,,Wikmani poisid" Jaan Kross Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes.
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõnahuligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi
ei taba puhastus veel kõiki, keda vaja. Alles 1950. aastal vallandatakse otseselt poliitilistel põhjustel 200 õpetajat, 1951. a. esimesel poolel veel 439. Vallandatakse palju koolijuhatajaid, arreteeritud on sellel aastal 150 pedagoogi. Et tugevast, haritud ja kogemustega kaadrist on pärast sõda niigi puudus, ignoreerivad mõned üksmeelsemad koolikollektiivid vallandamiskäske ja represseerimisele kuuluvad õpetajad töötavad edasi, kuni oht 1954. a. kaob. Rohkem on selliseid julgeid koole 6 maakohtades. 1950. aastate teisel poolel hakatakse rõhutama polütehnilise hariduse tähtsust, keskkoolides hakatakse tihendama sidet õppeainete ja praktilise töö vahel, 1958. a. seatakse sisse tootmispraktika, mille kohaselt õpilased peavad põhikooli viimastes klassides 10- 12 tundi nädalas töötama ettevõtetes. Seni 10-aastane keskkool muudetakse 11-aastaseks, lisades kvalifikatsioonieksamiga lõppeva kutseõpetuse. 1960
minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte haridustaseme tõusust (Riimets. Riigigümnaasiumi...). Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis püüdis omavalitsusi rahustada, et mida kõike ka gümnaasiumivõrgu korrastamisest ei räägita, kõige olulisemaks peetakse siiski hariduse kvaliteeti, kolme või rohkem pakutavat õppesuunda ning ideaalis võimalust, et iga õpilane saaks koostada endale individuaalse õppekava. (Ilves. Gümnaasiumi...) 16
julgeb ta tunnistada, et ma tõesti talle põhikoolis meeldisin. Nii noored poisid vist aga ei oska tüdrukutele muudmoodi läheneda kui kiusates ja naljatades. INTERVJUU PEDAGOOGIGA Raamatus "Vaikijate hääled" oli koolikiusamise ja koolivägivalla teemal tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga. Lühike kokkuvõte tema arvamusest ja kogemustest koolivägivallaga. Eestis korraldatud uuringud on näidanud, et koolivägivald on üsna tavapärane ja levinud. Lasnamäe kooli direktor leiab, et see on tingitud sellest, et kiusamist ei panda üldjuhul toime õpetajate silme all. Kiusamist varjatakse õpetajate eest. Koolikiusamiseks ja koolivägivallaks peab direktor just neid juhtumeid, mis on toimunud kooliseinte vahel, ükskõik missugused need pooled ka ei ole. Olgu see siis õpilane-õpilane, õpetaja-õpilane või õpilane-õpetaja. Samuti leiab ta, et kiusamise ja vägivalla algpõhjus peitub tihti just kodustes suhetes, mis kandub lapse kaudu edasi.
on antud kohalikele omavalitsustele. Käesoleva ainealase uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, kas selline haridussüsteem on jätkusuutlik, kas ta suudab anda erinevates koolides õppivatele õpilastele vajaliku põhihariduse või erinevused koolide taseme ja õppesuundade vahel pärsivad nõrgemates koolides õppinute edasiõppimisvõimalusi? Kas kõiki neid erinevaid koole on võimalik võrrelda? Kas praegu võetud suund põhihariduse ühtlustamisele, koolide taseme erinevuste vähendamisele, aitab kaasa süsteemi paremaks muutmisele? Suurbritannia haridussüsteem on hästi liigendatud, erinevatel tasemetel on õpilastele antud palju erinevaid võimalusi, kuidas oma haridusteed jätkata. See eeldab, et õpilased, vanemad ja õpetajad suudavad õpilasi iga taseme lõpus edasi suunata just tema võimetele sobivamasse õppesuunda.
probleemide ja vajaduste suhtes tähelepanelik ning osavõtlik. Eriti teismeliseeale iseloomulik trotslikkus kahaneb tublisti, kui vanem soovib oma last mõista ja suudab ta katkestamata ja õpetamata ära kuulata. Usalduse võitmiseks tuleks vanemal ka iseenda tundeväljendustes ehe ja siiras olla. Sel kombel ise tundesiiraks jäädes võib vanem vältida ka vimma ja viha kogunemist iseendasse. Koolistressi üheks kaasnähtuseks võib olla kehv õppeedukus või halb käitumine. Selleks, et suurendada õpilase vastutust ja aidata tal koolis paremini toime tulla, võiks õpetaja või vanem käskude-keeldude asemel esitada lapsele heasoovlikke, leebes toonis küsimusi. Mõned näited sellest, mida võiks küsida õpilase ebasoovitava käitumise korral. Mida sa tegelikult tahtsid saavutada ja kuidas see sul korda läks? Millele sa mõtlesid? Mida sa püüdsid tõestada? Mil viisil antud juhul veel oleks võinud toimida?
läbi võtma ka quadriviumi ained. Dominiiklaste ordu ja kogu Lääne-Euroopa teaduste keskusteks olid Bologna ja Pariisi ülikool ning Kölni klooster. Nendes linnades pidasid loenguid silmapaistvamad dominiiklaste teoreetikud ja skolastika süstematiseerijad Albertus Magnus ning Aquino Thomas. Skolastika ülesandeks oli kõige selle tõlgendamine ja süstematiseerimine, milles kirik nägi ristiusu õpetuse sisu. Pärast kloostrite rajamist avati ka Eestimaa kloostrites koole. Kõige varem asutati dominiiklaste kool Tallinnas. Kloostrikool jagunes kaheks: ühes õppisid noviitsid, tulevased mungad, teises linnalapsed. Õppetöö toimus mõlemas ladina keeles. Alguses omandati lugemisoskus, siis õpiti triviumi ained. Kirjutamise õppimiseks kasutati A.Donatuse poolt küsimuse ja vastuse vormis välja antud algastme õpikut ja A. De Villa Dei värsivormis esitatud grammatikareegleid. Kirjutamiseks kasutati stiilust ja vahatahvlit.
Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta
teismelised tundide kaupa arvuti taga ja mängivad või viidavad aega suhtlusportaalides. Enam pole neil aega isegi rahulikult süüa ega oma hobidega tegelda. Sageli veedavad lapsed arvuti taga tunde. Selle tulemusena muutub laste käitumise vägivaldseks, virtuaalne reaalsus ja tegelik elu võivad sageli sassi minna, silmad väsivad, liikumisvaeguse tagajärjel tekib kõhukinnisus ja isegi hemorroidid. Laps kaotab huvi õppimise vastu, koolis tekivad probleemid ja tavaliselt halveneb õppeedukus. Vanemad peavad lapsele selgitama, mis on mängus ja mis päris; võrdlema mängulahendite võimalikkust päriselus. Vanemate ülesanne on ergutada last arvutivabal ajal rohkem liikuma. Näiteks võiks korraldada koos perega sportlik nädalalõpp või ühine jalutuskäik. Iga arvutimäng ei sobi lastele. On hulk mänge, mida ei soovitata koguni alla 18aastastele mitte keerukuse tõttu, vaid vägivalla ja seksi rohkuse tõttu. Enamasti on põhjus vägivallas.
Esimeses peatükis kirjeldadakse isapoolse vanaema Erna Lebrehti juuri. See peatükk on jaotatud kolmeks alapeatükiks: esimeses tuuakse välja andmed vanaema isapoolsest vanaisast ja vanaemast, teises vanaema emapoolsest vanaisast ja vanaemast ning kolmandas vanaema isast ja emast. Teises peatükis räägitakse pikemalt isapoolse vanaema eluloost. See on samuti jaotatud kolmeks alapeatükiks: esimene kirjeldab vanaema lapsepõlve, teine kooliaega ja kolmas on tema tööst ja perest. Kolmandas peatükis kirjeldakse isa elulugu. Peatükk on ka jaotatud kolmeks alapeatükiks: esimene kirjeldab lapsepõlve, teine kooliaega ja kolmas tema tööd ja oma peret. Uurimustöö neljandas peatükis kirjeldan oma elulugu. See peatükk on jaotatud kaheks: esimeses kirjeldan oma koolieelset lapsepõlve ja teises kooliaega. Viimases peatükkis võrdlen enda, isa ja vanaema lapsepõlve ja kooliaega tuues välja sarnasusi ja erinevusi. Minu vanaema Erna Lebreht on sündinud 29
pärast minema vereülekannet tegema. Kõnnib linnas sihitult ringi. Mida teha? Minna tööle? Minna õhtukasse? Minna Ege juurde elama? Või välismaale? Ei tea. Diretor ja klassijuhatja nõuavad järgmisel päeval selgitust, miks ta põhjusetta vene keelest ära läks, miks ta klassikaaslastega läbi ei saa jne. Kuna järgi õpitud asjad (koolidevahelised erinevused programmis) ja vastamise on tal 5-d. antakse talle viimane võimalus, " siis lendab vastasmajasse õppima (õhtukool)"- ütleb direktor. Karmo kutsub teda kuhugi aula taha pimedasse ruumi ja üritab seksuaalselt ära kasutada. J lööb talle jalaga kõhtu ja põgeneb koolist. Kõik on perses-kool,kodu, õppimine, närvid. Ta tahaks auto alla viskuda, aga mõte, et Kreete läheb seda teda saades täitsa hulluks hoiab teda tagasi. -1. Ema ei räägi endiselt J-ga ja ta otsustab linna jalutama minna, seal kohtab ta Jansat- kes talle laenatud raha tagasi ei anna, vaid kutsub õhtul peole ja annad ühe sinise tableti
Kasvatuse eest hoolitseti võrdeliselt perekonna sotsiaalse staatusega- mida madalam seisus, seda vähem osutati tähelepanu laste kasvatamisele. Tavaliselt õppis poiss oma isa elukutse. Lihtinimese poeg oli juba 6-7 aastaselt rakkes jõukohasel tööl kodus, põllul või töökojas. 14-15 aastased poisid olid tavaliselt juba igati mehe eest väljas ning muutusid arvestavateks pere toetajateks, aga ka toitjateks, kui täiskasva-nud mees peres puudus. Teistsugune oli rikaste aristokraatide poegade lapsepõlv. Varases lapsepõlves olid nad günekeionis naiste hoole all. Kuna emad olid kõik väga noored(14-15 aastased), siis suur kasvatajaroll lasus vanaemal ning seejärel vanaisal. 5-7 aastane poiss vabanes naiste eeskoste alt ja sai endale hoidja, kes oli ka treener ja õpetaja, kes jälgis kõiki tema tegemisi ja mänge, õpetas kirjatarkuse algteadmisi ja lõbustas poissi. Poiste sõjalised harjutused olid lapsemängudest kaugel
Kasvatuse eest hoolitseti võrdeliselt perekonna sotsiaalse staatusega- mida madalam seisus, seda vähem osutati tähelepanu laste kasvatamisele. Tavaliselt õppis poiss oma isa elukutse. Lihtinimese poeg oli juba 6-7 aastaselt rakkes jõukohasel tööl kodus, põllul või töökojas. 14-15 aastased poisid olid tavaliselt juba igati mehe eest väljas ning muutusid arvestavateks pere toetajateks, aga ka toitjateks, kui täiskasva-nud mees peres puudus. Teistsugune oli rikaste aristokraatide poegade lapsepõlv. Varases lapsepõlves olid nad günekeionis naiste hoole all. Kuna emad olid kõik väga noored(14-15 aastased), siis suur kasvatajaroll lasus vanaemal ning seejärel vanaisal. 5-7 aastane poiss vabanes naiste eeskoste alt ja sai endale hoidja, kes oli ka treener ja õpetaja, kes jälgis kõiki tema tegemisi ja mänge, õpetas kirjatarkuse algteadmisi ja lõbustas poissi. Poiste sõjalised harjutused olid lapsemängudest kaugel
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
konkurssidel või võistlustel ning valdkonna ekspertide hinnangutest. § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine (1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis. (2) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. 15 (3) Direktor määrab isiku, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel (edaspidi haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija). (4) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja direktorile
nimel ei taganeta sageli petmisest. "Rikkad on muutunud üha jultunumaks ja tavakodanikud üha küünilisemaks," kirjutab ta. Väiksed ja suured valed. Callahan tunnistab, et Ameerika ühiskonda makro-tasandil vaadeldes on see tegelikult muutunud ausamaks kui kunagi varem: maffia võim on taandunud, korruptsiooni on vähem. Mikro- ehk siis üksikisiku tasandil on asjad samas halvenenud. Ennekõike nooremate, hea haridusega professionaalide ja rikaste seas, kes näivad arvavat, et edu saavutamiseks on kõik abinõud õigustatud. Ameerika on muutunud ühiskonnaks, kus on üha tähtsam iga hinna eest võita. Rikastele andestatakse. Et praegusele petukultuurile lõpp teha, tuleb autori arvates kiiremas korras peatada Ameerika triivimine suunas, kus rikastele antakse eriõigusi ja keskklassi kuuluvad ameeriklased on üha enam veendunud, et süsteem töötab nende huvide vastu. "Ameerika vajab uut sotsiaalset
Pärast algkooli lõpetamist tuli kodus juttu sellest, mis noormehest pidi edasi saama - kas jääb maale sulaseks või läheb linna mõnd ametit õppima. Kindel soov oli edasi kooli pääseda. Seminari peeti siiski liiga kalliks ja Keilas elanud vanatädi soovitusel sooritas Harri Jõgisalu sisseastumiseksamid Tallinna Poeglaste Kaubandus- ja Ärinduskeskkooli Sakala tänaval. Seal oli koos kolm kooli: kaubanduskool, kommertsgümnaasium ja progümnaasium; direktor ning õpetajad olid ühised. Kaubanduskooli aastad olid sisukad ja läksid kiiresti, sest õpetati elavalt ja huvitavalt. Suved veetis Jõgisalu Paadremal sünnikodus. Tundides vesteldi poliitikast ja reisimuljeist teistesse maadesse. Fasismi olemusest Itaalias ja Saksamaal andis jahmatamapaneva kirjelduse ajalooõpetaja. Õpetajad olid nõudlikud, tundides valitses hea distsipliin, klassikursuse kordamise võimalust õpilastele ei antud. Rõhku pandi iseseisva töö harjumuste kujunemisele.
(Samas ei saa ma keelata Kruusile tunnustust selle eest, et ainsa kirjandusteadlasena on ta võtnud vaevaks Kaugverit uurida.) Raimond Kaugver oli "kirjanikuna sündinud". Lugema õppis ta nii, et ei ta ise ega vanemad pannud seda õigupoolest tähelegi. 10selt toimetas ta vapside ajalehe nimest inspireeritud kirjanduslikku õpilasväljaannet Võitlus, kus avaldas seiklusjutu "Kõrbelõvi". Noorkirjaniku õnneks ja ehmatuseks tutvustas kooli direktor teda kui parimat kirjandikirjutajat kord Rakvere gümnaasiumi külastama tulnud kirjanikule ja haridusministeeriumi vabaharidusnõunikule Juhan Jaigile ja viimane avaldas arvamust, et miks ei võiks "väikemees" tulevikus kirjanikuks hakata. "Kas siis kirjanikuks hakatakse... kirjanikuks sünnitakse," pahvatanud noor Kaugver välja oma sügavaima veendumuse. "Aga võibolla sa oledki kirjanikuks sündinud," lohutanud Jaik.
osakonna dotsent Kristina Nuginat. Samuti tänan toetuse ja nõuannete eest õppejõud Tiia Õuna, dotsent Inge Timoštšuki, dotsent Tiiu Kuurmet ja lektor Kerstin Kööpi. Inspiratsiooni eest soovin tänada endist Riigikogu liiget ning Euroopa Ökokogukondade Ühenduse juhatuse liiget, Toomas Trapidot. Samuti tänan kõiki inimesi Eesti ökokogukondade liikumisest, kes on panustanud, et käesolev töö saaks valmida. Väga tänan Euroopa ökokogukondi ja Eesti kogukondi ning alternatiivseid koole ja lasteaedu, mida uurimistöö raames oli võimalik viimase paari aasta jooksul külastada ja kellelt on olnud suur au õppida uue loomist. Suur tänu kõigile õpetajatele, kes võtsid aja hinnata metoodilist materjali. Aitäh! 8 1. BAKALAUREUSETÖÖ TEOREETILISED LÄHTEKOHAD Brügge, Glanz ja Sandell toovad välja, et inimene on oma evolutsiooni ja arengu kestel õppinud suure osa ajast õues, kogemusest ja suulisest pärimusest
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Sellepärast mitte mõõgaga, vaid tarkusega astume neile vastu keisri nimel. Kürjeleisson! Minge rahuga." Ja rahvas läkski ning vana Maurus asutas oma esimese järgu kooli, mis on tarkuse allikas. Nõnda sündis see kool, kuhu tahtsin mina ja kuhu tahate teiegi minna. Ja minge südamerahus, sest see on puht eesti kool, esteks saksa, nüüd vene keelega. Aga sest pole ühti, kõik eesti koolid on kas saksa või vene keelega; teistsuguseid eesti koole pole tänini olnudki, mis õige eesti kool oleks..." Jalg-jalalt oli Indrek juba ammugi ukse poole tammunud, aga see ei vähendanud põrmugi punahabeme sõnavoolu. Õnneks astus paar meest sisse. Nüüd söandas Indrek avalikult põgeneda. Aga kui puhvetipidaja seda nägi, hüüdis ta temale järele: ,,Muud kui hääd kätt, aina hääd kätt, ja kui siia tagasi, siis kura kätt, ikka kura kätt!" Räidinud sügisilm oli vaheajal sootuks pimenenud. Auruses õhus piiras põlevaid laternaid
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Kõiki fakte on oluline kontrollida, sest kui kirjutada vale informatsiooni, võib kaotada töö, sest on rikutud ajakirjanduse eetikat. Tähtis on üle vaadata ka nimed ja peab kinnituma mitmele allikale, mitte kasutama vaid üht. Siis on edasised probleemid kindlamalt välistatud. Meedias on tihti kajastatud solvunud inimesi, kes avaldavad meelepaha, et nende eraelusse on lubamatult sekkutud ja pole edastatud nende sõnu. See kahjustab ka ajakirjaniku mainet. Ajakirjanik ei saa avaldada oma arvamust, vaid peab seda laskma teha lugejal. Tema edastab ainult loo. Peab jääma viisakaks. Mitte mingil moel ei tohi olukorda sekkuda ega kedagi mõjutada. Tuleks vältida omadussõnade, metafooride ja umbisikulise tegumoe kasutamist. Taotlema konkreetsust. Uudise põhikriteeriumid: · Sündmuse värskus. · Sündmuse mõju lugejatele. · Sündmuse geograafiline või emotsionaalne lähedus. · Sündmuses osalejate tuntus.
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Abja Gümnaasium Referaat ,,Cyrillus Kreek" ,,Mart Saar" Koostaja: Evelin Juganson Klass: 12. klass Abja - Paluoja 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................4 1 .Lapsepõlv...........................................................................................................................5 1.1.Cyrillus Kreegi lapsepõlv............................................................................................ 5 1.2.Mart Saare lapsepõlv....................................................................................................8 2.Muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg.........................................................10 2.1. Cyrillus Kreegi muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg........................10 2.2.Mart Saare muusikalise hariduse omandamine
Tahtmine teada saada, iseseisvus, vaatlusvõime kõik see, mida lapsed kooli kaasa tõid, kadus, muutumata teadmisteks või huvideks. Ellen Key arvates tulnuks suure revolutsiooniga purustada kogu olemasolev süsteem, nii et kivi ei jää kivi peale. Tulema oleks pidanud pedagoogiline veeuputus, kus Noa laeva pääseks ainult Montaigne, Rousseau, Spencer ja uus lapsepsühholoogia-alane kirjandus. Kui see kogum pääseks kuivale maale, siis ei tuleks mitte koole ehitada, vaid viinamarjaaedu rajada, kus õpetajate ülesanne oleks vaid viinamarjade asetamine laste huulte kõrgusele, selle asemel et nad nüüd saavad kultuurimahlu sajakordselt lahjendatuna. Ellen Key hinnangul ei tohiks koolis domineerida õpetajapoolne materjalide esitamine, vaid laste iseseisev töö. Igal lapsel peaks olema oma tempo materjali iseseisval läbitöötamisel ja õppima peaksid nad vaid seda, mis neid huvitab. Koduseid ülesandeid ei tohi olla ja suulist
Kui ema selle üle imestust avaldas, heideti tema üle vaid nalja. Georg Meri pakkis oma kohvrit sõnagi lausumata. Lipsud, millel olid sildid " Extra Long " ja "Sonderklasse" viskas ta kõrvale, kuid abikaasa nõudel võeti need ikkagi kaasa. Hiljem oli lipsudest abi: kui kohvri lukud üles ütlesid, seoti kohver kinni lipsudega. Üks küüditajatest pistis taskusse ordeni, mille ta oli leidnud kirjutuslauasahtlist. Ka perekonna pildid võeti kaasa. Georg Meri lahutati perest ja saadeti laagrisse. Alice ja lapsed viidi Kirovi oblastisse, kuhu jõudis suurem osa 1941. aastal väljasaadetud eestlastest. Seal oli võimalik kokku saada paljude tuttavatega, näiteks Eesti endise Soome saadiku ja hilisema riigivanema Friedrich Akeli abikaasaga. Tema mees oli tõenäoliselt maha lastud juba Tallinnas. Suurem osa küüditatavaid valiti klassikuuluvuse alusel. Nõukogude venelaste tegevuses puudus aga järjekindlus, niisamuti nagu kaheksa aastat hiljemgi.
Julia da Silva-Bruhnsi teise pojana. Kirjanikuna on tuntud ka tema vend Heinrich Mann ("Professor Unrat" 1905) ja poeg Klaus Mann. Pärast isa surma 1891. aastal ja perekonna ülekolimist Münchenisse töötas ta lühikest aega tulekindlustuse praktikandina. Isa varanduse protsendid võimaldasid tal end alates 1895. aastast täielikult kirjutamisele pühendada. Hoolimata homosuhtest maalikunstnik Paul Ehrenbergiga abiellus ta oma aja kodanlike tavadele kuuletudes 1905. aastal jõukast juudi perest pärit Katia Pringsheimiga (1883-1980), neil oli kuus last. 1914. aastal avaldatud sõjavaimustus katkestas läbisaamise venna Heinrichiga mitmeks aastaks, hiljem ütles ta nendest vaadetest lahti. 1930. aastate alguses hoiatas ta arvukates kõnedes natsionaalsotsialistide eest. Pärast natside võimuletulekut ei pöördunud ta 1933. aasta kevadel 6
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Nooruki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
