Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Miks olid paljud venelased rahulolematud seoses Peeter I tegevustega? - sarnased materjalid

moskva, duuma, bojaaride, tsaariks, orjad, koosneva, vihased, tleb, hirmus, kaotatud, ngud, korraldama, eelnenud, karistada, valitsejad
thumbnail
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee ­ kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand

Ajalugu
369 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

Varauusaja lõpuni säilitas Euroopas ülekaalu maarahvastik. Vaid Hollandis ületas varauusaja lõpuks linnarahvastik maarahvastiku arvu. Inglismaal elas varauusaja lõpuks linnades 33%, Prantsusmaal 23%, Venemaal aga vaid 4% rahvastikust. Suurem linnastumus säilis ka Itaalias. 1600. aastal oli Euroopas seitse rohkem kui 100 tuhande elanikuga linna: London ja Pariis 200 tuhande, Napoli 150 tuhande, Palermo, Firenze, Veneetsia ja Moskva igaüks 100 tuhande elanikuga. Samas ulatus Istanbuli elanike arv 400 tuhandeni. Varauusaja lõpuks jõudis Euroopa suurima linna Londoni elanike arv peaaegu miljonini (900 tuhat), jäädes Pekingi ja Edo (Tokio) järel maailmas kolmandale kohale. Pariisis elas 18. saj. lõpul 650 tuhat, Viinis ja Peterburis 220 tuhat, Berliinis ja Varssavis 150 tuhat elanikku. Seisuslik korraldus Keskajast pärit seisuslik korraldus jäi püsima ka varauusajal. 18. sajandi lõpuni moodustusid seisused

Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700

ansamblid ehitati nn. viinaraha eest. Viina põletamine elavdas põllumajanduse arengut tervikuna, kuna viinapõletamise jääk (praak) söödeti sisse kasvatama hakatud lihaveistele, kes hiljem omakorda müüdi Venemaale. Neist jäi aga maha hulgaliselt sõnnikut, mõisapõldude väetamiseks, mis omakorda jälle suurendas teravilja saaki. Eesti talupoegade elu muutus oluliselt raskemaks kui Rootsi ajal. 18.saj. Vene aja alguses (Roseni deklaratsioon 1739) olid eesti talupojad kõige rohkem orjad ajaloos – oli juhtumeid, kus jahikoer maksis ca. 10-20 talupoega Roseni deklaratsioon – talupoja ja mõisniku tüliküsimus lahendati seadusliku deklaratsiooniga, kus tõdeti, et “talupojad kuuluvad kogu oma ihu ja isikuga mõisnikele” ja järelikult kuulub mõisnikule ka talupoja vara (talupoeg kui mõisniku rääkiv tööriist). Vaatamata raskele elule oli talupoegadele rahulik ja stabiilne aeg ja nagu sarnastele aegadele iseloomulik, kasvas rahvastik

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

Maapäev ­ seisuste esinduskogu, ühehäälsuse põhimõte VanaLiivimaa killustatus jäi tegelikult püsima kuni Liivi sõjani VanaLiivimaa välispoliitika: 14. sajandil algas suurriikide kujunemine VanaLiivimaa ümbruses 14. sajandi alguses Leedu laiendas oma võimu Pihkva aladele, 1385. a moodustati PoolaLeedu personaalunioon ja leedukad võtsid vastu ristiusu Taani, Rootsi, Narva sõlmisid kokkuleppe ühisest välispoliitikast Venemaal hakkas Moskva ümber koonduma ühtne riik ­ 1478. a liitis Ivan III Moskvaga Novgorodi ja 1480. a loetakse mongolitatari ike lõppenuks; algas Moskva kui VanaLiivimaa põhivastase tõus Lahingud venelastega: 1480. a ründas ordu Pihkvat, kuid ei vallutanud seda 1481. a oli venelaste vasturetk, millele järgnes kümneaastane vaherahu 1492. a ehitati Ivangorodi kindlus e Jaanilinn 1494. a suleti Novgorodis Hansa kaubakontor 1501

Eesti ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Vana-Venemaa ajalugu

Vürst Vladimir ristiti Krimmist. Slavofiilid räägivad V eripärast, V ei kuulu Euroopasse sodornost (harmoonia eri klasside/kihtide vahel). Kui palju on V Euroopa? Historograafia lähtekoht (miks nt Ukraina on V osa) on see, et kroonikud on dünastilised. ,,Jutustus möödunud aegadest". Kroonikud seotud vürstide perekondadega, kui kõik lugesid ennast Rjurikute järglasteks. II Vana-V ajalugu: Moskva ametlik aj (Moskva vürstide) - Teised allikad, mille kaudu saab tervikpildi kokku panna. Leetopissid (tihti esmaavastaja järgi või mõne muu random asja, mitte otseselt seose vahel leetopissi sisuga): Nikon Stepennaja kniga Ivan Groznsi ajast. V ajaloolased: Tatistsev (1686-1705)- kirjutas mitmeköitelise V ajaloo. Tatistsevi päevik- teab asju mida meieni jõudnud kroonikates pole. Oli ajaloolane ning tegi oletusi ning järeldusi kuid mitte otseselt faktide.

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi

Ajalugu
1453 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Eesti ajaloo konspekt

tahtsid saada alasid Eestis. -) Vana-Liivimaast lõunas sõlmiti 1385 aastal Krevounioon Poole ja Leedu vahel nii, et Poola kuningast sai ka Leedu peapiiskop ning ka nemad tahtsid vana-Liivimaa alasid. *) Ohu alla hakkas jääma ka Saksa ordu, kuid 1410 aastal sai Saksa ordu Tannenbergi lahingus lüüa Poola-Leedu personaalunioonilt ning edasi polnud Liivi ordul enam piisavat tuge, kes oleks valmis neid aitama tulema. -) Vana-Liivimaast idas kerkis esile Moskva suurvürsti riik, kes hakkas liitma teisi vene alasid, kes enne olid olnud iseseisvad. Keskaegsed linnad * Keskajal oli üheksa linna: Reval ­ Tallinn; Narwa ­ Narva; Hapsal ­ Haapsalu; Dorpat ­ Tartu; Wesenberg ­ Rakvere; Alt Pernau ­ Vana Pärnu; Fellin ­ Viljandi; Weissenstein ­ Paide; Neu Pernau ­ Uus Pärnu * Linnaelanikud ja linnakodanikud ei olnud samad. -) Linnakodanikud elasid linnas püsivalt, nad olid vabad inimesed ja neil oli õigus maksta kodanikumaksu

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

tabas Vene tööstust I kapitalistlik kriis, sellele järgnes 1904-1905 Vene-Jaapani sõda ja 1905-1907 Vene revolutsioon, tegi olukorra veelgi raskemaks. Vapustustes toibumiseks kulus veel aastaid, uus industrialiseerimise laine 1910-1911, selle eest olid need aastad tormilise arengu perioodiks. Ilmasõja eel andis Vm tööstus u 28% SKT-st. Piirkondlikud eripärad olid olulised, arenenud tööstusrajoone polnud jalaga segada. Tööstuslik keskrajoon ümber Moskva, endise pealinna. Piirkond, kus oli varem alanud manufaktuurse tekstiili areng, jäi ka tekstiilitööstuse keskuseks. Teine prk, kiiremini arenev, oli looderajoon. Sellesse loetakse kuuluvat eelkõige impeeriumi pealinn Peterburi oma tööstusettevõtetega, Lõuna-Soome, Balti kubermangud, silma paistis eriti uute, moodsate tööstusharude arendamisega- aparaaditööstus, elektroonika, keemiatööstus. Samamoodi uute harude edendamisega paistis silma ka Poola

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

töötlemise, toiduaine- ning paberi- ja tselluloositööstus. Tervikuna oli enne I maailmasõda majanduslikult aktiivsest elanikkonnast 63% hõivatud põllumajanduses, 15% tööstuses ja 22% teistes majandusharudes (sides, transpordis, teeninduses). Tähtsaim tekstiilitööstuse tootmisharu, puuvillatööstus, valmistas ülevenemaalise tööjaotuse raames puuvillast lõnga Lódi piirkonna tekstiiliettevõtete ning toorriiet Peterburi ja Moskva sitsivabrikute tarvis. Üle 1 miljoni mehelise Vene armee pidev vajadus mundrite ja tekkide, telkide ja sõjaväevarustuse pakkekottide järele tagas Eesti kalevi-, puuvilla- ja linatööstuse toodangule kindla turu. Metalli- ja masinatööstus suutis säilitada 19-protsendilise osakaaluga teise koha, vaatamata 20. sajandi alguses toimunud seisakule. Selle tootmisharu ettevõtted (F. Krulli ja Wiegandi masinatehas, Volta elektromehaanikatehas, Dvigateli vagunitehas,

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

ehk seoses pärisorjuse kaotamise, talupoegade liikumisvabaduse ja talude päriseksostmisega. Üleminek toimus prantsuse tüübi kohaselt, kus langesid suremus ja sündimus peaaegu üheaegselt ja rahvaarvu kasv oli tagasihoidlik. Mindi maalt linna. Naised olid suuremad nn rändajad. Eriti oli seda maakondadevaheliselt. Välja rännati, kuna maad ei olnud kõigile. 200 000 väliseestl enne maailmasõda. Peterburis võis olla 60 000 eestlast. Sidet kodumaaga ei kaotatud, loodi omaette kogukonnad. Ka Siberisse rännati. Põhjus: rahvaarvu kiire loomulik juurdekasv ennetas oluliselt linnade ja tööstuse arengut, oli ülerahvastatus. Väljaränne peamiselt agraarse iseloomuga, linnadesse ei mindud nii palju, Venelasi eestis oli 4%, baltisakslasi 3,5% sajandu alguses. Linnastumise olukord oli üsna tagasihoidlik. Keskajal 5%, 19. saj 8%, 20 saj alguses 15% aga maailmasõja ajal 22%. Majanduslik edenemine: põllumajandus (mõisamajandus, talumajandus, Stolõpini

Ajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

Poeg) ja Kestutis suutsid riigi edukalt kaitsta ja laiendada, kuid pidid pidevalt vaevlema. Lakkamatu södimise ja paganluse küljes püsimise tõttu aeglustus riigi ja ühiskonna moderniseerumine ehk ,,euroopastamine". Jogaila ja Vytautas - Kui Algridas 1377.aastal suri, soovis ta poeg Jogaila iga hinna eest Kestutise võimust ilma jätta ning oli oma onuga selgelt erimeelel riigi välispoliitika põhisuuna küsimustest. Jogaila sõlmis Kuldhordiga liidu Moskva vastu, kuid 1380. Suutis Moskva Kulikovo lahingus esimest korda mongoleid lüüa. - Jogaila ja Kestutise vahel puhkes avalik konflikt, kus ilmnes et Jogaila on salajase orduga lepingu sülminud. Jogaila tugevdas oma võimu, pannes Kestutise ja tema poja Vytautase 1382.aastal Kreva linnusesse vang. Kestutis mõrvati, Vytautas sai põgenema.. - Vytautas kogus Jogaila vastu toetust Zemaitijas, mille vürts oli tema isa. Pärast

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
33
docx

UUS AJA EKSAM 1 OSA

ning kutsuti rahvaid ühinema nende kaitseks. Eriti hoogustusid üleskutsed Türgi ekspansiooni elavnedes 16. sajandi esimesel ning 17. sajandi teisel poolel. Õhtumaa 1 määrati roomakatoliku usu ja sellest eraldunud protestantlike aladega, vastandades sellele hommikumaad kreekakatoliku usu alad, mis varauusaja alguses olid valdavalt läinud Moskva suurvürstiriigi ning islamiusulise Türgi kontrolli alla. Mõlemad riigid olid eurooplaste jaoks despootlikud ja euroopalikele tavadele võõrad. Nad olid europalikest mõtetest kaugel, ei olnud renessansi ega reformatsiooni, valgustust. Nad olid nn arengupeetusega riigid. Venelaste arust liikus võim hoopis läänest itta, pidasid Moskvat kui Kolmas Rooma. Integratsioon ja regionaliseerumine varauusaegses Euroopas: Integratsioon(klambrid

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

Vallalised kaupmehed koondusid Mustpeade vennaskond, mille vapil on kujutatud Püha Mauriitiust - ainuke mustanahaline pühak. Hansaliitu kuulusid eestilinnadest Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Eesti eksporti enamasti teravilja. Importis soola. Tegeleti ka reekspordiga: läände karusnahku, vaha, lina, kanepit rasva ja mett; itta: soola, metalle, veine jne. Avatud suhtlemine tõi siia ka eksootilisi kaupu. Näiteks 1534 sai Tartu piiskopp ühelt Moskva vürstilt kaameli. Tallinnlased nägid kord ka lõvi, kes viidi sealt kaudu Moskvasse. Arenes ka sisekaubandus. KÄSITÖÖLISED. Käsitöölised kogunenud tsunftidesse, mille elu korraldas skraa. Skraa hakkas hiljem käsitöö arengut aeglustama, sest ei lubanud kasutusele võtta uusi töövõteid ja vahendeid. Käsitöölised koondusid ka gildidesse: Kanuti gild ja Tooma gild - Saksapäritolu käsitöölised. Oleviste gild - Eesti päritolui käsitöölised.

Ajalugu
192 allalaadimist
thumbnail
13
odt

20. sajandi algus kuni esimene maailmasõda

Olid tehtud erilised mälestuskruusid, mis olid mõeldud kindlatele inimestele. Kostitamine oli tehtud Hodõnka väljakul, kus tehti ka armee õppuseid. Seal olid kaevikud, mis ei olnud kinni aetud. Tuli väga palju rahvast, tekkis surve. Need, kes kukkusid, need jäid jalge alla. Venemaa oli endiselt agraarriik, aga algas ka tööstuse areng. Tööstus hakkas arenema, selle tõttu suurenes tööstus 2-3x. Ei olnud ühtlaselt, olid tööstuspiirkonnas. Moskva ja Moskva ümbrus ­ arenes tekstiilitööstus. Varssavi, Peterburi, Riia, Tallinn ­ masinatööstus eelkõige, osalt ka tekstiilitööstus. Ukraina, Lõuna-Venemaa - kivisöekaevandused, rauakaevandused. Uuralid ­ kivisöekaevandused, rauamaagikaevandused. Kaspia mere ääres ­ nafta. Tööstus oli rajatud tänu väliskapitalile ehk tänu Prantsusmaale ja Saksamaale. Oluline oli ka Suure Siberi raudtee ehitamine. Pidi jõudma Vladivastoki Venemaa idaosas. Enne I

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Varauusaeg Eestis

Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil ­ sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8

Ajalugu
118 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

Eksporditi: teravili, (Venemaa) lina, vene kanep, tõrv, tökat, mastipuud, plangud, lauad, (laevaehituseks vajalik), jalanõude valmistamiseks kasut. Nahk. Sissevedu: sool, metallitooted, luksusesemed, vürtsid, alkohol, tubakas, kirjutuspaber, puuviljad. 3. Tartu Ülikooli asutamine 1632 a. 4. Reduktsioon ­ aadlile läänistatud mõisate taasriigistamine 5. Põhjasõja põhjused: Venemaa tahtis Läänemereäärseid alasid Taani tahtis Rootsilt tagasi saada 17 saj. kaotatud alasid Poola kuningas tahtis lõpetada Rootsi ülemvõimu Baltimaades 6. Sõja algus ja Narva lahing. 22 veebruar 1700 a. Sakside vägi ründas ootamatult Riiat. Kindlust vallutada ei õnnestunud. Narva lahing ­ 30. 11. 1700 ­ Narvas; Rootsi ja Venemaa vägede vahel. Rootslased võitsid ülekaalukalt (suuremaid võite Rootsi ajaloos). 7. Sankt Peterburi asutamine. 27. 05. 1703 a. vene tsaar Peeter I poolt (Põhjamaade Veneetsia) 8. Poltava lahing ­ 1709 a. Rootsi-Venemaa vahel

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Eesti uusaeg

1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof ­ 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed inimesed kü

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
94
doc

Läti ajalugu

1242 aastal sõjakäik ida poole, vastastikused röövkäigud, poliitilisi tagajärgi endaga kaasa ei toonud. Olukord hakkas muutuma 15 saj , kui vastased tugevnesid , vana-liivimaad nõrgestasid seesmised lahingud. Leedulastel 1385 aastaks mil sõliti Krevo leping Poola- ja leedu valitsemisdünastiliste sidemed ühendati.Leedu hõimude ristimine. Poola ja Leedu kaksikriikoli rohkem huvitatud ordu vastu Preisialadel. Venemaaga oli olukord veelgi hullem alates 15 saj lõpust kui hakkas tugevnema Moskva vürstiriik,Ivan III ajal, mis püüdis oma naabreid enda külge liita, 1478 aasta mil Moskva vallutas Novgorodi (Suur), lähenes siis otseselt vana-liivimaa piiridele. Veelgi enam Pihkva vürstiriik, mis oli olnud seni üsna pisike ja mitte tugev, üritasid nüüd Moskva suurvürsti kasvavat võimsust kasutada oma huvides. Latgale aladel (idsa osas) polnud riikide vahelised piirid mitte selged. 1460 aastatel pihkva vürstid tahtsid neid alasid siis enda külge liita

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Venemaa kesaeg

vabadusi. Abielluti tavaliselt M15 N13-14 a. Abielluda võis 2x. 18. Feodaalse killustumuse põhjused ja olemus (Sergejev, Vseviov 2002, 177­ 183). Vana-Vene riik lagunes 12 saj keskpaigaks15 iseseisvaks vürstiriigiks, 13 saj alguseks oli neid juba u 50 ja 14 saj ligemale 250. Sisepoliiitiliselt olid põhjusteks iseseisvate majandus ja poliitiliste keskuste kujunemine, uute poliitiliselt tugevate linnade kujunemine ja sisuliselt sõltumatute bojaaride ja kloostrite maavalduset tekkimine.Koos maaharimistehniak arenguga asendas maa ja sealt saadav tule senise peamise tuluallika e andamist ja sõjasaagist. Bijaarid haarasid külakogukondade maid omale ja neil puudus edaspidi huvi koos vürstiga uude kohta liikuda ja loobuda senisest stabiilsest sissetulekuallikast.Suurem sissetulek võimaldas koondada enda kätte ka suurem apoliitilise ja admin võimu ja vürste püüti sealt eemale hoida

Ajalugu
105 allalaadimist
thumbnail
76
doc

Aafrika ajalugu

misjonikoolidele. Kahe sajandi jooksul tegutsesid roomakatoliku kiriku misjonärid, kuid sellegipoolest ei juurdunud see usk sügavalt. Alfonso kirjade sisuks oli peamiselt saata rohkem ehitajaid, mitte orjakaubandusega tegelevaid inimesi. Afonso kaotas ise umbes kümme oma lähisugulast, kes müüdi orjadeks. Ta saatis lapsi Portugali, kuid need ei tulnud tagasi ja ei saanud ka vastuseid. Hiljem selgus, et need sugulased olid Brasiilias orjad. Kaks saj jooksul kestnud orjakaubandus tõi endaga kaasa kodusõdasid ning laastas Kongo riiki. 19. saj lõppus ja 20. sajandi alguses tekkis ketserlik liikumine – antoniaanlus, mille eesmärk oli taastada vana Kongo riik ja tõrjuda portugallased välja. Selle eestvedaja oli prohvet Beatrice. Liikumise käigus põletati riste ja Beatrice sõnul olid piiblitegelased mustanahalised. Beatrice põletati tuleriidal, kuid see pani aluse kristluse populaarsuse langemisele selles piirkonnas.

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

haldusüksus) Uue riigi ajal tuli kasutusele vask. Madalamad ametnikud: · Kirjutajad ­ pigem nagu arveametnikud. Kirjutasid üles kõik saagiga seotu. Tööinimesed e. hemud (talupojad ja käsitöölised). Talupojad töötasid maadel, mis kuulusid vaaraole, templile või mõningatel juhtudel ülikutele. Käsitöölised töötasid riigile või templile kuuluvas käsitöökojas. Talupoegi võib võrrelda pärisorjadega. Kõige all olid orjad. Orje oli vähem kui Kreekas või mujal. Egiptuse usk ja religioon Jumalaid oli ~750. Kõik jumalad aga polnud üle Egiptuse tuntud. Jumalad jagunevad kaheks: Üle Egiptuse tuntud jumalad (seotud maailmaasjade korraldamisega ning hea- ja kurjavahelise võitlusega) ja väiksemad kohalikud jumalad. Jumalaid kujutati zooantropomorfsetena e. loominimestena. Kogu Egiptsue ajaloo jooksul ei olnud esiplaanil ainult üks kindel jumal. Alguses ühendamise ajal

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Keskaeg ja varauusaeg

10. sajandil araablaste poolt tõlgitud teos tõsieluline jutustus, sest Muhamed oli draamakirjanduse ja ilukirjandusliku proosa vastu jutud põhinevad legendidel ja linnafolklooril ligi 300 lugu, mis on kokku koostatud palju sajandite jooksul Rekonkista 8.-15. sajand Pürenee poolsaare tagasivõitmine muhamedlaste käest senistest piiridest väljatungimine vallutus, millele anti tagasivallutuse õigustus lõppkokkuvõttes kulus kristlastel 5 aastaga kaotatud ala tagasivallutuseks 700 aastat murranguline aasta on 1085, mil vallutati Toledo kristlaste poolt 13. saj haaksid maurid järkjärgult taanduma kujunes frontera ­ kord ühe, kord teise kätte langev ala vallutati mauride 2 kõige olulisemat keskust kolmest 1492 saadi muhamedlastelt nende viimane oluline keskus kristlaste kätte langesid kõik muhamedlaste kultuuripärandid avastati hulgaliselt ammu

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
39
docx

EESTI VARAUUSAEG

õhise sõjategevuse suunas ei astuta. Sõja puhkedes Venemaa ja Rootsi vahel, 1555.aastal, lootis Gustav I Vasa, et liivimaalased tulevad temaga kaasa, lõppkokkuvõttes on 1557.aastal sunnitud rootslased leppima rahuga. Ollakse liivimaalaste peale nördinud, et abi ei ole antud. Kui Liivimaa ise hakkas abi Rootsilt paluma, siis jäeti Liivimaa isolatsiooni. Moskva Suurvürstiriigi suurvürst Ivan III. Kõige jõulisem Moskva riigi koguja, kes ostab, vallutab, lepingutega, perekonnasidemetega liidab maid. Tema poeg Vassili III jätkab isa poliitikat, aga enam pole see nii kiire. Vassili III viis Moskva riigi kogumise lõpuni. Ühel momendil ei ole enam Liivimaa naabriteks sama võrdsed jõuga riigid nagu olid Novgorod ja Pihkva, vaid Liivimaa naabriks saab Venemaa, mille jõuvahekord on kordades suurem. 1492 Ivangorodi rajamine Liivimaa piirile.

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Vene keskaeg

infot pole. Probleem ka, et sel ajal ei pandud paljusid asju kirja aastaarvudega. Nestoril oli juba kindel aastate järjekord, mitte ainult kuningate valitsemisaegade järgi. Venemaal kroonikaid eri paigus, kuulsamad Kiievi ja Novgorodi omad. Kui killunemine 12. sajandil, siis iga vürst pidi pidama ja kroonikate arv kasvas. Varasemad säilinud 14. sajandist. 16. sajandi II poolel (Ivan IV ajal) hakati ideoloogilistel kaalutlustel kroonikaid ümberkirjutama. Et teeniks Moskva vürstiriigi huve ja näitaks naaberalade talle kuuluvust. Meile olulised Novgorodi ja Pihkva kroonikad. Kroonikate kirjutamise traditsioon 18. sajandini. Tähtsamate vürstide, kirikutegelaste ja pühakute elulood kroonikate kõrval. Need on kohati ehk slaavilikus ülistamises üle paisutatud aga teatud fakte ka. Lugulaulue ja sõjajutte. Bolina Vene eepiline kangelaslaul.Tohtkirjad, neid on leitud Vene linnadest, Novgorodist üle tuhande ning vanim 11. sajandist. Ka Pihkvast leitud,

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

Johann Laidoner alla Nõukogude Liidu dikteeritud nõudmistele: 9 1. 90 000 punaarmeelase paigutamine Eesti territooriumile; 2. anda kontroll transpordisõlmede ja telefonijaamade üle punaarmeele; 3. keelati meeleavaldused ja rahvakogunemised; 4. eraisikuil, sh kaitseliitlastel tuli loovutada relvad 48 tunni jooksul. *Et anda 1940. aasta suve sündmustele ,,seaduslikku iseloomu", siis lavastati Moskva poolt (A. Zdanov) 21.06., 14. ­ 15.07. ja 21.07. sündmused. · 21. juunil 1940 toimus Juunipööre ­ Nõukogude Liidu poolt Tallinnas ja mujal korraldatud meeleavaldused, mille tagajärjel läks võim Johannes Vares-Barbaruse marionettvalitsusele. Esimene nõukogude aasta Muutused poliitikas: 1. Kiideti heaks uus Nõukogude Liidu konstitutsiooni eeskujul koostatud põhiseadus: Riigikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks, Vabariigi Valitsus Rahvakomissaride

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Rootsi aeg

1. Vana hea rootsi aeg? Rootsi ajale pandi aluse Gustav Adolfi võitudega. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt tähtis sajand (17 saj), ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. 2.Kuidas oli korraldatud valitsemine? Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval. 1611 asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid). Pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Axel Oxensterna. Kristiina ajal tunnustati Liivimaa rüütelkond, mille tagajärjel kujunes välja maariik (Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus). Toimus ulatuslik riigimaade müük ning läänistamine nii k

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Väga põhjalik ajaloo konspekt

allektsioonideta. (kahjutasu, mutumatud piirid). Sellega ei nõustu ei Prantsusmaa ega Inglismaa. Wilson töötab välja rahvasteliidu põhikirja (RL). Juuni 1919.- Versailles rahuleping. Versaille lossi peeglisaalis. Saksamaa kaotab 1/8 oma territooriumist. Ida-Preisimaa jääb iseseisvaks. Rahvasteliidu mandaatsüsteem- luuakse selleks, et hallata(valitseda) kaotatud riikidelt äravõetud kolooniaid. 1 Ms tagajärjel laguneb 4 impeeriumit- Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite impeerium ja Venemaa. Koloniaalsüsteem veel säilib. Prantsusmaa saab tagasi osa territooriumist. Vaikse ookeani saared (bismargi saared, Marialli, karoliinid) lähevad Jaapanile. Reini demitaliseeritud tsoon, ei tohi kindlustusi rajada. See on Fille lepingu tagatiseks.

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Ajaloo osa koolieksami kordamisküsimused

augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise luua Eestisse Punaarmee baasid, et kaitsta Eestit. Kuna Eesti ei soovinud sõda, oldigi nõus. Järgmisena soovis Venemaa vahetada välja Eesti valitsuse. Vastupanu ei saadud osutada ning sellepärast oldi ka sellega nõus. Lubati, et Eesti säilitab iseseisvuse, kuid 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV Liitu. Sellega seoses kehtestati uues seadused ja vangistati või

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Ajaloo üleminekueksam 8.klass

Vene väed vallutasidka Soome . Pärast Karl XII surma 1718.a. algasid pikaajalised rahuläbirääkimised Venemaa ja Rootsi vahel. Põhjasõda lõppes 1821.a. Venemaa ja Rootsi vahel allakirjutatud Uusikaupunki rahuga. Pilet nr. 2 ; (1) 24. juuli 1812.a. alustasid Napoleeoni väed sõjakäiku Venemaale. Üle piiri tuli 450 000-meheline armee. Venemaal oli vastupanna u 300 000-meheline armee. Napoleon i eesmärdiks oli purustada Vene armee põhijõud piirilahingus, vallutada Moskva ja nõuda rahutingimusi. Vene armee taganes ning vältis piirilahingut. 1812 .a. augustis määras Aleksaner I ena asemel armee ülemjuhatajaks Mihhail Kutuzovi. Kutuzov otsustas Napoleoniga lahingusse astuda 110-120 km eemal Moskvast. 7.sept.1812 toimunud lahingus Borodini küla juures jäi lahinguväli Napoleonile, Kuid vene väed ei purunenud. Kutuzov loobus Moskva kaitsmisest ning otsustas väed viia Moskvast lõunasse puhkama ja jõuvarusid täiendama. Sõda muutus aina rohkem rahvasõjaks

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ajalugu 11 klass

1.venemaa. IVAN JULM: 1530-1584 (valitses 1547 kuni surmani) Ivan lasi end tsaariks kroonida 1547 aastal. Ivan moodustas paremaks riigijuhtimiseks Valitud Raada. Sealsed isikud valis tsaar ise. Loodi teisigi keskasutusi, sealhulgas välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks"

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
10
doc

I EESTI AJALUGU konspekt

24. veebruar kuulutati konstitutsiooniga iseseisvuspäevaks. Selle tähtpäeva eelõhtul langetati Toompeal ENSV lipp ja hommikul heisati trikoloor. 1990-ndaks olid eestimeelsed jõud juba hästi organiseeritud ­ oli valitud rahva esindusorgan Eesti Kongress . Suhted keskvõimuga olid aga halvenenud. Kui 30. märtsil samal aastal kuulutati välja üleminekuperiood iseseisvusele ja taastati Eesti Vabariigi nimetus, ähvardas Moskva Eestit majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega. 1991a. jaanuaris rakendati Baltikumi vastu sõjalist jõudu, Vilniuses olid suured inimohvrid. Sama aasta augustis tehti viimane meeleheitlik katse impeeriumi säilitada, kuulutati kogu NSVL territooriumil välja erakorraline seisukord, Gorbatsov pandi Krimmi koduaresti, ning võim anti RESKile. See riigipöördekatse Moskvas on ajalukku läinud augustiputsina. Sama päeva hilisõhtul 20 august 1991 võeti vastu "otsus Eesti

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

Annab Saksamaale väga hea tulemuse. Eesmärgiks on Prantsusmaa välispoliitiline isoleerimine nii, et ta ei leiaks endale liitlasi. Bismarck saab hakkama ka sellega, et saavutada kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa vahel, tahab seda seepärast et nad ei oleks kuidagi liitlased Prantsusmaaga. Ta ütles ka, et Saksamaa ei soovi muuta riigipiire Euroopas, et on saavutanud oma soovitud piirid. Prantsusmaa seevastu just oli riik, mis tahtis oma piire muuta ja Prantsuse-Saksamaa sõjast kaotatud kohad tagasi saada. Peale Prantsusmaa ei pidanud Bismarcki ajal keegi kartma Saksamaad. Vilhelm I aeg kuni 1888a oli välispoliitiliselt ,,rahulik". Venemaa ja Austria-Ungari liidud on suht ebastabiilsed, purunevad 2 korda. Saksamaal oli kokku kolm liidusüsteemi. Saksamaa tähtsamad liitlased on Austria-Ungari ja Venemaa keisririigid, kelle huvid on omavahel vastuolus, seda Balkani küsimuse tõttu. Balkani alad olid sajandeid Türgi alla kuulunud, ja nüüd Türgi kukkus kokku.

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti keskaeg

Nimed suvaliselt. Nad kirjas Vene leetopisside kogus. Kirjas asjaajamisdokud. Muu Tallinna linnaarhiiv ülihästi säilinud. Riia linnaarhiiv ka üsna muhe, aga oluliselt kehvemalt säilinud. Arhiivid olid ka linnustel, aga palju lihtsalt hävitatud. Materjal üle Euroopa laiali pillatud. 16-17saj jagati osa materjale Poola ja Rootsi vahel, aga Rootsis põles. Saare-Lääne materjalid Kopenhaagenis. Poola jagamise aegu veeti ka Moskvasse ja Peterburi osa. Üht-teist peaks olema Peterburis ja Moskva vanade asjade arhiivis. Palju on Hansalinnades (Gdansk, Lübeck). Berliinis Geheimes Staatsarhivis osa Königsbergi orduarhiivist. Tihedad sidemed Rooma kuuriaga (Napoleoni ajal läks kaduma osa). Suur osa materjale sisaldab supliike. Repertorium Germanicum mingi asi. Väga palju materjali ka publitseeritud. Teisalt on need väga vanad. „Liv-Est und Kurl. UB” Publikatsioonide kogu. Bunge alustas, esimene köide 1853. Lisaks veel „Akten und Rezessen” UB tegemine jäi MS tõttu katki.

Eesti ajalugu
73 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun