Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mida soovitaksid teismelisele rasedale - kas abort või sünnitus?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
teismeline, abort, neiu, rase, sünnitus, populaarne, aborti, lollus, ebatavaline, emaks, filme, noortest, pregnant, vaesuses, teadmisega, lasen, laseb, tõepoolest, ostust, satuks, teadmatus, hilja, kinkida, kingiks, mõnus, arvavad, hullumeelsus, häda, sündima, ootatud, heades, loota, neiud, kordagi, elutingimused, vaatan, hoolimatus, häbitoimib ja mis mitte. Austage oma teismelise võimet ise otsuseid langetada, olgu siis tegu koolitöö või kohtamise määramisega. Kuid peate jõudma järeldusele, kui palju vabadust olete nõus oma teismelisele andma, sellel eluperioodil võetakse palju riske ning vanemad peaksid paika panema väga kindlad kodused reeglid ja ootused. Oma ootustes olge järjekindel. Kodused reeglid pole sellepärast veel muutunud, et teil teismeline majas on. Rohkem kui kunagi varem tuleb teil last kui isiksust austada. Jätke talle ruumi. Ärge suruge end talle peale. Tema pole ju teie. Kuid las ta pealegi teeb teist patuoina ,,mu ema ei luba", see võib aidata lapse mõnest täbarast olukorrast välja tulla, talle pääseteeks osutuda. Sedamööda, kuidas teismeline oma identiteeti kehtestab, kuidas elu ohjad enda kätte võtab, peab ta ka oma valikute ja otsuste eest vastust kandma.
2. Teoreetiline taust Käesoleva uurimustöö teemaks on abordi tegemine alaealiste seas. Et teema teoreetilist tausta avada töötasime läbi kümmekond ajakirjanduses avaldatud artiklit, mille teemaks oli teismeliste rasedusega seonduv. Ajakirjanduses avaldatud artikleid lugesime seepärast, et eeldasime, et see on noortele kõige kättesaadavam ja uuem info. Artiklis: ,,Rasedusest hoidumine - müüdid ja tegelikkus" (Põhjarannik, 02.08.2007) olid huvitavad müüdid aborti kohta, mis ei vasta tegelikkuses tõele. Näiteks nagu: abort on ohutum, kui suguühtejärgsed tabletid. Igasugune kirurgiline sekkumine on ohtlikum, kui mistahes rasestumisvastane meetod. Uurisime meie linna noorte suhtumist aborti ning kastutasime selleks just kohaliku ajalehte ,,Põhjarannik". Põhjaranniku artiklis: ,,Tervise Sotsioloog: Kõige kurvem pilt on rahvastiku tervisega oli samuti juttu abordit" (Põhjarannik, 22.10.2009)
Lootel, kui inimesel on õigus elule ja abort rikub seda õigust. Sündimatta lapsel on õigus olla vanemate poolt armastatud. Sellele peaksid mõtlema ka tulevased lapsevanemad, sest sündimatta laps ei ole selles süüdi, kui vanem(ad) teda ei taha või teda ei armasta. Paraku ei lähe elus kõik nii nagu tahetakse ja tahest tahtmatta minnakse seda teed pidi tehakse abort, kuigi on mitmeid teisi võimalusi. Mõnikord, on inimese jaoks aga abort ainuke võimalus. Näiteks siis, kui sündimata lapsel on mõni raske vaimne või kehaline kahjustus, rasedus ohustab lapseootel ema tervist, lapseootel ema on liiga noor, või liiga vana, või lapse ootel ema haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist. Samuti ka kaitsevahendite alt vedamine. Abordiks võib olla ka teisi põhjuseid. Näiteks keegi sunnib lapseootel ema tegema aborti. Liiga noor, liiga vana, liiga vaene, liiga hõivatud, liiga mahajäetud, lahutatud,
ta õpetajate, sõprade, naabrite ja televisiooni meelevallas. Kuid siiski on kodu see, mille mõju ületab kaugelt kõik teised tegurid. Just kodu määrab, kui õnnelik, usaldav ja tasakaalukas teismeline on; kuidas ta suhtleb täiskasvanute, sõprade või lastega; kui kindel on ta endas; kuidas tegutseb ta uutes või ootamatutes olukordades. 2 Laste noorukiikka jõudes on väga oluline, et nad tunneksid end ikka osana perekonnast. 3 Kuigi teismeline võib olla suurem, tugevam või mõnel muul moel üle oma vanematest, siis emotsionaalselt on ta tegelikult ikka veel laps. Ta vajab armastust ja tunnustust ennekõike oma vanematelt. Ilma selle hindamatu kindlustundeta, mis tekib, kui teismeline tajub oma vanemate toetust, ei püüa ta anda endast parimat. Seega peavadki vanemad hoolima ja armastama oma last sellisena, nagu ta on. Suurim viga, mida teismeliste vanemad teevad ongi
ja autoriteetne juhendaja. Kuid sagedamini toimub eneseleidmine tänaval, kampades, klassis, see on aga väga ohtlik, sest pole teada, kes lapsele autoriteediks saab. Teismeiga on keeruline eelkõige lapsele endale, kuid suured muutused toimuvad ka suhetes vanemate ja sõpradega. Muutub suhtumine oma kehasse. Suhted eakaaslastega saavad hoopis tähtsamaks kui suhted vanematega. Selleks et teismeline saaks täiskasvanuks, peabki ta läbi tegema kriitilise perioodi, kus ta ütleb endale: ma tean, mis ma tahan. Ja et iseteadvust jagub, annab ta sellest teada ka teistele. Iseenesest pole teismeiga mingi eriline aeg, pigem üks paljudest arenguetappidest. Julgustuseks emadele ei tasu muretseda, et teie omavaheline kontakt pole just kõige parem ja soojem. Need on tavalised lapse mõtted. Julgus vastanduda ja analüüsida ema käitumist näitab ühtaegu tugevat seotust temaga
Abordiprobleem 1. USA-s naised teevad kõige enam aborti. Põhjuseks on siis soov edasi lükata lapse saamist ( 25,5 % ), kuna kas noored tunnevad, et pole veel see õige aeg ja pole selleks veel valmis. Probleemiks on ka ilmunud rahanduslik seisund mis esineb 21,3 %-l inimestel. Kui laps sünnib, pole talle midagi pakkuda, ei kodu ei õiget perekonda. Kui noored elavad näiteks veel vanemate juures, on raske lapse kasvatamisega toime tulla, kuna vanemad siiski soovivad ka oma käe järgi kasvatada last ja võib tekkida konflikte
" Seda kasvatusstiili nimetatakse autoritaarseks. Sellises peres püüavad võimuka iseloomuga vanemad last endale allutada. Kui te räägite lapsega sageli nõudlikul toonil, alandate ja karistate teda, kui te sunnite talle alatasa peale oma nägemust olukorrast ning piirate tema iseseisvust, siis teeb see vaid halba. Vägivalda ilmutades takistavad vanemad lapse normaalset arengut. 1.7.2 "Ei mingeid hinnaalandusi!" Lapsi peab rangusega kasvatama, väidab veel üks populaarne pedagoogiline müüt. Millel selline arvamus siis põhineb? Vanemlikul hirmul. Täiskasvanud kardavad, et lapsed ,,istuvad neile pähe". Nad peavad lastega distantsi, seega hoiduvad kõikvõimalikest emotsionaalsuse väljendustest. Sellised lapsed on ilma jäetud ema hellusest. Neil on kaelas terve hulk reegleid, mida nad täitma peavad. Taolise suhtumise tagajärjel võivad kaduda laste ja nende vanemate vahel igasugused kontaktid. 1.7.3 Piits ja präänik
lapsed, kellel ei ole väljavaateid heale elule. Just sellisest nägemusest lähtudes peetakse teinekord võimalikuks rääkida sündimata inimeste tapmisest kui halastusteost. Ei ole olemas soovimatuid lapsi, on olemas vanemad, kes ei soovi oma last. Eesti Vabariigis võib järjekord vastsündinu adopteerimiseks väldata mitu aastat, samal ajal kui igal tööpäeval sureb abordi tagajärjel umbes 30 last. Tänases Eesti seadusandluses puudub regulatsioon, mille alusel võiks aborti kaaluvale emale soovitada lapsest loobumist adoptsiooni kasuks. Ema võib küll anda nõusoleku lapse lapsendamiseks isikuliselt. Edasi aga otsustab kohalik omavalitsus, kas pere, keda sünnitaja on soovinud näha lapse vanematena, on sobilik. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahele vanema ja lapse vahelise suhte. Lapsendajad kantakse lapse sünniakti vanematena, soovi korral antakse lapsele lapsendaja perekonnanimi.
suhtes. Kui me suhtleme teismelisega moel, mis annab talle mõista, et tema arvamus ei ole 7 oluline, et meie teame paremini, et küll me talle ütleme, kuidas ta oma aega peaks veetma, kellega peaks sõbrustama ning mis kell õhtul koju tulema, asetame end vabatahtlikult kaotaja positsiooni. See tähendab vaid, et teismelised ei vali teed, mida neile peale sunnitakse. "Ei"- ütlemise võim on absoluutne. Selleks, et teismeline tahaks ütelda "Jah", tuleb meil saavutada tema poolehoid. .(Robert L. Powers. 2008). Teismeline saab meile igal juhul näidata, et ta ei lähe meie ideedega kaasa, kui otsustab seda mitte teha. Miljonid täiskasvanud ei ole seda ära õppinud. Selle tulemusena sarnanevad paljud kodud ning keskkoolid relvastatud laagritele. Õpetajad ja lapsevanemad loobuvad võimalusest noorte inimeste käitumist produktiivselt mõjutada hetkel, kui nad astuvad noortega sõjajalale
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Abort kas lahendus või mõrv? Kas abort on mõrv, sõltub sellest, mida mõrvaks pidada. Abort ehk raseduse katkestamine on loote eemaldamine emakaõõnest kirurgiliselt või ravimite manustamisel. Teadagi on iga rahvusriigi keskne funktsioon ja kohus kaitsta oma kodanike kõige kallimat vara, milleks osutub elu. Iga inimese elu algab viljastumise hetkel, on esile kutsutud abort on lahendus või vabandus soovimatu loote alanud elu lõpemine. Abort on iga inimese jaoks väga isiklik teema ja kõigil on õigus erinevale arvamusele. Abordi kohta on mitmeid arvamusi. Kolm kõige levinumat on et: abort on täiesti vastuvõetamatu, abort on legaalne ja normaalne, abort on aktsepteeritav, kuid isiklikult seda ei teeks. Tänapäeva Eesti ühiskonnas on abort väga laialdaselt levinud probleem, kuid siiski suur tabu, millest ei tohiks nagu kusagil rääkida. Probleem seisneb selles, et on inimesi, kes siiralt usuvad, et hinge olemas ei ole
2. Asendusemadusega seotud mõisted, nõuded ja näidustused Näiteid päriselust 3. Asendusemaduse plussid ja miinused 4. Asendusemadus eetika ja hea tava Näiteid päriselust · Asendusemaduse poolt ja vastu argumente näidete põhjal 5. Asendusemadusega kaasneda võivad probleemid 6. Asendusemadusest Eestis Kokkuvõtte Kasutatud kirjandus Pereplaneerimine, sündimata laste moraalne staatus, ema ja loote vahekord, sünnieelne diagnostika, abort ja kunstlik viljastamine on peamised probleemteemad, mis seostuvad elu algamisega. 1. Kunstlik viljastamine asendusema aspektist Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele kehaväliselt viljastatud munarakk. Erinevaid meetodeid ühendab see, et järglaste saamine on eraldatatud seksuaalvahekorrast.
sotsiaalse ja füüsilise enesearendamise ja eneseväljenduse võimalusi. Neale Donald Wallsch, 1943 on ameerika kirjanik Mida enamat sa oled, seda enamaks sa võid saada ja mida enamaks sa saad, seda enamat võid sa ikka veel olla. Sügavaim saladus on selles, et elu ei ole avastamise protsess, vaid loomise protsess. Sa ei avasta ennast, vaid lood ennast uuesti. Sestap ära püüa avastada, kes sa oled, püüa teha kindlaks, kes sa tahad olla. ("Jutuajamised Jumalaga: ebatavaline dialoog. 1. raamat") Sri Sri Ravi Shankar, 1956 on vaimne juht ja humanist "Kui teil on ettekujutus, kes te olete, siis olete te kinni jäänud ja peatunud oma arengus. Te ei peaks teadma, kes te olete. Te muutute iga minut ja te peate jätma võimaluse muutumiseks avatuks." Friedrich (Wilhelm) Nietzsche, 1844-1900 oli saksa filosoof "Sa ei meeldi mulle. Miks? Seepärast, et ma pole sellele tasemele tõusnud." Kas on mõni inimene kunagi nii vastanud? ("Aforismide raudvara", 2007)
Minu kokkupuude sotsiaalhooldussüsteemiga Liis Viin Lapsehoidja I kursus Tartu Tervishoiu kõrgkool Lapsena leidsin end mitu korda situatsioonist, mil olin paljajalu lehmakoogi sisse astunud. Mänguhoos, joostes venna eest või liblika järel. Nii avastasin end ka sel varakevadel ,,liblikat" püüdmas koos paarikümne teise entusiastliku noorega, kellel oli sooviks osaleda projektis ,,Vanem Vend Vanem Õde" . Sel hetkel ei osanud ma aimata, et ühel hetkel ootab mind ees karjamaa - vasika ning ,,lehmakoogiga". Lennart Georg Meri on öelnud: ,, Olukord on sitt aga see on meie tuleviku väetis". Kirjeldaksin sellega osakest meie noorsoost. Ma ei ole veel see vanem daam, kes päise päeva ajal bussis vihase pilguga ropendavaid noorukeid vaataks või neil
Suur osa täiskasvanutest jääb oma aega kinni. Meie mälestused jäävad kinni teismeikka ja sellest saab mõõdupuu. Menstruatsiooni algus on 19 eluaastalt langenud 13 le. Laste kehad on seksiks valmis varem, kuid emotsionaalselt ei ole nad selleks ette valmistatud. Füüsiline küpsus ei käi käsikäes emotsionaalse küpsusega. Kui tänapäevased teismelised ei ole koos sõpradega, elab suur osa neist täiskasvanu vaba elu veebis ja videomängude maailmas. Keskmine teismeline veedab nädalas kolmkümmend kaheksa tundi televiisori või arvuti ees. Nad veedavad 30% ärvelolekuajast ilma vanemate kohalolekuta.Nad kasutavad oma üksiolemise aega maksimaalselt ära, kuid salamisi tunnevad nad vanematest puudust. Kui tahame kasvatada oma lastest juhti, peame astuma nende maailma. Laps ei ole iial olnud teie vanuses, kui teie olete olnud tema vanuses. Teie ise ning teie lapsed on kahest erinevast maailmast. See on kultuuridevaheline suhe ja nõuab rohkem tööd kui
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KELA AÜ Bak. II Viivika Kasuk ROUSSEAU ,,EMILE" JA LAPSEKESKSE PEDAGOOGIKA ALGUS referaat Tartu 2009 Kriitika lapsekeskse kasvatuse suhtes on sajandite jooksul vähenenud. Paljugi on muutunud tänapäeval enesestmõistetavaks, mida ta polnud aga lapsekeskse pedagoogika rajaja Jean-Jaques Rousseau ajastul. Rousseau annab meile palju teadmisi, kuidas lapsi võimalikult looduslähedaselt kasvatada. Kuidas alustada ja kuidas ka lõpetada selle lapse õppimisaastad õpetajana (Blanchard, 2000). Annab juhtnööre ja nõuandeid, mida me ka tänapäeval juba ohtralt kasutame, kuid oleme ajajooksul kippunud need siiski unustama. Iga last tuleb võtta isiksusena ja vastavalt vanusele ka harida. Jean-Jaques Rousseau Jean-Jacques Rousseau sündis 28.juunil 1712 a. Genfis. Ema
e hingamisaparaatide abi. Sün-dides kaalus ta vaid 1600 g. e d Etna probleemid i Melanie sündimise hetkel oli tema ema Heike i vaid 17-aasta-ne ja isa Maik 21-aastane. k Noored vanemad Heike ja Maik olid tuttavaks k saanud umbes aasta enne lapse sündi ühes a diskoteegis, kus nad olid kaks või kolm aastat tihti tantsimas käinud. Ja siis jäi Heike äkki j rasedaks. Tegelikult ootas Heike, et Maik teda õ hoiaks ja tema eest hoolitseks. Neiu vajas kind- u lustunnet, mida ta oma vanemad talle kunagi d ei olnud suutnud anda. Kuid Maik ei vastanud m Heike ootustele. Ja nüüd oli Heike äkki i soovimatult rasestunud! Mis selle pisikese s beebiga peale hakata? Ta oli ju alles ise abivajav e laps. Heike teatele, et ta ootab last, reageeris l Maik päris kurjalt. Tüdruk ei olnud noormeest . kunagi sellisena näinud, jäi mulje, nagu oleks juhtunu ainult Heike süü. Sellised vihahood
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“ Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1.TÕDE JA OLETUSED.................................................................................. 4 2.PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS.............................................................6 3.KODUKAHJUSTUSE SÜND..........................................................................7 4.EMOTSIOONIDE TÄHTSUS.........................................................................8 5.ELUVALED................................................................................................. 9 6.KODUSED OLUD.....................................
ENESEANALÜÜS (vorm T1) TAOTLEJA Ees- ja perekonnanimi Isikukood Vajadusel suurendage lahtreid ja lisage lehekülgi, Kompetentsuse analüüs (Kirjutage millised teadmised teil on antud kompetensus küsimustes, tooge välja oluline ja/või kirjeldage olukordi, milles omandatud teadmisi võib vaja minna. Analüüsige, miks antud kompetents on lapsehoidja töös vajalik) B.2.1 Lapse Avades oma perelastehoiu, viisin kõigepealt ennast kurssi meie riigis kasvukeskkonna kehtivate seadustega, mida tuleb täita. Selleks lugesin väga korralikult läbi toetamine Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele, mis on vastuvõetud 12.03.2007 nr 28. Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» § 8 lõike 2 punkti 81 alusel ja kooskõlas «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 128 lõikega 3. Selleks, et lapsed kasvaksid turvalises ja arendavas keskkonnas, on meil
10Õpetajate leht Tiina Vapper) Lasteaiaõpetaja staatus on sama madal kui ta palk (24.10 Õpetajate leht Ülle Tõnumaa) Uurides artiklis oleva probleemi põhjust,miks on muretsemiseks põhjust meie laste alushariduse pärast, leidsin, et gümnaasiumist tulnud õpilaste eesti keele eksami hinne ei ole küllalt kõrge, et osutuda valituks Tallinna Ülikooli, kui ka Rakvere Kolledźisse, kuigi sisseastumissoovi nimekirjad näitavad, et eriala on väga populaarne. Tartu Ülikool lõpetas ära kaugõppe, mis oli suhteliselt populaarne õppevorm, kuna võimaldas õppida töö kõrvalt. Tallinna ja Rakvere koolid kindlasti mingil hetkel vajadusi ei rahulda, sest vastava haridusega õpetajaid alushariduses jääb järjest vähemaks. Kui rakenduskõrghariduse tasemel lasteaia õpetamine üldse lõpeb, siis väheneb veelgi võimalus, et lasteaiad saaks endale häid spetsialiste. See on suur ohumärk meie alusharidusele, kuna lasteaias on lisaks
puuete, tervisehäirete või segatud verega lapsi. Nii et, vastupidiselt situatsioonile, mis oli mõni aasta tagasi, on tublisti vähenenud adopteerida antavate alla nelja aastaste laste arv. Samuti on suur nõudlus ka neegri laste järgi. Laste päritolu riigid aastal 2011. Hiina: 2587 Etioopia: 1732 Venemaa: 962 Lõuna-Korea: 736 Ukraina: 640 Tänapäeval usuvad mitmed naised, kes seisavad silmitsi planeerimatu rasedusega, et neil on ainult kaks võimalust - aborti teha või laps üles kasvatada. Kuid 20 aastat tagasi andsid 80-90 protsenti vallalistest naistest oma lapsed adopteerida. Kolm peapõhjust adopteerimiste arvu languseks on abortide arvu kasv, suurenenud sotsiaalne heakskiit laste üksinda kasvatamiseks, ning müüdid, mida on tekitatud adopteerimise ümber. Esimene müüt: Bioloogiline ema, kes hoolib oma lapsest, ei või mõeldagi adopteerimisest See väärkäsitlus võib põhjustada emale, kes kaalub lapse adopteerida
Samuti tänan kahte noort ema, kes olid nõus vastama küsitlusele, kuigi see võis neid ehk veidi ebamugavasse olukorda panna. 4 1. Viljastumine 1.1 Viljastumiseks sobilik iga Naise kehale on looduse poolt kaasa antud tähtis ülesanne ja võimalus viljastada, kanda ja sünnitada järglasi. Selle ülesande teenistuses on terve elundite süsteem, mis on olemas juba vastsündinud tüdrukul, kuid hakkab tööle alles murdeeas. Suguküpseks saab noor neiu enamasti vanuses 10-13 aastat ehk murdeea alguses, mil suguhormoonide toimel valmivad esimesed folliikulid. Igas folliikulis on munarakk, mis valmivad munasarjades. Selle suurus on umbes 1/5mm. Naise elu jooksul valmib kehas ligi 400 viljastumisvõimelist munarakku. [21] 1.2 Viljastumise protsess Elu ise aga tekib mikroskoopilisel tasandil, kui munarakk ühineb ühe seemnerakuga, mis on miljonite omasuguste seas tulnud nö. võidujooksu võitjaks. Kokkusaamise nimel läbivad
Milline isa tahaksin olla oma lastele? Hetkel, kus ise olen alles gümnaasiumis ja ei ole veel isegi julgenud pere loomisele mõelda, on suhteliselt raske ette kujutada, kuidas kasvatada last oma kätega, kes on just sündinud ja alles õpib kõndima ja elama. See on kindlasti üks suurimaid elu kogemusi mis üldse olla saab, aga seda on raske reaalselt ette kujutada. Iga tahes teeks ma seda paremini ja rohkem järgi mõtlevamalt, kui osad. Usun, et ei kaotaks hoolivust lapse vastu juba siis, kui ta alles 7 aastane on. Kasvatuspõhimõtteks võtaks mina keskmise, kus laps ei saaks piisavalt ära hellitatud, ja kus samas laps ennast ebamugavalt ja kibestunult ei tunneks. Kindlasti ei taha ma tekitada lapses hirmu, vaid pigem kindlustunnet kui ta minu kõrval seisab. Oma last hoiaks ma kindlasti suure hoole ja armastusega. Kasvatus peab kindlasti sõltuma lapse kasvamise kiirusega. Kui laps on piisavalt vana, et juba iseseisev olla, siis peab talle ka selleks võima
Koolieeliku maailm on väga võike, seetõttu on iga inimene ja iga asi selles väga tähtis. Kui selles maailmas tehakse suuremaid muudatusi (kolimine, lapsehoiu korraldus) või kaob üks vanem, võib väike laps kogeda neid samme väga heitlikena ning selle tulemusena ärevaks muutuda. Mõned lahkuminekud muudavad kohe lapse elu kõiki aspekte, kuid isegi siis, kui aset leiab vaid paar muudatust, peame oma silmad lahti hoidma emotsionaalsete tagajärgede suhtes, mida lapsed võivad üle elada. Lapsi nende tunnete eest kaitsta ei ole võimalik- isegi, kui seda saaksime, ei tuleks meil seda teha. Elu tõusudest ja mõõnadest üle saamine on viis , kuidas õpime elu endaga toime tulema. Senikaua, kui toetame lapsi ja anname neile teada, et nende tunded, ükskõik, mida nad ka ei kogeks, on normaalsed, saavad nad asjast üle ja tulevad olukorrast välja tugevamate ja kogenenumatena. SOS- Lapsed ei pane oma tundeid sõnadesse- nad väljendavad neid oma teguses. Igas käitumisviisis on
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond LASTE REHABILITATSIOONi ERISUSED 5-12 AASTA VANUSTE GRUPIS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2015 1 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.LAPSEPÕLV JA SELLE DEFINITSIOON..........................................................4 2.5-12 AASTASTE LASTE FÜÜSILINE ARENG..................................................7 3.ÜLEMINEK ESIMESSE KLASSI........................................................................9 KOKKUVÕTE........................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.................................................................................................13
................................................. 8 3. LASTE SÜNNIEELNE ARENG JA SÜND..................................................................9 3.1. Viljastumine ja sünnieelne areng..................................................................9 3.2.Sünnieelsed riskid....................................................................................... 10 3.2.1 Downi sündroom................................................................................... 10 3.2. Sünnitus..................................................................................................... 11 3.2.1. Avanemisperiood.................................................................................. 11 3.2.2. Väljutusperiood.................................................................................... 11 3.2.3. Platsenta väljutamine...........................................................................12 3.3. Enneaegus......................................
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Kehaliste tunnuste poolest võime teda lugeda nüüd justkui täiskasvanuks, aga emotsionaalselt ja vaimselt ei ole ta veel samaväärne täiskasvanutega. See on aeg, kus ta alles katsetab ja otsib, kes ta on ja mis roll on temal selles ühiskonnas. See on aeg, kus noor on väga tundlik, vahest ka endasse tõmbunud ja kahtlev. Oluline roll on noore kujunemises vanematel, kuigi noored ise seda ei tunnista. Vanemad peavad siis olema need kes kõrvalt juhendavad aga samas justkui otseselt ei sekku, teismeline tahab tunda, et tema on see kes otsustab. 1. MUUTUSED TEISMEEAS Kes on teismeline? Teismelisteks loetakse last, kelle vanus jääb 10. ja 20. eluaasta vahele. Hilise lapseea üleminek teismeliseeaks ei ole selgelt määratletav. Selles perioodis algab enamikul lastest murdeiga. Sõna ,,murdeiga" viitab täiskasvanuks saamisele bioloogilises mõttes. Peale seda on tüdruk või poiss võimeline järglasi saama. Murdeea (e puberteedi) saabumise vanus on väga individuaalne
Diabeedihaigete laste sotsiaalsest arengust Maie Oppar AÜ eriped II [email protected] Sissejuhatus Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline ainevahetushaigus. Diabeeti on kahte tüüpi. Lastel esineb peamiselt esimest tüüpi diabeeti. Kuna I-tüüpi diabeeti põdeva inimese keha insuliini ei tooda, peab insuliini organismi süstima. I-tüüpi diabeeti ei ole tänase päeva teadmiste kohaselt võimalik välja ravida, küll aga on võimalik diabeediga elada, seda hästi kompenseerides. Diabeeti põdevad lapsed saavad elada täisväärtuslikku elu ja teha kõike, mis neid huvitab, täpselt samamoodi nagu nende eakaaslasedki käia lasteaias, koolis, huviringides, sportida. Seda vaid selle erinevusega, et diabeetikul peab söögi kom
2. aprill 2012 Anu Tooming, 11.kl Mured ja probleemid seoses laste kasvatamisega Laps toob majja alati suurt rõõmu, kuid selleks, et temast ükskord saaks täisväärtuslik inimene, tuleb teha palju tööd. Kui laps sünnib, on ta justkui puhas leht, tal ei ole iseloomu, ega mingitki arusaama maailmast. Tema kasvamise käigus voolivad vanem ja ühiskond temast isiku. Selle käigus tuleb aga ettevaatlik olla, sest laps võtab kergesti omaks kõik mida ta näeb. Enamiku laste halva käitumise taga on kasvatamatus ja tähelepanupuudus ning seda, mida laps teeb tähelepanu võitmiseks, tuleb märgata. Kodus peab olema ka paigas autoriteet. Tänapäeval arvavad kahjuks niimõnedki vanemad, et lasteaia või kooli ülesanne on last kasvatada ja arendada. Enam ei ole ka Inernetisõltuvus võõras probleem, see puudutab peaaegu iga lapsevanemat. Otseloomulikult valmistavad suurt m
Uurimistöö Kirsti Kapp 12A klass Juhendaja: Mati Ilmjärv Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 1. ABORTIDEST ÜLDISEL 1.1. Abort mis see on? 4 1.2. Abordi põhjused 5 1.3. Abordi mõju 6 1.4. Abordi ajalugu ja tänapäev 8 1.5. Mida teha? 9 2. ABORDID EESTIS 10 2.1. Abortide koguarv 11 2.2. Abortide vähenemise mõjutegurid 12 3. NOORTE ABORDID EESTIS 14 3.1. Abordid kuni 19-aastaste Eesti noorte seas 15 3.2. Noorte seas tehtavate abortide põhjused ning nende vähenemise põhjused 16 KOKKUVÕTE 18 KASUTATUD KIRJANDUS 19 LISAD Lisa 1. Raseduste lõppemine 2010 21 Lisa 2. Abord ei mõjuta rinnavähki haigestumist 22
Mis on abort ? Mis on siis abort ? Suurem osa naisi, kes teevad aborti ei tea tegelikult, millega on tegu. Neile on jäetud mulje, et nende ihust lihtsalt eemaldatakse "midagi" ja sellega on nende probleem lahendatud. Enamus aborti tegevaid naisi ei tea midagi sellest, et nende ihus on täiesti elav inimene, kelle süda juba lööb 21. päevast pärast eostumist. Ta on väike inimene, kes peab veel arenema. On hämmastav, kuidas inimesi on hoitud teadmatuses sellest, mis toimub. Selle lehekülje eesmärk on anda edasi infot abordi kohta ilma fakte varjamata ja ilustamata. Alates 1956. aastast, kui meil seadustati vaba abort, on Eesti Statistikaameti (mittetäielikel) andmetel VABA ABORDI * TEEL HÄVITATUD VÄHEMALT 1,4
annaabi.ee 
