arveatama kahe olekuga, nii vaimse kui ka materiaalsega. Nii on ka meditsiin arenenud. On diagnoose, mis ongi vaimsed diagnoosid, mitte füüsilised ja ka vastupidi. 3. Kas arutlusel „keha ja vaimu” üle on Teie arvates mingi seos ka õenduse ja tervishoiuga? Palun põhjendage oma arvamust. Leian, et ikka on seos õenduse ja tervishoiga. Arutelus on räägitud kuidas me oletame/teeme järeldusi, vaadates ja jälgies teise inimese miimikat. Seos on siinkohal õenduse ja tervishoiuga on see kui me eeldame ise kuna ja kui valus võib patsiendil olla jälgides tema miimikat ja käitumist/reageerimist. Samuti on seos siinkohal, kuidas me võtame inimest/patsienti. Kas tal on ainult materjaalne keha või mitte materjaalne vaim. Või aksepteerime, et inimesel on materjaalne keha ja mittematerjaalne vaim. Sellest tulenevalt sõltub kui maksimaalselt, arvestades meie teadmisi, me suudame anda abi
Tänapäeva loomariigi süsteemis kuulub inimene inimlaste sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete ülemsugukonda primaatide seltsis. 2. Millised on inimese sarnasused inimahvidega? * Pereelu- nii inimesed kui ka inimahvid hoolitsevad oma laste eest, aga kui nad juba piisavalt suured, peavad lapsed ise hakkama saama. * Üksteisega suhtlemine- sarnasus on see, et nii inimene kui ka inimahv kasutavad suhtlemiseks miimikat. * Tööriistade kasutamine- Nii inimene kui ka inimahv kasutavad tööriistu millegi kindlal eesmärgil. Erinevus on aga see, et inimene hoiab oma tööriistu alles aga inimahv mitte. 3. Milles seisnevad inimese peamised erinevused teistest loomadest? Tavaliselt vastandaksegi inimest loomadele kui ühiskondliku eluviisiga mõistuslikku olendit, kelle üksikisendid on omavahel seotud tiheda, mõistelisel keelel põhineva teabesuhtlusega ja iga
Võime ja valmisolek õppida ja areneda Kohanemisvõime erinevad situatsioonid, tipptunnid, kriitika, ebameeldivad olukorrad Stressi- ja pingetaluvus Kannatlikkus Viisakus, paindlikkus, taktitundelisus Enesedistsipliin ja tagasihoidlikkus Siirus, loomulikkus Huumorimeel Füüsilise oleku eest hoolitsemine vastavalt oma võimetele ja võimalustele Maitsekas riietumine ja oma vahetu ümbruse maitsekas kujundamine Võime kontrollida oma emotsioone, temperamenti ja miimikat Oskus ja harjumus säilitada väärikas käitumine igas olukorras ka tööst vabal ajal ühiskondlikes kohtades tuntakse ära! 7 Välimus ja Riietus Esmast suhtlemisvalmidust näitab lühiajaline pilkkontakt, mida võib saata kerge noogutus ning kindlasti naeratus koos lahke näoilmega. Siia ei sobi nätsutamine, söömine ega grimassid
jumalaidTeised populaarsed meelelahutused olid kaarikute võiduajamine, ratsavõistlused, võitlused, akrobaatika, maadlused, loomade vahelised kaklused ning võitlused loomade ning inimeste vahel, näiteks nagu lõvidega Maskid Maskid mida näitlejad kandsid, olid valmistatud lõuendist ja kaetud kipsiga või puust. Maskid tegid võimatuks näoilme kasutamise teksti ilmekustamisel miimikat ei saanud kasutada. Kõik sõltus näitleja sõnadest ja häälest. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vanakreeka_kokk uvote_karoliinekorol.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Theatre_of_ancient_Rome www
edda, noorem (11-12) ilma muusikalise edda,kuningapeegel saateta Beowulf. Anglosaksi 7-8saj Värss. Kangelane peab eepos taplust üleloomilike olendidtega. Beowulf Kangelaslaulud 11-13saj Värss,proosa,sega Tehti miimikat jne. Esitasid rändlaulikud, Laulu süzee pidi veiderdajad,zõngloor(h olema tuttav is-huglaar,saks- spiilman. Kangelaseeposed 11-12saj Lauldi ette esitajal oli Rohkem säilinud Rolandi laul Rolandi eepos-räägib mingi pill harf viiul. prantslastel lauldi
kosmoloogias. Aristoteles esitas avaliku kõne koostamise etapid: 1) Kõneks vajaliku materjali kogumine 2) Materjali liigendamine loogilise plaani alusel, et anda kõnele võimalikult suur veenmisjõud. 3) Kõne keeleline töötlemine ladususe ja nauditavuse saavutamiseks. 4) Teksti päheõppimine, et esineda vabalt. 5) Kõne esitamine vastavalt kõnekunsti reeglitele, mis peavad silmas intonatsioone, zeste kui ka miimikat. Aristotelese arvates pidi kõne koosnema sissejuhatusest, teema esitusest, veenmisviisist ja kokkuvõttest. Demosthenes(384-322)- Antiikaja suurim oraator. Ta astus välja Makedoonia kuningas Philippos II vastu. Neid tema kõnesid hakati nimetama filipikadeks. Treenis kõnemeheks. Filipika-terav poliitiline väljaastumine.
· Orkestrae e. Ringikujuline tantsuväljak,samasugune nagu see ,kus esinesid kooliüürika ettekandajad · Hiljem ,kui tantsiv koor enam draamas ei osalenud ,muutus orkestra poolringiks ,kus paiknesid muusikud (orkester) · Skene ,koht kus näjtlejad puhkasid, muutsid on kostuume. · Theatron Vaatamispaik see sõna sa lõpuks kogu teatriruumi tähtsuseks Teater Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele · Traöödias piirasid liikumist ja miimikat pikk rüü ,kohmakad jalanõud ha mask · Rüü- Kitoon · Onkos -peakate · Kothornid-platvormtaldadega jalatsid · Mask-avas tegelaskujude olemuse ,soo,ea,sotsiaalse ja majandusliku seisundi Tragöödia · Kreeka tragöödia nim, tekkekoha järgi Atika tagöödiaks-see saavutas täituse 5.saj, eKr Atika maakonnad ateenas · ,,Sokulaul" (kr tragose ode) ohvri toomine või autasu Thesepis(6saj, 30 aastat eKr)
Ka need on vajalikud, andes autojuhtidele, jalgratturitele ning jalakäijatele teada kuidas liikluses käituda. Peale nende on ju olemas ka veel sodiaagi-,au-, ohutus- ja pajud teised märgid, mida igapäevaelus kasutame. Igapäevaselt kasutatav märk on ka näiteks pudeli peal olev pandipakendi märgistus, öeldes inimesele, et selle tagastamisel saab raha. Ühe omaette, aga see-eest suure, rühma moodustavad viipekeel ja žestid. Viipekeel on kurtide emakeel, kus kasutatakse žeste ja miimikat. Neil on oma kindlad käe-, keha- ning pealiigutused millel on kindel kokkuleppeline tähendus. Ka kuulajad inimesed kasutavad žeste, tehes sellega suhtlemist lihtsamaks. Märgid on osa meie elust, mis olid olemas juba enne keele kasutusele võtmist. Nendeta oleks suhtlemine ning teineteise mõistmine keeruline- liikluses valitseks kaos ja kurdid ei saaks omavahel suhelda. Märgid on meie elu osa ning juhivad paljuski igapäevaelu, ilma, et me neile erilist tähelepanu pööraks.
koori käes, nad esitasid laulud ,,Taevateel" ja ,,Kodu", järgnes jälle üks õhtujuhi luuletus ning seejärel esitas Gertrud oma klaveripala, pärast seda luges Reijo taas aforisme, mis olid ka tema õhtu viimased. Taas oli kord meelelahutus osa juures, kus nüüd näitas mängu ette Kaisa, mäng oli siis selline, et võeti paar laulurida, mida sai miimikaga näidata ning pärast paar korda seda laulmist hakati järjest ära võtma sõnu ning lisama miimikat, mis lõppes sellega, et polnudki ühtegi sõna enam, vaid ainult miimika. Lõpetuseks esitasid väikesed põhikoolilapsed tantsu ,,Pretty woman", mis oli ka omamoodi lõbus ning sellega saigi kontsert läbi. Mulle meeldis kontsert, kuna see oli hästi tehtud, polnud pikaks venitatud ja kõik, mis esitati, esitati hästi ja mis peamine esinejad ise nautisid etendust täiel rinnal, mis teebki ühest kontserdist hea kontserti.
Proovitakse jooksu, kõndi, erinevate kujutluste kohaselt. ,,Ma olen tugev-nõrk", ,,Jooksen raskelt-kergelt", Olen hiiglane-kääbus", Tuli keeristorm- kerge tuul", Kõnnin paksus lumes- põletavas liivas" Muusika kuulamine Lapsed istuvad ja kuulavad muusikat. (Erinevad muusikad). Mõne aja pärast püüavad lapsed liikumises väljendada seda, mida nad kuulasid. Peeglimäng Juhendaja näitab ette tegevust. Lapsed istuvad peegliks ja teevad koheselt kõike järgi. Kasutatakse ainult miimikat. Näitlejad Lapsed saavad ülesande olla koer, kass, hobune, ema, isa, laps, jne. Teatud aeg lastakse lastel mõelda. Seejärel esineb igaüks. Ema söödab last, peseb pesu. Koer jookseb, haugub, sööb, magab. Algul vajavad lapsed palju abi. Hiljem on nad võimelised esinema ka gruppides. Kärbes Lapsed magavad. Kärbes käib neid tüütamas. Kasvataja puudutab iga last kusagilt (käest, jalast, pepust). Kui kasvataja (kärbes) on ära läinud, peavad lapsed selle kohaga tegema
samasugune nagu see, kus esinesid koorilüürika ettekandajad · Hiljem, kui tantsiv koor enam draamas ei osalenud, muutus orkestra poolringiks, kus paiknesid muusikud ("orkester") · Skene, koht kus näitleja muutis oma välimust hiljem kujunes sellest lavatagune · Theatron "vaatamispaik",see sõna sai lõpuks kogu teatriruumi tähistuseks "teater" Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele · Tragöödias piirasid liikumist ja miimikat pikk rüü, kohmakad jalanõud ja mask · Rüü kitoon · Onkos - peakate · Kothornid platvormtaldadega jalatsid · Mask avas tegelaskujude olemuse, soo, ea,sotsiaalse ja majandusliku seisundi Tragöödia · Kreeka tragöödiat nimet. tekkekoha järgi Atika tragöödiaks - see saavutas täiuse 5. saj. eKr Atika maakonnas Ateenas · "sokulaul" (kr. tragos ode) ohvri toomine või autasu Thespis (6.saj. 30.aastad eKr)
inimene, siis püüdke rääkida ükshaaval. Kurt Miimikata ja liigutusteta jutt võib kurdi jaoks loeb kõnet teie huultelt. Kõiki korraga on tal igavana tunduda. Suhtlemisel kurdiga kasuta nendest suudab ka ise rääkida. Sõna raske jälgida. võimalikult palju viipeid, liigutusi ja miimikat. ,,kurttumm" ei ole seepärast õige kasutada. Eesti kurtide omavaheline suhtlemiskeel on Esialgu võib kurdi hääl sulle kummalisena Kui vuntsid ja habe katavad suud, on kurdil eesti viipekeel. See on väga väljendusrikas, tunduda ja tema kõnegi võib olla raskesti raske huultelt lugeda. emotsionaalne ja ilus keel
Uuritava jaoks kasutatakse eraldi helikindlat kabiini, mis ehitatakse tavaliselt ruumi ühte nurka Ruumi seinte vastu oleva d kabiini seinad, lagi ja põrand vajavad täiendavat heliisolatsiooni Vajalik on mõõta kõrvalruumide müra ja vibratsiooni toime tase kabinetile selleks võib olla 3035 dB(A) Kabiini ühes seinas peab olema piisavalt suur ning soovitatavalt mitmekordne pakettaken, mille kaudu autometrist jälgib uuritava tegevust ja miimikat uuringu ajal 5 Uuringu tehnilised tingimused [2] Kabiini siseseinad, lagi, põrand ja uks kaetakse helineelava materjaliga heli järelkõla vältimiseks Uuritava nägu on valgustatud eestpoolt tagasihoidliku, mürata valgusega kuni 60 W Kabiinil mürata ventilatsioonisüsteem, sobiv müratase kabiinis 15-20 dB(A) Audiomeetritel on side uuritavaga mikrofoni ja õhukuularite kaudu, patsient istub
muudatusi lavapeal toimuvasse kuigi tõsiselt ei suhtunud. Kui mugavalt istudes ei ole võimalik vabalt näha, siis huvi asja vastu hajub üsna kiirelt. Kolmandaks paigutati orkester orkestriauku. Eelnevalt olid kõik pillid paiknenud lava ees ja nende taga toimetavad ooperilauljad olid paratamatult varju jäänud. Ooperiauk oli aga suurepärane lahendus kerkinud probleemile. Publik sai jätkuvalt kuulda professionaalset elavat pillimängu, kuid samas ka näha ooperilauljate tegevust ja miimikat, mis aitas orkestri poolt ette kantavat muusikat paremini lahti mõtestada. Neljandaks võttis Wagner iga tegelase jaoks kasutusele juhtmotiivi, mis samuti hõlbustas tegevuse jälgimist. Juhtmotiiv tähendab orkestraalset tegelase iseloomustust , mis läbib kogu teost ja loob seesmise ütsuse, kõik see tingib aga orkestri suure osatähtsusese, viies tegevuse orkestrisse. Ooperilaulja pidi ennast samastama orkestri poolt esitatava muusikaga
Elatas end korilusega Esialgu oli küttimise osatähtsus väike, kuid tasapisi hakkas see kasvama. (väiksemad saagid siiski kuna relvi ei tehtud) Liha söömine oli tähtsal kohal inimese arengus, sest lihast saadavad toitained mõjutavad soodsalt aju talitlust. Maapealne eluviis erinevalt ahvinimestest. On küsitav, kas Homo habilis kasutas tuld, mattis surnuid, tegi küttimise ajal koostööd ja kasutas keelt (Kindlasti kasutasid nad miimikat) Homo erectus (klassikaline) 1,8 mln 200 000...50 000 aastat tagasi Homo ergaster 1,8 1,4 mln aastat tagasi Homo antecessor 1,1 mln 700 000 aastat tagasi Homo erectus (sirginimene) erines osavinimesest selle poolest, et tema rüht oli muutunud paremaks keha polnud enam ettepoole kaldus, vaid sirge nagu tänapäevainimeselgi. Sirginimesed olid sarnaselt osavinimestega korilased ja kütid. Nende tähtsamaks tööriistaks ja relvaks kujunes
Seega oli võimalus tuua välja paralleele ka tänapäeva eluga. Omatte tubli töö olid ära teinud nii kostüümikuntsnik Ellen Cairs kui ka koreograaf Adrienne Abjörn. Kostüüme oli palju ja nende rikkalik valik lummas pilku. Iga näitleja sai välja kanda vähemalt paar kostüümi kui mitte rohkem. Need olid uhked ja pilkupüüdvad ning kajastasid antud tegevust, olukorda või tööd. Näitlejate liikumine oli lai ja teguderohke. Oli esindatud nii miimikat, žeste kui ka tantsu ja balletti. Kohad, kus tekst või repliik puudus, tants üllatavalt hästi ja muutis sisu elavamaks. Muusikal kestis kokku kaks ja kolmveerand tundi. Selle ajaga oli vaatamist palju. Kuna tegu oli muusikaliga, mis eeldab, et laulude abil antakse sõnum edasi, siis tekkis tunne, et olukordi püüti kõvasti venitada. See oli ainuke takistus, mis ei lasknud mul täielikult süveneda ning tunda ennast selle sündmustiku sees
taipa. Seetõttu tuleks esitada lühikesi lauseid ja küsimusi. · Vestluse käigus püüda delikaatselt ja inimese eneseväärikust riivamata selgitada, kus ta asub ja mis nädalapäeva, kuuga on tegemist. · Inimene võib ka ärrituda sellest, kui temast aru ei saada, seepärast püüda mõista, mida ta võiks öelda tahta. · Kõnehäire süvenedes muutub häire all kannatajale oluliseks mittesõnaline suhtlemine. Seega peaks hooldaja teadlikult jälgima oma rääkimise kiirust, tooni ja miimikat, liigutusi. · Puudutus võib dementsele inimesele tähendada ründamist, seetõttu iga puudutus peaks olema õrn ja aeglane. Tablettidest kasutatakse Exeloni (rivastigmiin), peamiselt kerge ja mõõduka raskusastmega dementsuse raviks. Hilistaadiumis ravim efekti ei anna. 6. Kuidas kergendada patsiendi elu? Dementsuse puhul kasutatakse tablettravi, psühhoteraapiat ja käitumisravi. Käitumisravi saavad kõik dementse inimese lähikondlased rakendada. Ravi seisneb õige
hulgast üks meeldivaim ja kirjelda seda viie lausega. Honoré Daumier" Meeting of thirty-five heads of expression" Teoses on väikesele pinnale ära mahutatud väga palju erinevaid emotsioone. Maalil äib nagu käiks millegi üle tihe arutelu. Pildil pole ühtegi naist, kõik (enamus) mehed on erinevas vanuses. Pildil on igal mehel nii erinev emotsioon ning kõik näojooned on hästi ära tabatud. Samuti on lihtne lugede maalilt nende inimeste miimikat ning meeleolu. Theodore Rousseau ,,The Cave in a Cliff near Granville" Teos on väga sügava mõttega. Näib nagu aeg oleks seisma jäänud. Samuti näib nagu kuntsnik oleks kujutanud ,,valgust tunneli lõpus." Maailm koopast väljaspool tundub helge ning innustav. Pildil pole ainsatki hinge ning see tekitab omamoodi üksiku tunde Jean-François Millet ,,The Wood Sawyers" Teosel on esiplaanil kaks meest, kes käsisaega suurt
Teistel osadel on kujutatud vaid mehi ja erinevalt eelnevalt nimetatud teosest sisaldavad teised ka sümboleid. Teose vahetu kogemine ja tõlgendamine Minu esimene reaktsioon valitud teose juures oli ehmatus ja hirm, sest kõige esimesena püüdis mu pilku ketassae ketas, mis on ohtlik objekt. Konkreetne kunstiteos vajab aega vaatlemiseks ja mõistmiseks. Nägin rohkem, kui vaatlesin kauem. Alguses arvasin, et pildil on esiplaanil olev inimene see, kes kannatab valu all, kuid mehe ja naise miimikat võrreldes selgus vastupidine. Teos ei ole seotud ruumiga, seda saab vaadata kõikide nurkade alt, aga otse vaadates on kõige parem. Teos väljendab parafiiliaid nagu homoseksuaalsus ja sadomasohhism. Kokkuvõte Enne kindla teose valimist uurisin ka teisi teoseid ja sain ka nende kohta rohkem infot. Teose „Kei ja Pärtel'i” uurimine oli huvitav, sest sellest sai mitmekülgseid järeldusi teha. Kasutatud materjalid http://digikogu.ekm.ee/filiaalid/kumu/pressimaterjal/surm_ja_ilu
Leporello ja Giovanni kohtuvad taas surnuaias, kus nad on sunnitud kuju endale õhtustama kutsuma. Giovanni valmistub õhtusöögisk, kuju uurib mehel, kas too kahetseb ka oma naiste vallutamisi ja liiderlikkust. Mees naerab ta välja ja kuju maksab kätte. Giovanni sureb leekides. Antud ooperit oli kerge jälgida, puudusid keerukad suhterägastikud. Minu lemmik lauljaks kuunes Giovanni käskjalg Leporello, kes sobis oma rolli valatult. Oli tõsine, kuid oskas ka naljakat miimikat esile tuua. Anna osatäitja oli aga võrratu oma hääle poolest, kuna ta oli selline jõuline, kuid samas leinava naise olek. Kostüümid olid kõikidel väga uhked ja lava oli põnevalt ülesse ehitatud. Antud teose kohta on raske halbu sõnu leida, kuna ta oli põneavlt ülesse ehitatud ja lauljad sobisid oma rollidesse suurepäraselt. Kõige suurima muusikalise osa selles ooperis pakkus mulle Don Giovanni avamäng,
Kolmandaks põhiosaks oli theatron mis on vaatamispaik. Sellest sõnast ongi tulnud sõna ,,teater". Teater rajati nii, et seda saaksid inimesed maastikul vaadata laugjalt tõusval maastikul, tüüpiliseks kohaks oli näiteks mererannikute lähised kohad. Antiikajal oli teater kõvasti tinglikum, kui tänapäeval. Tähtsamateks erinevusteks olid need, et antiikdraama oli üles ehitatud sõnadele ja kõnele. Samuti ka see, et liikumist ja miimikat piirasid näiteks pikk rüü, kohmakad jalanõud ja mask. Mask oli väga tähtis antiikkreekas. See avas lavakarakteri soo, ea, sotsiaalse ja majandusliku seisundi. Kreeka tragöödiat nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt atika tragöödiaks. Atika tragöödia saavutas oma suure populaarsuse juba 5. sajandil eKr ning 4. s. eKr levis juba üle kogu Kreeka. Esimesel pilgul paistab, et on olemas ka teooriaid, kus
on igati loomulik. Minu Achilleuse kand- inimestega pikad vestlused või arutlused. Muutun närviliseks, sest püüan alati oma joont ajada, et kõik oluline saaks ruttu räägitud. Paljudele meeldib endast rääkida ja selle tagasi hoidmine on keeruline. Suheldes partneriga, püüan end rohkem suunata kuulaja rolli, sest tunnen end seal mugavamalt. Jälgides oma kaaslast- tema miimikat, käte ja keha liigutusi, poose, jõuab informatsioon värvikamalt ning elavamalt minuni. Sellest saab välja lugeda ka inimese iseloomu, temperamendi tüüpi. Ma ei tunne, et mul endal oleks erilisi suhtlemisraskusi, -tõkkeid. Mul on olemas siht ja tean, mille poole pürgida, tegeledes ainetega, mis mulle huvi pakuvad. Mõistan, et ei pea eesmärke häbenema ega nende suunas pürgimist piirama. Tooksin välja ühe omaduse, mis
hingeelu, tema iseärasuste ja seaduste tundmine, mis on saadud teiste hingeliste nähtuste uurimise põhjal. Meie unenäod ununevad äärmiselt ruttu. Sellepärast on vaja peale ärkamist unenägu kõikide tema üksikasjadega endale võimalikult täielikult meelde tuletada ja siis täpselt üles kirjutada. Säärase subjektiivse meetodi kõrval on tarvitatud unenägude uurimisel ka "objektiivset" meetodit. On vaadeldud magajat, eriti tema miimikat, häälitsemist, muutusi hingamises jne. Unenägude uurimisel on tarvitatud ka eksperimentaalset meetodit: mõjutud mingil viisil magajale ja püütud seejuures kindlaks teha, kuidas see on mõjunud tema unenägudesse. Iseäranis laialt on eksperimentaalset meetodit unenägude uurimisel tarvitanud norra psühholoog Mourly-Vold. Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja
Estonia ei ole väike ega vaene koht, mis ei saaks lubada endale mitmekülgseid valguseefekte. Vaadates lava, tundus et valgusega ei mängitud kordagi. Rambivalgus oli alati suunatud voodile, isegi kui see oli tühi ning tegevus toimus mujal. Muidugi käib see väide vaid nende stseenide kohta, kus kasutati voodiga lavakujundust. Valgustuse puhul oli ka see häiriv, et vahel jäi näitleja täielikult varju ning kui ta laulis, ei saanud aru kes laulab ega näinud tema miimikat ja liikumist. Näitlejate poole pealt oli mulje üsnagi positiivne. Minu lemmikuks oli Jassi Zahharov, kes sai oma osaga imeliselt hakkama. Ta oli täielikult usutav ning suutis publikuni edasi kanda kõiki emotsioone, mis tema tegelasele kohased. Sama saan öelda Kadri Kipperi kohta. Kuigi see oli tema esimene suurem osa ooperis, sai ta suurepäraselt hakkama. Esinejate laulmisoskust aariate ajal ei ole mõtet lahkama hakata. Olen kindel, et ooperi laulmiseks on vaja tohutut oskut ja jõudu
tegemist peelgi ees. Arukas käeliigutus õigel ajal mõjub veenvamalt kui ükskõik milline argument. Zestide pimesi selgeks õppimisest on vähe kasu, zestid toetavad sõnu kui need sobivad olukorraga ja kuni me neid zeste kasutades hästi tunneme ja kuni need meile sobivad. Tuleta meelde oma zeste tavaolukorras õpi neid kasutama. Näitlemisel pole mõtet. Nägu ja miimika. Kui tahad jätta positiivset muljet – naerata. Kasuta oma naeratust teadlikult, kuid jälgi oma miimikat, sest see võib alt vedada. Enamus inimesi ei märka oma harjumusi. Olulised on signaalid, mida me anname otsustaval hetkel. Hääl Sügavam hääl äratab usaldust. Erutusest hingeldamine segab rääkimist. Oluline on jälgida parakeelt (kiirus, tugevus, kõrgus, selgus, toonsus, rütm, intonatsioon, otitamised, parasiitsõnad). Kiiresti kipume rääkima närvilises olukorras. Sageli räägib inimene kiiremini rõõmsamatest sündmustest. Õpi kiirust maha tõmbama.
ladina keelde ja kohandati oludele. Näitlejad olid peamiselt sisserännanud kreeklased, orjad või vabakslastud. Neid peeti ühiskonna alamatesse kihtidesse kuuluvateks. Teatrihooaeg Roomas kestis aprillist novembrini. Esimene teatrihoone püstitati 55.a eKr. Peagi ehitati veel mitu kivihoonet. Linna kolmest teatrist oli kõige suurem Marcelluse teater, mis mahutas kuni 14 000 pealtvaatajat. Erinevalt Kreeka teatrist kasutati eesriiet, kuid ei olnud maske, mis võimaldas hästi jälgida miimikat. Eelistati kergeid komöödiaid, mille jälgimine ei nõudnud erilist mõttepingutust. Väga populaarsed olid põnevad ja tegevusrohked röövlilood. See meeldis keisritele, kes püüdsid rahva tähelepanu poliitilistest probleemidest kõrvale juhtida. Meelsasti jälgiti ka pantomiime, mida saatis flöödimäng. Lihtrahvale olid kättesaadavad miimide lihtsad ja hoogsad etendused väljakutel ning tänavatel või kõrtsides ja eramajades. Need olid lühikesed rahvalikud
· Ülesandeks oli orkestral laulda ja tantsida · 12 15 lauljat ja tantsijat tragöödias · Kuni 24 lauljat ja tantsijat komöödias Näitlejad · Kelle mäng publikule ei meeldinud, seda loobiti vahel toiduga või isegi kividega · Olid alati mehed ja kandsid maske · Mehed mängisid ka naiste osi · Määrati jõukaid sponsoreid katmaks teatritegemise kulusid Maskid · Olid valmistatud lõuendist ja kaetud kipsiga või puuga · Miimikat ei saanud kasutada · Igal tegelasel oli oma mask · Vahetades rolli, vahetas näitleja ka maski · Oli ka kahepoolseid maske ühelt poolt kurja, teiselt poolt rahuliku ilmega · Maski osaks oli ka parukas Riietus · Kõik elemendid pidid andma suurenduse · Kanti koturne paksu tallaga jalanõud · Kitoon varrukatega ülariie · Kitooni peale tõmmati mantel · Rõivastel oli all polster · Vöö oli alati kõrgemale tõstetud Kraana
Zestid ehk viiped Zest ehk viibe, tahtlikult rõhutatud, tähelepanu äratamiseks mõeldud liigutus või tegu. Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. Kaasasündinud zestid on näiteks naeratamine, viha, kurbuse ja rõõmu väljendamine. Üheks geneetiliseks zestiks peetakse käte ristamist.
erinevalt, mis tihtipeale olenes ka helistaja seisusest: mida rikkam oldi, seda kärsitumalt vastati. Tähtsaid ja rikkaid inimesi oli esile toodud peenema hääletooni abil ning üleoleva suhtumisega. Kuulsaid inimesi ei võinud mingil juhul kohelda samamoodi nagu tavainimesi, selline käitumine tuli välja, kui restorani külastas superstaar ning restoranijuhataja tegi kõik, et kuulsus end mugavalt tunneks. Näitleja esitas värvikaid rolle lisaks erinevatele hääletoonidele ka rohket miimikat kasutades ja grimassitades. Taavi Teplenkov kehastus erinevateks tegelaskujudeks, kasutades palju kehakeelt. Loo peategelaseks oli menurestorani broneerimiskeskuse administraator Sam, kellega kõik teised tegelaskujud suhtlesid. Sami kõige olulisemateks aksessuaarideks olid kolm lauatelefoni ja lisaks ka pastakas koos märkmepaberitega. Ta pidi vastama lakkamatutele telefonikõnedele, olles seejuures tüdinud moega, tõsine ja ületöötanud. Klientidega suheldes
põhinevad müütidel , mitmest müüdist koosnevad. 11-13 saj sündis täiesti uust ajastu, lääne-euroopa rahvad hakkasid oma keelseid kangelaslaule krija panema. zanri nimetus chansonon de geste ("kangelasteo laul") päris prantsusmaal, kuna seal hakkas selline eepika kiiresti liikuma. kirjutatud värsivormis ja neid esitasid rändlaulikud. prantsusmaal nimetati neid: zongläärideks, hulgaarideks ja spiilmannideks. oma lugusi kandsid ette poolt jutustades ja lauldes. kasutati zeste ja miimikat. põhines hästi tundud müütidel. Kirik suhtus rändlaulikusse vaenulikult- neiid ei lubatud armulauale ega matta kristliku kombe kohaselt. Kreekas oli laulikuteks aoidid ja rapsoodid, roomas miimid, kes esitasid laatadel, palverännakutel ja kirikupühadel vähenõudlikke rahva farsse, millega kaasnesid akrobaatika, tuleneelamine, köietrikid. Hiljem lisandus sõnakunst. Rahva hulgas väga populaarsed. Neid võib nim ränavateks
suhtluskultuuri nõuded, kuid lisaks neile tuleb veel jälgida spetsiifilisi, arvutivõrgu kaudu suhtlemise reegleid e. võrgu etiketti. Kui tavaliselt aitavad kaasvestlejaid mõista intonatsioon, kehakeel, näoilme jms. vahendid, siis elektronpostil ja jututubadel põhinevas keskkonnas neid kasutada ei saa. Mõned üldlevinud reeglid võrgus käitumiseks: Ära unusta inimest! Ainuke, mis Sulle elektroonsel suhtlemisel üle arvutivõrgu on jäänud, on sõnad. Ei miimikat, ei hääletooni, ei zeste. Katsu siis panna sõnadesse kõik see, mida tavaliselt ka muude vahenditega väljendad ja teha seda nii, et inimesed listis Sind mõistaksid ja mõistaks just nii, nagu Sa mõtlesid. Ära käitu jämedalt! Ära hetkekski unusta, et teises otsas on elavad inimesed ja sinu jäme käitumine kutsub esile teiste jämeda käitumise ja nii vastastikku võimendudes muutub suhtlemine lausa võimatuks. Jälgi võrgus suhtluskultuuri häid traditsioone!
igal keelel. d) Itaalia keeles eristatakse pikki ja lühikesi konsonante. Erinevaid murdeid tunneb ära ka konsonantide pikkuste järgi ning vokaalide avatuse järgi. Kirjapildis on kasutusel ladina tähestik, kuid tähti nagu j, k, w, x ja y ei peeta tähestiku osaks, aga nad on kasutusel laensõnades nagu taxi, whisky jms. Tavaliselt on itaalia keelsetel sõnadel vokaal lõpus. e) Itaallased on väga temperamentsed ja kasutavad suhtlemisel hästi palju zeste ja miimikat, iseloomustab ka keelt, sest itaalia keelt ei saa tuimalt rääkida, siis kaob ära keele võlu. Tänapäeva itaallane kasutab mitut dialekti - ühte kodus ja sõprade keskel, teist kõiki ametlikke asju ajades. Itaalia keelele on iseloomulik kaashäälikute teravuse kadumine ning lihtsustamine, mis annab keelele pehmema kõla. Sellepärast on ta väga voolav keel, mida saab hea valdamise korral väga ladusalt rääkida. Iseloomulik on veel
komponeeritud terviklikke muusikapalasid. 4. Liigutused ühed räägivad, teised liigutavad kehaosi, "kuutõbised" 1)Ühine kõigile unenägudele on see, et nad on katkendlikud 2)Puuduvad loogilised sidemed 3)Ootamatud hüpped ühelt asjalt teisele. Unenägude uurimine Üritatud uurida aegade algusest saadik 1. Subjektiivne-pärast ärkamist tuletab inimene kõik võimalikult täpselt meelde ja kirjutab üles 2. Objektiivne, on vaadeldud magajat, eriti miimikat, häälitsemist ja muutust hingamises 3. Eksperimentaalne magajat mõjutatakse ja püütakse kindlaks teha, kuidas see mõjub unenägudele.
läbi. Head kliendisuhted algavad teabe vahetamisest, kus olulisteks suhtlemisoskusteks on: täpne eneseväljendusoskus, oskus klienti kuulata ja anda adekvaatset tagasisidet, oskus infot anda, oskus luua ja lõpetada kontakti, vestluse juhtimise oskus ja konfliktiga toimetuleku oskus. Olulised on ka minu kui teenindaja professionaalsed teadmised ja oskused kliendisuhete loojana, säilitajana ja parandajana. Telefonisuhtlus on seetõttu eripärane, kuna puudub silmside, ei näe zeste ega miimikat, suurem võimalus teha vigu ja vääraid järeldusi, kerge tähelepanu kõrvale viia, helistaja tunneb end julgemalt kui silmast silma suhtlemisel. Seega telefonisuhtlus nõuab minult väga täpset verbaalset väljendust: head diktsiooni, loogilist ülesehitust, head kuulamis- ja küsimuste esitamise oskust. Oluline on ka positiivset hoiakut väljendav hääletoon. Hea kuulamine nõuab pingutust, kuulamisel ja kuulamisel on vahe.
· Stressi- ja pingetaluvus · Kannatlikkus · Viisakus, paindlikkus, taktitundelisus 26 · Enesedistsipliin ja tagasihoidlikkus · Siirus, loomulikkus · Huumorimeel · Füüsilise oleku eest hoolitsemine vastavalt oma võimetele ja võimalustele · Maitsekas riietumine ja oma vahetu ümbruse maitsekas kujundamine 27 · Võime kontrollida oma emotsioone, temperamenti ja miimikat · Oskus ja harjumus säilitada väärikas käitumine igas olukorras ka tööst vabal ajal ühiskondlikes kohtades tuntakse ära! 28 Teenindaja rollid Roll on normidega piiritletud käitumisviis, mida teatud isikult oodatakse Rolli meisterlikuks valdamiseks tuleb: · mõista antud rollile esitatavaid põhjendatud ja põhjendamata ootusi; · osata paindlikult ja konfliktivabalt tõrjuda rollinõuetega kokkusobimatuid ootusi;
· Sotsiaalsus loomupärane valmisolek · Kannatlikkus suhtlemiseks · Viisakus, paindlikkus, taktitundelisus 25 26 · Enesedistsipliin ja tagasihoidlikkus · Võime kontrollida oma emotsioone, · Siirus, loomulikkus temperamenti ja miimikat · Huumorimeel · Füüsilise oleku eest hoolitsemine vastavalt · Oskus ja harjumus säilitada väärikas oma võimetele ja võimalustele käitumine igas olukorras ka tööst vabal ajal · Maitsekas riietumine ja oma vahetu ühiskondlikes kohtades tuntakse ära! ümbruse maitsekas kujundamine 27 28
· Stressi- ja pingetaluvus · Kannatlikkus · Viisakus, paindlikkus, taktitundelisus 26 · Enesedistsipliin ja tagasihoidlikkus · Siirus, loomulikkus · Huumorimeel · Füüsilise oleku eest hoolitsemine vastavalt oma võimetele ja võimalustele · Maitsekas riietumine ja oma vahetu ümbruse maitsekas kujundamine 27 · Võime kontrollida oma emotsioone, temperamenti ja miimikat · Oskus ja harjumus säilitada väärikas käitumine igas olukorras ka tööst vabal ajal ühiskondlikes kohtades tuntakse ära! 28 Teenindaja rollid Roll on normidega piiritletud käitumisviis, mida teatud isikult oodatakse Rolli meisterlikuks valdamiseks tuleb: · mõista antud rollile esitatavaid põhjendatud ja põhjendamata ootusi; · osata paindlikult ja konfliktivabalt tõrjuda rollinõuetega kokkusobimatuid ootusi;
omakorda jaguneb kaheks. Ühest küljest võib füüsilise mürana välja tuua raadio, autode sõitmine, tuul ja nii edasi. Teisalt omab müra ka psühholoogilist tähendust, ehk kõik eelarvamused sõnumi edastaja suhtes. Suhtlemise puhul on oluline ka kehakeel, mida õieti mõistes saab ka suhtluse alguses aru sellest, mida teine osapool suhtlusest arvab. Inimene annab selgelt mõista, kui ta pole suhtlusest huvitatud. Kehakeeleks loetakse zeste, poose, miimikat, silmsidet, kõnega kaasnevaid helisid, kõneleja hääletooni, kõne tempot ja pause. Iga inimene erinev suhtleja, mõni inimene on vaiksem, mõni inimene on elavam. Inimese suhtlusstiilist näitab ära millise inimesega on tegu. Suhtluse puhul esineb alati ka peidetud tagamõtteid. Vaadates ööklubides inimestevahelist suhtlust, võib väita, et inimesed järgivad eneselegi teadmata mõningaid suhtlusnorme. Need mehed kes ootavad ööklubis naisele
Keskel asus katuseta plats vaesematele inimestele, samal ajal kui ääred, kus asusid istekohtadega rõdud said olla rikkamad inimesed. Seisukoht lava ees maksis üks penn, istekoht rõdul üks silling. Üks silling oli võrdne 12 penniga. Vaesemal rahval polnud sellist raha võimalik meelelahutusele kulutada. Esinejad olid laval, millel toimus etenduse tegevus. Kuna rõdud asusid ka esinejate kõrval ja seljataga ning tegelaste miimikat polnud võimalik kõigile näidata, siis oli suur osa sõnateatril, kasutati ülepaisutatud sõnu, häält ja ilustamist. Häälega pidi emotsioon tulema välja nii palju, et see mõjuks kõigile vaatajatele. See pidi panema inimesed hüsteeriliselt naerma, kui tegu oli komöödiaga või südantlõhestavalt nutma kurva etenduse puhul. Kujundust ei olnud, seega pidid näitlejad kõike ise mängima. Elutu eseme mängimise korral pidi näitleja sellest rahvale teatama.
suurus, kuid laps ei suuda veel kahte omadust korraga arvestada. Nüüd veedab laps palju aega esemeid kõrvutades ja sorteerides tajumusliku sarnasuse alusel. Ilmuvad uued sõnad, nt suur Samuti ilmuvad värvust ja vormi märkivad sõnad. Selles eas õpib laps kirjeldama sündmusi, tegevuspaiku, edastama oma kavatsusi ja mõtteid (Smith 2008:346). Eeldatavad oskused 2-aastasel lapsel Laps oskab: · matkida nähtud liigutusi, tegevusi ja ka hääletooni, sõnu ning miimikat; · kasutada oleviku vormi (nt kutsa sööb); · täita lihtsamaid korraldusi (nt ,,Tule emme juurde", ,,Pane see ära"); · vastata küsimustele, mis algavad sõnadega kes,mis,kus (nt küsimisel ütleb oma nime); · mõista esemete funktsioone ning tegevusi tähistavaid sõnu. Lapse kõne areneb tegevuse ja tegustemise käigus. Seega toimub keele õppimine praktiliste tegevuste käigus. Logopeed Margit Aid soovitab lapsevanematel kasutada lapsega koos
kõrvadele. Kui ettekanne on vormistatud, jäetakse see mõneks päevaks seisma. See lubab teatud aja pärast teksti palju kriitilisemalt suhtuda ja vajadusel parandusi teha. 1.8 Prooviesinemine 3 Eduka esinemise tunnus on, et lektor räägib selgelt ja mahub etteantud aja piiridesse. Seda tuleb harjutada. Tekst tuleb häälega ja paraja tempoga ette lugeda. Hea on esinemine peegli ees teha, siis esineja näeb ja tajub oma miimikat, žeste, olekut. 2 Esinemine Hirmust ülesaamine, ehk päris esinemine. Ettekande edukus oleneb peamiselt edastatava info selgusest, lektori entusiasmist ja tema suhtlemisoskustest. Ettekandjal peab olema hea diktsioon. Tuleb kõneleda selgelt ja kõlavalt, hääldades kõik tähed korralikult välja, eristades tugevaid ja nõrku häälikuid, susisevaid ja mittesusisevaid. Kõnes peavad kajastuma ka kirjavahemärgid. Näiteks punkti väljendab hääle madaldumine ja paus.
kuulamise tehnikaks. Eelduste puhul mõeldakse hoiakut partneri suhtes. Hea kuulaja keskendub partnerile, jätab kõrvale omad mõtted ja tegevused ning respekteerib partnerit. Hea kuulaja tunneb oma piire, teadvustab omi emotsioone, mis kuulamisel tekivad ja kontrollib neid. Ta on mõistev ja huvitatud. Vaikne kuulamine seisneb mitteverbaalsete vahenditega oma huvi ja mõistmise väljendamises. Kasutatakse noogutusi, naeratusi, miimikat ja ka häälitsusi. Vaikse kuulamise eesmärgiks on vestluse soodustamine. Sobib juhul, kui inimene on erutatud, ta pole endas kindel või tahab oma mure ära rääkida. Oluline vaikse kuulamise puhul on tõesti kuulamine, mitte katkestamine. (Muuseas katkestavad rohkem mehed, kuna nad arvavad teadvad, mida teine öelda tahab.) Aktiivne kuulamine sobib juhul, kui vaikne kuulamine tulemusi ei anna. Kindlasti on
viisakussõnu. Teiste inimeste ütlusi mõistavad vaid juhul, kui need on lühikesed ja seotud hetkesituatsiooniga. · Lapse sõnavara suureneb 18nda ja 21. elukuu vahel 20st sõnast 200 sõnani. Umbes 18-kuuselt hakkavad lapsed nägema iseennast kui indiviidi, see tekitab vajaduse kasutada erinevaid nimetusi enda ja teiste kohta. Eeldatavad oskused 2-aastasel lapsel Laps oskab: · ...matkida nähtud liigutusi, tegevusi ja ka hääletooni, sõnu ning miimikat. · ...kasutada oleviku vormi (nt. kutsa sööb) · ...täita lihtsamaid korraldusi (nt. tule emme juurde) · ...vastata küsimustele, mis algavad sõnadega kes, mis, kus. · ...mõista esemete funktsioone ning tegevusi tähistavaid sõnu. Sotsiaalsed ja enesekohased oskused · Sotsiaalsed oskused on õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab mingi ülesande täitmise eesmärgil. Eelkoolieas on enesekohaste oskuste kujunemine
et klient siiski tunnistab, et see oli tema kogemuseta viga, aga mõistlik massöör aitab teda olukorrast välja. Kompromissile jõudmine hoiab ära tõsisemad konfliktid ja tülid. Oma kogemusest võin lisada, et need inimesed kes kompromissile ei nõustu on minu meelest väga isekad ja jäärapäised inimesed. Kokkuvõteks võin öelda, et hea suhtleja on see kes kasutab rääkimisel palju zeste; tajub, millal on tema kord rääkida; näitab välja huvi teise jutu vastu, kasutades sobivalt miimikat, kommentaare ja küsimusi; kohandab oma jutu teise omaga, pannes teist ennast selles situatsioonis mugavalt tundma; leiab olevat kerge vestelda erinevat tüüpi inimestega; teeb pingesituatsioonides sageli nalja; on suhtlemisel pingevaba; väljendab oma mõtteid selgelt; võib olla väga veenev; märkab ja mõistab teiste tundeid; hoiab vestlemisel silmsidet. Teha seda kõike pole ültsegi raske. On teada et keskkonnatingimustel kaob ligi 60%
Ibsen kui psühholoogiline näitekirjanik soovis Hedda manipuleeriva iseloomu kaudu näidata inimeste kohati varjatud motiive, ebaloogilist käitumist ja ühe inimese lõhenenud pooli. Näiteks jäävad naise motiivid vaatajale sageli mõistatuslikuks, kuna naine tegutses sageli emotsioonide ajel ning pealtnäha põhjendamatult kurjalt. Just väikeses Von Krahli saalis, kus vaataja on näitlejale lähemal, on kõige parem jälgida nende miimikat ja süveneda tegelaste psühholoogilistesse keerdkäikudesse, ning muidugi aitasid elamusele kaasa ka oma rollidesse sobivad näitlejad.
silmside, miimika, puudutused, riietus jne. Kehakeele märkide tundmaõppimine ja nende mõistmine annavad klienditeenindajale võime saada oma klientide kohta teada palju olulist, selleks, et neid väga hästi teenindada. Kindlasti üks võimsamaid kehakeele väljendusi peitub miimikas, nagu öeldakse, et pilk ütleb rohkem, kui tuhat sõna- ja nii ongi. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi ning oskusi, nii mõnigi persoon on võimeline allutama miimikat tahtekontrollile ning seetõttu on võimalik esile kutsuda soovitavat näoilmet. Tihti aga on võimalik seda läbi näha. Mina leian, et olen hea inimeste tundja ning mõistan, mida mult oodatakse ning millised on tõelised emotsioonid meelega ,,ette pandud maskide taga". Lisaks sellele on ka äärmiselt hea omadus, kui teenindajal on piisavalt julgust vaadata klientidele silma. See on väga tähtis, kuna silmside annab väga palju informatsiooni ning see näitab suhtlemisvalmidust
1) Isikutaju ehk sotsiaalne taju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Esmamulje – Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest: Esmalt tajume inimese kasvu, siis silmi, juukeid ja miimikat (näoväljendusi) Esmamulje puhul tajub inimene teist inimest kõikide meeleelunditega ja kõik meeleelundid töötavad aktiivsemalt. Korduvtaju – Alates teisest kohtumisest hakkame me aktiivselt uurima teise inimese isiksuse omadusi ja andma sellele pinnalt hinnanguid. Stereotüüpiseerimine – Ehk tunnuste ülekandmine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse
· mehed eelistavad suhtlemisel vastastikkust asendit · naised on osavamad näoilmete tõlgendamisel ja kasutamisel · mehed puudutavad kaaslast tihedamini · naisi puududtakse sagedamini ÜLDISED SOOVITUSED NB!SÕNUM ON VEENEV KUI VERBALLNE JA MITTEVERBAALNE VÄLJENDUS ÜHILDUVAD Telefonisuhtlus · Pea kinni firma suhtlemisstandarditest (kui on olemas) · Nõuab head suhtlemisoskust · Puudub pilkkontakt · Ei näe liigutusi ega miimikat · Pidev valmisoleks võimalikuks sissetulevaks kõneks Üldised reeglid · Kui kõne suunatakse mujale, siis selgitatakse kellele ja miks. Jälgitakse, et ühendus toimiks. Vajadusel teavitatakse ette, et tuleb ümbersuunatud kõne ja antakse eelnevalt probleemist lühike ülevaade. · Kõne lõpetatakse alati positiivses võtmes ja soovitakse kena päeva Müügiprotsessis on 70% kuula 30% räägi. Hea kuula · Pühendab kaaslasele kogu tähelepanu:
NÄITLEJA- oli au sees. Võisid olla kõrgetes riigiametites. Protagonist- esinäitleja. Tema valis ise teise ja kolmanda näitleja. Ajapikku hakati valima parimat protagonisti. Võis võita ka võistlusel kolmandaks jäänud näidendi näitleja. Igas triloogia osas mängis eri protagonist. Maskid - mida näitlejad kandsid, olid valmistatud lõuendist ja kaetud kipsiga või puust. Maskid tegid võimatuks näoilme kasutamise teksti ilmekustamisel - miimikat ei saanud kasutada. Kõik sõltus näitleja sõnadest ja häälest. Neil olid suured suuavad, et näitlejate hääl kostakse hiiglasuures teatris ka 1 viimastesse ridadesse. Maski sisse ehitati tihti resonaator. Igal näidendi tegelasel oli oma mask, nii et vaatajatel oli neid kerge laval ära tunda. Vahetades rolli, vahetas näitleja ka maski. Ühte tüüpi maske oli mitu - nt
Anna aega; kiida, tunnusta. Premeeri edusamme. Arvestada koormuse taluvust, töö-puhkuse vahekorda. Mitte kasutada piltlikku kõnet, metafoore. Kui kasutatakse, tuleb mõiste sisu kindlasti selgitada. Vestlusele innustamiseks kasutada avatud küsimusi. Suletud küsimusi - kas küsimusi? - kasutada siis, kui vestlus ei laabu. Kontrolli oma emotsioone, säilita rahu. Juhendamine peab olema konkreetne, selge, võrdselt positsioonilt. Kõnetu puhul luua kontakt. Kasutada miimikat, zeste, viipeid, esemekommunikatsiooni, lihtsaid lauseid, sõnu. Kõne peab olema seotud samaaegselt toimuva olukorraga. Mäluabistajate kasutamine. Abi on piltidest, asjade kindlast järjekorrast, päevaplaanist, orientatsioonitabelist (päev, kuu, aasta, ilm, kes täna tööl on) konkreetsetest tähistest ja märkidest. Toetu perele, kaasa pere kui võimalik. Põhjused, miks õpetada iseseisva elamise oskusi: · Kuulumine kollektiivi, ühiskonda. Aidatakse isikul aktiivselt osaleda
annaabi.ee 
