Vee mikrobioloogia kordamisküsimused 1. )Mikrobioloogia kui teaduse määratlus Mikrobioloogia on mikroorganismide uurimisega tegelev teadusharu. Mikrobioloogia- teadus mikroobidest ja nende põhjustatud protsessidest. olulised on : - mikroorganismide omavahelised suhted - mikroorganismide ja teiste organismide suhted - mikroorganismide toime väliskeskkonnale 2.) Prokariootsed ja eukariootsed mikroorganisimid prokariootsed- ehk eeltuumsed (rakutuuma pole) a) prioomid (nende kaudu nakkuste otsene levik) b) viirused (saavad paljuneda ainult peremees rakus, säilida suudavad ka väliskeskkonnas) dna viirused ja rna viirused
Kokkuvõte: seedeelundkond · Inimese seedeelundkonna moodustavad suu66s koos hammaste ja keelega, neel, s66gitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. · Seedimise ulesanne muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. · Suus peenestatakse toit hammastega ja segatakse süljega. · Neel ja soogitoru juhivad toidu makku. · Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks magu toidu mahuti. Maon6re soolhappe toimel havib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. · Peensooles seeditakse toit lõplikult. · Peensoole sisepinda suurendavad arvukad kurrud ja hatud. Suur sisepind kiirendab toitainete lõhustumissaaduste imendumist. · Jamesoolde kogunevad seedumatud toidujaagid ja seal elutseb ka rikkalikult baktereid.
klapikujuline kõrikaas sissepääsu kõrisse Suulagi sulgeb tee ninaõõnde Edasi liigub toit söögitorusse Söögitoru on 25 ... 30 cm pikkune lihaseline elund, kus toit liigub edasi kokkutõmbumiste ja lõtvumiste abil Söögitorus hõlbustab toidu liikumist ohtralt erituv lima Maos algab valkude ning jätkub süsivesikute seedimine soolhappe ja pepsiini toimel Pepsiini toodetakse kõhunäärmes Maos hävineb enamus mikroobidest 3 osa: kaksteistsõrmik, tühi -ja niudesool Kuni 5m pikkune Kõigepealt liigub toit kaksteistsõrmik soolde Seal toimub seedimise põhiline osa Soolse seinad on kurrulised, see kiirendab toitainete ja imendumist Peensooles lõppeb süsivesikute, rasvade ja valkude seedimine Sinna liiguvad ained, mida organism enam ei vaja. Jämesooles enam seedimist ei toimu Seal toimub vee tagasi imamine organismi Kui vee tagasiimendumine häiritud siis
tootmise põhifaasidest, konsentreerimisest, juuretisest, valmimisest ja vaatlesin veel millised mikroobid ja ensüümid kasutatakse juustu käärimisel. Piima eeltöötlusel kirjeldan millistest operatsioonidest koosneb see protsess. Hea ettekujutus juustutootmise põhifaasidest annab joones 5 ”Juustuvalmistamise üldskeem”. Veel oma töös tutvustan teid, kuidas toimub kalgendi töötlus, piimakalgenditöötluse operatsioonid ja parametrid, juustutoorikute pressimine, mikroobidest juustumassi sattuvad ained ja nende elutegevust mõjutavad tegurid. Kirjeldan ensüümi toime skeem, juustus toimuvate käärimiste ja juustu valmimise skeem ning lõpuks jutustan, millised mikroobirühmad osalevad juustude valmimisel. Kõige rohkem on piimas vett (lehmapiimas on keskmiselt 87%). Muudest koostisosadest on laktoos, soolad ja vadakuvalgud (albumiin ja globuliin) vees lahustunud olekus, kaseiin moodustab vees kolloidlahuse ja rasv emulsiooni
jooma, eelkõige ravimteesid. Üsna peatselt hakkavad põletikku leevendama näiteks leesikalehe-, kummeli- ja pohlaleheteed. Apteegis on põie- ja neeruteed saada mitmesuguste segudena, ka on käsimüügist võimalik osta taimede baasil valmistatud preparaate. Põiepõletiku sümptomid kaovad varem kui inimene haigusest terveneb, st valulikkus ja sage urineerimine võivad küll järele anda, aga uriin ei tarvitse mikroobidest puhas olla ja ravi katkestamisel võib põletik krooniliseks jääda. Seepärast tuleb välja kirjutatud ravimeid ja raviteesid tarvitada arsti näpunäidetel pikka aega. Sagedaste kusepõiepõletike all kannataval inimesel võiks olla pidevalt kodus põieteesid. Kummeliteed võiks aga juua igal õhtul enne magamaheitmist, see puhastab põit ja annab hea une. Arstimite täpsel kasutamisel ja vältides külmetust
jagunemisvõimelistest rakkudest. Pärisnahk- asub marrasknaha all, sisaldab rohkest elastseid kiude, misõttu on veniv, painduv ja sitke. Selles on rohkesti vere- ja lümfisioone, väliskeskkonnast vastuvõtvaid retseptoreid, samuti asuvad seal higi- ja rasunäärmed ja karvade juured. Erinevused: marrasnahk vahetub väga kiiresti ja sele tulemusena paranevad naha vigastused kiiresti, kuid pärisnahk muudab naha pehmeks ja elastseks. 11. Enamik nahal elutsevatest mikroobidest on vajalikud, sest takistavad tõvestavate bakterite elutsemist nahal ning väga väike osa nahale sattunud mikroobidest on kahjulikud ning võivad haigusi tekitada. 12. Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. 13. Mineraalained annava luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid aga elastsuse. 14. Osteoporoos ehk luuhõrenemine on haigus, mille puhul luud muutuvad hapraks ja murduvad kergesti. 15. See on tingitud kaltsiumipuudusest ning kaltsiumipuuduse tekkele aitab
Litosfäär koosneb kivimitest, 50-200km paks, tihe. Pedosfäär e mullastik koosneb mullast, mikroobidest, seentest,taimedest, paksus 2cm-10m, on hõredam kui litosfäär. Hüdrosfäär koosneb maailmamerest, järved-jõed-sood, liustiku- japõhjavetest, paksus 0-11km, hõredam kui litosfäär. Atmosfäär koosneb õhust, seal lenduvatest gaasidest, ulatus kuni 100-1200km, hõre. Biosfäär koosneb elusorgansimidest, koguruumala kui 105-106 km3 . Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem-toimub aine/energiavahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel
Viimane oleneb aga säilitamise temperatuurist, kohasem temperatuur keldris on 0 kuni +2'C. Kui hapukapsaid säilitatakse liiga soojas keldris, kestab käärimine edasi, suhkur lõhustatakse lõplikult ja kapsad muutuvad liiga hapuks. Kavõivad areneda kahjulikud mikroobid, mis põhjustavad kapsa riknemise. Soojas hoiuruumis ilmub kapsavedeliku pinnale hall kirme, mis koosneb hallitusseentest ja teistest kahjulikest mikroobidest. Need hävitavad piimhappe, mille tagajärjel algab kapsa roiskumine. Kasutatud kirjandus : "Hoidised" Hilda Ottenson. Kirjastus " VALGUS " 1977a.
mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas keskkonnas) ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel. 16. Antibioodikumid ravimid, mis pärsivad või peatavad bakterite kasvu. Need ei toimi viiruste suhtes, mis põhjustavad näiteks grippi, külmetushaigusi ja ägedat bronhiiti. 17. Aktiivmuda helbeline muda, mis moodustub reoveo basslinides. Helbed koosnevad reoveo hõljuvainest ja mikroobidest, kes aitavad neid lagundada. 18. Biokile aktiivpinnale kuuluv kile, kus lisaks bakterite moodustuvad 19. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. 20. Mügarbakterid perekond gramnegatiivseid mullabakterid, kes seovad õhust lämmastikku. 21
Põhjamaa elanikud hoolitsesid samuti lihtsal moel hammaste ja suuõõne tervise eest. Kuusevaiku saab pidada siinsete alade närimiskummi kaugeks eelkäijaks. Põhjamaades säilis vaigu närimine kohati isegi 19. sajandini. Närimisvaiguks sobis kuiv, läbipaistev, kõvastunud vaik, mille vanus oli mitu aastat. Lõpuks lagunes vaigukämp suus pudedaks jahuks ja selle mälumisest tuli loobuda. Selline kuusevaigu närimine puhastas suuõõnt mikroobidest, hoidis hambad valged ja terved ning vältis ka igemete haigusi. Põhimassi närimiskummist moodustab vees praktiliselt lahustumatu elastne ja valkjas kummialus. Lisaks põhikomponendile sisaldavad närimiskummid veel vahasid, emulgaatoreid, pehmendajaid, maitse-, aroom-, värv- ja kaitseaineid. Närimiskummi magustamiseks saab kasutada kas suhkrut või magusaineid. 20. sajandi kuuekümnendatel aastatel soovitasid hambaarstid suhkrust loobuda ning turule paisati
Mao seinad on pidevas liikumises, nii seguneb toit ensüüm pepsiini ja soolhapet sisaldava maonõrega. Soolhappe ja ensüüm pepsiini abil hakkavad valgus maos lagunema. Kõigepealt valgud kalgenduvad happe mõjul ja seejärel hakkavad pepsiini toimel lagunema. Magu on ka mahuti, kus toit püsib, et seda saaks väljutada väikeste portsijonide kaupa peensoolde. Tavaliselt püsib toit maos kolm-neli tundi. Soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. Osaliselt seedunud toit liigub nüüd edasi kaksteistsõrmiksoolde. Seal jätkub seedimine. Seal hakkab toitu mõjutama soole enda nõre ning maksa ja kõhunäärme nõre. Süsivesikud ja valgud on kaksteistsõrmiksoolde jõudes juba osaliselt seedunud, rasvade lõhustumine aga alles algab. Sappi eraldab maks ning sapp aitab rasvad hõlpsamini seeditatavaks muuta. See muudab rasvad väikesteks tilgakesteks, mida ensüümid hiljem lõhustavad. Kõhunäärme nõre neutraliseerib maost
Mao seinad on pidevas liikumises, nii seguneb toit ensüüm pepsiini ja soolhapet sisaldava maonõrega. Soolhappe ja ensüüm pepsiini abil hakkavad valgus maos lagunema. Kõigepealt valgud kalgenduvad happe mõjul ja seejärel hakkavad pepsiini toimel lagunema. Magu on ka mahuti, kus toit püsib, et seda saaks väljutada väikeste portsijonide kaupa peensoolde. Tavaliselt püsib toit maos kolm-neli tundi. Soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. Osaliselt seedunud toit liigub nüüd edasi kaksteistsõrmiksoolde. Seal jätkub seedimine. Seal hakkab toitu mõjutama soole enda nõre ning maksa ja kõhunäärme nõre. Süsivesikud ja valgud on kaksteistsõrmiksoolde jõudes juba osaliselt seedunud, rasvade lõhustumine aga alles algab. Sappi eraldab maks ning sapp aitab rasvad hõlpsamini seeditatavaks muuta. See muudab rasvad väikesteks tilgakesteks, mida ensüümid hiljem lõhustavad. Kõhunäärme nõre neutraliseerib maost
Sooltest verre imendunud ülemäärane glükoos muutubki maksas glükogeeniks, mis vajaduse korral kasutusse võetakse. Ainult maksas on ensüümmehhanism, mis suudab glükogeeni lõhustada nii, et glükoos vabaneb vereringesse. Kõige tõhusamalt avalduvad toimet kõhunäärme eritav glükagoon ning neerupealisesäsi adrenaliin. Mõlemad suurendavad tsüklilise AMP kaudu glükogeeni lõhustamist. Maksa kapillaarvõrgustikus esinevad õgirakud puhastavad maksa tuleva värativeeni vere mikroobidest, mida alati teatavas koguses satub soolestikust verre. Portaalsüsteemi veri ei ole steriilne, kuid maksa läbinud veri tavaliselt on. Maks eritab seedimisesse sappi (kibeda maitsega rohekaskollane vedelik), mille koostisosad osalevad sooletikus rasvade emulgeerimises. Ühes ööpäevas eritub maksast sappi 0,5-1 liitrit. Sappi eritades kõrvaldab maks osa organismi jääkainetest ning toimib seega ka erituselundina
neel, söögitoru,magu, peensool,jämesool ja pärak. · Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. · Suus peenestatakse toit hammastega ja segatakse süljega. · Neel ja söögitoru juhivad toidu makku. · Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks on magu toidu mahuti. Maonõre soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. · Peensooles seeditakse toit lõplikult. · Peensoole sisepinda suurendavad arvukad kurrud ja hatud. Suur sisepind kiirendab toitainete lõhustumissaaduste imendumist. · Jämesoolde kogunevad seedumatud toidujäägid ja seal elutseb ka rikkalikult baktereid. · Seedimine algab suuõõnes, kus hakkavad amülaasi toimel lõhustuma süsivesikud. · Erinevaid toitaineid lagundavad erinevad ensüümid. Tärklist lõhustab
Muna vs kolesterool Munavalge ei sisalda kolesterooli Inimse soovitatav toidu kolesterooli kogus on 150g , kui see väheneb, siis organism hakkab ise juurde tootma 100g muna annab 1,12g kolesterooli Säilitamine · Pakendis · Tömbid otsad üleval- rebu jääb keskele · Säilitamistemperatuur 13°C ( muna on tundlik külma suhtes) · Säilitamis aeg alates munemisest 28 päeva · Eemal teravalt lõhnavatest toiduainedest · Eemal hallitavatest toodetest · Eemal mikroobidest Pakendi märgistused · Tootja, pakendaja, turustaja andmed · Pakendikeskuse tunnustusnumber · Kvaliteedi ja kaaluklass · Munade arv pakendis · Säilivusaeg ja tingimused · Munade tootmisviis Teadmiseks! · Parimad munad on 3 nädalat vanad · Vana muna loksub koores · Keedetud muna pöörleb · Toores muna plahvatab mikrolainahjus · Raua ja tsingi vajaduse katab 2 muna päevas · Muna parandab mälu ja tõstab toonust
toit neelu, neelust liigub toit söögitorusse, söögitorust makku, mao sisekesta katab üherakuliste näärmete kiht, mis eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet sisaldavat maonõret ja lima, mao seinad liiguvad, nii seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega, üks olulisemaid seedeorganeid, magu on mahuti, kus toit püsib, nii et seda saaks väikeste portsjonite kaudu väljutada peensoolde, soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest, osaliselt seedunud toit liigub maost edasi peensoolde, kaksteistsõrmiksooles toimub peamine osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred, peensooles jõuab seedimine lõpule ja lõhustumissaadused imenduvad läbi sooleseina kas verre või lümfi. Seedimata toidujäägid liiguvad peensoolest jämesoolde, seal seedimist enam ei toimu. Lõpuks jäävad jämesoolde vaid tahked toidujäägid mis väljuvad
Kuidas kaitsevad nahk ja limaskestad organismi mikroobide eest? - Mikroobidel on raske p��seda l�bi tiheda ja mitmekihilise naha, peale selle sisaldavad naha higi-ja rasun��rmete eritised paljusid baktereid h�vitavaid ens��me. - Limaskest koosnev �hukesest rakukihist, mida kuivamise ja l�henemise eest katab visksoosne lima, mikroobid j��vad sellesse kergesti kinni. - Suurem osa toiduga seedeelunditesse sattunud mikroobidest h�vib mao happelises keskonnas. Ka s�lg ja silma pisaravedelik sisaldavad mikroobe h�vitavaid ens��me. Mis juhtub nakatunud rakkudega? - �girakud haaravad sissetungija enda sisse ning h�vitavad selle raku sees olevate ainete abil. Kohalikud koesisesed �girakud moodustavad sisemise kaitse eesliini. �girakud on v�heliikuvad ega suuda tavaliselt h�vitada k�iki haigusetekitajaid, kuid nad hoolitsevad kaitse eest esimese tunni jooksul, kuni j�uavad k�ivituda muud
12. Nahal elutsevad bakterid. Vastus: Nahal leidub alati baktereid. Nende hulk ja arvukus sõltub inimese vanusest, soost, naha puhtusest, niiskusest ja sellest, kas nahk on vigastatud või kas on mingeid nahahaigusi.Osa mikroobe elab meie nahal alaliselt, osa satub sinna juhuslikult ümbritsevatelt esemetelt ja keskkonnast. Enamik neist on vajalikud, sest takistavad tõvestavate bakterite elutsemist nahal, pakkudes neile konkurentsi. Ainult väike osa nahale sattunud mikroobidest võib põhjustada haigusi. Naha pind on happeline ja see ei soodusta enamiku bakterite elutegevust. Mikroobid eralduvad nahalt ka koos surnud sarvkihi rakkudega. 13. Millest sõltub naha värvus? Päevitamise mõju nahale. Vastus: mida rohkem UV-kiirgust nahale langeb, seda enam sünteesib nahk tumedamat pigmenti melaniini ja seda pruunim on naha jume. Melaniin neelab, hajutab ja peegeldab UV-kiirgust. Päikese UV-kiirgus võib põhjustada nahavähki ning naha enneaegset vananemist.
20sj lõpust pärinevad mõisted: · Antibiootikum · Vaksineerimine ( !! ) · Aseptika ja antiseptika MIKROOBIDE omadused : · Mikroorganismid põhjustavad haigusi 1. Tõelised nakkushaigused kindel tekitaja, iseloomulikud tunnused. NT. Difteeria ja gripp. 2. Oportunistlikud nakkushaigused ehk infektsioon. NT. Kuseteede põletik põhjustatud erinevatest mikroobidest, puuduvad kindlad haiguse tunnused. Mõlema nakkushaiguse tekkeks on vaja vastuvõtliku organismi ( immuunsüsteem on nõrk ) ja selle peab mõjuma haigustekitaja ehk patogeene mikroob. Mikroob -> ainevahetused jäägid ->peremees organism Mikroobide omadused: · Patogeensus kustub esile haigestumist, selle alusel jagatakse mikroobid: 1. Absoluutselt patogeensed põhjustavad alati haigestumist. NT. Kõhutüüfus,
kõrgpastöriseerimine. Fraktsioneeriv steriliseerimine- etapiviisiline steriliseerimine. Autoklaavimine- steriliseerimine auruga ülerõhu all. Kuivkuumutamine- vastavates ahjudes kõrgel temp. leegis kuumutamine- levinuim külviaasade, kolbide ja töövahendite puhul. Külmsteriliseerimine- . Keemiline steriliseerimine- plastiku ja aparaatide steriliseerimisel. Mehaaniline steriliseerimine- on lahuste või gaaside mikroobidest vabastamine läbi peenepooriliste filtrite. Steriliseerimine ioniseeriva kiirgusega- toime avaldub lühemate lainepikkustega kiirtel alla 100 nm. Steriliseerimine mitteioniseeriva kiirgusega. - on suurema lainepikkusega lõhub mikroobide DNA. 7. Erinevad külviviisid ja söötmete tüübid Söötmed jaotatakse koostise järgi 3 rühma: looduslikud )piim, puljong, mahlad) . Kasut kultuuride säilitamiseks. Sünt. Söötmed on teat kindla
Obligaatsed anaeroobid on ka metanogeenid ja homoatsetogeenid; CO2 on elektronide lõppaktseptor. H2 on kõige levinum energia-allikas (elektronide doonor), mida need grupid kasutavad, produktideks on vastavalt (metanogeenide puhul) metaan ja (homoatsetogeenide puhul) äädikhape. 2)Fakultatiivne anaeroob- suudavad paljuneda nii õhuhapniku olemasolul kui ka selle puudumisel. Siia alla kuuluvad näiteks Enterobacteriaceae sugukonda kuuluvad perekondade liigid. Enamik patogeensetest mikroobidest on fakultatiivsed anaeroobid. 13. ,,Reoveeseen". Mis see on, roll isepuhastuprotsessides. Palja silmaga nähtava mikroorganismide koloonia. · Esineb vooluvetes · Talub laia pH ja temperatuuri vahemikku · Talub suhteliselt madalat hapnikusisaldust · Ei talu soola kontsentratsioone üle 300 mg/l, ei esine riimvees
Mikroaerofiilid: aeroobid, kuid kasvavad madalamatel hapnikukontsentratsioonidel (210%), kui see on õhus (20%) TOOTMISPINDADE PUHTUSE KONTROLL Kontaktmeetodid Hygicult; 3 M PetrifilmTM; Redigel Kaudsed meetodid ATP ja DEFT meetodid Kontaktmeetod sobib siledatele pindadele Uhtemeetod sobib paremini raskesti ligipääsetavate kohtade hügieeni taseme määramiseks PINDADE PUHTUSE KONTROLL Uhte ja kontaktmeetod toovad pindadelt kaasa ainult osa mikroobidest. Eeltoodud mikroobid on aga just need, mis kokkupuutel kanduksid tootele Puhtuseproovid võetakse reeglina puhastatud pindadelt tööpäeva alguses või vahetult peale pesemist eelmisel päeval ning reeglipärastest kohtades PINNAHÜGIEENI TULEMUSTE LUGEMINE Igapäevaseid analüüse tehakse laboris Aparaatidest üksi ei piisa !!! Palju komponente (aparaadid, metoodikad, kompetentsed spetsialistid, jälgitavus,
Toidukäitlejate haigestumine, tööpäevade kadu toidu saastumine, reklamatsioonid (kirjalikud kaebused) Haigushüvitised, trahvid või muud sanktsioonid toodangu kaotus, tagasiveo ja utiliseerimise kulud jt. ettevõtte tegevuse peatamine või sulgemine Võimalikud tsiviilhagid kahju kannatanud isikute poolt Toiduohutus ja tarbija Tarbija: - üha kriitilisem, mis puudutab toidu kvaliteeti ja ohutust - tahab, et toit oleks vaba: patogeensetest (tõvestavatest) mikroobidest; saasteainetest (polükloreeritud bifenüülid, dioksiinid jt.); jääkainetest (antibiootikumid, kasvuhormoonid jt.). Miks on tänapäeval toiduga ülekanduvaid haigusi rohkem? ·Parem haiguste registreerimine, labordiagnostika on täienenud ·Rohkem tootmist, tootmisliinide kiirused on kasvanud ·Inimesed on tundlikumad ·Tarbijad nõuavad pikema säilitusajaga toiduaineid ·Puudulik hügieen köökides ·Suurenenud on pooltoore liha ja valmistoodete tarbimine ·Suuremad haiguspuhangud
Mikrobioloogia I 2017 Vaata ürgse Maa joonisel ürgookeanis stromatoliite 2016 september, Nature Isua setetest Gröönimaalt (dolomiidist) leiti 2016 aastal lumekihtide sulades 3-4 cm paksused stromatoliidid, mis ilmselt on vanimad jäljed mikroobidest. Mikrobioloogia I 2017 Vanimad fossiilsed bakterid – paleontoloogia. Lääne-Austraaliast (Apex chert) ja Lõuna-Aafrikast on stromatoliitidest leitud 3.5 miljardit a vanu fossiile, mis on sarnased mõnedele tänapäevastele niitjatele (niidikujulistele) bakteritele (vaata pilti!). Stromatoliidid on mikroobidest koosnevate ladestiste (mattide; ingl keeles microbial mats) kivistised. Kivimites, mis on nooremad kui 2 miljardit aastat, on
liikumapanevaks jõuks. Mutatsioonid võivad olla spontaansed või indutseeritud. Spontaansed võivad esineda kõikides rakkudes, indutseeritud aga sellistes, mis on avatud mutageensele faktorile. Spontaanseid mutatsioone kutsuvad esile DNA replikatsiooni häired, kahjustused ja ülekanduvad keemilised elemendid. 3.Kombinatiivne muutlikkus - muutused genotüübis, kus geneetiline informatsioon on pärit väljastpoolt rakku ehk teistest mikroobidest. Antud protsess leiab aset DNA lõikudega, mis võivad liikuda genoomi ühest lookusest teise nii samas genoomis kui ka erinevate genoomide vahel. *Elusorganismides esineb kaks strateegiat: vertikaalne ja horisontaalne. Vertikaalne ülekanne - informatsiooni ülekanne leiab aset põlvkonnalt põlvkonnale. Selline ülekanne on iseloomulik bakteritele, kuna nad paljunevad mittesuguliselt geomeetrilises progressioonis.
(G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele hollandi teadlane H. C. J. Gram (1880 a.). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid lillaks (violetseks). Gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. 5. Mikrobioloogias levinumad steriliseerimis- ehk steriliimisviisid. Steriilimine on söötmete, töövahendite vabastamine kõikidest mikroobidest. Puuduvad elavad mikroobid, spoorid. Bakteriotsiidne toime – surmav mõju mikroobidele: kõrge temperatuur jne. Bakteriostaatiline toime – bakterite kasv ja paljunemine on pidurdatud. Ka mitmesugused värvid. Steriilimise edukus sõltub: 1) steriilitava keskkonna omadustest ( happelisus, niiskus ); 2) mikroobi eluvorm – a) vegetatiivsed bakterid; b) eoseid moodustavad bakterid. 3) bakteri füsioloogia; 4) mikroobi liik.
rakukomponendid uuenevad kiiresti. Kus võiksid elada looduses psührofiilsed, kus temofiilsed mikroobid? Psührofiilid- liustikel, süvaookeanis, jäätaskutes, kus on külm jäätumata vesi Termofiilid: kuumaveeallikates, mustadel suitejatel, kuumaveeboilerites Kõrge temperatuur kui vahend mikroobide hävitamiseks või nende hulga vähendamiseks toiduainetes. Tündaliseerimine. Pastöriseerimine. Kuuumus hävitab enamuse mikroobidest ja pikaajaline kuumus ka endospoorid. Tünndaliseerimine: lühiajaline keetmine, seejärel soojas hoidmine ja siis uuesti keetmine. Pastöriseerimine: kuumutamune -150 kraadini 1-3 sekundit, seejärel kohe jahutamine. Mikroobide säilitamine eluvõimelisena ülimadalatel temperatuuridel. Glütserool kui krüoprotektor. Ülimadalatel temperatuuuridel mikroobid ei kasva ja ei paljune, aga ka ei huku. Glütserool tungib rakku, ja takistab seal jäääkristallide teket, jahutades samas tsüoplasma
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro väike Bio elu Logos õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro väike Bio elu Logos õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse
3-kihiline, paremal 5mm, vasakul 15mm paks. Kodade ja vatsakeste lihased on eraldi ja töötavad ka eraldi. · Epikard serooskest, südame peal on epikard, mis aga suurte veresoonte väljumiskohal eemaldub südamest ja moodustab seroosse perikardi; vahele jääb perikardiõõs. · Südamepaun e perikard sees serooskile, selle peal tugevduseks tihedast sidekoest fibrooskiht. Südame seina patoloogiad: · Põletikud (enamasti mikroobidest põhjustatud) endokardiit sisekesta põletik, viib sageli klapirikete tekkele müokardiit lihaskesta põletik, tunnusteks üldine nõrkus, teket soodustab külmetumine ja väsimus perikardiit südame väliskesta (epikardi ja südant ümbritseva perikardi) põletik, serooskilede puhul võivad tekkida fibriinist liited (adhesioonid) epi- ja perikardi vahel tekitavad pidevat valu
mõjustavad praktiliselt kõiki elundeid. Väga tundlikud stressihormoonide toimele on süda ja vereringesüsteem, mille tõttu pulsi sagedus ja vererõhu muutused peegeldavad stressi tugevust paremini.Uurimused on näidanud, et stress omab püsivat, kuid mõõdukat seost tervisega ja on üks paljudest faktoritest, mis soodustab haiguse arengut. 6.2 Stress ja nakkushaigused Igaüks meist teab, et nakkushaigused on põhjustatud nakkusi tekitavatest mikroobidest ja viirustest. Organism puutub päevast päeva kokku kümnete erinevate nakkusallikatega, kuid ei haigestu. Miks? Aga seetõttu, et talle on omane vastupanuvõime haigustele. Pikaaegse stressi korral vastupanuvõime tunduvalt alaneb. Organismi immuunsüsteemi ülesanne on "võõras" haigustekitaja organismist välja tõrjuda, aga kui immuunsüsteem on nõrgestatud, võib haigestumine kergemini teoks saada. 6.3 Stress ning südame -ja veresoonkonnahaigused
üraskeid, kõrgelt võrast käbilindu ning musträhni. Männiokkad on toiduks ka metsisele. Suvel veepinnale langevast õietolmust toituvad kalad. Männijuured moodustavad mükoriisa ehk vastastikku kasuliku kooselu männiriisika ja puravikuga, kes varustavad mändi vee ning mineraalainetega. Noored männikud on toiduks põtradele (Harilik mänd, 2011). Mänd eraldab ka fütontsiide, mis puhastavad õhku mikroobidest ja mõjuvad seega tervisele hästi (Tamm, 2001). 5 1.5. Kasutusalad Männi puit on pehme ja kerge ning seega hästi töödeldav. Puidu tihedus on 530 kg / m 3. Puitu on kerge värvida, peitsida, poleerida ja lakkida. Kasutatakse enamasti mööbli valmistamiseks (Mänd, 2011), kuid ka liiprite, tugipuude, elektri- ja sideliinipostide
Kodeerib erinevalt teistest viirustest: 1) mitmeid translatsiooniga seotud faktoreid ja Mimiviirus amööbi rakus tRNA-sid 2) Topoisomeraase 3) DNA reparatsioonivalke 4) Polüsahhariidide sünteesiga seotud ensüüme Mimiviirust eristab parasiitsetest rakusisestest mikroobidest vaid ribosoomide puudumine Mimiviirus on oma suuruselt võrreldav bakterirakuga Gripiviirus Pinnavalgud hemaglutiniin (H) ja neuraminidaas (N) muteeruvad kiiresti Hemaglutiniin – seostumise raku retseptoritega ja viiruse rakku
2. rohkelt lameepiteeli rakke; 3. leukotsüüte, erütrotsüüte, tuubulusrakke, granulaarseid ja erütrotsütaarseid silindreid. 11 Tabel 1. VIGADE ALLIKAD URIINI TESTRIBADE KASUTAMISEL. Vale positiivsed Vale negatiivsed Erütrotsüüdid * menstruaalveri * segamata uriin * Tundlik vaba * mikroobidest pärinev peroksüdaas * askorbiinhape hemoglobiini, kui ka (nt E. coli) * suur nitritite kontsentratsioon hemolüüsumata * tugevad oksüdeerivad ained vähendab riba reaktiivsust erütrotsüütide suhtes (hüpokloriid) * Võrdselt tundlik nii müoglobiini, kui ka hemoglobiini suhtes. Leukotsüüdid * lagunenud leukotsüüdid * lümfotsüütide suur osatähtsus,
nende ensüümide proteolüütilist ning lipolüütilist aktiivsust; aroomainete ja gaaside moodustamise intensiivsust. Kõige olulisemad mikroobid juustutootmisel on piimhappebakterid. 26. Nimeta juuretise kriteeriumid. Millisel kujul juuretisi kasutatakse? Juuretise klassifikatsioon. On olemas nii kuivjuuretised kui ka vedelkultuurid. Klassifitseeritakse: D, L ja LD või siis mesofiilsed ja termofiilsed. Primaarsetest ja sekundaarsetest mikroobidest valmistatakse eraldi juuretised. 27. Mis on laap? Mis ühikutes mõõdetakse laabi kalgendamisvõimet? Mis mõjutab laabi aktiivsust? Laap on ensüüm, traditsioonilist laapi toodetakse piimavasikate libedikest. Laabis sisalduvad kaseiini kalgendavad ensüümid, millest kõige olulisem on kümosiin. Laapi saab toota ka teiste loomade magudest, aga saab kasutada ka taimset või mikroobset laapi. Laabi aktiivsust tähistatakse arvuga ,
Pastöriseerimine- alla 100c kuumut 15-20 sek. UHT-kõrgpastöriseerimine. Fraktsioneeriv steriliseerimine- etapiviisiline steriliseerimine. Autoklaavimine- steriliseerimine auruga ülerõhu all. Kuivkuumutamine- vastavates ahjudes kõrgel temp. leegis kuumutamine-levinuim külviaasade, kolbide ja töövahendite puhul. Külmsteriliseerimine- . Keemiline steriliseerimine- plastiku ja aparaatide steriliseerimisel. Mehaaniline steriliseerimine- on lahuste või gaaside mikroobidest vabastamine läbi peenepooriliste filtrite. Steriliseerimine ioniseeriva kiirgusega- toime avaldub lühemate lainepikkustega kiirtel alla 100 nm. Steriliseerimine mitteioniseeriva kiirgusega. - on suurema lainepikkusega lõhub mikroobide DNA. 7. Erinevad külviviisid ja söötmete tüübid Söötmed jaotatakse koostise järgi 3 rühma: looduslikud )piim, puljong, mahlad) . Kasut kultuuride säilitamiseks. Sünt. Söötmed on teat kindla koostisega
Puhastusefekt on seda kõrgem, mida suurem on pindadele moodustunud biokile ja vedeliku vaheline kontaktpind. Levinumateks biokileprotsesside tehnilisteks vormistusteks on biofilter ja biorootor. Reovesi juhitakse pöörleva või fikseeritud jaotussüsteemi kaudu ühtlaselt reaktori pealmisele pinnale, kust see valgub reaktori täiteainest läbi. Õhk siseneb reaktori alaosast. Filter on täidetud poorse täiteainega, mille pindadele moodustub mikroobidest biokile. Orgaanilisi aineid lagundavad organismid puhastavad reovee. Biokiles oleva biomassi hulga ja kvaliteedi määravad reovee omadused ja filtri hüdrauliline koormus. Filtrimise kestel biokile paksus suureneb. Kui voolukiirus filtrikehas on väike, võib biokile paksus kasvada suureks ja kile sees moodustub anaeroobne ala. Suurel voolukiirusel jääb biokile õhukeseks ja anaeroobset ala ei teki. Ajapikku uhub veevool ülemäärase biomassi biokilest
millest omakorda toodetakse sokolaadi." (Ibid) Joonis 6. Pilt pakitud kakaokottidest (et.makechocolatefair.org/teemad/cocoa- production-nutshell) 2.1 Kakaopulbri valmistamine Oad koosnevad tuumast, seemnekestast ja idust, millest ainsana on söödav tuum, kuid tuuma tuleb enne söömist töödelda selle väga kibeda maitse tõttu. Esmalt ube ftrementeeritakse 3-9 päeva 50 kraadise kuumuse juures, nii hävineb suur osa mikroobidest, samas aktiveeruvad ensüümid, mille toimel muutub ubade värvus ja maitse. Frementeeritud oad kuivatatakse päikese käes nii kaua, kuni nende niiskus langeb kuue kuni kaheksa protsendini. Kuivatatud oad puhastatakse võõrkehadest ning sorteeritakse, sellele järgneb röstimine, mis on väga oluline töötlemise järk. Röstimise käigus väheneb ubadele kibeda maitse ja parkiva toime andva tanniini sisaldus, samuti röstimine määrab lõpptoodangu maitse ja värvi. ,,Röstitud oad
ja suhkrut, mida inimese organism ei ole võimeline absorbeerima ning seetõttu ei anna ka mingit energiat. Kui olestra tuuakse turule Euroopa Liidu riikides, siis kuulub ta oma esmase molekulaarstruktuuri tõttu uuendtoidu alla; mis koosneb või on eraldatud mikroorganismidest, seentest või vetikatest või on valmistatud varem ulatuslikult kasutamata toidutoormest. Nende hulka kuuluvad näiteks eksootilised seened, mükoproteiinid või mikroobidest pärinevad valgud, millest varem pole toitu valmistatud, samuti kuuluvad siia alla eksootilised puuviljad, kalad vms; mõnes teises maailmaosas on selliseid toite võib-olla tarbitud aastasadu, kuid et Euroopas on nad siiani olnud tundmatud, siis kuulu-vad need uuendtoidu hulka. Nende ohutuse analüüsil tuleb kindlasti arvestada ka ohutu tarvitamise kogemust väljaspool Euroopat; mille valmistamiseks kasutatakse tavapärasest erinevat tehnoloogiat, mis põhjus-tab
Kasutatakse pikka aega stressis olnud mikroobikultuuri normaalse kasvuvõime taastamiseks 17. Mis on rikastussööde? Vedelsööde, mis oma koostise tõttu loob eriti soodsad tingimused mikroorganismide paljunemiseks. 18. Mis on isoleerimisööde? Tard- või pooltardsööde, mis loovad tingimused mikroorganismide kolooniate kasvuks ja/või moodustamiseks. 19. Mis on diferentsiaalsööde? Võimaldavad kiiresti eristada üht mikroobitüve / liiki / rühma teistest mikroobidest selgelt eristavate füsioloogiliste või biokeemiliste omaduste alusel. 20. Kuidas jaotatakse söötmeid nende konsistentsi järgi? Vedelsöötmed Pooltardsöötmed Tardsöötmed 21. Mida nimetatakse inokuleerimiseks? Nimetatakse külvamist ehk mikroorganismide kasvu uurimiseks tuleb neid üle kanda ühelt keskkonnalt teisele või ühelt söötmelt teisele. 22. Millal kasutatakse mikroobide külvamiseks joonkülvi ?
Seega lahtiste veekogude vee tarbimine joogiveena ilma puhastamata on ohtli Joogivesi. Joogivesi peab olema heade organoleptiliste omadustega ja ei tohi olla ohtlik tervisele epideemilises mõttes ega keemilise koostise poolest. Kõige rohkem vastavad nendele nõuetele puurkaevude veed, mis harilikult ei vaja puhastamist. Lahtiste veekogude veed vajavad töötlust, et parandada nende füüsikalisi ja keemilisi omadusi ning vabastada nad mikroobidest. Joogivee puhastus. See seisneb mitmes etapis. Esmalt eemaldatakse veest settebasseinides raskemad osakesed. Sadestamise efektiivsuse tõstmiseks ja kiirendamiseks lisatakse sageli veele koagulante, milledeks näiteks võivad olla alumiiniumi ja raua soolad. Koagulandi ja vees sisalduvate süsihappesoolade vahelise reaktsiooni tulemusel moodustuvad alumiiniumi või 3. valentse raua hüdroksiidid, mis sadenevad välja helvestena ja haaravad kaasa ka mikroorganisme
Mikroobirakud kas kinnituvad makroorganismi rakkudele adhesiinide abil või asustavad limaskesta katvat limakihti (mutsiini). Limaskesta mikroobid ongi antud biotoobi residentsed mikroorganismid, mille liigiline koostis indiviiditi varieerub. Mikrobioota struktuur - sisaldis Sisaldise mikrobioota moodustub alljärgnevatest komponentidest: § limaskesta mikrobiootast eraldunud mikroorganismidest (residentsed mikroobid); § õõneselundi teistest osadest sellesse biotoop sattunud mikroobidest (endogeensed transiitsed mikroobid); § väljastpoolt sellesse õõneselundisse sattunud mikroobidest (eksogeensed transiitsed mikroobid). Mikrobioota kujunemine ja individuaalsus § Inimese mikrobioota hakkab kujunema sünnist - mikroobe omandab vastsündinu ema tupest, lahklihalt ja nahalt > täieneb lapse mikrobioota mikroobidega rinnapiimast ja nahalt, samuti sünnitusmaja keskkonnast. § Rinnapiimatoidul imikul koosneb soolemikrobioota ülekaalukalt
aktiivmudapuhastisse Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid tahke kandja või täiteaine pinnale, protsessi kasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmudapuhastisse. Levinuimateks on biofilter ja biorootor. Biofiltris juhitakse reovesi ühtlaselt reaktori pealmisele pinnale, kust see valgub reaktori poorsest täiteainest läbi. Filtri täidis võib olla looduslik (nt killustik) või plastiktäidis ning sellele moodustub mikroobidest biokile. Orgaanilisi aineid lagundavad organismid puhastavad reovee. Biorootoris tekib biokile rootoris olevatele plastketastele, mis on osaliselt reovees. 19 13. Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest - Fosfori ja lämmastiku kui tähtsamate toitainete eraldamine veest on kaasaegse reoveepuhastuse üks peaeesmärke
MIKROBIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED I OSA 1. MIKROOB – Mikroobide all mõeldakse suurt gruppi väikesi olevusi, mida pole võimalik näha optiliselt varustamata silmaga. Mõiste mikroobid hõlmab baktereid, arhebaktereid, seeni ja protiste. Protistidena tuntakse primitiivseid vetikaid, amööbe, limaseeni ja algloomi ehk protozoasid Bakterid, algloomad, seened, vetikad 2. Inimese normaalne mikrofloora – Enamus inimesega koos elavatest mikroobidest on sooletraktis. Mikroobe on palju ka nahal, limaskestadel, suuõõnes, hingamisteedes ja urogenitaaltraktis. Kindlad mikroobid on seotud kindlate kudedega moodustades koe või kehapiirkonna normaalse mikrofloora. Normaalne mikrofloora on reeglina kahjutu ehk mittepatogeenne. Norm mikrofloorasse kuulub ka tinglikke patogeene, ehk kui organismi kaitsevõime on nõrk, siis võivad tinglikud patogeenid nakatada. 3
elutegevust mõjutavad: niiskus mustus temperatuur (36-38ºC) happesus soola sisaldus õhu hapniku sisaldus 80% infektsioonidest kandub edasi mustade kätega parimad pelgupaigad on sõrmuste ja küünte alused 5 mln mikroobi ühe sõrmeküüne all, 15 mln sõrmuse all oluline on hoolikas käte pesu!!! inimese käte haardeulatuse suurus on immuunsuse kaitse Mikroobid ja desinfitseerimine: 80% mikroobidest eemaldame koristamisega, 10-20% desinfitseerimise käigus õige desinfitseerimine ainult puhast pinda õige aeg ja vee temperatuur maksimaalne aine doseering ainet tuleb vahetada resistentsus NB! Oht on hävitada ka kasulikud mikroobid! Ülemiste tasapindade tolmud tarpeenid lõhnaainetest pärinevad, reageerivad osooniga (n arvutid, printerid, lõhnat jne)
vaheline kontaktpind. Levinumateks biokileprotsesside tehnilisteks vormistusteks on biofilter biorootor Biofilter on biokilereaktor, kust reovesi juhitakse pöörleva või fikseeritud jaotussüsteemi kaudu ühtlaselt reaktori pealmisele pinnale, kus see valgub reaktori täiteainest läbi. Filtri täidis võib olla looduslik (nt killustik) Plastiktäidis Õhk siseneb reaktori alaosast. Filter on täidetud poorse täiteainega, mille pindadele moodustub mikroobidest biokile. Orgaanilisi aineid lagundavad organismid puhastavad reovee. Biokiles oleva biomassi hulga ja kvaliteedi määravad reovee omadused ja filtri hüdrauliline koormus. Filtrimise kestel biokile paksus suureneb. Kui voolukiirus filtrikehas on väike, võib biokile paksus kasvada suureks ja kile sees moodustub anaeroobne ala. Suurel voolukiirusel jääb biokile õhukeseks ja anaeroobset ala ei teki.
vaheline kontaktpind. Levinumateks biokileprotsesside tehnilisteks vormistusteks on biofilter biorootor Biofilter – on biokilereaktor, kust reovesi juhitakse pöörleva või fikseeritud jaotussüsteemi kaudu ühtlaselt reaktori pealmisele pinnale, kus see valgub reaktori täiteainest läbi. Filtri täidis võib olla looduslik (nt killustik) Plastiktäidis Õhk siseneb reaktori alaosast. Filter on täidetud poorse täiteainega, mille pindadele moodustub mikroobidest biokile. Orgaanilisi aineid lagundavad organismid puhastavad reovee. Biokiles oleva biomassi hulga ja kvaliteedi määravad reovee omadused ja filtri hüdrauliline koormus. Filtrimise kestel biokile paksus suureneb. Kui voolukiirus filtrikehas on väike, võib biokile paksus kasvada suureks ja kile sees moodustub anaeroobne ala. Suurel voolukiirusel jääb biokile õhukeseks ja anaeroobset ala ei teki.
*peensool, mille esimest osa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks *jämesool *pärasool *pärak Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvaid toitaineid organismile omastatavaks. Suus peenestatakse toit hammastega ja segatakse süljega. Neel ja söögitoru juhivad toidu makku. Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks on magu toidu mahuti. Maonõre soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. Peensooles seeditakse toit lõplikult. Jämesoolde kogunevad seedimatud toidujäägid ja seal elutseb ka rikkalikult baktereid. 23.13.teab erituselundeid ja nende ülesandeid Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, nahk ja soolestik. Erituselundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamik organismi sattunud mürkainetest. Neerud tagavad uriini moodustumise ning reguleerivad organismis vee ja mineraalsoolade hulka.
kontaktpind. Levinumateks biokileprotsesside tehnilisteks vormistusteks on biofilter ja biorootor. Biofilter ei ole nimest hoolimata filter, vaid biokilereaktor. Reovesi juhitakse pöörleva või fikseeritud jaotussüsteemi kaudu ühtlaselt reaktori pealmisele pinnale, kust see valgub reaktori täiteainest läbi. Filtri täidis võib olla looduslik (nt killustik) või plastiktäidis. Õhk siseneb reaktori alaosast. Filter on täidetud poorse täiteainega, mille pindadele moodustub mikroobidest biokile. Orgaanilisi aineid lagundavad organismid puhastavad reovee. Biokiles oleva biomassi hulga ja kvaliteedi määravad reovee omadused ja filtri hüdrauliline koormus. Filtrimise kestel biokile paksus suureneb. Kui voolukiirus filtrikehas on väike, võib biokile paksus kasvada suureks ja kile sees moodustub anaeroobne ala. Suurel voolukiirusel jääb biokile õhukeseks ja anaeroobset ala ei teki. Ajapikku uhub veevool
mikroobid? Psührofiilid põhjustavad enamasti madalatel pluss temperatuuridel säilitatavate toiduainete riknemist. 8. Mis on termoresistentsus ja mis teeb selle ebasoovitavaks? Osa mikroobe talub mõnda aega 100 kraadi ja nad moodustavad endospoore. Vee keetmisel saab küll mikroobide arvu vähendada, kuid mitte täielikult. Pästoriseerimine toimub alla 100 kraadi ja see tähendab, et ei saa kõikidest mikroobidest vabaks. Kõrgemal kuumusel ei saa kuumutada, kuna see rikuks toidu maitseomadused. 9. Mis on detsimaalne reduktsiooniaeg (DRT) aeg, mille jooksul mikroobi eluspopulatsiooni väheneb kümme korda (kindla temperatuuri kohta). 10. Mille poolest DRT erineb termilisest surmaajast? termiline surmaaeg – min. aeg, mille vältel on kõik mikroobid lõpuks surnud. DRT – detsimaalne reduktsiooniaeg – aeg, mil mikroobi eluspopulatsioon väheneb 10 korda. Detsimaalne
annaabi.ee 
