Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jood (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Jood
Keemiliste elementide 
sisaldus rakkudes
Mis on jood ja milleks seda vaja on

Jood on väga tähtis  mikroelement , mis paneb immuunsüsteemi käima. See on 
ainus mikroelement, mis kaitseb organismi kõikide stressi ja radiatsiooni (kiirguse) 
liikide vastu. Selle puudus organismis ning puudusega seotud kilpnäärme 
funktsioonide häired mõjuvad negatiivse laviinina kõigile organismi 
funktsioonidele. Elu ilma joodita pole võimalik.

Jood peab laekuma inimorganismi väikestes, kuid piisavates kogustes, pidevalt 
terve elu käigus. See tuleb tunnistada  kohustuslikuks  ning lahutamatuks päeva 
toitumise osaks.
Milleks joodi vaja on

energia tootmise reguleerimiseks organismis

ainevahetusprotsessi stimuleerimiseks, et põletada liigset rasva

normaalseks vaimseks funktsioneerimiseks ja kõne arenguks

hammastele

Jood on kilpnäärme hormoonide – türoksiini ja trijodotüroniini – koostises ja 
seega on seda vaja kilpnäärme normaalseks talitluseks
Hüpotüreoos ja hüpertüreoos

Hüpotüreoos ehk kilpnäärme  alatalitlus on  haiguslik  seisund, kus kilpnääre 
toodab normist  vähem hormoone. (joodi on vähe)

Vasakule Paremale
Jood #1 Jood #2 Jood #3 Jood #4 Jood #5 Jood #6 Jood #7 Jood #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siiiilike Õppematerjali autor
Keemiliste elementide sisaldus rakkudes

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

MINERAALAINED

kahjuks liiga palju. Parimateks joodi allikateks on merekala, mereannid, tursamaks ja jodeeritud sool. Joodi päevane soovitatav kogus on 150 µg, see kogus sisaldub näiteks: * 1 g vetikas Spirulina, * 7 g jodeeritud soolas, * 150 g tursas või suitsulõhes, * 100 g kamajahus, * 160 g juustus. 5 Kokkuvõte Antud töös on tehtud ülevaade kolmest mineraalained. Jood abistav element kilpnäärme funktsioneerimisel. Vaegus tekitab hüpotüreoosi ehk kilpnäärme alatalitluse, mida iseloomustavad unisus, kilpnäärme suurenemine, kaalus juurdevõtmine ja külmatunne. Kaalium vajalik närvi- ja ajurakkude tööks ning osmootse rõhu reguleerimiseks. Teeb koostööd naatriumiga organismi veetasakaalu reguleerimiseks ja südamerütmi normaliseerimiseks. Naatrium tähtis element veres, mis koos kaaliumiga reguleerib organismi veetasakaalu.

Kokandus
thumbnail
27
docx

Toitumisõpetuse eksami küsimuste vastused

Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 25­35 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme

Toitumisõpetus
thumbnail
31
doc

KORDAMISKÜSIMUSED inimese toitumisõpetus

Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles Aitavad vältida k

Toitlustuse õpetus
thumbnail
12
docx

AINE-JA ENERGIAVAHETUS

Neid võidakse ka suunata kudedesse, rasvkoesse. Lipiidide vajadus toiduga on u 25-30% ööpäevasest kaloraazist. 1g lipiide annab energiat 9kcal. Lipiidide saamisel on oluline ka, et toidus oleks teatud hulk taimseid lipiide. Taimseid peaks päevas 10-15 grammi saama(nt päevas 1 supilusikatäis taimset õli). 5. Mineraalainete ja vee ainevahetus. Organismi ööpäevane veebilanss. Erinevate mineraalainete ( kaltsium, kaalium, raud, jood, floor, räni jt.) funktsioonid organismis ja nende saamisallikad. Kaltsiumi on vaja: struktuursete funktsioonide täitmiseks, kuuludes organismi luukoe, hammaste ja teiste kudede koosseisu, kudede ainevahetuses. Kaltsium kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, lihaste normaalse töö tagamiseks, vere hüübimissüsteemi aktiveerimiseks, vererõhu ja vere kolesterooli taseme alandamiseks, osaleb vere osmootse rõhu

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...
thumbnail
30
docx

Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine

hormoonide produktsiooni. See stimuleerib joodi liikumist verest kilpnäärmesse, kilpnäärmehormoonide sünteesi ja vabastamist vereringesse. Kilpnäärme ning hüpofüüsi vahel toimib tagasisidesüsteem. Kilpnäärme hormoonide vähesus stimuleerib TSH produktsiooni ning kui vere türoksiini (kilpnäärmes toodetud hormoon) sisaldus on normaalsusega võrreldes kõrge siis türeotropiini eritus peatub. Kilpnäärme regulatsioon: Türeoliberiin (hüpotaalamus) türeotropiin (hüpofüüs) jood vereringest ja T4 ja T3 süntees kilpnäärmes Kilpnäärmehormoonide sünteesiks on vajalik kindla joodihulga saamine (u 150 g ööpäevas), organism võib taluda joodi puudumist toidust mõned kuud [4]. Kilpnäärmes koguneb vee ja toiduga organismi tulnud jood, kus see ühineb aminohappe türosiiniga ja moodustuvad hormoonid türoksiin ja trijoodtüroniin. Kilpnäärme normaalse töö korral eritub hormoonide koostises päeva jooksul kuni 0,3 mg joodi.

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
20
docx

Vitamiinid-mikrobioelemen did-enesekontrolli testid Biokeemia

vereliblede tootmist I ★ osaleb metabolismi kiiruse jodeeritud sool, kalad 150 μgg kontrollis ja organismi ja teised mereannid, termoregulatsioonis (suurel juustud, muna, osad määral tagatakse see leivad ja jogurtid kilpnäärme normaalse talitlusega ja seetõttu, et jood on kilpnäärme hormoonide koostises) ★ on oluline valkude sünteesis. Joodi kestev defitsiit põhjustab probleeme väikelaste kasvus, nende organite ja vaimses arengus. Mo 2 mg ★ Mangaani on vaja peamiselt teraviljatooted,

Kategoriseerimata
thumbnail
21
pdf

Vitamiinide, mineraalide, fütotoitainete kokkuvõtte tabel

Vitamiin A ·kasvamiseks ning organismi 800­1000 µg-ekvivalenti 5 g hautatud maksast, kudede taastootmiseks, * 10 g maksapasteedist, * 70 g porgandist, ·naha ja juuste tervise * 100 g munakollastest, tagamiseks, * 120 g kuivatatud aprikoosidest, ·limaskestade kaitseks * 120 g võist, infektsioonide eest, * 150 g porgandimahlast, * 200 g paprikast ·kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, ·nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, ·luudele ja hammastele

Toiduained
thumbnail
23
odt

Vitamiinid

Tallinna Teeninduskool Vitamiinid Referaat Älis Erk 021K Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus .........................................................................................3 lk Vitamiinid ..........................................................................................4 lk Vitamiin A ehk retinoidid ...................................................................5 ­ 8 lk Vitamiin B1 ehk tiamiin ...................................................................9 ­ 11 lk Vitamiin B2 ehk riboflavin ...............................................................11 ­ 12 lk Vitamiin C ehk askorbiinhape ............................................................13 ­ 14 lk Vitamiin D ehk kalitsiferoolid ............................................................14 ­ 16 lk Vitamiin E ehk tokoferoolid ..............................................................17 ­ 19 lk Vitamiin

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun