peale kuigi hea pea. Minu jaoks tähendab õppimine väga paljugi see on enda teadmiste ja silmaringi avardamine kui ka sammuke tuleviku poole, mingi siht peab slime ees olema, siis on lihtsam sinnapoole suunduda. Õppimine on ka oma loomuse väljatoomine eriti kui tegemist on loomingulise tööga kus saad oma tundeid ja hetke emotsioone kasutada. Kui aus olla siis mulle meeldib õppida, kuid seda rahus ja vaikuses ilma, et keegi mind segaksks, kui tekib probeeme olen ma alti valmis kellegilt küsima. Minu kolm tugevamat iseloomujoont õppimise juures on esiteks see, et ma olen kohusetndlik üritan kõik omad kodusedtööd kenasti tähtajaks valmis saada, teiseks olen ka püüdlik, sest ega halbu hindeid ei taha ju keegi saada kooli minnakse ikka selleks, et teadmisi saada, mida edaspidises elus rakendada, mitte lihtsalt tööli nühkima või niisama tarka nägu tegema.
inimeste jaoks. Muidugi õppimine võib olla ka kellegi jaoks suurt pingutust nõudev kohustus või vastupidi, võib pakkuda suurt avastamisrõõmu, kus uued teadmised ja oskused innustavad otsima üha uusi arenguvõimalusi.Mina isiklikult katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest ja usun, et nad aitavad mind. Olen seadnud endale reaalsed eesmärgid. Loodan, et suudan neid ka täide viia. Õpin tasa ja targu. Katsun oma testide ja ülesannetega hakkama saada. Ma arvan, et minu õpimotivatsioon ja oskused vajavad veel kõvasti lihvimist ja arendamist. Nii enda kui ka minu vanemate abiga olen ma tunduvalt arenenud oma erialas (treenerina).Kuigi tänapäeval on enamus konspektid internetis, mulle isiklikult meeldivad siiski rohkem paberkandjal konspektid. Saan loengute käigus teha märkmeid
Anton Adoson MINU UNISTUSTE TÖÖ JA TEEKOND SELLENI ESSEE Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: Inna Gorislavskaja Esitamise kuupäev:..................... Tallinn 2015 Juba väikese poisina huvitasid mind autod - kuidas need töötavad ja liiguvad ning kuidas neid juhtida saab. Tol ajal piirdus kõik vaid mudelautodega, mis liiklesid vaibale joonistatud autoteel ning parkisid 2Ds joonistatud majade parklas. Vahel sai neid ka lahti lammutada ning tagasi kokku panna, kuid pettumuseks ei vaadanud kapoti alt kunagi vastu mootor või jahutussüsteemi, selle asemel oli seal vaid näpuotsatäis tühjust. Mõnel uhkemal autol oli plastmassist tükk, mis pidi meenutama mootorit, kuid seda ta polnud ka
Kui rääkida sellest, et milline on mu õpimotivatsioon, siis ma ütlen, et esiteks õppimist tuleb nautida. Ma teen täpselt seda, mida ma soovin ja mis on minu jaoks huvitav, siis on huvi õppida ja ma teen seda naudinguga. See tähendab seda, et see asi on hingelähedane. Ka väga tähtis on see ,et õppimise oskus oli teistele ka vajalik ning mulle peab olema võimaldatud õpitut praktiseerida. "Õppima õppimine ja õppima õpetamine: komponendid ning võimalused" raamatu lugedes, ma sain teada, et minu õpiharjumused on eriti heal tasemel. Sest mul peab kindlasti enne õppimist olema plaan, mille järgi ma õpin, ma ei õpi näiteks enne eksamid kõike ühe ööpäeva jooksul, ma pean olema üksi ,et mind midagi ei sega ja kõige tähtsam minu jaoks on see, et ma võin oma õppimise aega niimoodi planeerida, et mul jääks aeg teistele tegevusele ka. Nüüd tahan rääkida minu õpioskusest
Eneseanalüüs: Mina õppijana Viimastel aastatel on olnud seoses tööturu situatsiooni muutumisega väga populaarne igas eas enese täiendamine või täiesti uue eriala õppimine. Tööturg on muutunud nõudlikumaks ning vajab aina rohkem spetsiifiliste oskustega töölisi. Ka mina juhindusin sellest faktist, et olla konkurentsivõimaline ning asusin end täiendama. Esimeseks sammuks oli kutsehariduskool, mille lõpetamise head tulemused ajendasid mind endale veel üht ja kõrgemat väljakutset esitama. Mõte kõrgkooli astumisest tundus ahvatlev, kuid samas ka hirmutav. Pärast pikka kaalumist ja vaagimist, kas mul jätkub piisavalt jõudu, tahet, motivatsiooni, ka julgust astuda nii suur samm, jõudsin selgusele: kui ei proovi ei saagi teada. Enesekindlust lisas mõte, et on nii või teisiti viimane aeg õppida, kui on soov selle haridusega ka hiljem erialast tööd leida.
miks?". Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem ma olen veendunud, et see lugu räägib minust kui õppijast. Tõenäoliselt ei tule see lugu eriti pikk, kuna mulle ei meeldi sõnu ,,pliiatsist välja imeda", ma sõnastan võimalik lühidalt ja täpselt . Minu lugu on selline. Viis aastat tagasi tuli mul järsku tahtmine hakata jälle õppijaks, oli ju minu haridustee jäänud keskkooli tasemele. Kuid mida õppida? Otsustasin minna Räpinasse õppima tekstiilitööd, oli ju käsitöö lahutamatu osa minu elust. Esimene aasta ei saanud sisse, proovisin teisel aastal uuesti, jälle ei saanud sisse, kuna konkurss oli suur. Nii lõingi käega ja matsin õppimise mõtted maha, sest vanust tuli ju iga aastaga juurde. Talv möödus rahulikult ja ka kevad, kuid kui hakati uuesti koolidesse avaldusi vastu võtma, hakkas ka minu sisemine mina jälle mulle ütlema:"Kas sa oled tõesti nii kehv, et kuhugile sisse ei saa? Proovi veel
Ma olin sündides väga tumeda naha ja peaaegu süsimustade juustega. Imekombel, mis sest et sündisin tumedana, olid mu silmad rohelised, tavaarusaama järgi peaks olema hästi tumedatel inimestel ka tumedad silmad, kuid minul olid väga helerohelised. Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka vastav- roheline aga kui õnnelik, siis tumepruun. Ma meeldisin väga arstidele, kuna olin kõigi arvates hästi armas ja tume, nad hoidsid mind ja ütlesid ka mu emale, et olen erakordselt armsa välimusega pisike plikatirts. Mida tol ajal ei olnud saada oli pampersid. Ma olin ka pampersite vastu allergiline, nende asemel kasutati minu ajal marlesid. Istuma hakkasin 7. elukuust, roomama 7. elukuu keskel ( mida mulle ka eriti ei meeldinud teha, kuna polnud ka mõjuvat põhjust). Kõndima hakkasin ma 9elukuu lõpus, ja seda ka põhjusega. Ma nägin kuskilt kapist välja ulatuvat nööri, ja seesama ese tundus mulle nii huvitav, et ma
vastutusega võetud teadlik otsus, mis tekitab (õpi)sunni iseenda ees. Mulle iseloomulik sügav õpihoiak kasvab välja tunnetatud vajadusest osaleda õppimises põhjalikult ja mõtestatult (Tudengiveeb.ee [b]) ning seetõttu on eesmärkide seadmine lihtne. Minu õppetegevust iseloomustavad nii visuaalne kui auditiivne õpistiil. Kõrgkooli eduka lõpetamise ja loengumaterjalide parima omandamiseni aitavad mind kõige efektiivsemalt viia rohke märkmete tegemine, üksinda olles õppimine, eesmärkide sõnastamine, teiste õpetamine ja konspektide korrektne ning süsteemne kujundamine. Intuitiivselt olen valinud kõikides loengutes koha klassiruumis teistest eespool, mis vähendab häirida võivaid tegureid. 1.1. Eesmärgi sõnastus SMART-tehnika abil Mina, Raahel Apsalon, lõpetan Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori ärijuhtimise erialal keskmise hindega 4,5 õigeaegselt 31. detsembriks 2019. 1
Kõik kommentaarid