted. Õigus ja moraal on teisejärgulised nähtused rahvusvahelistes suhetes
muutus. Inimee hing tõuseb illusioonide maailmast ehk praegusest tõelisse maailmasse. Headus on sama mis ideedemaailm. Ilma headuseta ei saaks toimida. On olemas näiteks ülim headus, mis eksisteerib vaid ideede algkujus. See saab olla olemas ainult igavestes ja absoluutsetes asjades. Inimese hing saab ülimat headust vaid kogeda, kuid mitte ise olla. Hing on kehas kinni. Vamine pool inimeses on igavene. Inimõigused Need on õigused, mil määral inimesed on kõik omavahel võrsed. Antiigi mõistes nii polnud, näiteks kastiühiskond. Inimõiguste puhul tuleb väärtustada üksikisikut. Inimestel on kaks kaasasündinud õigustekogu: kodanikudeklaratsioon ja usudeklaratsioon. Igal inimesel on õigus vabadusele, õnne taotlemisele, õigus elule, õigus kaitsta oma õigusi. Riigi eesmärk on inimõigusi kaitsta ning vabadusi lubada inimestele
SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemusi, mida on o
Meeste arvates on naiste roll majapidamist korras hoida ning lastega tegeleda (Uuring: Eesti naised peavad tegema rutiinsed kodutööd). Ka poliitikas on valdavalt soositud meeste ülemvõim. Riigikogus on valdav meeste koosseis. Esindatud on vaid vähesed naised nt. haridusminister Mailis Reps. Tartu 2006 Eesti Maaülikool Puuetega inimestel on samad inimõigused kui teistel kodanikel ning puuetega inimesed nõuavad võrdseid võimalusi ning ligipääsu kõikidele ühiskonna hüvedele, nagu haridus, uued tehnoloogiad, tervishoiu-ja sotsiaalteenused, sportimis ja vaba aja veetmise võimalused, tarbijale mõeldud hüved, tooted ja teenused. Viis, kuidas meie ühiskond on üles ehitatud, viitab sageli sellele, et puuetega inimesed pole võimelised täiel määral nautima oma inimõigusi ning et nad on sotsiaalselt tõrjutud
Tõde on konstrueeritud sotsiaalse tegelikkuse kaudu. Ntks Metoo muutumine, kui sotsiaalne tegelikkus muutub siis muutub ka narratiiv. keelemäng, ntks sõna koondamine kasutus, väljendite valik Wittgenstein keelemängu teooria Teemad Filosoofia tarkuse armastus, tänapäeval pigem üldised küsimused 1. Õiguse üldised küsimused 2. Ühiskondlik areng ja filosoofia küsimused ajateljel, murrang, heaolu vabadus ja väärtus filosoofias, komplekssuse tehisintellekt 3. inimõigused 4. Õiguspositivisim ja normativism, loomuõigus, Nürnbergi trial 5. Utilitarism Mill, eriosa 6. liberalism reformierakond, pensionitesüsteem, ravimite katsetused, aborditeema 7. sotsiaalne õiglus, 82% rikkusest kuulub 1% ühiskonnast, keda peab üleval pidama, pagulased, Kant 8. formalism ja realism kohtumenetluses, tõde 9. Legitimeeritus on aktsepteeritavus; tõe ja õigus aktsepteeritavaks muutmine modernses aspektis
käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt. kohus- riigi loodud organ, mis vaatab läbi ning lahendab vaidlusi. Teostab kohtuvõimu. õigussüsteem- õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. inimõigused- iga inimese põhiõigused. Need indiviidi sünnipärased õigused ei sõltu ta rassist, soost ega usutunnistusest. Inimõigused leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mille ÜRO kuulutas üldkehtivaks aastal 1948. kodanikuõigused- Määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Mandri-Euroopa õigussüsteem- Anglo-Ameerika õigussüsteem- Eraõigus- õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel
Loodusseisund "Kõigi sõda kõigi vastu"(Hobbes) Loodusseisundis riiki ei ole olemas ja arvatavasti sellega seoses valitseks maailmas täielik kaos. See tähendaks seda, et alati oleks varitsemas oht ja kõik võivad teha, mida nad tahavad ning heaks arvavad, käitumisreegleid ei ole ette antud. Nagu on öelnud Thomas Hobbes oleks see kõigi sõda kõigi vastu, mis aga välistaks rahumeelse elu. Essee keskendub loodusseisundi küsimusele ning toob välja selle ohtlikkuse, samuti kui oleks võimalus selle eksistreerimisele, siis milline see oleks. Käsitletakse ka lühidalt anarhistlikke mõtteviise ning Hobbesi, Locke'i ja
7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud 18. Hariduspoliitika 19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika 20. Euroopa Nõukogu ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II3
konkurssi. Ma käisin seal 3 korda ja iga kord oli vastus samasugune: ,,Tulge 2 päeva pärast". Kui ma tulin sinna neljandat korda, siis öeldi mulle, et koht on juba kinni. Seejärel ma palusin oma sõpra, kes ei ole mustlane, käia seal ja küsida selle töö kohta. Ta ütles, et teda kutsuti tööintervjuule. Tagantjärgi ma sain teada, et töökoha sai üks tüdruk, kes oli 16, aga ta ei olnud mustlane. Kas Vesna suhtes olid rikutud mingisuguseid inimõigusi? Millist inimõigust oli rikkunud poejuhataja? Poejuhataja eristas Vesnat tema päritolu tõttu. Seega rikkus ta inimõiguseid. Olenemata sellest, et Vesna oli mustlane, oleks pidanud ta saama võrdsed tingimused konkurentsis (mida ilmselt polnudki, kui tööle võeti esialgsetest tingimustest erinev inimene) JUHTUM 2. 43-aastane mees Jukko jutustab: ,,Tol õhtul oli kõik nagu unes. Kella 20.00 paiku tungis politsei mu korterisse ja sõna lausumata panid mu käed rauda
võimalikul moel kasu patsiendile Tervishoiutöötaja moraalne pädevus See on patsiendi usaldus Sinu kui tervishoiutöötaja vastu, et Sa tegutsed patsiendi huvides tuginedes kutseala põhiväärtustele See on kolleegi usaldus Sinu kui usaldusväärse kaastöötaja vastu, et sa tegutsed vastutustundlikult parimal võimalikul viisil tugined kutseala põhivärtustele Tervishoiueetika põhiväärtused · Inimväärikus · Inimõigused · Isikuautonoomia · Heategemine · Mittekahjustamine · Õiglus Õenduseetika · Kutsealal kokkulepitud väärtuste ja põhimõtete kogum, mis on õendustöö aluseks ja millest õed lähtuvad tegeledes patsientidega, nende perekondadega ning oma kolleegidega tervisemeeskonnas (ICN 2005 International Council of Nurses) Hoolimiseetika · individualistlik lähenemine, mis põhineb vastutustundlikul suhtumisel teistesse
Rahvus on territooriumpõhine. –Loojad – poliitikud ja juristid Venemaa-põhiline rahvas asub lääne pool uuraleid ehk jääb euroopa osasse. usulist-piiranguid vähem Idarahvuslus •Etniline ehk ida rahvuslus– rahvus on välja kujunenud ühtedest eellastest ning omavad seetõttu geneetilist sidet. Ühine kultuur, sünnimaa, traditsioonid. Rahvus tuleb “emapiimaga” jne. vanem kultuuur usuline piirang o Mis on rahvusriik? Mis on multikultuurne riik? · Inimareng ja inimõigused (Slaidid „Inimareng“ ja „Inimõigused“) •Rahvusriik –nägemus, et igale rahvusele vastab kindel riik –Riik, mille elanikkonna valdava enamuse moodustavad ühe rahvuse esindajad •2000-3000 vs u 200 Rahvusriik •Homogeensus –Kultuuriline ühtsus –Rassiline ühtsus –Kultuurilisel tasandil konflikte vähe –Religioosne ühtsus •Sisemajandusele keskendatus –“Eelista kodumaist” •Välismaailmale suletud
Minu ettekande teemaks on mis on õiglus. Kõigepealt alustaks ma sõna ,,õigluse" defineerimisega. Õiglus on moraalinorm (norm-hinnang), mis nõuab, et inimese õigused ja kohustused, tegevus ja selle tulemused oleksid omavahel vastavuses. Siin tuleb aga juttu ka mõiste ,,õigus". Õigus on ühiskonna v riigi seadustatud normide kogum. Kõik me oleme samuti teadlikud inimõigustest need on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. Niisiis mis vahe on õigustel ja õiglusel? Sõna "õiglus" kuulub teatud mõistete perekonda, mille liikmed on omavahel seotud. Kõige sagedamini kasutatakse õiglusega samas kontekstis mõistet "võrdsus". Ilmselgelt on olukordi, kus õigluse nõue seotakse tõesti võrdsusega - näiteks "Kõik on seaduse ees võrdsed", mille puhul ebavõrdsus on meelevaldne ja ebaõiglane. Ent tavaliselt ei kõla nad sugugi nii üheselt kokku.
● 2005 - World Summit: - Riigil kohustus kaitsta: ** Genotsiid, sõjakuriteod, kuriteod inimsuse vastu, etniline puhastus - Rahvusvaheline kogukond aitab - Kui riik ei suuda, rahvusvaheline sekkumine Rahvusvaheline kogukond on kõik teised riigid pmst. Millennium Development Goals (2000) ● Väärtused ja printsiibid ● Rahu, julgeolek ja desarmeerimine ● Areng ja vaesuse vähendamine ● Keskkond -> Kyoto protokoll, Pariisi kokkulepe ● Inimõigused, demokraatia ja hea valitsemine ● Haavatavate kaitse -> sõjapõgenikud ● Aafrika ● ÜRO tugevdamine Kehtis 2000-2015, siis tehti vahekokkuvõte. Jätkudokument loob eesmärgid aastani 2030. Kui eelmine oli rohkem vaesusele rõhuv, siis uus on rohkem keskkonnale mõeldud. Julgeolek hõlmab peale sõja ka terrorismi, narkokuritegusid, HIVi/AIDSi jne. VIII loeng - NGOd ja regionaalsed organisatsioonid
otsustama, milliseid positsioone põhiõiguste kataloogi garantiidega kaitsta, milliseid mitte. Liberalismi ideest kantud materiaalne kriteerium osutab siiski õigusega sellele, et õiguste kataloog, mis ühtegi vabaduspõhiõigust ei sisalda, ei vääri põhiõiguste kataloogi nimetust. Teatud mõttes positiveerib § 10 sellega ka materiaalse põhiõiguse mõiste, sest kaitstud peaks olema eelkõige just see, mida kaitsevad ka inimõigused. Formaalsel põhiõigusel tuleb vahet teha ka kitsamal ja laiemal tähendusel. Formaalses kitsamas tähenduses on põhiõigused kõik PS II ptk.-is sätetstatud õigused, olenemata sisust, sest II ptk-I pealkiri ütleb meile, et tegemist on põhiõigustega. Formaalses laiemas tähenduses on põhiõigused kõik PS-s sisalduvad subjektiivsed õigused, mille kandjaks on üksikisik ja adressaadiks avaliku võimu kandjad. Neid eristab
*laiemas tähenduses- Kõik Põhiseaduses sisalduvad subjektiivsed õigused. Seob põhiõiguse mõiste subjektiivse õiguse mõistega. - Protsetuaarne- võimaldamist või mittevõimaldamiste ei saa jätta parlamendi lihthäälte enamuse otsustada. Kui on objektiivne õigus, siis ei ole õigust kellelgi selle subjektiivset täitmist. Põhiõiguse ja inimõiguse mõiste Inimõigused on midagi, mis ei ole kirja pandud. Inimõiguste tunnused: * Universaalsus- kõik inimesed on õiguse kandjad, adressaat võib olla kes iganes (riik, inimeste grupp, teine inimene). * Fundamentaalsus- inimõigused kaitsevad ja rahuldavad fundamentaalseid vajadusi. * Eseme abstraktsus- inimõigust ei saa olla millelegi konkreetsele. (inimõigus võib olla nt elule või tervisele, aga ei saa olla konkreetsele arsti rohule, toolile jne).
annaabi.ee 
