Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Miks ja kuidas ma seda tegin?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eksamid, tegin, tubli, lõpetamine, eksamitteadmiste edasi andmisest nooremale tuttavale kasu mitte kahju. 2.1 Toetavaid tegureid: Toetav ümbruskond ja hoolivad vanemad- Igaüks mõistab sõna vanemad eraldi. Kuna isa minu igapäevaelus enam nii väga ei olnud, olid minu vanemateks minu tädi, minu vanaema ja minu ema. Nad olid minu jaoks kõik. Nad kiitsid ja aitasid mind igati. N vj jv bjnvkbvjkb mvjvvjcjcjhg Kool- Proovisin olla tubli ja saada häid hindeid. Alati on tähtis ka õpetaja suhtumine oma ainesse. Õpetajale, kellelele on tähtis, et tema aines olevad õpilased saaksid tema ainest aru ja saaksid tema tunnis häid hindeid, õpetab oma ainet väga hästi. Ja nagu öeldakse, tema jaoks on mitte aine ise, vaid õpilaste mõistmine tema õpetatud ainest. Siis jah osad ained mulle koolis täiega meeldisid, osad mitte.
Korvpallis esindasin maakonna tasandil. 12. On mõni tolleaegne saavutus Sulle eriliselt tähtis? Ikka on tähtsad parimad tulemused. Esimesed medalid Eest MV. Eriliselt tähtis oli ka hõbemedal kõrgushüppes Luksemburgis toimunud Euroopa klubide II liiga karikavõistlustel. 13. Kas ja kuidas jagati tunnustust kõrgete tulemuste eest? Olenes võistlusest. Peale Luksemburgi võistlust käisime maavanema vastuvõtul. KG lõpetamisel mainiti ka, et olin tubli sportlane. Kui parimad sportlased said samal ajal graveeringuga kella, siis olin natuke pettunud. 16 6.2. Sina ja üldiselt sport 1. Kaua oled tegelenud spordiga? Nii kaua kui end mäletan. Kuid professionaalsel tasemel kümnevõistlusega olen tegelenud aastast 1996, seega 12 aastat. Sellest ajast olen täitnud ka igapäevaselt treeningpäevikut, kus kirjas mida, kui palju ja kuidas olen teinud jne. 2. Millega (ala) alustasid?
Süsteem näeb välja nii: kõigepealt teen ära 1) olulised kuid kiireloomulised asjad, 2) olulised asjad mis pole nii kiired, 3) väheolulised ent kiireloomulised asjad, 4) mitte niivõrd olulised ja pole ka kiireloomulised asjad. Motivatsiooni puudumisel võib kõik tühise ja tähtsusetuna tunduda. Kui mingi asi kehvasti välja tuleb, kaob tahtejõud ning enesetunne on kehv. Ükspäev, kui mul oli tunnikontroll, ma õppisin selleks eelmisel päeval palju, tegin konspektis olulistele kohtadele märkmed ja uskusin, et töö läheb hästi. Paraku tegin ma neljas ülesandes samad tehtevead. Kokku sain kokku ainult kaks punkti ning pean nüüd uuesti tunnikontrolli tegema minema. Sel hetkel, kui töid kontrollisime oli küll läbikukkunud tunne ja tahtmine minema joost aja kõik sinnapaika jätta. Sellest kogemusest ma sain jälle targemaks, eluks ajaks jääb nüüd meelde, et
” Anneli Rõuk kirjutab, et eesti asi on kodu, pere, puhas loodus, kultuur ja ilus eesti keel. Heli Timusk: “Eesti asi on saun, laulmine ja traditsioonide hoidmine.” Rivo Rets: “Eesti asi on eesti keel. Aga kui „nokiat” otsida, siis peab vaatama IT valdkonda (e-riik jne).” Minu arvates ajavadki meie vilistlased erinevates maailma nurkades just tublit tööd tehes Eesti asja ning niimoodi tekibki tubli eestlase kuvand. 10 11 2.5. Tarkuseterad ankeetidest Jüri: „Soovin teile kõike head, õppige võõrkeeli, siis jõuate elus hästi edasi.“ (Lisa 2.5) Riivo: „Hoidke üksteist. Väike kogukond on ainult üheskoos tugev.“ (Lisa 2.25) Eero: „Soovitaksin kindlasti minna reisima ja kui võimalust ning tahtmist, siis ka välismaale tööle ja elama
minu kodu kõrval. Peale lasteaeda ma läksin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi, kus õppisin esimese aasta ja seejärel läksin Pikakannu Põhikooli. Vanemaks saades tulin tagasi Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi. Tänu uurimistööle sain teada rohkem isa lapsepõlvest, vanaema lapsepõlvest ja minu kaugematest juurtest. Vanaema ja isa eluloost sain teada nendega intervjuusid tehes. Pildimaterjali sain vanaema pildialbumitest. Kui ma seda uurimustööd tegin, siis tekkis ka minu vanaemal oma juurte vastu rohkem huvi ja ta otsustas hakata uurima. Ma arvan, et minu isa ja vanaema on väga tänulikud, et ma seda tööd teen, sest niimoodi säilivad nende mälestused kauem kui nende eluiga. Lisaks sellele saavad ka kunagi tulevikus minu lapsed lugeda oma vanavana vanavanaisadest ja vanavana vanavanaemadest või isegi veel kaugemale. Ma tänan kõiki, kes aitasid mind selle töö valmistamisel: oma vanaema, isa, ema ja loomulikult juhendajat.
Õppeotstarbeline intervjuu Marko Reikopiga Intervjueerija: Kaspar Erik Lind Intervjueeritav: Marko Reikop Aeg: 28. November 2012; 16:00 Koht: Telemaja, Faehlmanni 12. Kestus: 25 minutit Kaspar: `'Miks otsustasite õppida bibliograafiat Tallinna Ülikoolis?'' Marko: `'See oli väga lihtne protsess, kuna ma ei soovinud sõjaväkke minna, sest ma lõpetasin '87. aastal keskkooli ning oli oht, et tuli vene sõjaväkke minna ja ma ei soovinud minna. Läksin edasi õppima ning üks väheseid erialasid, kus ei olnud vene keele sisseastumiseksamit, oli raamatukogundus ehk bibliograafia. Ning ma vaatasin, et kuna seal vene keele sisseastumiseksamit ei ole siis, vahet pole, lähen õpin seda. Sain siis sisse, lõpetasin esimese kursuse ära, kuid siis võeti mind ikkagi sõjaväkke, kuna kõrgkool sõjaväest ei päästnud. Läksin siis nõukogude armeesse teenima, olin seal 1½ aastat. Vahepeal tuli välja seadus, et kõik päevase osakonna üliõpilased saavad koju
sain, aga keegi teine mulle nii ilusti ei öelnud ja seega praegu nendest rohkem ei räägi. Rõhutan siiski, et häid mälestusi ja rohkeid tänusõnu on mul mitmete jaoks ja 3-4 tükki on vägagi vastutavad selle eest, kes must tänaseks saanud on ja mis edasi saab, aitäh. Kõik õpetajad mulle siiski ei meeldinud ja ega mina ka kõigile mitte, mäletan kuidas ühes tunnis tegin lollust ja õpetaja viskas mind kriidiga, kuna ta aga viskas liiga palju mööda ja häält tõstes ning kurja pilku tehes vaatas natuke kõõrdi ka, siis ma ei saanud kohe aru, et vihapurse mulle suunatud on, see tegi muidugi õpetaja veel tigedamaks ja järgmisena sain lisaks kõrvalruumi kupatamisele ka paraja vopsu kuklasse. Ei hakka valetama, hirm oli nahas küll korra, aga keda mul ikka süüdistada on kui mitte ennast
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada
Kuid kõige selle juures püüan siiski toime tulla ja raskel hetkel esitan endale küsimuse, milleks ma seda kõike õpin. Kui sellele vastata oskan siis järelikult ei ole ma veel päris plindris ja suudan edasi minna. Pragusel kooliajal on mulle eriti raske õppeaine vene keel, sest seda ma kahjuks ei valda ning nõuab see minult tohutult suurt tähelepanu ja vahest isegi tõsist tuupimist. Ka nüüd enne kooli tulemist tegelesin ma vene keele tõlkimisega ja sõnade õppimisega ma tegin kõigepealt nii palju kui ma oskasin ,kui aga jõud enam üle ei käinud võtsin appi sõnaraamatu ja hiljem lasin mehel üle kontrollida. Selgus tegelikult, et ma väga mööda ei pannudki. Ma pole tegelikult kunagi loobuja tüüpi inimene olnud. Ma ei anna oma tegemistes kiiresti alla vaid pusin nii kaua kui tõesti võhm väljas ja kuidagi teisiti ei saa. Nii ma jõudkingi järeldusele, et kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab.
Teadsin kaudselt, millega on tegu, kuid polnud varem sellesse süvenenud. Lugesin kord internetist CodeAcademy kättesaadavusest eesti keeles ja mõtlesin, et oleks huvitav seda proovida. Ei teadnud enne, milline on töökäik ja kui raske on õpitav materjal. Olin varem õppinud kasutama ka põhilist HTML-i, kuid sellest ei olnud kasu javascripti õppimisel. 5. Praktiline õpe Progetiigri e-õppe keskkonnas Iga mooduli läbitöötamisel tegin tähelepanekuid moodulis käsitletu omandamise keerukuse ja rakendusvõimaluste kohta. Omandatud teadmisi ja oskusi kasutades koostasin rakendusi, mis kasutavad moodulis õpetatud funktsioone. 5.1. Sissejuhatus JavaScripti Programmeerimise algtõed „Vali oma seiklus“- mängu programmeerimine Esimene moodul olid üpris lihtne. Kasutades oma eelnevaid teadmisi, sain selle läbitud ilma suurema vaevata
Bändis polnud keegi muusikalise eriharidusega. Üsna pea liitus bändiga veel Mati Tibar, kes oli minust üks kursus taga ja Jaak Joala kui flöödimängija, kes peagi hakkas mängima basskitarri ja laulma. Minu ülesanne lisaks klaveri mängimisele oli ka lugude lintidelt maha kirjutamine, et oleks mida esitada. See oli mulle heaks treeninguks ja kooliks, sest harjutas mu kõrva ja peagi olin rühmast ainuke, kes oskas kuulmise järgi noote kirja panna. Selliseid seadeid tegin ka puhkpillidele mingil määral, mis tagantjärgi mõeldes oli väga kasulik, sest tollal seda ei õpetatud. ,,Oma bändiga võitsime ära ka ühe konkursi mille auhinnaks oli oma saade kus me esitasime omi lugusid mis tänu Uno Naissoole leidsid tee Eesti Heliloojate Liitu kus heliloojad hindasid meie palasid üsna headeks. Alates sealt jäi Kristallide bänd tahaplaanile." Olav Ehala lõpetas Tallinna Muusikakooli aastal 1969 ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................
"Keeled on meie rikkus" Mina olen pidanud gümnaasiumis õppima nelja keelt, kui lugeda nende hulka ka emakeel. Proportsioonis võtavad nad enda alla märgatava osa ajast. Sellest võib järeldada, et keeleõpet peetakse noorte hariduses väga tähtsaks. Milles seisneb keelte tähtsus? Alguses tekib ühtelugu küsimus, miks inimene üldse peaks teisest keelest ja kultuurist huvituma, mingeid nähtavaid eeliseid ei näi sealt tulevat ning samas peab tohutult aega kulutama, et omandada mõni keel viimase detailini. Minnes teise riigi ülikooli õppima, siis on vajadus selge - teisiti ei saa lihtsalt hakkama. Ometigi, kui inimene ei kavatse kuskile välismaale väga kauaks minna, siis see kõik tundub maha visatud ajana. Samas on olnud tsivilisatsiooni lahutamatuteks osadeks läbi aegade olnud sõna, keel ja kiri. Inimeste õigesti mõistmise eelduseks on õige väljendumine. Õppides midagi teisest kultuurist, muutub väljendusoskus hoopis paremaks, sest õpitakse maailma nägema e
mitme asjaga tegeleda; õpetaja suudab klassi niipalju jälgida, et ta saab aru, kui palju aega mingi tegevus nõuab Tempo valimine – et kõik saaksid jälgida Eneseesitlus Tunniosade juhtimine Tunni algus – õpilane peab aru saama, millal on vahetund lõppenud ja millal tund alanud – peaks tekkima vaikusemoment Üleminekud – näiteks kirjuta tahvli peale harjutused Tunni lõpetamine – väga oluline, lõpus lihtne ülesanne Kriisid – leebemad välis- või sisetegurid, mis võivad tundi segada Distsipliiniprobleem esineb alati seal, kus: Käitumine segab õppeprotsessi Segab teiste õigust õppida Psühholoogiliselt või füüsiliselt ohtlik Kahjulik kellegi varale Ebakohase käitumise neli ekslikku eesmärki: Tähelepanu saamine – keegi meeldib; ei ole pahatahtlik
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide
Tallinna 32. Keskkool Marie Turmann 11.a klass CURLINGU TEADLIKKUS TALLINNA 32.KESKKOOLI ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Siiri Mets Tallinn 2012 Olen uurimistöö koostanud iseseisvalt. Kõik selle kirjutamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjanduslikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. /allkiri/ Marie Turmann Töö vastab Tallinna 32. Keskkooli uurimistöödele esitatud nõuetele ja selle võib esitada retsensendile. /allkiri/ Siiri Mets SISSEJUHATUS Curling on Eestis vähelevinud spordiala, kuna see on Eesti spordimaastikul noor ning värske. Esimest korda mängiti seda Eestis 2001.aastal ning esimesed meistrivõistlused toimusid siin alles 2004.aastal, mis on kõigest 8 aastat tagasi. Curlingu mängijate arv vähehaaval kasvab, kuid olümpiaala
ja kui raamatu-Ann neid asju sel määral ei võimaldanud, siis pidigi tegelane muutuma. Aga kas ta selliste minu arust päris põhimõtteliselt suurte muutuste käigus veel üldse Anniks pidi jääma? Sain ma õigesti aru te ei soovi, et filmi-Anni seostataks raamatu-Anniga? Just. Eelmisel sügisel, veidi enne võtteperioodi algust, kui mulle oli tutvumiseks saadetud võttevalmis, 10. stsenaariumi variant, tegin ettepaneku muuta ära ka filmi peategelase ja ta perekonnaliikmete nimed, katkestada igasugune seos filmi ja Anni- raamatute peategelaste vahel oli see ju nagunii muutunud peaaegu et olematuks. Asi on ju selles, et kino ja televisiooni teismelise jaoks kõige tugevamate meediavormide kaudu loodav Anni-kuvand võib oluliselt mõjutada Anni-raamatute vastuvõttu, nende lugemist, suhtumist peategelasse. Seda mõistagi mitte kohe, vaid
· läbivatest teemadest Hariduspoliitika poolt reguleeritavad valdkonnad Kooliaasta pikkus 175 päeva. Kooliaasta pikkus 35 nädalat. · koolikohustuslik iga(7-17 või põhikooli lõpuni), koolikohustuse sisu, vastutajad(OV, riik, vanemad, kool) · kooliaasta pikkus, vaheajad, tundide arv, ained · ainete jaotus nädalas, päevas · õppekava sh kooli vabadusaste selles · õppevahendid, valik, finantseerimine, kinnitamine, autoriõiguste omandamine · eksamid, tasemetööd, hindamine, tagasiside · õpetajate, koolijuhtide kvalifikatsioon, palgad, koolitus, komplekteerimine, pädevus · finantseerimine, õppemaks, õppetoetused, rahade kasutamise vabadus Egalitaarsus/elitaarsus Tendents on (paljudes riikides) egalitaarne koolisüsteem- õppimise võimaluste võrdsus, kooli lõpetamisel ühtne stardipositsioon Soome, Suurbritannia, Iirimaa, Rootsi jt- siin võrdsete võimaluste kõrval rõhutatakse
Eno RAUD (15.11. 1928 -- 09.07.1996) lastekirjanik ja prosaist Sündinud Tartus kirjanik Mart Raua ja pedagoog Lea Raua (hiljem Nurkse) pojana. Õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümnaasiumis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning 1947--52 TRÜ aj.-keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiklikus Raamatukogus instruktorina, Eesti Riikliku Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Eno Raua kirjanikutegevus hõlmab ümmarguselt neljandatkümmend viit loominguaastat ja mitutkümmend teost, millest paljud on küll tõlgete, küll kordustrükkide läbi kinnitanud oma jätkuvat menukust. Tema loodud tegelased on hakanud elama lavakujudena ja vähemalt üks neist on tõhusa reklaamina käibele läinud üpris kirjandusväli
.......................... 37 3.7Andekatest kui erivajadustega õpilastest.............................................................39 kasutatud kirjandus.......................................................................................................45 SISSEJUHATUS Andekate laste kohta on käibel palju väärarusaamu, mis takistavad neid mõistmast ja nende arengule kaasa aitamast. Eesti koolide uuringu (Saul, Sepp, Päiviste 2007) põhjal on üsna levinud stereotüüpne ,,hea ja tubli viielise lapse" kuvand andeka õpilase kohta. Paraku jäävad paljud andekad lapsed sellise lähenemisega üldse märkamata. Hinnanguliselt arvatakse, et koolisüsteemis jäävad märkamata või võimetekohaselt arendamata pea pooled andekatest lastest, kuna õpetaja jõud ja aeg kuluvad peamiselt nõrgemate õpilaste järeleaitamisele ning just andekad jäävad pahatihti tähelepanuta (Sepp 2010: 5) Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisprobleemidega laste hulgas on
Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumi
Sõprade teemal soovisin välja selgitada nende tegelikku tähendust, on nad vahendid või eesmärk iseenesest. Assotsiatsioonid raha teemal näitavad materiaalse heaolu tähtsustamist. Uurimus on läbiviidud ankeedi vormis valikvastustega (Lisa 1. ja Lisa 2.). Etteantud vastustele järgnes punktiir kuhu võis kirjutada paari lausega enda mõtteid või kommentaare. Sihtgrupiks olid põhikooli seitsmendate klasside ja gümnaasiumi õpilased. Assotsiatsioonidele tegin sisuanalüüsi, sisestades need arvutisse ja rühmitades temaatiliselt. Kokkuvõte on esitatud tabelitena, millele järgnevad kommentaarid. 218 vastanust oli vene rahvusest 29, mistõttu rahvuslikku aspekti ei arvestatud. Internetist avastasin artikli uurimusest, mis viidi läbi Eestis 2006. aasta sügisel ja 2007. aasta kevadel. Uuringust järeldus, et Eesti noored püüdlevad Euroopa keskmisest rohkem ,,kõvade väärtuste" poole, olles samas lahtris Vene, Hiina ja Itaalia noortega
Eneseanalüüs: Mina õppijana Viimastel aastatel on olnud seoses tööturu situatsiooni muutumisega väga populaarne igas eas enese täiendamine või täiesti uue eriala õppimine. Tööturg on muutunud nõudlikumaks ning vajab aina rohkem spetsiifiliste oskustega töölisi. Ka mina juhindusin sellest faktist, et olla konkurentsivõimaline ning asusin end täiendama. Esimeseks sammuks oli kutsehariduskool, mille lõpetamise head tulemused ajendasid mind endale veel üht ja kõrgemat väljakutset esitama. Mõte kõrgkooli astumisest tundus ahvatlev, kuid samas ka hirmutav. Pärast pikka kaalumist ja vaagimist, kas mul jätkub piisavalt jõudu, tahet, motivatsiooni, ka julgust astuda nii suur samm, jõudsin selgusele: kui ei proovi ei saagi teada. Enesekindlust lisas mõte, et on nii või teisiti viimane aeg õppida, kui on soov selle haridusega ka hiljem erialast tööd leida. Esimene vari minu enesekindlusele langes juba sisseastumiskatsetel, kus nägin suurt hulka väga noori inime
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Gerli Ruus MINU, KUI ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG Essee Juhendaja: Aino Ugaste, prof Tallinn 2014 Milline on minu kujutlus koolieelse lasteasutuse õpetajast? On üldlevinud tõde, et kasvukeskkonnast sõltub, milliseks kujuneb ja areneb laps. Sellepärast on oluline, et last ümbritsev keskkond oleks lapsesõbralik, täis avastamisrõõmu ja elamusi pakkuv. Õppetegevuste läbiviimisel on väga oluline õpetaja poolne ettevalmistus ja teadmiste edasi andmise oskus lastele. Õpetaja tegevus rühma juhtimisel ja õppimisel on mudeliks lastele. Teadlane Sonia Blandndford leiab, et efektiivsed õpetajad töötavad niisugusel viisil, mis soodustab laste õppimist hoides ja arendades samas nende eneseväärikust. Pean oluliseks, et koolieelse lasteasutuse õpetaja on oma käitumise
õppida ja ma teen seda naudinguga. See tähendab seda, et see asi on hingelähedane. Ka väga tähtis on see ,et õppimise oskus oli teistele ka vajalik ning mulle peab olema võimaldatud õpitut praktiseerida. "Õppima õppimine ja õppima õpetamine: komponendid ning võimalused" raamatu lugedes, ma sain teada, et minu õpiharjumused on eriti heal tasemel. Sest mul peab kindlasti enne õppimist olema plaan, mille järgi ma õpin, ma ei õpi näiteks enne eksamid kõike ühe ööpäeva jooksul, ma pean olema üksi ,et mind midagi ei sega ja kõige tähtsam minu jaoks on see, et ma võin oma õppimise aega niimoodi planeerida, et mul jääks aeg teistele tegevusele ka. Nüüd tahan rääkida minu õpioskusest. Meil on õppides vaja korraga väga erinevaid oskusi ning erinevad õpisituatsioonid nõuavad erinevaid oskusi. Ma arvan, et minu kõige vajalikum oskus on oskus enda õppimist jälgida ja hinnata ehk teise sõnaga võib seda nimetada
astumist. Paljud koolid on avatud nii välismaalasele kui ka taanlastele.Noored veedavad tavaliselt rahvaülikoolis kas pool aastat või terve õppeaasta. Õppimine on tasuline ja statsionaarne, õppimise ajal elatakse kooli territooriumil. Rahvaülikoolides pakutavad ained on väga erinevad: muusika, kunst, keeleõpe, ajalugu, sport, intellektuaalsed kursused nagu religioon, filosoofia. Mõned koolid on spetsialiseerunud valitud ainetele. Akadeemilised nõuded ja eksamid puuduvad. (Täiskasvanute õppimisvõimalused Põhjamaade rahvaülikoolides, 2015) 1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks Internetis leidub palju lehekülgi, mis on abiks noorele, kes plaanib kodumaalt lahkuda. Põhjuseks siis peamiselt parema kvaliteediga haridus, kogemused, keelepraktika, iseseisev elu, rikkalikumad õppimismeetodid, uus kultuuriruum, paremad elutingimused ning muidugi odavam ning vahel isegi tasuta kvaliteetne kõrdharidus.
Lõpeta õigeaegselt. Jäta endale ülesannete või tegevuste jaoks alati rohkem aega, kui esialgu arvad, et vaja võib minna. Hea on lisada varuaega, näiteks 10 minutit. Ära hiline! Kohtumiste kellaajad märgi endale üles 15 minutit varasemana, kui nad tegelikult on. Kasuta meeldetuletusi! Otsusta, mis on oluline. Kuna ATH-ga inimestel on raskusi impulsside reguleerimisega ning nad hüppavalt ühelt tegevuselt teisele, siis ülesannete lõpetamine või suurte projektide ettevõtmine võib tunduda neile ülejõukäivatena. Et seda vältida: 11 sea asjad tähtsuse järjekorda! Küsi endalt, mis on kõige olulisem ülesanne ning tee see kõigepealt ära. üks asi korraga! Jaota suuremad projektid ja tööd väiksemateks alaülesanneteks ning siis keskendu kindlaks ajaks vajalikult tegevusele.
Arhiivi korrastamine ja suvepäevade korraldamine olid minu kindlad tööd, mille pidin ära tegema nende 10 nädala jooksul. Kuid siiski nagu tuli mul kui praktikandil teha ka lihtsamaid ja igapäevasemaid töid. Mulle see meeldis, sain kuidagi end kasulikult tunda. 6 5 TÖÖÜLESANDED 5.1 Arhiivitöö Arhiivitöö kujunes minu praktika käigus kõige suuremahulisemaks tööks . Alustasin oma praktikat seadustes kolamisega ning tegin endale selgeks milliseid nõuded kehtivad eraettevõttes dokumentide säilitamisele arhiivis. Järgnevalt tuli vormistada otsitu põhjal Muuntosähkö OY grupi standardi järgi uus dokumendiringluse skeem. (Lisa 1) Kuna ma ei olnud kursis kõikide kohapeal olevate dokumentidega, siis tuli ka nendega enne tutvuda, kui dokumenti vormistama hakkasin. Kui paberid korras, tuli hakata seda reaalselt seadma nii, et ühel päeval saaks arhiivist taas arhiiv.
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhisei
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
aga mina seda aega ei mäleta. Sellel ajal, kui ma asju mäletama hakkasin, oli ta Tallinnas Ülemnõukogus. Ja mina toona aru ei saanud, mis ta teeb seal. Tean ainult, et teda ei olnud. Pärast Eesti taasiseseisvumist oli ta tagasi Kärstnas, aga siis olid tema parimad aastad juba möödas. Metsatööd ta tegi kõvasti ja mind sunniti ka metsa. Olin siis põhikoolis ja käisin talvel abis oksi põletamas jne. Mäletan, et kui ma ei suutnud olla piisavalt kiire või tubli, siis isa oli ikka kuri" (Arvo Antoni kirjalikud mälestused, 2013 jaanuar). Autor: Viimase ja kõige noorema lapsena ei mäleta Arvo isast palju. Vanaisal tuli viimaks pisike viinaviga mistõttu ta palju magas või siis luges. Tänu nendele teguritele on Arvol kõige vähem mälestusi oma isast. Lisaks polnud tema jaoks isa siis kui vaja oli ka seetõttu ongi ta alati öelnud, et minu isa ja tema kõige vanem vend Rein on olnud talle nii-öelda isa eest. 2.5. Pojapoeg Arvi Anton
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad .......................................
annaabi.ee 
