INDIVIID ÜHISKONNAS Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materiaalseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, st rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused - kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturu
dialoogis enamgi kui tava hõimuliikmel. Sellist tarka võikski nimetada õpetajaks kuigi praeguse malli järgi oli ta mitu professiooni ühes. Loodusteadlane, vaimulik, arst, kohtumõistja kellel pidid olema väga head oraatorlikud võimed. Lisaks sellele, et õpetada väljavalituid ja tervikuna kogu hõimu, pidi selle aegne tark ka ise pidevalt teadmist sünteesima. Seega tark pidi olema tõepoolest tark. Muidugi vastutuse koorem oli sellel õpetajal suur ja ega kaashõimlastel ei olnudki vahest uskuda kedagi muud kui teda, sest teadmatuse ja paratamatuse painava olemusega ei ole inimesed kunagi hästi hakkama saanud. Seega võib õelda, et tark või õpetaja pidi olema hea jutuvestja ja ilmekas oma käitumises, sest kultuuris oli käitumikoodeksitel märkimisväärne roll. Olgugi, et sel ajal tunnetasid inimesed maailma läbi intuitiivsuse ja animaalsuse, pidid teadjad juba suutma
TALLINA ÜLIKOOL Eesti kas sotsiaalriik Rakvere 2016 Sotsiaalne riik mis see on? Heaoluriik ehk sotsiaalriik on vastavalt Vikipeediale riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti on sotsiaalriigil ka kohustus tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust (Vikipeedia). Heaoluriigi tekkega peaks kaasnema ka üldise elatustaseme tõus ning suurenema keskklassi osa ühiskonnas. Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused on järgmised: Vaesuse leevendamine, Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, Aktiivne kodanikuühiskond, Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel, Tasu
ÜHISKOND Ühiskonna tasandid ja valdkonnad §1 TASANDID: 8.MAAILM. 7.EL. 6.RIIK. 5.MAAKOND. 4.VALD. 3.KÜLA, ALEVIK, LINN, ALEV. 2.PERE. 1.MINA. Ühiskonna juhtimise ja kortineerimisega tegeleb valdkond mida nimetatakse poliitikaks. Inimese igapäeva ja toimetulekut puudutavaid poliitikat(haridus-, eluaseme-, sotsiaal-, keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikuks poliitikaks ehk avalikus sektoriks. Tegevus mis on loomulikult ühiskondlik aga pole suunatud kasumisaamisele nim. mitte tulundus sektoriks. Toitmine ja kauplemine moodustavad majandus valdkonna, mis jaguneb erasektoriteks ja riiklikuks sektoriks. A-sektor Is. Poliitika. Riik, Avalikelu E-sektor Iis. Majandus. Turg MT-sektor III Kodaniku ühiskond Kodaniku ühendus. Eraelu ERAELU KODU PERE Kirjutatud ja kirjutamata seadused. Kirjutamata seadused: *Loodus seadused.eksisteerivast inimesest ja ühiskonna korraldusest
kasvukeskkonna kehtivate seadustega, mida tuleb täita. Selleks lugesin väga korralikult läbi toetamine Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele, mis on vastuvõetud 12.03.2007 nr 28. Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» § 8 lõike 2 punkti 81 alusel ja kooskõlas «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 128 lõikega 3. Selleks, et lapsed kasvaksid turvalises ja arendavas keskkonnas, on meil selle loomisel väga suur roll. Laps vajab pidevalt arendavat keskkonda, mis pakub põnevust, arendab tema maailma tunnetust ja sotsiaalseid oskusi. Keskkond kus laps viibib peab olema turvaline, teda mõistev ja toetav, laps peab seal kasvades tundma, et temast hoolitakse ja teda mõistetakse
peab aga olema kooskõlas poliitika aluseks olevate väärtustega (poliitikat ja haldust ei saa eristada) Lisaks on kogu AH tegevusega seotud üldised baas-printsiibid nagu kodanike võrdne kohtlemine ja seaduslikkus. Riigikeskne lähenemine: · Riigi tegevus(ja AH sealhulgas) saab tugineda ainult eesmärgile iseeneses(st. moraalsele) · Selliseks universaalseks eesmärgiks saab olla, aga vaid(aristotellik) hea elu, midagi väiksemat ahistaks inimest ehk kodanikku ennast elamast head ehk vaba elu . · Oluline on tähele panna, et hea elu kui eesmärk iseeneses on moraalseiseloomuga, st ta ei kirjuta ette, MIDA kodanikud täpselt tegema peavad, vaid MISMOODI (teisi respekteerivalt etc) kodanikud oma elu elama peavad.
Õigel ettevõtjal on enne oma ühingu loomist olemas eesmärk ja ressursid. See käib nii firma, FIE kui kõigi muude ühingute, ettevõtete kohta. Et midagi luua, peab kõigepealt paika panema äriplaani. See näitab ära, kas on piisavalt vahendeid, millised on riskid ning kas firma tasuks ära. Olemas on mitmed nipid, mida peaks uus ettevõtja järgima. Äriidee peab kindlasti olema uuenduslik ning silma paistma teiste omasuguste seast. Samas ei tohi ära unustada selle detailsust ning kvaliteeti, mida tuleks teistega võrrelda ning kindlasti üritada paremini sooritada. Tootele peab määrama kindla sihtgrupi, sest siis tagab müüki ka edu. Reklaam peab olema lööv ja tutvuma kutsuv. Kindlasti peab olema kursis kõige turul toimuvaga, et sellega siis ka oma ettevõte, toode ning muidugi hind kohandada. Nõu tuleb küsida kindlasti ekspertide-spetsialistide käest, kuna ettevõtte loomise alguses võib ise tähtsaid otsuseid tehes kergesti alt minna.
Machiavelli: "poliitilise realismi" alusepanijaid. Silmakirjalikkus ja kavalus voorusliku valitseja arsenalis. Kui vaja, peab käituma nagu lõvi, kui vaja, siis rebane. 5. Erasmuse juhised valitsejale. Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid" (armulikkus, heldus, suuremeelsus). Kontrolli säilitamiseks olla armastatud ja haritud. Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem. Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Sekkuda võimalikult vähe . Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid. 6. "Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas. "Halb" ja "hea" riigi huvi teooria: "Halb" - Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu.
erinevate sotsiaalsete ja toimetulekuprobleemide ennetamine ning leevendamine, tegutsemisvõime ja toimetuleku toetamine nii individuaal kui võrgustikutöös pedagoogiliste vahenditega. (Kutsestandard...) Sotsiaalpedagoogi poolt tehtavat kooli sotsiaaltööd võiks võrrelda psühholoogi ametiga, kuna sotsiaalpedagoogi töö eeldab suhtlemist ja suhete loomist nii koolis kui ka koolist väljaspool ning igat sorti probleemide lahendamist või võimaliku lahenduse pakkumist. Koolis tuleb tegelda kõige rohkem õpilaste probleemidega. Neile tuleb leida lahendusi, lisaks tuleb välja töötada koos vastava sotsiaalvõrgustikuga meetmeid, mis aitaksid ennetada noorte probleeme, nagu koolikohustuse eiramist ja muid sellega kaasnevaid muresid. Koolisisesed suhted jagunevad järgmiselt on õpilaste omavahelised, õpetaja ja õpilaste või õpetajate omavahelised suhted
Machiavelli: ,,poliitilise realismi" alusepanijaid (vs idealism). Silmakirjalikkus ja kavalus voorusliku valitseja arsenalis. 5) Erasmuse juhised valitsejale Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia ,,Valitsejapeeglid" (armulikkus, heldus, suuremeelsus). Kontrolli säilitamiseks olla armastatud ja haritud. Valitsejaideaal: Valitsemine on võimalus teenida rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem. Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid. Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult. Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Sekkuda võimalikult vähe. 6) ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas ,,Halb" ja ,,hea" riigi huvi teooria: ,,Halb" Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu.
sisemine(alamatest lähtuva ohu ees), teine välimine(teistelt riikidelt lähtuva ohu ees). Teisega on lihtne, selle vastu peab olema olemas tugev sõjavägi, alamatest lähtuva ohu vastu aga saab võidelda ainult vältidest sattumist põlguse alla. 5. Erasmuse juhised valitsejale ,,Kristliku printsi kasvatamine". Valitseja peab olema rahva poolt armastatud. Tal peab olema täielik võim, kuid seda rahva nõusolekul. Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast see ei ole üksnes au, vaid ka koorem, sest nõuab pühendumist. Toob välja keskse probleemi 9 monarhistlikus valitsemiskorras: kuidas eristada tõelisi sõpru ja meelitajaid? Valitseja peab proovima meelitajaid vältida, eriti kehtib see noorele valitsejale, kes kipub komplimente tõele eelistama. Valitseja peab olema haritud ning lugema antiikseid käsitlusi voorustest. Ülimaks
Üheksakuuselt lasteaeda igailmaga õue (Õpetajate Leht 10.10 2014 M.Kirsipuu) Loetud artikkel tekitas minus vastakaid arvamusi. Põnev oli lugeda Eesti ja Soome alushariduse erinevusi kuid samas tekitas artikkel ka palju küsimusi.Kas lapse 9-kuuselt lasteaeda viimine on ikka õige? Räägime ju pidevalt, et lapse jaoks tuleb leida aega.Väike laps vajab eritiema toetust ja hoolt, armastust ja turvatunnet. Kas meie ühiskond oleks selliseks muutuseks valmis? Kindlasti on vanemaid, kellele selline muutus oleks vägagi sobilik. Mina emana seda heaks ei kiidaks. Artiklis mainitakse, et õues käiakse iga ilmaga – ka vihmaga. Selline uuendus oleks päris tore. Mulle tundub, et tänapäeva lapsed on haigustele vägagi vastuvõtlikud ja selline väike karastus mõjub ainult positiivselt. Ka varajasest east loomadega kohanemine on põnev idee. See aitab lapse oma hirmudest looma ees juba varakult vabaneda
harmooniat vooruslik tegutsemine õnnelik elu Shaftesbury hinge harmoonia Hinge harmoonia peegeldub ka naudingutes. Harmoonimlisel inimesel on mõõduka suurusega meelelisi naudinguid, suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetes, ülimalt suur refleksiivne nauding (vaatleme ühiskondlikku käitumist ja tunneme rõõmu enda vooruslikust käitumisest) oma ühiskondlike tunnete vaatlemisest sisekaemuses ja neist tulenevatest vooruslikest tegudest. Tuleb teha sõpradele, kogukonnale head ja tegutseda riigi huvides see teebki õnnelikuks. Voorus on õnne tarvilik tingimus ja tunneme valu, kui vooruslikult ei käitu, sest sisekaemuses saame aru. Shaftesbury õnneliku elu vormidest Pole selge, millist rolli mängivad välised asjad õnnes. Kindel, et õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses. Filosoof teenib ühiskonda, olles moraalne kasvataja. Jean-Jacques Rousseau tsivilisatsioonikriitika moodne inimene ei suuda õnnelik olla Moodsa aja probleemid:
ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel) 0100090000030202000002008a01000000008a01000026060f000a03574d464301000000 000001006a2e0000000001000000e802000000000000e8020000010000006c0000000000 0000000000002c000000700000000000000000000000873b0000ed28000020
toimivad muidugi ainult siis, kui ka emal-isal endal pole kombeks arvutisse mängima või MSN-ima sukelduda. Hädavajalik on piisav uneaeg. Kui päev algab vara, siis tuleb ka varem magama minna. Kui laps või noor magab kaheksa-üheksa tunni asemel pidevalt vaid kuus, siis koguneb väsimus ning tekivad kehalised vaevused. Näib, nagu oleks tegemist koolistressiga, kuid lähemalt uurides selgub, et hädade põhjuseks on krooniline magamatus. Praegu kummitab paljusid töötus või hirm töötuks jääda. Loomulikult reageerivad ka lapsed, kui peres on rasked ajad. Väga oluline on, et täiskasvanud oskaksid keerulisel eluperioodil tugevaks jääda, vajadusel abi küsida, et lapsed ei peaks oma vanemate muresid muretsema. Eri põhjustajad Koolistressi põhjuseid on mitu ja enamik neist on seotud kooliga. Ilmselt pole ühtegi õpilast, kes ei kurdaks liigsete koduülesannete ja pikkade päevade üle. Veelgi suuremaks
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
Essee: "Kui mina oleksin juht" Juhiks saamine oleks nagu nii kättesaamatu, aga samas nii kättesaadav. Kõik juhid ei sünni üleöö, juhiks saadakse pikka mööda palju pingutades, loomulikult on ka n.ö pärandijuhid ja tavaliselt ei ole nemad just mitte õppinud heaks juhiks. Kui firmal on hea juht, siis firma töötab õlitatult. Sõna juht on väga tähtis sõna ja tundub väga kõrge ametikohana ja kindlasti on see ihaldusväärne ametikoht kõigile. Kõik me tahame elus juhtida . Kuid kahjuks kõik inimesed ei sobi juhiks. Me kõik oleme erinevad ja on olemas inimtüüpe, kes sobivad töötama erialal, kus nad täidavad käske mitte ei käsi ise. Kes on üldse juht ? Minu jaoks on juht inimene, kes juhib inimeste gruppi. Juht on inimene, keda on usaldatud ennast juhtima. Lugedes artiklit "Kes on hea juht ?" on väidetud, et igaühest võib saada juht. Autor ise ei ole selle väitega nõus ning mina pean autoriga nõustuma. Hea juht asetab enda ego tahaplaanile ja arvestab te
INIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE 16.02.09 Eksam kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline 1. Olemus 2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on inimõigused ülimuslikud. Inimõiguste juures on nii ohtusid kui ka positiivseid külgi. Definitsioon · Ühene autoriteetne definitsioon puudub. · La
kaubanduslikel suhetel, mis baseeruvad omakasu taotlemisel. Poliitika on aga keerulisem, sest see põhineb kõigi nende erinevate tunnete ja motiivide põimumisel - põhineb nii kasul, usaldusel kui ka isamaaarmastusel, mis on üks sõpruse vorm. Kokkuvõtteks: era- ja avalik sfäär. Millel nad tuginevad? · Aristoteles ja Cicero väitsid, et sõprus ühendab üksikuid indiviide JA linnriiki tervikuna ning nende vahel ei ole otsest vastuolu. · Montaigne väitis, et poliitika põhineb hoopis millelgi muule (kohusetundel ja kuulekusel), sealt ei ole võimalik arendada sõprusetunnet. Samas uskus, et indeaalne sõprus inimeste vahel on võimalik, ehkki väga haruldane. · Hobbes väitis, et sõprus ja riigisuhted on sarnased, sest põhinevad omahuvil (ühiskonda ei erista). · Mandeville nõustub Hobbesiga, kuid lisaks on ühiskond (majandus) ja riik mis põhinevad omahuvil
Eksam: Heaoluriigi Mudelid 1. LOENG 1. Mida tähendab Max Weberi arvates ideaaltüüp ja kuidas me saame seda rakendada heaoluriigi mudeli käsitlemisel? Max Weber ideaaltüübist: · Lihtsustatud ettekujutus tegelikkusest · Ratsionaalse mõttetöö tulemus Võibki erineda reaalsusest!!! · Ei ole empiiriline · Sotsiaalteadlaste tööriist · Süstematiseerib meie teadmisi Tasakaal, vastuolu puudus Seosed on tähtsad ning huvitavad · Ei ole eesmärk per se · Reaalselt pole olemas 2. LOENG 2. Kuidas on omavahel seotud heaolu ja vajadus? Spicker: Heaolu on seotud vajadustega- probleem, nõuad ja lahendad; soov vs vajadus. Vajadus on seotud eluks vajalikuga, vajadus on konstrueeritud, vajaduse puhul on oluline väljendusoskus, soov on teadvustatud, kuid pole eluliselt vajalik. Bradshaw: väljendatud vajadus(väljendus oluline), komparatiivne vajadus, tunnetatud vajadus, normatiivne vajadus(ühiskond kehtestab, ellujäämisek
koondavad ühte kohta kokku mitmesugused turismiga seotud teenused, moodustades neist puhkuse täispaketi, mida siis kas otse või reisiagentide kaudu klientidele turustatakse. Iga pakett koosneb tavaliselt majutusest (tihti ka osalisest toitlustamisest), transpordist sihtkohta ja tagasi, maismaatranspordist sihtkohas ning üritustest või tegevustest, nagu ekskursioonid, huvitegevused jne. Reisikorraldajatel ei ole sugugi alati otsest kontrolli nende toodete keskkonna- ja sotsiaalse mõju üle. Kindlasti ootavad kliendid tulevikus oma reisikorraldajatelt üha enam, et lisaks enda pakutavatele toodetele kõrge kvaliteedi ja hea hinna-kvaliteedi suhte tagamisele kindlustaksid nad ka selle, et need tooted säästaksid keskkonda ja kohalikku kogukonda. Enamasti on arenenud riigid keskkonna ohtudest rohkem teadlikud kui arengumaad. Teatavasti on paljud arengumaad turistidele oma sooja päikese ja ilusa looduskeskkonna tõttu
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
positiivse tõuke nii tavaõpilastele, õpetajatele kui ka ühiskonnale. On ju ka kooli ja õpetaja eesmärk kasvatada lapsed sallivaks ja hindama ning austama üldiseid moraalinorme. HEV laps tavakoolis aitab tavalastes väärtustada teistsuguseid inimesi, kes olenemata oma erinevustest, võivad olla väga head kaaslased ja sõbrad. Samuti annab see õpetajale juurde uusi oskusi ja kogemusi. Ühiskonna poolt vaadatuna annab see samuti tervele kogukonnale palju juurde, sellega et olles kõrvuti palju erinevate inimestega ning suhtudes neisse üheselt hästi on ka sellel HEV lapsel hiljem, täiskasvanu eas, lihtsam/julgem minna n.ö kodust välja, õppida, töötada, anda ühiskonnale oma panus ning tunda, et teda aktsepteeritakse sellisena nagu ta on. Nii väidangi, et erivajadustega laste kaasamine tavakooli loob kogukonna, õpilaste ja õpetajate jaoks mudeli, milles väärtuskasvatus ja sotsiaalsete võimete arendamine leiavad oma
Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine reguleerime kriminaalseadustikuga. Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid/efektiivseid karistusmeetmeid. (Venemaa mitte kar
Ühishüviste klassifitseerimine sõltub turusituatsioonist ja tehnoloogiast. Raamatukogu lugemissaal on ühishüvis kui seal on vähe külastajaid. Ülerahvastatud lugemissaalis ei ole aga võimalik tööd teha. Järelikult eksisteerib konkurents. Sellised hüvised ei vasta täielikult ühishüvise mõistele ja neid käsitletakse kui mittetäielikke ühishüviseid. Ühiselt tarbitavate hüvistega on seotud kollektiivsuse mõiste. See tähendab, et tarbimist ei ole võimalik välistada. Selliseks hüviseks mille tarbimist ei ole võimalik välistada on näiteks majakas. Välistamist on võimalik kasutada kesklinna sissesõidul, kasutades näiteks autode elektroonilist märkimist. Hüvise kuulumist era- või ühishüviste hulka saabki iseloomustada selle abil kuivõrd me peame tarbimise pärast konkureerima ja kuivõrd on võimalik meie tarbimist välistada (vt joonis 9.1). Kas tarbimiseks peab konkureerima
KOOLI NIMETUS MAKSUMAKSJATEST SÕLTUB RIIGI HEAOLU Referaat Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2016 Sisukord Sisukord............................................................................................................... 1 Sissejuhatus........................................................................................................ 2 Julgeoleku tagamine tulevikus............................................................................. 3 Hariduse tähtsus 2016. aasta eelarves ja valdkonna murekohad.......................4 Tervishoid ja sotsiaalne kaitse.............................................................................6 Riigi panus kultuuri edendamiseks ja looduskeskkonna säilitamiseks.................8 Kokkuvõte............................................................................................................ 9
maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Iseloomustavad tunnused maks on: 1) Kehtestatud maksuseaduse või KOV volikogu määrusega 2) Rahaline kohustis 3) Eesmärgilt suunatud riigi ja KOV-te ülesannete täitmiseks tulu saamine 4) Maksumaksjale ei kaasne maksu maksmisega otsest mõõdetavat hüvitist 5) Maksukohustis tekib ainult seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel 6) Maksukohustis kuulub täitmisele vastuvaidlematult NB! Kui eelloetletud tunnustest kasvõi üks ei kehti, ei ole tegemist maksuga. Maksudel on kaudsed mõjud ja eesmärgid ning otsesed eesmärgid, mida maksumaksja suhtes rakendatakse. Kõrvalmõjud on olulised tolli- ja aktsiisimaksu puhud. Mõningal määral on see
eesmärgid kontrollides ja talitsedes saatust. Valitseja peab oskama kohaneda olukorraga - ta peab vastavalt vajadusele olema ka silmakirjalik ja kaval. 5. Erasmuse juhised valitsejale Ideaaliks absoluutne võim rahva nõusolekul.Rahva konsensus saavutatav läbi armastuse. Juhised: voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikes põhimõtetest, cicero valitseja ideaal pluss valitsejapeeglid. Valitsemine võimalus teenida rahvast. Mitte ainult au vaid ka koorem. Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid. Valitsemise eesmärk rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajaduse. Valitseja peaks ennast harima. Kokkuhoidlikus on hea, madalad maksud. 6. „Riigi huvi” teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas Machiavelli järeltulijad hakkasid eristama 'halba' ehk machiavellistlikku riigihuvi teooriat ja 'Head' ehk kompromisslahendust, mille nad ise välja pakkusid . Halb oli see, kui väga rangelt jälgida
Arutluse pikkuseks on 1-2 A4 lehekülge. Alla ühe lehekülje pikkust arutlust ei hinnata. Arutluse sisu peab olema kooskõlas Eesti Vabariigi Põhiseaduse üldise vaimuga. Nii nagu inimesed ühiskonnas üldse on ka hindajad oma erinevate arvamuste ja väärtushinnangutega. Võib juhtuda, et hindaja peab töö struktureeritust nõrgaks või arvab, et kirjutaja oma hinnanguid on liiga vähe või need pole piisavalt asjakohased. Et hindamine ei jääks subjektiivseks, loeb igat tööd kaks hindajat. Kumbki ei tea teise antud punkte, arvesse läheb kõrgem tulemus. Kui kahe hindaja pandud hinnete vahe on suurem kui 5 punkti, hindab tööd veel kolmaski hindaja. KUIDAS ASUDA ARUTLUST KIRJUTAMA JA KUIDAS KIRJUTADA HEA ARUTLUS? Mõtisklegem näiteks, kuidas kirjutada arutlus teemal Rahvastiku vananemine kui ühiskonna probleem. Kui asuda kirjutama, tuleb meeles pidada, et igal arutlusel peab olema kindel struktuur (ülesehitus):
tuleb majandus ja poliitika suunata inimlikkuse saavutamisele Teooria lähtekohaks õiglase ühiskonna ideaal. Riik peab pühenduma sellele, et harida oma liikmeid. Kogu pedagoogika peab olema olemuselt sotsiaalpedagoogika. Sotsiaalpedagoogika ülesanne on kehtestada sotsiaalse arengu seadus, mis oleks pidevas kriitilises suhtes kõikide ette antud sotsiaalsete kontekstidega... ... ja mis viiks lähemale ideaalsele haridusele ja kogukonnale. J. Dewey (1859-1952) Ameerika filosoof ja pedagoog Progressiivse pedagoogika esindaja pedagoogikasse märksõna 'tegutsemine'; laps peab midagi kogema ja sellest midagi õppima tagajärjeks on see, et midagi on muutunud Inimene on tegutsev olend Õppimine on kollektiivne protsess Sotsiaalsed probleemid (nt alkoholism, prostitutsioon) on ühiskondlikud probleemid, mitte inimeste endi nõrkused, pahed ja puudused
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valit
Thomas Hobbes (1588–1679) “Leviatan” (1651) 1 Sissejuhatus Inimese kätetöö jäljendab LOODUST (s.o kunsti, mille abil Jumal on teinud ja valitseb maailma) ka selles, nagu samuti paljudes teistes asjades, et inimene võib luua tehisliku elusolendi.2 Sest nähes, et elu pole muud kui kehaliikmete liikumine, mis saab alguse mingis inimese sees olevas juhtivas organis, siis miks me ei võiks öelda, et kõik automata (iseliikuvad masinad, mis liiguvad vedrude ja rataste abil, nagu näiteks kell) elavad tehislikku elu? Sest mis on süda, kui vaid vedru; ja närvid, kui vaid köied; ja liigesed, kui vaid nii paljud rattad, mis annavad liikumise kogu kehale, nagu seda on ette näinud Meister? Kunst läheb veelgi kaugemale ning jäljendab seda looduse ratsionaalset ja suurepärast teost – inimest. Sest kunsti abil on loodud see suur LEVIATAN3, mida nimetatakse ‘COMMON-
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel · Meetodid: Kanooniline e. tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekste, millele autor vastas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
