või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne Majandusanalüüsi olemus Nagu eelnevast selgus, tuleneb ühiskonna suurimast vastuolust - vastuolust piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel - valikute tegemise vajadus. Põhiline majanduslik eeldus, millest mikro- ja makroökonoomikas juhindutakse, on arusaam, et valiku tegemisel
Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne 5. Alternatiivkulu Igal valikul on loobumise hind e alternatiivkulu. Alternatiivkulu (opportunity cost) on kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Alternatiivkulu
Ülesanne 1. 1. Korda mõisteid, leia neile definitsioonid: 2. Tootmine - loodus-, inim- ja kapitaliressursside, ehk siis maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks 3. Tarbimine - see on majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel. 4. Hüvised Kaubad mida me tarbime ostame 5. Alternatiivkulu - parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel 6. Tootmisvõimaluste kõver - iseloomustab võimaliku kogutoodangut, mida saaks toota, kui riigi ressursse kasutatakse täielikult 7. Kasvavate alternatiivkulude seadus 8. Tootmistegurid (nimeta ja kirjelda) - loodusressurssid, tööjõud ja kapital, mida on vaja kauba või teenuse tootmiseks. Nimetatakse samuti sageli ka ettevõtlikkus. 9
Pakutav kogus- on kogus, mida tootjad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad müüa. Pakkumisseadus -sätestab, et hüvise pakutav kogus muutub hüvise hinnaga samas suunas (ceteris paribus). Pakkumiskõver - on positiivse tõusuga. Selle põhjused on: 1. kõrgema hinna korral on tootjad huvitatud suurema koguse pakkumisest; 2. kõrgema hinna korral suudavad tootjad pakkuda suuremat kogust. Kasvavate alternatiivkulude seadus - sätestab, et täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Turupakkumine (S) - kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel Pakkumise mõjurid: 1. tehnoloogia tase; 2. hüviste tootmiseks vajalike ressursside hinnad; 3. alternatiivsete hüviste hinnad; 4. tootjate ootused; 5. tootjate arv; 6. maksud ja subsiidiumid.
teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. 4
tasakaal, impordi-ekspordi tasakaal. 1.1 MAJANDUSE PÕHIKÜSIMUSED Lk 9 12 Mida toota? Tootmises kasutatavad ressurssid ehk sisendid: Inimressurssid: Töö Tootmisprotsessi väljundiks on kaubad ja teenused, mis kokku moodustavad hüvised. Alternatiiv- ehk loobumiskulu väljendab kaotatud võimalust toota mõnda teist hüvist, mille tootmiseks saaks kasutada samu ressursse. (inimene ei saa töötada juristina, kui ta on arst) Kuidas toota? Pareto efektiivsus(Pareto efficiency): ,,majanduslik efektiivsus", näitab, et heaolu on maksimaalne, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu nii, et samal ajal ei
Eristatakse järgmisi tootmistegurite kategooriaid: 1) MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada) 2) TÖÖ (inimese vaimsed ja kehalised võimed, mida kasutatakse hüviste tootmiseks) 3) KAPITAL (hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid). Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali 4) ETTEVÕTLIKKUS (inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks). TOOTMISPROTSESSI VÄLJUNDID ON HÜVISED s.o. KAUBAD ja TEENUSED MAJANDUSAGENDID: 1) KODUMAJAPIDAMISED 2) FIRMAD 3) AVALIK SEKTOR ( RIIK, VALITSUS) 4) VÄLISMAAILM TURG: 1) HÜVISTE e. TOODANGUTURG 2) RESSURSSIDE e. TOOTMISTEGURITE TURG MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA: 1) MIKROÖKONOOMIKA uurib individuaalset valikut ja seda valikut mõjutavaid majandusjõude 2) MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust kui tervikut. 1 Mare Randveer, TTÜ
Mikroökonoomika ● Uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid, seda kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. ● Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujundamisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. ● On seotud selliste nähtuste uurimisega nagu: nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne. Makroökonoomika Analüüsib rahvamajanduses toimuvaid majanduslikke protsesse ja püüab leida vastust küsimusele, kuidas parimal viisil saavutada majanduse nelja põhilist eesmärki: 1) majanduskasvu; 2) stabiilset hinnataset; 3) tööhõivet; 4) välismajanduse tasakaalu. Majandusteooria põhimõisted: ● Sisemajanduse koguprodukt (SKP) – riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus. ●
põhjal, neid koordineerib hinnamehhanism; eraomandid, täielik valikuvabadus. Turu hinnasignaalid- ettevõtete otsused, mida ja kui palju toota 4. Segamajandus- reaalne maalilm, süsteemide segu. nt riik reguleerib või finantseerib (nt politseid- turvalisus, kaitse) Positivistlik analüüs- fakt, nt kõrged intressimäärad vähendavad laenude võtmist Normatiivne analüüs- hinnang, nt maksude tase Eestis on liiga kõrge Ceteris paribus on majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad (v.a uuritav muutuja) on konstantsed Turul toimiv hinnasüsteem koordineerib majanduslikke otsuseid, võimaldades ressursse (hüviseid) valdavatel inimestel, firmadel kaubelda vabalt, ostes ja müües ükskõik millise turul kujuneva relatiivse hinnaga. Ül: 1) vahendab informatsiooni turul ja majanduses osalejate vahel, seega tasakaalustab turgusid,
Alternatiivkulu- on antud valikust loobumise hind. Kujutab endast kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e. alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Tootmisvõimaluste kõver- on kõver, mille abil saab graafiliselt kajastada ühiskonna tootmisalaseid valikuid. Kujutab endast erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafilist kujutist eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Kaasvara alternatiivkulu seadus- mida suurem on antud hüvise tootmismaht, seda suuremast ja suuremast teise, alternatiivse hüvise kogusest tuleb loobuda, et antud hüvise kogust suurendada. 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turg- on institutsioon, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning vastastikku hüviseid vahetavad Nõudlus- kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus).
pika perioodi keskmine kulu on minimaalne. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamata jäänud intressid ning makstud üür kujutavad endast alternatiivkulusid. Hüvitiste piiratuse all mõeldakse seda, et ressursid hüviste valmistamiseks on piiratud, seega tekib vajadus valida, milliseid hüviseid tarbida ning millistest loobuda. Hüvis on piiratud, kui tema hulk, mida inimesed soovivad on suurem kui see hulk, mis on vabalt saadaval. Jäätise alternatiivkulu on näiteks: kinopilet, hamburger, ujulapääse. Kahanev piirkasulikkus näitab, et nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt on pärast teatud koguse tarbimist tarbija täiendav rahulolu iga täiendava ühiku tarbimisest ikka väiksem ja väiksem. Kahanevate kuludega tootmisharu iseloomustab see, et sisendite hinnad langevad, kui haru toodangu maht kasvab. Kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et pika perioodi keskmise kulu kõver on U- kujuline.
Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.
Majandusmudel on majandusprotsessi, kogu majanduse või majanduse uuritava osa lihtsustatud (vähendatud, suurendatud, abstraheeritud) kujutis, mis sisaldab endas vaid olulisis üksikasju ja seoseid ning jätab kõrvale asjasse mittepuutuvad detailid. Muutujad on selline uuritav suurus, mida saab defineerida ja mõõta. 3 Hüpotees on teaduslik, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse, muutujate seoste kohta; mudelist tuletatud tingimuslik (kui...siis...) väide. Põhjuslik e kasuaalne seos, väljendatakse seosena C viib E-le: C=>E (C - ld. causalis < causa põhjuslik, põhjus), ( E ld. effectus tagajärg, mõju. Efekt, toime) Majandusteooria on majandustegelikkuse ühe või teise osa kohta omandatud üldistatud teadmiste süsteem, abstraktsioonide kogum, mis kirjeldab,
(parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a uuritav muutuja on konstantsed. Kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksikosa suhtes, et pruugi olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga eeldatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kuna ta ajaliselt teisele eelneb. Mis on majandusteadus, tootmisvõimaluste rada. Majandusteadus- püüab vastata meie igapäevastele puudutavatele küsimustele:
MÕISTED Alternatiivkaup – Alternatiivsed hüvised on kaubad, mille tootmiseks kasutatakse suures osas samu ressursse (nisu ja rukise kasvatamine). Alternatiivkauba hinna tõus toob kaasa antud kauba pakkumise vähenemist. Alternatiivkulu – Alternatiivkulu ehk loobumiskulu (opportunity cost) tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus
Majanduseks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandus jaguneb: mikroökonoomika, makroökonoomika. Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksikobjekti tasandit, makroökonoomikas kogu majanduse tasandit. Homo oeconomicus- majanduses tegutsevad täiesti ratsionaalselt, majanduslikult mõtlevad, sõltumatud, egoistlikud mittemõjutatavad inimesed. Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat. Traditsiooniline mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende nende egoistlikku tegutsemist oma eesmärkide saavutamisel ja ratsionaalset käitumist. Struktuurökonoomika tegeleb turule orjenteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga. Uurimisobjekt on sama mis ettevõtte majanduse õpetamisel. Sageli vasdandakse üksteisele turumajandusteooriat, mis peab põhiliseks majandust reguleerivaks institutsiooniks turgu ja regulaatoriks vaba konkuren
Aeg-ajalt tekib olukordi, kus turumehhanismid ei suuda tagada majanduse tulemuslikku toimimist. Säärastel juhtudel peab riik majandusse sekkuma, näiteks: 1) reguleerima kaupade hindu, kvaliteeti ja kvantiteeti; 2) mõjutama subsiidiumide ja maksudega majanduskäitumist; 3) tegelema ise tootmisega; 4) tegema rahalisi ülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadustele. Sotsiaalses kontekstis on majandusega lahutamatult seotud ühishüved. Need on kaubad, teenused ja hüved, mida inimesed tarbivad kollektiivselt ilma turu vahenduseta. Ühishüved on julgeolek, haridus, kultuur, tervishoid ning normaalne elukeskkond. Ühishüved on ammendamatud, sest keegi ei saa neid jäägitult ära kasutada ega piirata teiste võimalusi nende tarbimisel, ning välistamatud, st loodud tarbimiseks kõigile ühiskonnaliikmetele. Ühishüvedega haakub ka välismõjude probleem. Majanduses nimetatakse välismõjuks
1) Majandusteaduse defineerimine. „Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma (piiramatute) vajaduste rahuldamiseks.“ ... kui teadus ressursside nappusest. ... kui teadus „kõverate nihutamisest“. Majandusteadusele omane 1) graafikud ja kõverad, mudelid (ehk tegelikkuse abstraktsioon) 2) eeldused (sh ceteris paribus printsiip) 3) teooria+matemaatika+statistika=ökonomeetria 4) eksperimentide ja inimkatsete tegemise võimalus puudub (makrotasandil tuleb õppida ajaloost) 6) põhjuslike seoste uurimine 7) lahkhelid mitmetes olulistes küsimustes (koolkondade vahel) 8) majandustegevuse prognoosimine 2) Majandusteooria jagunemine (mikro- ja makroökonoomikaks). Mikro- ja makroökonoomika uurivad majandusprotsesse erinevas mastaabis.
kauba y hind ja M on sissetulek 4.4.Tüüpilised vead ehk eksijäreldused · Vale põhjuse viga ehk post.hoc. Tekib eeldusel, et kui kaks nähtust(sündmust), ilmuvad või avalduvad koos, on üks teise põhjuseks. · Kompositsiooni viga. Tekib eeldusel, et see, mis vastab tõele iga osa kohta eraldi, on samuti tõde terviku suhtes ehk, mis on õige terviku suhtes, on õige ka iga osa kohta eraldi võetuna. · Ceteris paribus, ladina keelest "teistel võrdsetel tingimustel". Tekib siis, kui muutuse efekt ühes kogumis on ebakorrektselt üle kantud teise kogumisse. 5.Tootmisvõimaluste kõver ja alternatiivkulu 5.1.Olemus ja eeldused TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Kujutamise (konstrueerimise) eeldused: 1. Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud. 2
Majanduse eksami konspekt 1. Sissejuhatus majandusse, mikro. ja makromajandus, kasulikkuseteooria, alternatiivkulud, valikud, tootmisvõimaluste kõver, turumajanduse lihtsustatud mudel, Ceteus Paribus Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud.
Erinevaid vajaduste jaotusi on teisigi, näitena olgu toodud jaotus hetketarveteks ja perspektiivseteks tulevikutarveteks. Majandusteoreetilises analüüsis käsitletakse vajadusi ennekõike kitsas mõistes, s.o kui puudusetunnet, mida inimene saab rahuldada hüviste (toodete, kaupade ja teenuste) tarbimisega. Hüvis ((economic) good, commodity) on laiemas tähenduses vahendid (kaubad ja teenused), mis võivad rahuldada nii inimese ainelisi (näiteks kaubad: leib, rõivad, auto jne) kui ka mitteainelisi (näiteks teenused: tervishoid, haridus, teater, raamatud jne) vajadusi. Kitsamas käsitluses mõistetakse hüvise all ainult ainelisi (materiaalseid) vahendeid. Samas on ühiskonna ja üksikindiviidide vajaduste rahuldamise võimalused piiratud, sest hüviste ja teenuste valmistamisel kasutatavate sisend- e tootmistegurite valik ühiskonnas on nappiv. Üldiselt ei ole inimvajaduste arengul piire ja seetõttu ei saa mitte kunagi olla
1) Valitakse probleem või nähtus. 2) Konstrueeritakse mudel uuritava nähtuse kohta. Mudeli konstrueerimine algab vahendite valikust peamise iseärasuste selgitamiseks . Selleks on verbaalsed , graafilised või ka matemaatilised vahendid. Mudeleid ja nende seoseid kasutatakse järelduste tegemiseks. 3) Väiteid kontrollitakse vastavalt vaadeldavale mudelile. Hüpotees on teaduslik oletus mingi nähtuse , seaduspärasuse vm. kohta, need on kontrollimata , oletatavad teadmised. Prognoos on teadusliku ettenägemise erivorm , mingi nähtuse perspektiivide spetsiaalne uurimine. Positivistlik analüüs e. positiivne majandusteadus on käsitlus , mis keskendub eelkõige majandusolukordade kirjeldamisele. " nii , nagu asjad on " Nt. Minimaalpalgas toimuvate muutuste mõju tarbimisele.
maa rent töö palk kapital intress ettevõtlikkus kasum Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on õige? Vali üks: Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Alternatiivkulu on alati objektiivne. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. Tagasiside Alternatiivkulu defineeritaksegi kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Seetõttu nimetatakse alternatiivkulusid vahel ka saamata jäänud tuluks. Piiratud ressursside tingimstes tähendab ühe hüvise tootmismahu suurendamine loobumist teatud kogusest teise hüvise tootmisest, see aga
TARBIJA KASULIKKUS MAJANDUSTEADUS ETTEVÕTE KASUM MAJANDUSTEOORIA VALITSUS ? ÜH. HEAOLU Joonis 1.1. Majandusteaduse jaotumine ja uurimisvaldkond Majandusteooria definitsiooni teist poolt õigete teede otsimist nimetataksegi ratsionaalsuseks. Termin ise on mõneti eksitav, kuna ta soovitab, et eesmärgile jõudmise teede vahel valik toimub ratsionaalse analüüsi tulemusena kasutades formaalset loogikat. Välistades intuitsiooni ja sageli ka loovuse. Teine võimalus ratsionaalse käitumise seletamiseks on: ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et inimesed maksimeerivad kasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides. Kõik majandussubjektid maksimeerivad mingit subjektiivset 2 Otsest ja üldtunnustatud vastet ingliskeelsele terminile business administration ei ole. Seepärast
a) õige b) vale 2. Makroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja müüjate käitumist. a) õige b) vale 3. Mikroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja müüjate käitumist. a) õige b) vale 4. Mikro- ja makroökonoomika uurivad, kuidas jaotatakse piiratud ressursse alternatiivsete kasutusviiside vahel, et rahuldada inimeste piiramatuid vajadusi. a) õige b) vale 5. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on: a) Eesti majanduse kogutoodang c) Eesti töötajate koguarv b) Piima hind Eestis d) hindade üldine tase Eestis 6. Makroökonoomika uurimisobjektiks on:
Mikro-ja makroökonoomika · Mikro ja makroökonoomika põhimõisted (7-14) Mikro-ja makroökonoomika uurib, kuidas inimkond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, ressurssid piiratud. Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid
1. Sissejuhatus majandusteadusesse. Võimaliku tootmise piir. 1. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide käitumise ja üldisemas mõttes majandusnähtuste kirjeldamine, mõõtmine, ennustamine ja seletamine. Majandusteadus erineb teistest sotsiaalteadustest sellega, et suuremat rõhku pööratakse mõõdetavatele teguritele nagu raha ja matemaatilsed meetodid. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbjate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse ühest majandussubjektist. Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsuseid kui ka nende tulemustena kujunenud sündumste ja protsesside kogumit. 3. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisojektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused (nt. töötus, tööhõive, üldine hinnatase). Makroökonoomika baseerub
Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis
Mikroökonoomika 1. Nõudmise ja pakkumise elastlus Monopol Lugeda: Äripäeva, Mikroökonoomika alused (K. Kerem, K. Keres, M. Randver) Mikroökonoomika harjutuste kogu. Majanduse (ökonoomika) ja majandusteaduste olemus Maj käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud resursside olemasolu tingimustes. Probl. On mikro ja makro tasandil. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteadus, uurib majandusotsuste tegemist, maj üksikosalejate ( kodumajapidamiste ja ettevõtete, firmade poolt). Sellest tulenevalt nim mikroökonoomikat ka hinnakoorijaks. Mikroüõkonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Uurimis objektiks on maj konjuktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, maj tsükli olemasolu, töötus, inflatsioon, maksubilansi puudujääk. Makroökonoomika eraldus 1930nendatel Suure depresiooni
Eesti töötajate koguarv. 5. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on piima hind Eestis. 6. Ressursiga ettevõtlikkus on tegemist jargmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 7. Tootmisteguriga töö on tegemist järgmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 8. Tootmisteguriga kapital on tegemist järgmistel juhtudel: kassaaparaat toidupoes, kaubad hulgimüüja laos. 9. Tootmisteguriga maa on tegemist järgmistel juhtudel: sademed, kalapüügipiirkond Balti meres. 10. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: rahvamajandusõpetus, ettevõttemajandusõpetus. 11. Eestis on turumajandus! 12. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis. 13. Piiratud hüvised saab tootmisprotsessi tulemusest. 14. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised. 15
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele.
Must kast Suurendame ühte sisendit, vaatame mis juhtub väljundiga. Kui muudame ühte sisendit, ja kõik teised muudame konstandiks, seda nimetatakse ceteris paribus. Kui on 2 tegurit A ja B, saame ristküliku AB. Kui A suurendada saab ristküliku delta AB. Kui suurendada B, saame ristküliku AdeltaB. Kui suurendada A ja B mõlemaid, siis tekib ühisosa. Ceteris paribus analüüs ühe faktori kaupa. Üks on muutuja, teised konstandid. Majandusteooria meetodid Meetod peab võimaldama ilma vastuoludeta jõuda eeldustest tulemuseni. Meetodi valik sõltub küsimuse püstitusest. Meetodi valik on vaba, kuid nende rakendamisel tuleb järgida üldtunnustatud reegleid. Meetodid ei jagune õigeteks ja valedeks vaid otstarbekateks ja ebaotstarbekateks. Üks ja sama meetod (näiteks tasakaaluanalüüs) võib erinevates majandusmudelites olla erineva sisuga. Kuidas teha analüüsi?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
