Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Miks kujunesid Diktatuurid Esimese maailmasõja järel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maailmasõda, riigikord, majanduskriis, versaille, totalitaarne, compiegne, vaherahu, kaotajad, keskriigid, võitjad, loobuma, aladest, pettusid, haavata, demokraatiaga, enamlased, bolsevikud, natsid, valitsemiskord, arvestanud, reziimile, autoritaarses, diktatuuride, pettmine, versailles, tööpuudus2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3) Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis aitas kaasa sisepoliitilisele ebastabiilsusele. 4) Majanduse langus (Venemaal ja Itaalias I maailmasõja tõttu; Saksamaal suur majanduskriis, mida süvendab reparatsioonide maksmine). 5) Seoses majanduskriisiga ja sellest tuleneva rahva rahuloematusega valitsuse poliitikaga kasvas äärmusparteide populaarsus (Venemaal enamlased e. bolsevikud e kommunistid; Itaalias fasistid; Saksamaal natsionaalsotsialistid e natsid). 6) Kasvas rahva soov / ihalus "tugeva käe poliitika" järele. Populistlikud (rahvale meeldida tahtvad) äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik
ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Ansluss 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama. Esimeseks ohvriks Austria. Veebruaris Austriale ultimaatum natside vabastamine ja nende juhi määramine valitsuse etteotsa. Austria alistus
Esimene maailmasõda Toimus aastatel 1914- 1918 Põhjused: 1. Võitlusturgude ja tooraineallikate pärast, ekspordi võimaluste pärast 2. Mõjupiirkonnad, asumaad 3. Suuri sõdu polnud sinna maani olnud, ei teatud, kui negatiivne see oli, peeti hoopis kangelaslikuks. 4. Diplimaatilisi suhteid ei reguleerinud ükski rahvusvaheline institutsioon 5. Olid kujunenud suurriikide sõjalispoliitilised liidud Antant ja Keskriigid. 4. Prantsusmaa ja Saksamaa vihavaen Ajend: 28. juunil 1914. toimunud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile I maailmasõda algab, kui Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja. Sõjaplaanid: Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (välksõjaplaan), mille järgi kavatseti Prantsusmaale tungida läbi Belgia, vallutada kiiresti Prantsusmaa ja võita sõda maksimaalselt kolme kuni nelja kuu jooksul. Plaan ebaõnnestus!
5) Vägivallakampaaniad. 3. Selgita, mida tähendab sundkollektiviseerimine. Talumajapidamiste ühendamine ühismajandustesse e. kolhoosidesse 4. Miks asus Stalin ellu viima vägivallakampaaniat, mida tuntakse suure terrori nime all? Kes oli selle kampaania ohvrid? Millised vägivallameetodeid Stalin inimeste kõrvaldamiseks kasutas? Et kindlustada oma võimu enne uut maailmasõda. Tema ohvriks langesid samas inimesed, kes olid aidanud Stalinil terroriaparaati üles ehitada ning osalenud innukalt repressioonides ja mõrvades. Stalin sundis inimesi end süüdi tunnistama. Kõikvõimalikud süüteod ja lasi need inimesed siis maha. Ohvriks olid ka NSV Liidu rahvusvähemused. Inimesi saadeti sunnitöölaagritesse, kus vangid surid massiliselt, ebainimlikud tingimused ja ülejõu käiv töö.
Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline
6. Prantsusmaal tegutses palju parteisid. 20 aasta jooksul oli võimul 41 valitsust. 7. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. Töövihikust ülesanne 2 Suurbritannia Riigikord Põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas. Seadusi võttis vastu parlament. Majandus Suurbritannia polnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Tööpuudus. Võlg USA-le. Majanduskriis puudutas neid vähem kui teisi riike. Tööstus ja kaubandusmaa. Parteid ja poliitiline elu Liberaalide asemele tekkis Tööerakond. Prantsusmaa Riigikord Demokraatlik Vabariik. Majandus Parem kui Suurbritannial. Suur välisvõlg. Reparatsioonimaksed(+). Erinevad tööstusharud edenesid. Elsass-Lotring rikas Reini tööstuspiirkond. Parteid ja poliitiline elu Tegutses palju parteisid. 20 aasta jooksul 41 valitsust. Ameerika Ühendriigid Vastused: 1
1. Miks levisid pärast I maailmasõda peatselt jälle maailmas sõda pooldavad meeleolud? Rahukonverentsil tehtud otsused külvasid põhjuseid II Maailmasõjaks. Kaotaja poolel olnud riigid(Venemaa, Saksamaa, Ungari, Türgi jne)hakkas enda alasid tagasi nõudma Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta Kõneldi `maailma ümber jagamisest' õiglaselt 2. Miks ei olnud Saksamaa, Ungari, Venemaa, Itaalia ja Jaapan rahul I maailmasõja tagajärgede ja Versaille lepingu tulemusetga? 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni ülemaailmse rahuplaani ning keskendus suurel osal Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi ainult rahulepingute allkirjastamiseks. 28
Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle. · valitseb üks partei. · piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi. · juhti tuli imetlede ja ülistada. · rahvast hirmutati siseja välisvaenlastega. · rahvuste tagakiusamine ja küüditamine. · loodi salateenistusedGestapo, NKVD, kes tegutsesid väljaspool seadusi. · pidev propaganda rahva meelsuse töötlemiseks.
· 1928 · Rahareformiga Eestis võeti markade asemel kasutusele kroonid ja stabiliseeriti rahandussüsteem. · NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele plaanimajandus. · 1929 · Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. · USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. · Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. · 1932 · NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. · 1933 · A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. · 1934 · 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. · A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks)
Maailm kahe maailmasõja vahel. 1. Millised riigid ei olnud rahul I maailmasõja tulemustega ja miks? Saksamaa-oli kaotaja, häbistati Versailles' lepingus Ungari-pidi loovutama suure osa oma territooriumist Venemaa-ei saanud midagi, sest lahkus varem sõjast Jaapan-ei saanud kolooniaid Itaalia-ei saanud kolooniaid 2. Millised probleemid tekkisid Saksamaal pärast I MS? Hüperinflatsioon, majanduskriis 3. Miks sattus Saksamaa majandus pärast I MS hüperinflatsiooni ning mis oli tagajärg? Reparatsioonid polnud kindlaks määratud. Tagajärg: raha väärtus kukkus väga kiiresti, millest tulenes vaesumine. 4. Miks okupeeris Prantsusmaa 1923. aastal Ruhri? Miks nad sealt varsti lahkusid? Sest Saksamaa ei maksnud neile reparatsiooni. Lahkusid, sest teised antandi riigid sundisid. 5. Mida kujutas endast Komiterni liikumine? Millised ideed püüdi selle abil ellu viia?
Ajaloo eksam 1.pilet Pariisi rahukonverents, Rahvasteliidu teke ja uus poliitiline kaart Euroopas 11.november 1918 Compiegne vaherahu Pariisi rahukonverents 1919-1920 1)rahulepingute sõlmimine 2)piirid võitjate diktaat USA, Pr & Ingl suur kolmik Vm ei kutsutud, sest Vm sõlmis Sm separaatrahu ning enamlaste pärast ka. Kolmik ei tunnustanud sealset vahetunud riigivõimu. Kaotajaid ka ei kutsutud ning hiljem olid nad lihtsalt sunnitud nende tingimustega nõustuma. Rahvasteliit organistatsioon, mis pidi ära hoidma tulevased sõjad ja kindlustama majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid Euroopa riikide vahel.
1. Pinged peale I Maailmasõda ·Esimese maailmasõja tulemused rahuldasid väheseid. ·Ainsaks puutumatuks territooriumiks oli USA, kelle majanduslik mõju kasvas. ·Saksamaal suurim pettumine (ei olnud rahul Versaille rahulepinguga). ·Ungari pidi loovutama enamiku territooriumist ( nad pidasid seda ülekohtuseks). ·Kaotajaks pidas end ka Venemaa kuid kes pidas eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. ·1922. a sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille`i süsteemi vastase koostöölepingu. ·Itaalia ja Jaapan, Antanti riigid, kaotasid palju kolooniaid, mida pidasid enda riigi osadeks. ·1918a. järgses Euroopas puudutas vaesus ja tööpuudus peaaegu igat riiki, see andis olulise põhjuse
Stalin. 1.detsember - Kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse Tallinnas. 1928 Rahareformiga Eestis võeti markade asemel kasutusele kroonid ja stabiliseeriti rahandussüsteem. NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele plaanimajandus. 1929 Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. 1932 NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. 1933 A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. 1934 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks)
1. Pariisi rahukonverents ja Versailles' rahuleping 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, sealseteks otsustajateks olid USA, Prantsusmaa ja Inglismaa. Kaotajad riigid kutsuti Pariisi alles rahulepingutele alla kirjutama. Saksamaaga sõlmiti Verssailles`i rahuleping 28. juunil 1919, mille kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi ilma kaheksandikust maaalast. Lisaks pidi ta vähendama sõjaväge, ta ei tohtinud
Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaarsed. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart ning paljude maade siseriiklik elukorraldus. Maailmasõda näitas, et suured keisririigid, kus puudus täielik demokraatia (Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi), on oma aja ära elanud. Tugeva demokraatliku korraga suurriigid (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA) aga tõestasid, et nad suudavad katsumustele vastu seista ning olla edukad ka suures sõjas. Enamik uusi riike valis samuti demokraatliku korra. Kuid samas oli tekkimas ka demokraatia kriis. Pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme
Maailm esimese maailmasõja järel Pinged säilivad Esimese maailmasõja ainsaks selgeks võitjaks osutus USA, mille alad jäid sõjast puutumata ja sõjavägi väheste kaotustega. Suurim pettumus oli Saksamaal, kes polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega. Ungari loovutas osa oma aladest. Kaotajaks pidas end ka venemaa, kes seadis eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. 1922 sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille' süsteemi vastase koostöölepingu. Sõjajärgne majanduskriis Pärast sõja lõppu kasvas tööpuudus ning kaubandus ei taastunud eeldatava kiirusega. Kõige keerulisemad olid probleemid Saksamaal, mille maj.olukorda raskendasid Antand riikidele makstavad reparatsioonid. Maksejõuetuse tõttu okupeeris Prantsusmaa 1923 Ruhri, mis oli Saksamaa suurim tööstuspiirkond. Saksamaal hakkas hüperinflatsioon. Eriti raskelt kannatas keskklass. Saksamaa nõrkus tõi kaasa inflatsiooni ja tööjõupuuduse mujalgi. Äärmusliikumiste tugevnemine
aktsiaid. Üha suureneva tarbimise tõttu püsis majandus mõnda aega tõusu teel. 7.Locarno konverents 1925 – sõlmiti Reini tagatispatk, mis kindlustas Saksamaale Versailles paika pandud läänepiiri. Selle sõlmimise järel levis Euroopas lootus, et saabunud on leppimise, üksmeele ja rahu ajastu. Briand’i kelloggi pakt 1928- kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt.- see ei suutnud ikagi uut maailmasõda ära hoida. 8. 1929 aastal algas USAs ülemaailmne majanduskriis. Mis oli selle põhjused *Aktsiate hinna lagemine, aktsiaturul puhkes paanika *põllumajanduse ületootmine, valdkondade hindade langus *Majanduses võeti riigi abiga palju laene, mida ei suudetud tagastada *Pankrottide laine tööstuses, tööta jäi miljonid inimesed. 9Kuidas mõjutas majanduskriis inimeste maailmavaadet? Milles nähti väljapääsu?
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina)
sakslastega asustatud alad tuli loovutada 3. Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi 4. Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada 5. 1922 SM ja VM Rapallos Versailles' vastane koostööleping (sõjatööstus, armee) 6. Antandi poolel vähem rahul Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks peeti, ei saanud mingit kasu sõjast; Itaalia kandis raskeid kaotusi Sõjajärgne majanduskriis 1. Tavaliselt maj elavnes, nüüd seda ei juhtunud maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuududs (sõjast naasenud mehed) 2. Kõige raskemad probleemid Saksamaal, raskendas Antandi riikidele makstavad reparatsioonid 3. 1923, SM hüperinflatsioon, raha kaotas väärtust kiiremini kui seda jõuti trükkida (keskklass kaotas kõik säästud) 4. SM nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut tööpuudus ja inflatsioon mujalgi,
Esimese maailmasõja lõpp Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha
Prantsuse välispoliitika Aktiivne Keskja IdaEuroopas. Tal puudusid oma plaanide täide viimiseks piisavad majanduslikud ja sõjalised jõud. 1930. aastatel hakkas Prantsusmaa NSV Liiduga koostööd otsima, lootes luua vastukaalu Sakasmaale. 3. Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa näitel. Diktatuuride tekke põhjused- Demokraatia kriis- Fasistid- Natsionaalsotsialistid- Kommunistid- (Nende eesmärgid, iseloomustus). Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur, nende tunnused- Miks mõnedes riikides jäi demokraatia püsima?- Sest töölisliikumine polnud äärmuslik, traditsioonide tõttu, kommunistide vastasus. (Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Rootsi, Soome) Fasistide võimuletulek- Mussonini- duce- natsionaalsotsialistid, nende võimuletulek 1933- Hitler- NSDAP- Führer- ,,Mein Kampf"- Propaganda- Natside reformid- SS- Gestapo- 4. Kommunistlik diktatuur Venemaal.
...............................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur? Diktatuur- see on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on rangelt keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusus puudub täielikult. Terves ühiskonnas valitseb üks partei ja üks ideoloogia. Eristatakse kaht tüüpi diktatuure: Autoritaarne diktatuur ehk autokraatia- üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seaduslikud kui konstitutsioolinised piirangud. Autokraatia saab kesta teatud ajal, kest
dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi neile peale. 3. Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4. Mis oli Rahvasteliidu tegevuse eesmärk? Rahvasteliidu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. 5. Miks teravnes 1930. Aastatel rahvusvaheline olukord? Sest ei oldud rahul riigikorraldusega ja Versialles’ rahulepingu tingimustega, lisaks oli ka majanduskriis 6. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930. Aastatel võimule diktatuurid? Kuna majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatlikusse korda, siis loodeti et tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada korra ja muuta elu paremaks. Töövihik 1. Millised eesmärke silmas pidades määrati uued riigipiirid Võitja riikide huve tugevdada ja Saksamaa nõrgestamist. 1.1 Miks hakkas 1930
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine.
PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920) Algas 18. jaanuaril (Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev 1871) 1919. Rahukonverentsile olid kutsutud ainult võitjariigid. Kaotajad olid kutsutud tingimusi vatsu võtma, alla kirjutama, läbirääkimis nendega ei toimunud. Nemad pidid leppima sellega, mis neile ette kirjutati. Võitjate poolelt olid olulised: Prantsusmaa, Inglismaa, USA. Itaalia pidas end ka riigiks, kes panustas palju, kuid ülejäänud riigid ei arvestanud eriti Itaalia soovidega rahukonverentsil. Tegelikult oli võitjariikide hulgas ka Venemaa, kuid see ei olnud enam sama Venemaa, mis 1914, sellest oli saanud Nõukogude Venemaa
1. Rahvusvaheline olukord I ms järel Võitjad Atant GB, Prantsusmaa, USA Venemaa probleem mis Venemaast saab? Kaotajad Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Compiegne'i rahu vaherahu Saksamaaga, sõjategevuse lõpp 11.11.18 Pariisi rahukonverents Versailles rahuleping võitjariikide ülekaal maailma kujundamisel 2. Pariisi rahukonverents 1919-1921 Kohal olid kõik riigid, kes olid olnud Saksamaa või selle liitlastega sõjajalal, kaotajad kohale ei kutsutud. Võitjariigid lähtusid oma huvidest. Venemaast oli saanud vaenlane, kuna kerkis üles maailmarevolutsiooni oht. Prantsusmaa arvas, et Saksamaa peab kõigeeest vastutama ja leping peab olema võimalikult karm. USA arvas, et leping ei tohi olla karm, kuna Saksamaa võib hiljem kätte maksta. GB, et Saksat tuleb õiglaselt karistada, seisukohad USA ja Prants vahel. Otsused olid kaotajate suhtes ülekohtused. 2.1 Versaille rahuleping allkirjastati 28.06
Ajalugu II Pärast esimest maailmasõda 11. november 1918 Compiegne'i vaherahu. Sõja võitnud riigid, eriti Prantsusmaa, soovisid Saksamaale kätte maksta. Prantsusmaa soov oli Saksamaad maksimaalselt nõrgestada. USA president Thomas W. Wilson esitab kongressile 8. jaanuar 1918 rahulepingu 14 punkti. Lähtus suurel määral sellest, et lähtuma keaks rahvaste huvidest, peaks sõlmima ,,õiglase rahu". Nägi ette relvastuse vähendamist, koloniaaltülide puhul silmas pidada kolooniates elavate rahvaste huve,
Euroopasse. 192 Dawesi plaaniga anti Saksamaale laene ja vähendati 4 reparatsioone. NSV Liidu poolt toetatud kommunistide mässukatse Tallinnas (01.12.) 192 Locarno konverentsil nn Reini tagatispakti sõlmimine. 5 192 Suurbritannias toimus ajaloo esimene üldstreik. 6 192 Briand – Kelloggi pakti sõlmimine. 8 192 USA-s puhkes Suur majanduskriis. 9 193 Majanduskriis levis USA-st Euroopasse. 0 193 Jaapan vallutas Hiinalt Mandžuuria; Mandžukuo nukuriigi teke. 1 193 Saksamaa lõpetas majanduskriisile viidates reparatsioonide 2 maksmise. Desarmeerimiskonverentside algus. 193 Hitler sai Saksamaa kantsleriks; diktatuuri järk-järguline 3 kehtestamine. F.D.Roosevelt hakkas USA-s rakendama „New Deal`i” poliitikat. 193 K
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL 2. Demokraatia ja diktatuur 20 sajandi I poolel Laar I, lk.74-99 Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandi I poolel. Diktatuuride kehtestamise põhjused. Diktaatorlike riikide iseloomulikud jooned Saksamaa, Itaalia ja NSVL-i näitel. Demokraatlikud riigid USA ja Suurbritannia näitel. II maailmasõja põhjused ja tagajärjed. Demokraatia ja diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950). Laar II, lk.6-23. MUUTUSED EUROOPA POLIITILISEL KAARDIL PÄRAST I MAAILMASÕDA 1) Pariisi rahukonverentsil sõlmitud rahud, millega Euroopa kaart ümber kujundati (vt. Rahvusvahelised suhted) eriti Versailles' ja Saint Germaini rahulepingud, aga ka Trianoni rahu 2) Venemaast lahku löönud uued riigid 3) Osmani impeeriumi jagamine 4) Iirimaa iseseisvumine 1918.a. lõpuks laius alal, mis oli enne kulunud kolmele suurele keisririigile 11 riiki. Kõik peale
4) anarhistid – klassiolukord likvideerida, kodanlik kord kukutada, ei pooldanud diktatuuri, eesmärgid lootsid saavutada atendaadiga suurriikide valitsejatele ning kõrgematele riigiametnikele, riiki pole vaja korraldada? 2. Rahvusvahelised suhted XX saj algul. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused. Sõjaliste liitude kujunemine – Antant, Kolmikliit – Keskriigid: millal, millised riigid, miks. Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda. Balkani sõdade tulemused. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused Kõik suurriigid olid huvitatud mõju laiendamisest Euroopas ja maailmas, eriti tugevnes Saksamaa ja Suurbritannia vastasseis Saksamaa liigne tugevnemine Euroopa mandril, suund kolooniate ümberjagamisele Suurbritannia püüd säilitada jõudude tasakaalu Euroopas
Muusika (R. Strauss) Filmikuns sündis Euroopas, kuid Ameerika võttis leiutise kiirelt üle t kadus viktorlik ajastu, riietusstiil muutus vabamaks Mood eksootikavaimustus, erksamad toonid, naiste kleidid-seelikud läksid lühemaks esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud Sport moodne jalgpall Esimene maailmasõda - I MS oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918 - Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks - Üheski varasemas konfliktis ei olnud osalenud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 mln sõduri - I MS tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel - I MS kasutati esimest korda keemiarelvi - Toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt - Toimusid 20
eneseteadvust kujundavate suurürituste (nt laulupeod) pidamine; seltsitegevuse aktiviseerumine jne. 2) Majanduslikud eeldused: talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks; tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi üheks arenenumaks piirkonnaks; linnade eestistumise algus. 3) Poliitilised eeldused: erakondade (parteide) loomine ja eestlastest poliitikute esilekerkimine; eestlaste osatähtsuse tõus maa- ja linnaomavalitsustes; Esimene maailmasõda, mis kurnas välja nii Venemaa kui ka Saksamaa; kahe suurvõimu nõrgenemine andis eestlastele võimaluse iseseisvuse eelduste realiseerimiseks ja Eesti Vabariigi tekkeks. Tartu rahu-EKuigi esimesed katsed rahukõnelusteks (Pihkvas 1919 septembris) lõppesid tulemusteta, siis 1919 detsembris algasid rahuläbirääkimised uuesti: süvenes eestlaste sõjaväsimus, halvenes majanduse olukord ning Punaarmee ründas taas Eesti piire. Kuna teised piiririigid (Soome,
AJALUGU: I ja II maailmasõda MAAILM 20. SAJ ALGUL Maailm oli tugevalt Euroopa-keskne - üldlevinud oli veendumus, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ja euroopalikud ideed ning väärtushinnangud Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas)
annaabi.ee 
