Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Miks Teise maailmasõja tulemusena tekkinud maailmasüsteem kokku varises?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nafta, gorbatsov, reziim, stagnatsioon, fukuyama, maailmasüsteemi, tagamaad, oligi, maailmamajandus, majanduskriis, plaanimajandus, naftakriis, majanduskasv, eelses, reformima, glasnosti, suuremaid, kõigepealt, bolsevikud, õlul, roosevelt, hilinenud, avamine, hoidnud, hiroshima, nägemus, iseseisvumine, maailmasõda, võidurelvastumine, vahendiksStagnatsiooni süvenemine NSV Liidus 1960. aastate lõpul Nõukogude Liidus alanud stagnatsioon süvenes 1970. aastail veelgi. Majandust arendati ekstensiivselt, st loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks. Käsumajandus ei soosinud inimeste algatusvõimet ega ettevõtlikkust, mistõttu kadus uuenduslikkus. 1970. aastate alguseks oli Nõukogude majandussüsteem ennast ammendanud
punktist koosneva programmi Saksamaa ühendamiseks. 3. oktoobrist 1990 oli Saksamaa taas terviklik riik. Sõlmiti kaks-pluss-neli leping, ehk kõigepealt jõudku sakslased ise oma tuleviku suhtes kokkuleppele ja siis kooskõlastagu see Teise maailmasõja võitjariikidega.. Rahvusvahelise õiguse järgi ei ühinenud mitte kaks Saksa riiki, vaid taasühendati Saksa rahvas ja selle territooriumid ühise Saksamaa alla. Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine NSV Liidu ja tema mõjuvõimu nõrgenemine 1960ndate lõpul NSV Liidus alanud stagnatsioon süvenes 1970ndatel veelgi. 19070. aastate alguseks oli Nõukogude majandussüsteem ennast ammendanud ja selle päästis vaid juhus: samal ajal, kui Läänt tabas araabia maade naftaembargo(embargo-poliitilistel põhjustel kehtestatud kaubavahetuse keeld mingi riigiga), avastati NSV Liidus tohutud naftamaardlad. Nafta ja gaasi eest saadud rahaga
Marshalli plaan seisnes selles, et USA annab rahalist abi Lääne-Euroopa riikidele sõjapurustuste taastamiseks (12,5 miljardit $, laen + tagastamatu abi). 4. Millised olid pingelõdvenduse põhjused, kuidas muutusid pingelõdvenduse ajal USA- NSVL, USA-Hiina RV suhted, milles seisnes Helsingi nõupidamise tähtsus? Pingelõdvenduse (detente) põhjusteks olid uus tase ja tasakaal tava- ja tuumarelvastuses, uute võtmeisikute võimulolek, välispoliitiliste doktriinide muutmine ning majanduskriis. USA-NSVL suhted paranesid oluliselt, loodi tuumarelvastuse piiramise lepingud (1972, 1979). USA-Hiina RV suhted normaliseerusid. Helsingi nõupidamise (Helsingi protsessi) tähtsus seisnes selles, et loodeti parandada idabloki ja lääneriikide vahelisi suhteid. 5. Millal, kelle vahel toimus, milles seisnes, kuidas lõppesid: Berliini blokaad, Korea sõda, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Afganistani sõda?
toimunud Oktoobrirevolutsiooni aastapäev. Alates 1988. aastast hakkasid Nõukogude Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu, mis viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks. Nõukogude Liit saadeti ametlikult laiali 26. detsembril 1991. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ühendab osa endisi liiduvabariike Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ). 1960. aastate lõpul Nõukogude Liidus alanud stagnatsioon süvenes 1970. aastail veelgi. 1970. aastateks toimus seisak NSVL majanduses ja ühiskonnna arengus. NSVL majanduse ulatuslik areng lõppes. Ebarentaabel majandussüsteem, lohakas suhtumine riiklikusse omandisse ning töötajate motivatsiooni puudus, ebakvaliteetse ja maailmaturgudel konkurentsivõimetu toodangu väljastamine olid viinud NSV Liidu majandusliku krahhi äärele. Kaupade puudus ehk defitsiit oli muutunud püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, mis viis
tema kirjeldatud teise eluviisi ehk kommunistliku süsteemi vastu. (Õpik lk 9) 1947 Marshalli plaan Periodiseering -Sõja-aastad (1914-1918) - tehnoloogilised uuendused (tangid,lennukid) -Sõja-aastad (1939-45) - sõda ulatuslikum kui esimene maailmasõda -I maailmasõja eelsed aastad - kuldne ajastu, iseloomustab kiire areng ja majanduslik edu -Maailmasõdade-vaheline periood - 20ndate lõpus ülemaailme majanduskriis -II maailmasõja järgne maailm Kultuuriloolne periodiseering -Heaoluühiskonna aeg (1950a-1970) -Tarbimise-keskne ajastu (1970-1980a teine pool) -Üldine optimismi ajastu (1980.-1990. aastate vahetus ja järgnevad aastad kuni 2001) Mis mõjutas 20. sajandit kõige rohkem ja miks need on olulised? - Televisiooni, tehnoloogia, interneti, traadita telekommunikatsiooni areng/teke - info hakkas üha kiiremini ja rohkem liikuma, oli palju kergemini kätte saadavam
a. sügisel oli tähesõdade programm Gorbatsovi initsiatiivil üheks põhiküsimuseks. Tähesõdade programm oli üks NSVL majandusliku kokkuvarisemise kiirendajaid. 1983. algab eurorakettide paigaldamine 13.Sotsialistlik maailmasüsteem. Ida-Euroopa satelliitriigid-Poola, Rumeenia, Bulgaaria, SDV,Ungari, Rumeenia,Jugoslaavia. Kuni 50nda aastani nimetati neid rahvademokraatia riikideks. Pärast 50ndat on sotsialistlikud riigid. Sotsialistliku maailmasüsteemi moodustumine. Sotsialismifilosoofia rajajad rõhutasid solidaarsust ja koostööd ning omandi ühiskasutamist, mis võimaldaks kindlustada kõikidele inimestele inimväärse eksistentsi, harmoniseeriks inimeste, rahvaste ja riikide vahelised suhted ning kõrvaldaks sotsiaalsed konfliktid ja sõjad. 14.Sotsialismileer-idaeuroopa riigid. Sotsialistlik sõprusühendus. Nõukogude väed aitavad Saksa väed välja lüüa ; Kommunistlik partei allutatakse Moskvale;
§44. LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA I Uus strateegia külma sõja võitmiseks · USA president Ronald Reagan uskus, et kui NSV Liidule suruda peale tõsine konkurents, siis variseb too kokku. Ta seadis oma eesmärgiks võitluse ,,kurjuse impeeriumiga" · UUS STRATEEGIA 1) toetada võitlust kommunismi vastu kõikjal maailmas 2) suruda NSV Liit majanduslikult nurka, lõigates ära tema sissetulekuallikad ( nafta, gaas, relvad) 3) suruda NSV Liidule peale kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine, millega NSV Liit poleks suutnud kaasa minna · Seati sihiks NSV Liidu põhimõtteline muutmine ehk idabloki lammutamine. Taotlused tekitasid vastuseisu lisaks idablokile ka Euroopas. II Usa toetus nõukogudevastastele liikumistele · USA toetas Afganistani vastupanuvõitlejaid ehk modzaheede moodsate relvadega, mis sundis NSV Liidu Afganistaanist lahkuma
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut KÜLM SÕDA Essee Õppeaine: Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu Juhendaja: Enn Liimets Tallinn 2015 Sisukord. Sissejuhatus…………………………………………………………………………3 Külma sõja tekkepõhjused……………………………………………………….…4 Külm sõda…………………………………………………………………………..4 Kokkuvõte………………………………………………………………………….. Kasutatud allikad…………………………………………………………………… Sissejuhatus 2 Teises maailmasõjas võitlesid Ameerika Ühendriigid, Ingli
Bulgaaria, Ida-Saksamaa ja Ungari, ning Mudzahiidid keda toetasid USA, Inglismaa, Saudi Araabia, Pakistan ja Egiptus. NSVL tahtis Afganistani kontrollida asukoha pärast ja tahtis sammuti tahtis teed india ookeani äärde (Afganistan on Pakistani, India, Iraani ja Türgi vaheline risttee). Mudzahiidid tahtsid püsida demokraatlikud. 1979 oli Afganistaanis kodusõda ja siis kutsuti appi NSVL. USA hakkab Mudzahiide raketidega varustama ning Gorbatsov tahab vaherahu sõlmida. Vaherahu sõlmitakse ja Vene väed lahkuvad Afganistanist. Vene riigikassa tühjenes sõja tõttu suuresti ja tekkis perestroika. Sammuti oli külma sõja lõppuks (Afganistani sõjaga lõppes ka külm sõda, kuna Venemaa oli nõrgestatud olekus ja sealne kommunism oli kokku kukkumas). USA kasutas ka Maa-õhk tüüpi "Stinger" rakette -> piiras NL-i õhujõude. Teti operatsioon 1968
algas lõunapoolsete jõudude vastupealetung. Põhja-Koreale tuli omakorda appi Hiina, keda toetasid NSV Liidu sõjaväelased ning hävituslennukid. USA väed taganesid ning varsti stabiliseerus rindejoon sõjaeelsel eraldusjoonel. 1953. aastal sõlmiti vaherahu. Sõda, milles sai surma ligi 3 miljonit inimest, lõppes tulemusteta, olukord Korea poolsaarel jäi samaks, maa oli ka edaspidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks ning mõlemas valitses diktaatorlik reziim. Lähis-Ida regioon huvitas ka teisi riike. 1952. aastal toimus Egiptuses riigipööre, mille tulemusel kukutati monarhia. Uus valitsus eesotsas G. A. Nasseriga natsionaliseeris 1956. aastal brittidele kuulunud Suessi kanali. See kutsus esile sõja Egiptuse ja Iisraeli vahel, keda toetasid Suurbritannia ja Prantsusmaa. ÜRO ja eelkõige suurriikide (USA ja NSV Liidu) survel sõjategevus lõpetati. Suurbritannia ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja, mõni kuu hiljem
algas lõunapoolsete jõudude vastupealetung. Põhja-Koreale tuli omakorda appi Hiina, keda toetasid NSV Liidu sõjaväelased ning hävituslennukid. USA väed taganesid ning varsti stabiliseerus rindejoon sõjaeelsel eraldusjoonel. 1953. aastal sõlmiti vaherahu. Sõda, milles sai surma ligi 3 miljonit inimest, lõppes tulemusteta, olukord Korea poolsaarel jäi samaks, maa oli ka edaspidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks ning mõlemas valitses diktaatorlik reziim. Lähis-Ida regioon huvitas ka teisi riike. 1952. aastal toimus Egiptuses riigipööre, mille tulemusel kukutati monarhia. Uus valitsus eesotsas G. A. Nasseriga natsionaliseeris 1956. aastal brittidele kuulunud Suessi kanali. See kutsus esile sõja Egiptuse ja Iisraeli vahel, keda toetasid Suurbritannia ja Prantsusmaa. ÜRO ja eelkõige suurriikide (USA ja NSV Liidu) survel sõjategevus lõpetati. Suurbritannia ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja, mõni kuu hiljem
algas lõunapoolsete jõudude vastupealetung. Põhja-Koreale tuli omakorda appi Hiina, keda toetasid NSV Liidu sõjaväelased ning hävituslennukid. USA väed taganesid ning varsti stabiliseerus rindejoon sõjaeelsel eraldusjoonel. 1953. aastal sõlmiti vaherahu. Sõda, milles sai surma ligi 3 miljonit inimest, lõppes tulemusteta, olukord Korea poolsaarel jäi samaks, maa oli ka edaspidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks ning mõlemas valitses diktaatorlik reziim. Lähis-Ida regioon huvitas ka teisi riike. 1952. aastal toimus Egiptuses riigipööre, mille tulemusel kukutati monarhia. Uus valitsus eesotsas G. A. Nasseriga natsionaliseeris 1956. aastal brittidele kuulunud Suessi kanali. See kutsus esile sõja Egiptuse ja Iisraeli vahel, keda toetasid Suurbritannia ja Prantsusmaa. ÜRO ja eelkõige suurriikide (USA ja NSV Liidu) survel sõjategevus lõpetati. Suurbritannia ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja, mõni kuu hiljem
,,tähesõdadele", lootes, et NSV Liit soovib igale Lääne sammule vastata samaga, lihtsalt jookseb selles relvastumise võidujooksus ennast tühjaks · Sellele programmile ei olnud NSV Liidul millegagi vastata · Kommunistlik süsteem, mis võis püsida vaid niikaua, kuni suutis läänemaailmaga relvastumises võistelda, oli määratud kokkuvarisemisele Sotsialismileeri lagunemine · 1985 NSV Liidu uueks parteiliidriks M. Gorbatsov, kes oli eelmistest noorem (võimule tulles 54-aastane), energilisem ja parteiringkondades tuntud kui mõõdukas reformaator · Gorbatsovi initsiatiivil alustati sotsialismi moderniseerimise katseid, mille koondnimetuseks sai perestroika · Perestroika tõi omakorda kaasa mitmeid märksõnu, mis ühel või teisel ajajärgul esiplaanile tõusid: (arengu) kiirendamine, majandusreform, demokratiseerimine, avalikustamine jm
Algas USA armee taganemine. Hiinlased tõrjusid omakorda ameeriklased tagasi mõlema Korea endise piirini, kus peeti veel kaks ja pool aastat verist ja kurnavat positsioonisõda.1951.a. nõudis MacArthur volitusi Hiina baaside hävitamiseks. Ta asendati kindral Ridgewayga, sest president Truman kartis uut maailmasõda. 1953.a. juulis sõlmiti Panmunjomi vaherahu. Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. Põhja- Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim, mis on võimul. Lõuna-Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes. Suessi kriis 1952.a. toimus Egiptuses riigipööre ning kukutati monarhia. Uue valitsuse etteotsa sai Gamal Abdel Nasser. Nasser soovis 1956.a. riigistada Suessi kanali, kuid see oli otseses vastuolus Suurbritannia ja Prantsusmaa huvidega. 1956.a
Seepeale otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale Hiroshimale ja Nagasakile. Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. PILET 7 1. Suur majanduskriis ja USA Suur majanduskriis oli ülemaailme majanduskriis aastatel 19291934, mis järgnes Suurele depressioonile. Majanduskriis sai alguse Wall Streeti suure börsikrahhiga 29. oktoobril 1929 ehk nn "Musta teisipäevaga". Selle tulemusena varises kokku usaldus pankade vastu ning ameeriklased hakkasid tagasi nõudma Euroopale antud laene, mis tekitas massilise tööpuuduse nii Ameerikas
pärast, 21. detsembril, liitusid sellega veel 8 endist liiduvabariiki. See viis Nõukogude Liidu lõpliku lagunemiseni: 25. detsembril 1991. aastal loobus Gorbatšov presidendiametist. Järgmisel päeval teatas kõrgeim seadusandlik riigivõimuorgan – Ülemnõukogu – ametlikult Nõukogude Liidu laialisaatmisest. Jeltsin võttis Gorbatšovilt üle “tuumanupu”. Nõukogude Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes organisatsioonides sai Vene Föderatsioon. Kokkuvõtteks: NL nõrgenes. Stagnatsioon e. seisak kajastus nii vaimuelus, poliitikas kui ka majanduses. Käsumajandus- riik kontrollib tootmisressursse, riik määrab kaupade hinna. Ekstensiivne majandus- naftamaardlate avastamine. Defitsiit e. kaupade puudus. 1970ndatel tugevnes dissidentide e. teisitimõtlejate liikumine. Omaalgatuslikud väljaanded. Kuulsamad dissidendid- Solženitsõn ja Sahharov(vene füüsik ja ühiskonnategelane). Dissidente saadeti maalt välja, vangistati, nende perekondi kiusati taga
· Tunnistati esmakordselt ka rahvaste enesemääramisõigust. · Wilson ei nõudnud sõja-eelse status quo taastamist, vaid uue tasakaaluolukorra loomist. · Saksamaa ja Austria esitasid USA-le taotluse rahuläbirääkimisteks just Wilsoni rahuprogrammi alusel. · Wilson sai Nobeli rahupreemia 1919. · Kõikides riikides olid sõja ajal arendatud riigimajandust ja trükitud suures koguses "olematut raha" (hüperinfaltsioon). Majanduskriis. Sõjavõlad. · Kõigis riikides oli leidnud aset suur sõjaaegne kihistumine, endiste ideaalide kaotamine, tõeline kultuurikriis. "Kadunud põlvkond" (Erich Maria Remarque). · Tohutu segaduste periood enamuses riikidest (eriti Saksamaal, Ungaris ja Itaalias). Revolutsiooniline kriis. Ida-küsimus. Määratlemata piirid. Weimari vabariik · Vabariik kuulutati välja Weimaris. Ametlikult Deutsches Reich. · Juhtivaks jõuks olid sotsiaaldemokraadid
1983. aastal kuulutas USA president Reagan 14. juuni Balti vabaduse päevaks. Balti apellile tuginedes võttis Euroopa Parlament 13. jaanuaril 1983 vastu deklaratsiooni, milles tehti ettepanek tõstatada Balti küsimus ÜRO dekoloniseerimiskomisjonis. Balti küsimuse päevakorda tõusmine rahvusvahelises poliitikas julgustas Balti rahvaid vastupanu jätkama ning aitas luua eeldusi oma iseseisvuse taastamiseks. NSV Liidu nõrgenemise põhjused 1960. aastate lõpul Nõukogude Liidus alanud stagnatsioon süvendas 1970. aastail veelgi. Majandust arendati ekstensiivselt, st loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks. Käsumajandus ei soosinud inimeste algatusvõimet ega ettevõtlikkust, mistõttu kadus uuenduslikkus. 1970. aastate alguseks oli Nõukogude majandussüsteem ennast ammendanud ja selle päästis vaid juhus: sellal, kui läänt tabas araabia maade naftaembargo, mis
Ajalugu kokkuvõte Külma sõja algus Nsv liidu ja lääne liitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Need kahtlused said kinnitust. Nsv Liidus jäi esialgu kehtima sõjaseisukord. Majanduse kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks , kasutades selleks sõdurite ja vangide tasuta tööjõudu. 1946 aasta algul pidas Stalin Moskvas kõne , kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Lääne maailmas Churchilli kõne ei tervitatud. Kuna ei soovitud konflikte NSV liiduga. Selle vältimiseks olidi valmis Stalinile ulatuslikke järeleandmisi tegema. Stalin sai sellest järeleandlikkusest ainult hoogu juurde. Unistades maaimavalitsemisest , tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas valmistudes intensiivselt uueks sõjaks . Selleks taastas ta NSV liidu
sotsiaalse energia, · hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud, · tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi, Esimene maailmasõda 1914-1918: Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvumise realiseerimiseks Sündmused ja isikud · I ms 1916 oli Vene majandus kokku varisenud - kriis igas eluvaldkonnas: majanduskriis, skandaalid rinde halva varustamise pärast, nälg tagalas, meeleavalduste kasv, rahulolematus juhtkonnaga ja eriti tsaariperekonnaga. · Veebruarirevolutsioon AV määras Eestimaa kubermangukomissariks Jaan Poska. Autonoomianõue - 30.märts AV määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta - kogu Eesti ala ühendati üheks autonoomseks kubermanguks ja saadi luba moodustada rahvusväeosad
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti
Saksamaa Liitvabariigi majanduslik ja poliitiline tõus. Sõjakatastroofi üle elanud maa muutus mõne aastakümnega üheks Euroopa ja kogu maailma juhtivaks riigiks, kus oli tugev demokraatlik kord, võimas majandus ning eeskujulik sotsiaalkindlustuse 9 süsteem. Sama ei saa väita Ida-Saksamaa kohta, kus üle 40 aasta valitses Moskva- meelne kommunistlik reziim. Pärast Saksamaa kapituleerumist 1945. aasta mais jagasid võitjad endise Kolmanda riigi territooriumi neljaks okupatsioonitsooniks. Saksamaa LV välispoliitilist kurssi 1950.-1960. aastail iseloomustas tihe koostöö USA ja teiste lääneriikidega. Saksa LV astus NATO-sse ja muutus selle tähtsaimaks liikmeks Euroopas. Suhetes Ida-Euroopaga säilisid aga pinged. Üheks pingeallikaks oli Saksa DV (3). Diplomaatilisi suhteid sõlmiti ning hoiti üksnes riikidega, kel ei olnud sidemeid SDV-
lahendada vaid läbirääkimiste teel. Kahekümnendate aastate teisel poolel olid inimesed üsna veendunud, et uut sõda ei tule, sest nii palju oli tehtud rahvusvaheliste suhete parandamiseks. Seetõttu on kahekümnendaid aastaid nimetatud idealismi ajastuks ja ka patsifismi (sõja vastane) ajastuks. Ülemaailmne majanduskriis Kriis ei puudutanud NSV liitu, sest: 1. Nõrk seos kapitalistlike riikidega, eriti USAga. 2. Venemaal oli plaanimajandus, ei saanud tekkida ületootmist, koguaeg oli millestki puudus. 3. Erapangad puudusid, pangad kuulusid riigile, pangalaenud olid keelatud ja raha laenata ei saanud. Puudus börs. Milline oli suure depressiooni mõju maailmale? 1. Demokraatia osatähtsus vähenes, sest noored demokraatlikud riigid pöörasid diktatuuri teele. 2
Aja jooksul tugevnesid Nõukogude Liidus tagurlikud poliitilised jõud, eriti pärast 1968. aasta Tšehhoslovakkia sündmusi. Loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest ning karmistati kontrolli ühiskonnas. Avalikult suurt juhti siiski õigeks ei mõistetud. 1970. aastatel ilmneb järjest selgemalt kehtiva poliitilise režiimi mandumine ning suutmatus normaalselt toimida. Ühiskonnaelu kõigis valdkondades – majanduses, poliitikas, vaimuelus – valitses seisak ehk stagnatsioon. Nõukogude Liit ei suutnud tehnilise protsessiga kaasa minna, see suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Raugastunud Brežnev suri 1982. aastal, kuid vanurite võim (gerontograatia) jätkus. Brežnevi järglane – Juri Andropov – oli samuti raskesti haige ja suri 1984. aasta algul. Pikka aega KGB juhina töötanud Andropov mõistis mingil määral sügavas kriisis oleva nõukogude süsteemi ümberkorraldamise vajadust.
UUSKONSERVATIIVSED SUUNDUMUSED Muutused Lääne ühiskonnas 1970. aastate teisel poolel: Teadude- ja tehnikarevolutsioon muutis lääneriikide sots struktuuri vähenes tööstus- ja põllumajandustööliste arv, suurenes diplomeeritud spetsialistide nind teeninduses töötavate inimeste osa, hoogustus väikeettevõtlus Riikide edukuse määras nende suutlikus uutele vajadustele kiirelt reageerida (lääs arenes, ida jäi maha) Lääne majandust tabas 1970 energia- ja toorainekriis. Nafta hing oli 4x kallinenud. Tööstusriikides vähenes tootmine,ettevõtteid suleti (polnud turgu) Tööpuudusele ja stagnatsioonile lisandus inflatsioon stagflatsioon. Ühendriikides lisaks majanduse langusele ka Vietnami sündroom ehk arusaamine oma suutmastusest maailmas midagi muuta. 1974 Watergate'i skandaal Nixoni teadmisel oli valimiskampaania ajal Demokraatliku Partei peakorterisse paigaldatud pealtkuulamisseadmes. Selle avalikustamisel astus Nixon tagasi.
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud
1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord. 1983 Ronald Reagan kuulutas välja Tähesõdade programmi. 1984 Enamus sotsialistlikke riike boikoteerisid Los Angelese olümpiamänge. 1985 NSVL Kommunistliku Partei peasekretäriks valiti Mihhail Gorbatsov. Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 3 1. Külma sõja kujunemine: 1.1. Vastandlike leeride kujunemine: Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale sõda. Teise maailmasõja ajal oli demokraatlikke lääneriike (USA, Suurbritannia jt) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks olnud võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu
mõju alla. Vietnami sõda on äärmiselt julm ja demoraliseeriv just USA sõdurite jaoks. 1968.a saab võimule Nixon, kes alustab sõjapidamise üle andmist Lõuna-Vietnami vägedele, lootuses, et USA relvade ja nõuannetega suudavad nad vastu panna. 1973. sõlmitakse Pariisis rahuleping, millega pidi sõjategevus lõppema ja USA väed lahkuma. Kodusõda aga jätkub ja 1975. Langub Saigon ja Lõuna-Vietnamis kehtestatakse kommunistlik reziim. 1976. Ühendatakse kaks Vietnamit. Kogu Ida-Aasia langeb kommunistliku võimu alla. Võidurelvastumine ja desarmeerimine Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi võimsaid relvi, millega vastase rünnakut ära hoida. · Külma sõja algul kuulus tavarelvastuse ülekaal N.Liidule kuid USA oli välja töötanud tuumapommi (1945) · 1949 katsetas ka N.Liit edukalt oma tuumapommi · 1952
puudulik haridus ja suutmatus mõista kultuurisuundi põhjustas tema taktitu ja robustse käitumise kunstinäituse avamisel Moskvas · rahulolematus süvenes ka KP juhtkonnas väsimus ümberkorraldustest ja kartus Stalini-aegade uuest paljastamisest · 1964.a kutsuti puhkusel viibiv Hrustsov Moskvasse ja kõrvaldati võimult · rahvale toodi põhjuseks ,,kõrge iga ja tervislik seisund" · suri unustatuna 1971.a. tavalise pensionärina 3. Stagnatsioon ühiskonna seisakuaeg kõigis eluvaldkondades a) Leonid Breznevi aeg (1964 1982) · KP juhiks sai 58 aastasena · MN esimene A. Kossõgini majandusreform (1965) suurenes ettevõtete iseseisvus · reformipoliitika sumbumine, kuna Breznevile uuendused ei meeldinud, samuti Kossõgini autoriteedi kasv · majanduse ekstensiivne areng uued ettevõtted ja maavarade lademed · tööviljakus ja kvaliteet jäid tagaplaanile
VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: · Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. · Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. · Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid "saladuses", siis 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W.Churchil
demokraatia,mida seal varem peaaegu üldse ei tuntud. Seadusi hakkas vastu võtma kahekojaline parlament. Täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas peaministriga. Põhjalike ümberkorraldustega algas Jaapani majanduse kiire taastumine ning areng. Veidi rohkem kui kolmekümne aastaga suurenes tööstustoodang 24 korda. Jaapani imetlusväärselt kiiret arengut hakati nimetama Jaapani majandusimeks. 1970.aastate keskpaiku puhkenud energia-ja majanduskriis mõjutas tugevasti ka Jaapanit. Kriisi ületamiseks hakati piirama selliste tööstusharude arengut,mis nõudsid palju toorainet ja energiat. Tänu paindlikule majanduspoliitikale on Jaapan tänapäeval rikas ja õitsev maa,üks maailma tähtsamaid teaduse-ja tehnikakeskusi. Kõigi Jaapani edusammude taga on range kord ja jaapanlaste pingeline töö. Oluline on see,et Jaapan ei ole pidanud tegema suuri kaitsekulutusi,sest põhiseadus keelab omada suurt sõjaväge. Julgeoleku tagab Jaapanile 1951
II MAAILMASÕDA MIKS? Mis eeldustel? 1- Versailles' süsteem - vigane, ebaõiglane 2- Rahvasteliidu suutmatus suurriike ohjeldada - Saksa astus nt isegi välja... 3- (Saksa rahva pettumus - et ainult neid sõjas süüdistati) 4- Lääneriikide lepituspoliitika + Austria, Tsehhoslovakkia vallutamine lisasid Saksamaale kindlust 5- MRP nii Saksamaa kui NSV Liit said kindla tagala, jagades isegi huvisfäärid 6- Majanduskriis Hitler arendas kriisist väljumiseks sõjatööstust ning vajas edukaid vallutussõdu. NSV Liidu Punaarmee vajas sõjalist rakendust, et õigustada selle olemasolu ja väljaarendamist. 7- Hitleri Suur Saksamaa idee, Stailini maailmakommunismi idee. 8- Hispaania kodusõda hea proov + muud rahv. vah. pinged · MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel.
annaabi.ee 
