Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Peale Esimest Maailmasõda muutus maailma poliitiline kaart ja paljude riikide ühiskonna kord. Mitmetes riikides valitses demokraatlik kord (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA) ja rohkesti kehtestati diktatuure (Nõukogude Liit, Saksamaa). Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. 19. sajandi esimesel poolel tekkisid mitmed erinevad demokraatlikud liikumised. Kuna aga paljudes maades ei suudetud ületada sõjajärgseid
milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim kui riiki juhib üks isik või mõni väiksem inimeste grupp, siis demokraatia ehk teisisõnu rahvavõim on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis rühmitus, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fašistideks. Mida suurem oli inimeste rahulolematus peale Esimest maailmasõda, seda suuremat soosingut sai nautida fašistide juht Mussolini. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. 1921. aastal parlamendivalimistel saavutas fašistlik partei võidu. Mussolini kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning alustas fašistliku diktatuuri kehtestamist
eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord, kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult ning seda on nimetatud ka demokraatia kriisiks. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Diktatuur kujutas endast mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatut ja jõule toetuvat võimu. Mitmes riigis, kus pärast Esimest maailmasõda oli võitnud parlamentarism, ei suutnud demokraatlik kord püsima jääda ning andis varem või hiljem võimaluse diktaatorlikule võimule. 1939. aastal valitses diktatuur enamikes Euroopa riikides. Esimene maailmasõda tekitas osadele Euroopa riikidele, nagu näiteks Itaaliale, suuri raskusi. Mitu inimest sai rindel surma, sõja-aastail tekkis tohutu välisvõlg. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik kord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk, pidevalt vahetuvad
Diktatuur jagunes autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totalitaarseks nagu kommunism , natsionaalsotsialism ja fašism. Totalitaarset diktatuuri iseloomustas peale võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte, ka kontroll inimeste mõtteavalduste üle, millega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Lisaks iseloomustab totalitaarset diktatuuri ühe partei ja ideoloogia süsteem ning juhikultus. Pärast esimest maailmasõda oli Itaalia siseriiklik olukord üpris keeruline. Parteidevaheliste erimeelsuste tõttu ei püsinud valitsus üle aasta koos. Linnades valitses tööpuudus. Lisaks siseriiklikele probleemidele suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt. See tekitas rahva seas rahutusi ning seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta Itaalia suurriigiks. Rahvas hakkas toetama endiseid sõjaväelasi ja töötuid, kes moodustasid Võitlusliidu, keda hakati kutsuma fašistideks. Mõne
aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei) partei tegevus, nad tulid võimule Suure ülemaailmse majanduskriisi ajal. Samal ajal kehtestati diktatuurid ka paljudes teistes riikides, näiteks Ungaris, Bulgaarias, Kreekas, Jugoslaavias, Hispaanias, Portugalis. Suurbritannia ja Prantsusmaa Vastused: 1. Suurbritannia polnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas suur tööpuudus. Raskeks koormaks oli võlg USA-le. Tehnika oli vananenud ja söe kasutamine energiaallikana muutus liiga kalliks. 2. Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinna langus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu. Tänu sellele said britid oma toodangut võrdlemisi edukalt müüa ka kriisiaastatel. 3
vastandikud. Osades riikides kehtestati diktatuurid, sest mitmed riigid said Esimeses Maailmasõjas lüüa ja neil tekkis niinimetatud alaväärsuskompleks ning seda kasutasid ära esilepürgivad diktaatorid. Lisaks oli tööpuudus tohutu, riikidel kolossaalsed võlad ning tohutud inimkaotused. Itaalias kehtestati näiteks fašistlik diktatuur. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Sõjaväelased ja töötud kuulusid rühmitusse, mis tekkis karmides tingimustest. Neid nimetati fašistideks. Fašistide juht Mussoliini sai nautida aina suuremat soosingut tänu inimeste rahulolematusele peale Esimest Maailmasõda. Suurem osa rahvast arvas, et Mussoliini on just see inimene, kes viib nad paremuse poole, toob Itaalia majanduslangusest välja ning seab ka korra jalule. Parlamendi valimistel saavutas fašistlik partei edu ning Mussoliini alustas fašistliku diktatuuri tänu sellele, et ta kehtestas
valitsemis vorm jaguneb kaheks: autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarne diktatuur on ebademokraatlik valitsemisvorm, kus kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese isikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur on diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb kontroll kodanike mõttevalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. Itaalias kehtestati diktatuur pärast esimest maailmasõda. See oli tekitanud Itaaliale suuri raskusi. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk. Pidevalt vahetuvad valitsused koosnesid mitme erakonna esindajatest. Need aga ei püsinud koos kauem kui aasta, kuna neil oli parteidevaheliste erimeelsuste tõttu raske otsuseid langetada. Itaalia linnades suurenes tööpuudus ja see tekitas rahutusi ning tööliskond sattus üha enam kommunistide õimu alla
eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Itaalias kehtestati 1925a.fasistlik diktatuur. Põhjuseid, miks Itaaliast sai diktatuuri riik oli mitmeid. Esiteks oli Itaalia solvunud, selle tagasid suured majandusraskused ja suur välisvõlg, liitlaste üleolev suhtumine ning lubatust vähem maid. Itaalia eesmärgiks sai muuta oma maa austus- ja kartusväärseks. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üpris keeruline. Keskvalitsus oli nõrk ning tänu sellele vahetusid tihti ka valitsused. Linnades tekkis tööpuudus, mis tekitas suuri rahutusi. Sellises olukorras tekkis rühmitus nimega Võitlusliit, sinna kuuluvaid inimesi hakati kutsuma fasistideks, kelle eesotsas oli Benito Mussolini. Fasistid kogusid kiiresti toetajaid lubades muuta Itaalia jälle suurriigiks. Ning ei läinudki enam kaua kui kehtestati fasistlik diktatuur, mille eesotsas oli Mussolini. 1917
Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaarsed. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart ning paljude maade siseriiklik elukorraldus. Maailmasõda näitas, et suured keisririigid, kus puudus täielik demokraatia (Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi), on oma aja ära elanud. Tugeva demokraatliku korraga suurriigid (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA) aga tõestasid, et nad suudavad katsumustele vastu seista ning olla edukad ka suures sõjas. Enamik uusi riike valis samuti demokraatliku korra. Kuid samas oli tekkimas ka demokraatia kriis. Pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur ja demokraatia on kaks täiesti erinevat valitsemisviisi. Diktatuuriks nimetatakse valitsemisviisi, kus juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuur jagatakse ka autoritaarseks ja totalitaarseks. Demokraatia on valitsemisviis, kus suurim võim on rahval. Üheks diktatuuririigiks sai Itaalia. Itaaliale tekitas Esimene maailmasõda suuri raskusi ning neisse ei suhtutud kui võrdväärsesse partnerisse. See tegevus solvas Itaaliat. Selle tagajärjel tekkis rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mida hakkas juhtima Benito Mussolini, kes 1922. aasta sügisel määrati Itaalia peaministriks. Mussolini tegi suuri muudatusi ning võttis vastu seadusi, mis andsid talle kuningaga võrdsed
Prantsusmaa areng. Prantsusmaa majandus arenes 1920.ndail aastail soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas kõvasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigile uusi alasid. Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas arenema suureks tööstusriigiks. võitlus demokraatia eest 1920.-30. aastatel. 1930. a tabas majanduskriis ka Prantsusmaad. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. 1934.a korraldasid äärmuslased Pariisis
küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste nig kodanikuõiguste olemasolu. Demokraatlik riigikord on rahva suhtes natukene ausam. Võim on rahval ning kõigil on valimisõigus, sõltumata nende klassist. Tänu Esimese maailmasõja võidule kasvas demokraatlike suurriikide maine. Peale sõda vahetusid tänu keskvalitsusele Itaalias tihti valitsused. Töölised sattusid kommunistide mõnu alla, sest oli tööpuuudus. Töötud ja endised sõdurid tegid oma organisatsiooni ning neid hakkati kutsuma fasistideks. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt ja seepärast tahtis Itaalia muuta oma maa suurriigiks. Kehtestati fasistlik diktatuur. Fasistide Partei eesotsas oli Benito Mussolini. 1917. aastal hakkas Venemaal kujunema totalitaarne diktatuur. Moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan ja saadeti laial Asutav Kogu
Diktatuur on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte. Peale sõda olid Itaalias olukord keeruline ning tekkisid rahutused. Pidevalt vahetusid valitsused, mis koosnesid mitme erakonna esindajatest. Erimeelsuste tõttu ei püsinud parteid koos rohkem kui aasta. Itaalias suurenes tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis väike rühmitus, kuhu kuulusid põhiliselt endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mida hakkas juhtima Benito Mussolini. Paljud arvasid, et Mussolini on see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. 1921. aasta parlamendivalimistel saavutas võidu fasistlik partei. 1922. aasta sügisel määrati Mussolini peaministriks ja 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnitamine.Poliitiliste
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid , teistes aga säilis demokraatia ? Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas 20.sajandil , täpsemalt aastatel 19201940 . Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailmne majanduskriis ja Esimene maailmasõda . Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele . Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks ka paljud teised riigid . Inimesed said väga suures osas osaleda riigi juhtimises . Kui eelnevalt ei olnud inimestel valimisõigust , siis demokraatia ajal kehtestati seadused , et mehed saavad alates 21.eluaastast valimas käia . Valmisõiguse said ka naised , naistele siiski seati vanusepiiranguks 30.eluaasta
Arutlus teemal ,,Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes säilis demokraatia?" Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas aastatel 1920-1940 . Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailmne majanduskriis ja Esimene maailmasõda . Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele . Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks ka paljud teised riigid. Inimesed said väga suures osas osaleda riigi juhtimises . Kui eelnevalt ei olnud inimestel valimisõigust , siis demokraatia ajal kehtestati seadused , et mehed saavad alates 21.eluaastast valimas käia . Valmisõiguse said ka naised , naistele siiski seati vanusepiiranguks 30.eluaastat . Inimesed
Demokraatia tunnused Demokraatia on rahva võim, rahval on võimalik valida, rahval on võimalik olla valitud. Demokraatia tugevad ja nõrgad küljed + Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. + Arenguvõimalus ________________________________________________ ___ - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed Demokraatia laienemine 1920.aastal Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu kolm korda. Valima lubati kõik mehed al. 21 eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Anti valimisõigusi ka naistele. Miks tekkisid diktatuurid? Inimesed lootsid demokraatiale , kuid kui see ei aidanud, hakkasid nad pooldama mittedemokraatllikke liikumisi, lootes nii kiiremini oma probleemidele lahendust leida. Demokraatlikud liikumised
Miks osades riikides kehtestati diktaktuur, teistes aga säilis demokraatia? Esimese maailmasõja tagajärjel muutus paljude maade siseriiklik elukorraldus tunduvalt. Oli aru saada, et suured keisririigid, kus puudus täielik demokraatia, ei olnud piisavalt edukad. Samal ajal aga tugeva demokraatliku korraga suurriigid tõestasid edukust sõjas ja katsumustes. Nii valisid peale esimest maailmasõda enamik riike rahvavõimu. Rahvas sai osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kehtestati mitmed kodanikuõigused ja vabadused. Eelkõige puudutas see valimisõigust. Valimisõiguslike kodaniku arvu suurendati peaaegu kolm korda. Valimas said käia nüüdsest ka naised. Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatia aitab ületada kiiresti majandusraskused ja poliitilised segadused. Peagi aga nähti, et majandusliku õitsengut ei ole ning kaotati usk demokraatiasse
Sõja- ajal tekkis tohutu välisvõlg. Kogu sõja ajal võitsid itaallased vaid ühe lahingu. Itaaliale oli küll lubatud Antandi poolt palju alasid, kuid tegelikult pidi ta leppima hoopis vähemaga. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itaallastesse üleolevalt ning seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid kardavad ja austavad. Itaalia siseriiklik olukord oli keeruline. Sõja järel vahetusid tihti valitsused, sest keskvalitsus oli nõrk, moodustusid koalitsioonivalitsused, kes ei püsinud kaua koos, sest tekkisid parteidevahelised erimeelsused. Itaalia linnades suurenes tööpuudus ning töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Rahvusliku Fasistliku Partei juhiks sai Benito Mussolini. Mussolinil oli palju toetajaid, sest loodeti Itaalias kord jalule seada ning majanduslikku olukorda parandada.
vastandikud. Osades riikides kehtestati diktatuurid, sest mitmed riigid said Esimeses Maailmasõjas lüüa ja neil tekkis niinimetatud alaväärsuskompleks ning seda kasutasid ära esilepürgivad diktaatorid. Lisaks oli tööpuudus tohutu, riikidel kolossaalsed võlad ning tohutud inimkaotused. Itaalias kehtestati näiteks fasistlik diktatuur. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Sõjaväelased ja töötud kuulusid rühmitusse, mis tekkis karmides tingimustest. Neid nimetati fasistideks. Fasistide juht Mussoliini sai nautida aina suuremat soosingut tänu inimeste rahulolematusele peale Esimest Maailmasõda. Suurem osa rahvast arvas, et Mussoliini on just see inimene, kes viib nad paremuse poole, toob Itaalia majanduslangusest välja ning seab ka korra jalule. Parlamendi valimistel saavutas fasistlik partei edu ning Mussoliini alustas fasistliku diktatuuri tänu sellele, et ta kehtestas
Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Maailmas on palju riike, mõned neist on diktatuurriigid, näiteks Venemaa, Itaalia ja Saksamaa ,kuid ülejäänud riikides valitses demokraatia, kaasaarvatud Suurbritannias ja Prantsusmaal. Demokraatia on teatud valitsemisvorm. Demokraatlikus riigis on inimestel sõnavabadus , trükivabadus, koosolekute vabadus, südametunnistuse vabadus ja elukoha valiku vabadus. Diktatuuririigis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehti demokraatiale iseloomulik
Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval puudub õigus osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koonumisele ühe isiku kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimete üle, mille kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näiteks küüditamisega. Peale I maailmasõda oli Itaalias ja mujal maailmas olukord ränk. Valitsus vahetus, puhkesid mässud ja linnades valitses tööpuudus. Samuti oli sõda laastanud majanduslikult ja seepärast ei saabunud kohe ka majanduslikku õitsengut. Rahvas hakkas usku kaotama demokraatiasse ning taheti vahetust. Nii tekkisidki erinevad mittedemokraatlikud liikumised. Saksamaal natsism eesotsas Adolf Hitler, Venemaal kommunism eesotsas Jossif Stalin ning Itaalias eesotsas Benito Mussolini
autoritaalne valitsemisviis. Riigis oli kogu võim ühe isiku või väikse rühma kätes. Nendes riikides, kus ei kehtinud diktatuur, valitses demokraatia. Demokraatia on rahvavõim. Rahvas oli määrav osa ühiskonna tähtsate küsimuste lahendamisel. Igal kodanikul oli õigus vabadusele ning õigustele. Itaalia oli ainuke riik, mille valitsemiskorra kohta võib öelda "fasistlik diktatuur" . Selle nime said nad endale tänu võitlusliidule, mille eesotsas olev Benito Mussolini toetajais kogus ning lõpuks, 1921.aasta parlamendivalimistel oma parteiga võidu saavutas. Fasistliku diktatuuri eesmärgiks oli Vahemere muutmine Itaalia sisemereks. Nõukogude Liidus kehtestati diktatuur juba 1917.aastatel. Võimu haarasid kommunistid Lenini juhtimisel. Pärast Lenini surma muutus diktatuur eriti julmaks kuna riigijuhiks sai Jossif Stalin. Riiki loodi vangilaagreid, sinna saadeti miljoneid inimesi, paljud süütud hukati, toimus kollektiviseerimine nind industrialiseerimine.
vabaturumajandust). 2. Konservatism (konservatiivide arvates oli parem see, mis oli juba ajaloos läbi proovitud, st otsisid tuge mineviku kogemustest) 3. Sotsialistid 4. Sotsiaaldemokraadid Mittedeomkraatlikud liikumised: 1. Kommunistlik (Venemaa, vasete tööliste võitlus rikastega, kus kasutati vägivalda) 2. Fasism (Itaalia) 3. Natsionaalsotsialism (Saksamaa) Inglismaa, Prantsusmaa, USA Inglismaa: Peale I maailmasõda ei olnud enam Briti rahandus- ja tööstusriik. Oli suur tööpuudus ja pidi tasuma veel võla USA-le. Nad vedasid välja vaid masinaid, riiet ning kivisütt. Sisse veeti aga toiduaineid, kuna nende põllumajandus saak oleks väga ruttu otsa saanud. Tehnika oli samuti seal vananenud. Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinnalangus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu, mille tõttu saadi oma toodangut edukalt müüa ka kriisiaastatel.
Diktatuuririigis on vaid üks partei. Teisi parteisid ei tohi esineda. Totalitaarses diktatuuris puuduvad ka inimõigused ja kontrollitakse inimeste mõttevaheldusi. Demokraatia on aga palju vabam valitsemisviis. Seal võib olla mitu parteid ja erinevaid ideoloogiaid. Valitsuse tegevus on avalik ning rahvas võib osaleda valitsemises. Demokraatlikus riigis eksisteerivad inimõigused. Itaalia oli totalitaarse diktatuuri valitsmisviisiga riik. Itaalilale tekitas Esimene maailmasõda raskusi. Suri palju inimesi, tekkis välisvõlg ning nad võitsid ainult ühe lahingu. Neile antud piisavalt lubatuid valdusi ja nendesse ei suhtutud võrdväärselt. Itaallased solvusid ning nad tahtsid muuta oma maa sama võimsaks nagu oli Rooma Impeerium oma hiilgeajal. Selleks, et saada suureks ja võimsaks riigiks oli aga vaja valitsus korda seada. Seda hakkas korraldama Benito Mussolini, kes oli samuti ka Rahvusliku Fasistliku Partei juht. Ta kogus
Arutlus Esimese maailmasõja järgseid aastaid iseloomustab demokraatia lainenemine. 1930. aastate lõpuks oli enamikes Euroopa riikides aga kehtestatud diktatuur. Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia vastandiks on diktatuur, mis on mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Esimese maailmasõja põhjustas Itaaliale suuri raskusi. Itaalia keskvalitsus oli nõrk ja valitsused vahetusid pidevalt. Suurenes tööpuudus, mis tekitas rahutusi. Karmides tingimustes tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud, keda hakati kutsuma fasistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille juhiks sai Benito Mussolini. Mida suurem oli inimeste rahulolematus peale Esimest maailmasõda, seda suuremat poolehoidu sai nautida Mussolini. Paljud uskusid, et just tema suudab Itaalias korra
põhineb suurte teenetega riigimehe mõjuvõimul. Autokraatia ei haara ühiskonda tervikuna ja seeläbi ei haara see ka kõiki ühiskonna pidepunkte. Totalitaarne diktatuur- üksikisiku valitsemine, nagu autoritaarses diktatuuriski. Erineb aautokraatiast selle poolest, et haarab kõiki ühiskonna mõjusfääre. Lühidalt: üks inimene kontrollib tervet rahvast! Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon. Erinevad diktatuurid: Fasism- tuleneb itaalia keelsest sõnast fasces, mis tähendab vitsakimpu. Liikumisele pani aluse 1921-l aastal Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimeste omade suhtes ülimuslikud, karismaatiline liider, rahvuse rolli rõhutamine, antiparlamentarism- parlament on kasutu, antimarksism- eitavad klassivõitlust selle asemel rahvusühtsuse idee. Kommunism- ideoloogia kui selline kasvas välja sotsialismist. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Seevastu diktatuur aga majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Miks siis osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Pärast Saksa keisririigi langust kehtestatud demokraatlikul Weimari vabariigil oli palju mõjukaid vastaseid. Ohvitserkond, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturid olid avalikult demokraatia vastu. Nad süüdistasid Weimari vabariiki kõikides Saksamaad tabanud hädades. Kaotatud sõda, võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, pettumus Versailles' süsteemis, majanduslik ebakindlus ning poliitiliste erakondade omavaheline
Lubati rahvale majanduslikku õitsengut ning hävitada karmikäeliselt rahva vaenlased. Hirmuvalitsemine oli fasistide ja natsionaalsotsialistide meelepäraseim riigijuhtimise viis, nende lipukirjas oli rahvuse ülistamine. Õnneliku elu saavutamiseks, tuli neil vaenlased hävitada. Nõrga demokraatiaga riikides haarasidki diktatuuri pooldajad võimu, üheks selliseks oli Itaalia. Sõjajärgsetel aastatel tekkis seal väike rühmitus nimega Võitlusliit, eesotsas Benito Mussoliniga. Fasistid kuulutasid oma eesmärgiks muuta Itaalia sama võimsaks, nagu oli kord Rooma keisririik. Mussolini õpetuses oli tähtsamail kohal rahvus. Sealt tuleneb ka fasismi peamine idee: kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. Varsti oli tal juba tuhandeid toetajaid ja kuna Itaalia president oli ka fasistlike vaadete pooldaja, siis võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile
Eesti). Totalitaarset dikyatuuri iseloomustavad peale võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näiteks küüditamise või surmalaagritesse saatmisega. (Natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik Nõukogude Liit) 5. Fašistlik Itaalia: miks õnnestus fašistidel 1922.a. Itaalias võimule saada? Benito Mussolini roll Itaalias 1920.-30. aastail? Mida kujutas endast fašistlik diktatuur, miks oli Mussolini välispoliitika sõjakas? Fašistidel õnnestus Itaalias võimule saada tänu sellele, et Itaalia siseriiklik olukord oli üsna keeruline. Roomas asunud keskvalitsus oli nõrk. Itaalia linnades suurenes tööpuudus. See omakorda tekitas rahutusi ning tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis üks
Itaalia) ning ka demokraatia traditsioonide nõrkus(Saksamaa, Venemaa, Itaalia). Põhjusteks olid ka sotsiaalprobleemide teravnemine mitmes Euroopa riigis seoses sisserände piiramisega USAsse, kodanluse kartus tööliste võimuletuleku ees Venemaa eeskujul (Itaalia, Saksamaa) ja ka see, et raskustest ülesaamiseks eelistati ,,karmikäelist valitsemist". 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Mitmes riigis, kus pärast Esimest maailmasõda oli võitnud parlamentarism, ei suutnud demokraatlik kord püsima jääda ja andis varem või hiljem teed diktaatorlikule võimule. 1930. aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides. Uutest, pärast I maailmasõda tekkinud riikidest suutsid ainult Tsehhoslovakkia ja teatud eranditega Soome kuni 1939. aastani säilitada põhiseaduslik demokraatia. Ülejäänudes maades osutus diktatuur demokraatlikust mõtteviisist tugevamaks. Kuid Euroopas oli ka riike, kus demokraatlikku korda
Liberaalid olid tollal uuendustele vastuvõtlikumad, nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatiivide arvates oli hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Seepärast ei tormanudki nad kõike muutma, vaid otsisid tuge mineviku kogemustest.19.sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sellega võitsid nad enda poole neid valijaid, kes ennem andsid oma hääled liberaalidele. Pärast Esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma senise mõju. Vabaturumajanduse tähtsaimaks kaitsjaks muutunud konservatiivsetest erakondadest said aga juhtivad paremerakonnad. Konservatiivide põhiliseks vastaseks kujunesid sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid. Sotsialistlikke ning sotsiaaldemokraatide erakondi nimetati pahempoolseteks. Nende arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks tuleks kehtestada
Diktatuurile on iseloomulikud ühe ideoloogia pealesurumine valitseva partei poolt, sõna- ja liikumisvabaduse piiramine keskvõimu poolt ning plaanimajandus. Esimese maailmasõja ajal lubasid liitlased Itaaliale uusi valdusi, need lubadused aga peale sõda unustati. See tekitas Itaalias solvumist, mistõttu leidis Itaalia suurriigiks muutmise idee peale sõda suurt poolehoidu. See fakt, ning lisaks raske siseriiklik ja majanduslik kolukord, millele lubas lahenduse tuua Mussolini fasistlik rühmitus, tekitas rahvamassides poolehoidu Mussolinile. Need asjaolud andsis Mussolinile peale 1921 a. parlamendivalimisi võimaluse tõusta peaministriks. 1925 kehtestas Mussolini Itaalias üheparteisüsteemi ning algas fasistliku süsteemi kinnistamine. Mussolini diktatuuri aitas ka see, et paljud riigid Euroopas tunnustasid Itaaliat kui hästitoimivat riiki. Nõukogude riigi kujunemine algas 1917 peale esimest maailmasõda. Paari aasta jooksul
Taheti kaitsta vaba turgu Hakati pooldama riigi mittesekkumist majandusellu Meelitasid liberaalide valijaid enda poole Nad uskusid, et see, mis on ajaloos läbi proovitud, on hea Keskendusid üksikisiku vabadusele ning traditsioonide hoidmisele Klassikalised konservatiivsed parteid olid Inglise konservatiivid ja Ühendriikide Vabariiklik partei Liberaalid kaotasid valijaid sotsiaaldemokraatidele, kes kaitsesid tööliskonna huve Sotsialistlikud erakonnad tekkisid Saksamaal, Prantsusmaal ja Põhja-Euroopas 19.sajandi lõpul, Suurbritannias aga 20.sajandi algul Tööpartei ehk Leiboristliku Partei näol Vasakpoolsed erakonnad: Toetasid riigi sekkumist majandusellu Toetasid kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid Nende eesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdust Soovisid oma eesmärke saavutada järkjärguliste seadusmuudatustega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
