Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mida rohkem, seda uhkem?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rohkus, uhkem, muusika, õukonnas, ütlus, kultuurile, barokkajastul, muusikaliste, kuulamine, populaarnevalmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi” Barokk- kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) – pinge, viha, ekstaas, sügav kurbus Väljendas katoliku kiriku ja absolutismi vägevust.Barokk-kunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku prof muusikute tööks. Muusikute ja kunstnike rohkus rääkis õukonna rikkusest, Louis XIVõukonnas oli 200 muusikut. Pillimängijatest moodustati orkestreid ja ansambleid Tüüpiline reness. muusika ei olnud mõeldud kuulamiseks, vaid kõlas jumalateenistusel, oli tantsumuusika või seltskonnalaul. Nüüd luuakse teoseid kuulamiseks, kujunevad esimesed instrumentaalmuusika žanrid. Kontsert jaguneb erinevateks tüüpideks. Soolokontsert enamasti 3-osalised (kiire-aeglane-kiire)
Tema 7 valitsemisaega varjutab Põhjasõda (1700-1721). Pärast esialgseid võite taanlaste ja venelaste üle tungis Venemaale, kuid sissetung lõppes 1709 Poltaava all hävitava kaotusega. Ta jätkas siiski sõdimist ja sai Fredrikshaldi piiramisel surma (Beazley 2002:496). 2.1. Dünastia Karl XII ei olnud abielus ning tal ei olnud otseseid järglasi. Karli õukonnas kasvas aga üles tema õepoeg Schleswig-Holsteini hertsog Karl Friedrich, kes pidi saama Karli järglaseks Rootsi troonil. Karl Friedrich aga osutus pärast Karli surma otsustusvõimetuks ning troonile tõusis Rootsi kõrgaadli toel Karli õde Ulrika Eleonora, kelle abikaasa Fredrik kuulutati Fredrik I nime all kuningaks. Kuna Karlil ega Ulrikal rohkem lapsi polnud, lõppes nende ainsa poja, Karl XII surmaga Pfalzi dünastia (et.wikipedia.org). 2.2 Elulugu ja saavutused
gootikat ja loodi ka võltsvaremeid oma juurte rõhutamiseks.) Tõeline picturesque ehk "nagu pildis" maastik. Kasutati maastiku iseloomustamiseks. Maalilisus. Edmund Burke - Ülevuse ja ilu kategooriad subliimse ehk üleva kui esteetilise mõiste väljakujunemine. Ülevus ei pea olema ilus, vaid ka suur/kolossaalne/hirmus. Joseph Addison Tõi esile novelty/uudsuse mõiste, Picturesque Tourism. Variantide rohkus. Ta oli Prantsuse stiilis regulaarparkide vastu, samas kui vabakujunduslik park meeldis talle. Tema arvates peaksid vahelduma salud ja avatud vaated. Sõnastab Capability Browni loodud maastikke. Uvedale Price - Esmakordselt loetleb üles, mis peab maastikul alles olema varemed, hurtsikud/onnid, vana lagunev küün/talu/laut, vana vesiveski, vesi jne. William Gilpin Pitoresksed elemendid: on krobelisus, lõhutud murtud vaated ja objektid, tume foon, madalam vaatepunkt. Ilu
saj. kujunenud ning 20. saj. alguseni viljeldud gootikal põhinev historitsistlik arhitektuuri- ja sisekujundussuund. Gootika avaldub pms. hoonete välisilmes, konstruktsioon on aga kaasaegne. Oli levinud pms. kirikuarhitektuuris. Tuntuimaks ehitiseks peetakse Londonis asuvat parlamendihoonet (1840-65). Eestis esindavad n-t mitmed mõisahooned (Alatskivi mõis, Sangaste loss) ja kirikud (Tartu Peetri kirik). neorenessanss, renessansist lähtuv historitsismi suund, mis oli populaarne 19.sajandi keskel. Leidis rakendamist eriti pangahoonete arhitektuuris ning sisekujunduses. neorokokoo, rokokoost juhinduv, 1830.-60. a-tel levinud enamasti sisekujunduse ja tarbekunsti suund. Interjööri uumilahendused olid harmoonilised ja elegantsed, neis taotleti hubasust. Iseloomulikud aksessuaarid olid ristpistes tikitud padjad. Tuntuim neorokokoolik interjöör on Viini Palais Lichtensteinil (1842-47) uusbarokk e. neobarokk oli baroki vorme taaskasutav stiilisuund 19. saj
ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 14. saj. elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus avaldus muusikas just ilmalikes zanrides. Juurdus mõiste ,,humanism" väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ,,ilus" (keskajal ainult "õige", s.t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas 3 tähtsat joont uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia
muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 14. saj. elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus avaldus muusikas just ilmalikes zanrides. Juurdus mõiste ,,humanism" väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ,,ilus" (keskajal ainult "õige", s.t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas 3 tähtsat joont uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia (lk. 77-78)
VANA-KREEKA (700-168 a e Kr) Peakatteid kandsid mehed vaid reisidel või tööd tehes. Sellest ajast on pärit lihtne peakujuline müts pilos. Pilos oli sagedamini töömüts ja seda tehti ka nahast. Seda kandsid sageli Vana-Kreeka madrused, ning hiljem kopeeris selle ka Vana- Rooma. Pilos oli seotud orjade manumissiooniga. Seetõttu sai sellest oluline vabaduse ja orjusest vabanemise sümbol. 6 Teine, tol ajal populaarne müts kandis nimetust petasos, mis oli madal laia servaga viltkübar. ETRUSKID Kuigi Etruski kultuuril oli tohutu tähtsus Rooma riigi poliitilisele ja usuelule, pole senini lõplikku selgust etruskite päritolu kohta. Etruskide ühiskond oli väga erilaadne ega sarnanenud ei Kreeka ega Väike-Aasia omale. Etruski kultuuri arhailise ajajärgu (700- 650 eKr) suurimad kultuurimõjutused tulid Väike-Aasiast, hiljem muutusid valitsevaks kreeka mõjud.
KUNSTIAJALOO II KURSUS Renessanss Itaalias (§ 5-11) 1) Mis sajanditel valitses renessanss-stiil? Renessansi stiil valitses Itaalias 14.-16.sajandil. 2) Too välja vähemalt kolm renessansiajastule iseloomulikku joont! * Humanism-maailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile - Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile- Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem on luksusliku piltvaiba taoline alle
suursuguse ja kaunina. Peetri kiriku kuppel on mitme sajandi jooksul olnud arhitektidele eeskujuandvaks ka väljaspool Itaaliat. Veneetsia kuulsaim meister oli Andrea Palladio, kes püüdis järjekindlalt matkida antiik- arhitektuuri, sest ta oli veendunud, et ainult väärikatele eeskujudele toetudes saab luua ilusaid hooneid. Palladiot iseloomustas usk numbriliste vahekordade kosmilisse tähendusse, mis olevat muutumatu ja üldkehtiv ning millest sõltuvat nii arhitektuuri kui ka muusika ilu. Oma teooriaid arendas ta 1570. aastal ilmunud raamatus, mis jäi mitmeks sajandiks Euroopa arhitekte mõjutama ja sai aluseks nn palladionismile- tüüpiline on siin ehitiste välisilme kujundamine sammastega. Palladio kasutas sambaid ja poolsambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse- nim. kolossaalorder. (5. pilt) Sammasfassaade pidas Palladio sobivaks mitte ainult kirikutele, vaid ka ilmalikele hoonetele. 16. saj
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised
peeti maha kirikuteenistus ja pärast seda kiriku ees etendati spetsiaalselt selleks päevaks kirjutatud näidendit selliseid vaatemänge peetigi Calderoni meelislaadiks, ülesehituselt olid staatilised (puudus intriig, tegemist oli vaidluse/dispuudiga). Calderoni puhul on märgitud, et Tirsost ja Lopest jäi maha, kuna oli vähe fantaasiat. Autosakraalides ei olnud vaja luua karaktereid see polnudki Calderoni tugev külg, oli selleks liiga hea poeet et olla hea dramaturg. Monoloogide rohkus autosakramentaalides, Calderon sai panna mängu oma poeetilise ande ja kirjutada pikki monolooge. Goethe jumaldas Calderoni, isegi tema pidi tunnistama seda Calderoni nõrka külge oskamatus luua karaktereid. Calderoni näidendid meenutavad suurejoonelisi pannoosid, tihti võrreldud maalikunsti teostega. Seni kuni Tirso ja Lope olid veel elus (Calderon oma loomingu õitsengu ajal) oli ka Calderon ise soojem ja inimlikum ja mitmekesisem, see hoidis teda sellel joonel
taotluses. Arhitektuuris igasugused võidu ja triumfikaared. Maalidel võeti eeskuju antiiksetest skulptuuridest, eriti reljeefist. Kunst tol ajal oli plastiline, sümmeetriline, tasakaalus, rahulik jne. *Romantism: Romantismi tagapõhjaks oli pettumine revolutsiooni ideaalides ja laiemalt valgustusfilosoofias üldse. Romantism avaldus kõige selgemalt maalikunstis. Romantikud tundsid huvi eksootilise ja tundmatu vastu, pakkusid huvi loodusrahvad. Väga populaarne oli maastikumaal. *Realism: Laiemalt mõeldakse selle suuna all looduslähedast kunsti üldse, näiteks renessansskunstnikud maalisid realistlikumalt kui gooti meistrid. Realistid nõudsid looduse asjalikku ja objektiivset kujutamist: kunstnik peab maailma ainult seda, mida ta näeb, tehes seda ilustamata ja idealiseerimata. Kõigepealt ilmnes realism maastikumaalis. Ka vene kunstiajaloos on tähtsat osa mänginud realistid, keda nimet. Peredviznikuteks. Kuulsaim vene realist Ilja Repin
küsimuses kutsus kuningas kokku kolme seisuse (aadel + vaimulikud + ülejäänud rahvas e. kolmas seisus) esinduse GENERAALSTAADID3 (les ÉTATS GÉNÉRAUX). Seda soovitaski Necker nüüd kuningal teha. Parem on välja kannatada teatud reformidest tulenev ajutine ebamugavus kui lasta riigil põhja minna. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Prantsusmaa kuningatel on ajaloos ikka olnud rahva hulgas suur autoriteet. Miks polnud Louis XVI oma rahva hulgas populaarne? 2. Kuidas iseloomustad kuninganna Marie-Antoinette'i? 3. Miks asus Prantsusmaa toetama Ameerika iseseisvussõda? Ehk võinuks Prantsuse kuningriik selles küsimuses jääda neutraalseks? 4. Mis põhjustas lihtrahva eriliselt masendava olukorra just neil aastail? 5. Ehk oleks saanud revolutsiooni nutikate reformidega vältida? Põhjenda oma arvamust! 6. Kelle poole pöördus kuningas finantskriisi lahendamise asjus? Miks just selle inimese poole? 7. Mida soovitas see inimene kuningal teha
Pärast 1648. a avastas enda jaoks maastikumaali ning tegi töid, milles saavutas värvide abil oskuslikult ruumisügavuse illusiooni, kasutades figuure vaid stafaažina. Claude Gellee, tuntud ka kui Lorrain. Teda peetakse tänapäevases mõttes ühes esimeseks maastikumaalijaks. Tema töödes tihti ideaalmaastikud. 17.Rubens Reisis palju. 1600. Aastal Itaalias, kus hakkas Mantove hertsogi õukonnakunstnikuks. Töötas ka Hispaania õukonnas ja Prahas Rudolf II juures. Pühendusid mõlemad eelkõige ajaloo- ja portreemaalile. Täna oma staatusele sai ta pidada rohkem õpilase, kui gildireeglid ette nägid. 21 maalist koosnev tsükkel Maria de` Medici elust. Kõikidest 17. sajandil elanud ja töötanud maalijatest on kõige baroksem stiili parimas mõttes flaamlane PETER PAUL RUBENS (1577—1640). Tema loomingus kõlavad vastu katoliku
Samuti on ta end ajalukku jäädvustanud oma kuulsa seadustekoodeksiga. Sargon I - oli Akadi riigi looja, kes tegi Akadi riigist tõelise impeeriumi. ( suured vallutused). Nebukadnetsar II - oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kelle ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Steel Mesopotaamias kuningate poolt tellitud kivisammas. Pilet nr. 3- Muusika roll vanaaja tsivilisatsioonides Vanaaja muusika funktsiooniks oli enamasti jumalate kummardamine ja erinevad usulised rituaalid. Muusika roll oli väga tähtis kuna sellele omistati võlujõudu ja jumalikku väge, jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Erinevatel rahvastel oli erinev muusikakultuur, olenevalt usutraditsioonidest ja ka erinevate pillide valmistamisvõimalusest. Peamisteks pillideks olid flöödid, slamei, lüürad ja lautod ja erinevad löökpillid.
saj alguseni Kujutised 1. Keskaja kujutavas kunstis on mitmeid traditsioonilisi kujutisi, mida viljeldakse ka uusajal. Näiteks krutsifiks (jeeesus kristuse kujutamine) 2. Laiendatud, kus kristusel ka jüngrid, nimetatakse kolgata grupp 3. Madonna - Maarja koos väikese lapsega 4. Maarja kuulutus - noor Maarja, kelle ette ilmub ingel, et ta saab lapsega(katoliiklikes) või ingel ilmub vanale Maarjale ja teatab et ta maine teekond on lõppemas(õigeusus) 5. Küllaltki populaarne teema on ka Pieta ehk lohutus. Keskealine Maarja koos ristilt võetud Jeesus Kristusega - ema leinab poega 6. Püha õhtusöömaaeg - viimane Kristuse söömaaeg oma jüngritega, kokku 13 tegelast Skulptuurid 13. Sajand ja 14.sajandi algus on eriti silmapaistev skulptuuri arengus Anatoomiliselt ei ole gooti ajastu skulptuurid nii head kui antiiksed Gooti ajastu skulptuuris on üsnagi hästi edasi antud naiivset usulist tunnet ja suursugusust
küsimuses kutsus kuningas kokku kolme seisuse (aadel + vaimulikud + ülejäänud rahvas e. kolmas seisus) esinduse – GENERAALSTAADID3 (les ÉTATS GÉNÉRAUX). Seda soovitaski Necker nüüd kuningal teha. Parem on välja kannatada teatud reformidest tulenev ajutine ebamugavus kui lasta riigil põhja minna. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Prantsusmaa kuningatel on ajaloos ikka olnud rahva hulgas suur autoriteet. Miks polnud Louis XVI oma rahva hulgas populaarne? 2. Kuidas iseloomustad kuninganna Marie-Antoinette’i? 3. Miks asus Prantsusmaa toetama Ameerika iseseisvussõda? Ehk võinuks Prantsuse kuningriik selles küsimuses jääda neutraalseks? 4. Mis põhjustas lihtrahva eriliselt masendava olukorra just neil aastail? 5. Ehk oleks saanud revolutsiooni nutikate reformidega vältida? Põhjenda oma arvamust! 6. Kelle poole pöördus kuningas finantskriisi lahendamise asjus? Miks just selle inimese poole? 7. Mida soovitas see inimene kuningal teha
liigendamiseks. Sambad värviti punase, must ja kollasega. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. Kreeta kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Kui vahel kohtamegi figuure egiptusepärases poosis, siis näeme, et ikka domineerib elav, mänglev ja maaliline laad. Populaarne motiiv on viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumidega, sest nad on nii tõepärased. Kreeta kunsti põhiliseks sisuks on pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning kiidulaul meelelisele ilule ja kogu loodusele. Tõenäoliselt purustas maavärin lossid umbes 1700 e.Kr.
2)Ussina (ehk s-na) looklev figuur (figura serpentinata)-põhivahendiks. 3)Kujutatake vaatajat emotsionaalselt kaasahaaravaid teemasid, usulist ekstaasi. Maalikunstnike loetelu: Itaalias: Rosso Fiorentino 1494-1540, Jacopo Pontormo 1494-1557, Francesco Parmigianino 1503-1540, Agnolo Bronzino 1503-1572, Tintoretto 1518-1594, Benvenuto Cellini 1500-1571, Giambologna 1529-1608. Prantsusmaal: Jean Goujon 1510-1565 ja Fontainebleau meistrid. Praha Rudolf II (üks suurimaid kunstipatroone Euroopas) õukonnas: Adriaen de Vries 1566-1626; Giuseppe Arcimboldo 1530-1593- allegoorilised portreed tehtud lilledest puuviljadest, loomadest ; Bartholomeus Spranger 1546-1611; Hendrich Goltzius 1558-1617- eelkõige vasegravüürid, aga ka maalid. Hispaanias: El Greco 1541-1614-pikaksvenitatud inimfiguurid, ebaloomulik valgus, usuline kirg. Eeskujuks nt ekspressionistidele. 9. BAROKK, üldiseloomustus, tähtsamad suundumused ja kunstnikud. Barokk 17.saj. kunstistiil mõnevõrra ulatub ka 18. sajandisse.
Losside seinad olid laotud ilma mördita, sidumata kividest. Korruseid ühendasid laiad trepid. Kreeta sambad on peenenevad ülevalt alla. Siin valitses elav ja mänglev käsitluslaad. Püsivust ja stabiilsuse muljet ei taotletud. Huvitav on see, et lossid ehitati täielikult ilma kaitsemüüride või muude turvaelementideta.Kujutava kunsti püüdluseks oli vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Iseloomulik on see, et pole leitud valitsejate portreid ega jumalaet kujusid. Populaarne motiiv on viljakust ja elujõudu kesastav metsik Härg, kellest mehed ja naised üle hüppavad, KERAAMIKA oli väga väga hiilgav, kõigile neile on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane. Vaasidel on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumidega, niivõrd loomulikult, et lausa ruumiliselt tajutavad on neil kalad, meritähed. Kreetal olid esikohal värvid, pinnad ja massid, kreeta kunst-maaliline.
· Etruski kunst: templi- ja haudehitised, maalikunst, skulptuur, kunstkäsitöö Templi- ja haudehitised Haudehitised Umbes alates 8. sajndist e.Kr elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati elu kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures. Templid Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida saviplaate
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Antropogenees....................................................................................................................................... 4 Muinasaja arengujärgud...................................................................................................................... 5 Egiptus................................................................................................................................................... 6 Egiptuse usk.......................................................................................7 Mesopotaamia....................................................................................................................................... 8 Kaananimaa........................................................................................................
Uuenduseks oli aga ruumiline lahendus: Ahhemeniidide Iraani paleedes keskseks ruumiks kujunenud suure vastuvõtusaali - apadana - lagi oli toestatud suhteliselt hõredalt ( vahed kuni 8 - 8,5 m ) asetatud saledate sammastega ( suhe 1 : 13 ). Lossiehitustes tõsteti eriti esile ka peatreppi, mida võib vaadelda kui hilisemate paraadtreppide eeskuju. Ahhemeniidide Iraani arhitektuur pani lõplikult punkti Mesopotaamia aladel esile kerkinud ja siis hääbunud kultuurile. 8 EGIPTUSE ARHITEKTUUR Vanades Idamaades on Egiptus Mesopotaamia kõrval teiseks maaks, kuhu viivad inimkonna kultuuri juured. Egiptust on nimetatud Niiluse anniks. Mõlemal kaldal piki Niiluse jõge umbes 700 km pikkuses laiub Araabia kõrbe ja Sahara kõrbe vahel kuni Nuubia kõrbeni lõunas 8 - 25 km laiune viljakas oaas. Egiptlased ise nimetasid seda maad Kemet - Must maa,
Koljude uurimisel on avastatud jälgi hammaste parandamisest õhukeste kuldkroonide ja sildadega; puuduvat hammast asendas mõnikord loomahammas. Naised võimlesid. Ihukarvade eemaldamiseks kasutati vaha, ise samal ajal alasti olles. Soengud: Juukseid kandsid etrusklannad väga erinevates soengutes, mis muutusid sagedasti. Kaskelt lahku kammitud juuksed langesid seljale palmikute või lokkidena, vahel aga raamisid juuksed nägu lainelise tuulesoenguna. Populaarne oli kähardatud tukk, ülejäänud juuksed põimiti seljale langevateks palmikuteks või pisteti juuksevõrgust kotti. Juuksevõrguga võis olla kaetud kogu soeng. Teinekord kinnitati juuksed võrgu abil kuklasse, kusjuures laupa katsid lokid. Juukseid pleegitati, soenguid ehiti kuld või pronksspiraalidega, levinud olid metallist soengukaunistused ning luust, elevandiluust või metallist juuksenõelad.
Koljude uurimisel on avastatud jälgi hammaste parandamisest õhukeste kuldkroonide ja sildadega; puuduvat hammast asendas mõnikord loomahammas. Naised võimlesid. Ihukarvade eemaldamiseks kasutati vaha, ise samal ajal alasti olles. Soengud: Juukseid kandsid etrusklannad väga erinevates soengutes, mis muutusid sagedasti. Kaskelt lahku kammitud juuksed langesid seljale palmikute või lokkidena, vahel aga raamisid juuksed nägu lainelise tuulesoenguna. Populaarne oli kähardatud tukk, ülejäänud juuksed põimiti seljale langevateks palmikuteks või pisteti juuksevõrgust kotti. Juuksevõrguga võis olla kaetud kogu soeng. Teinekord kinnitati juuksed võrgu abil kuklasse, kusjuures laupa katsid lokid. Juukseid pleegitati, soenguid ehiti kuld või pronksspiraalidega, levinud olid metallist soengukaunistused ning luust, elevandiluust või metallist juuksenõelad.
Tähtsamad hooned paiknesid neljatiivaliselt. Üheks silmapaistvamaks näiteks on Saint Galleni kloostrikompleks Sveitsis. Romaani Sünnimaaks on Prantsusmaa 10ndal sajandil ja kestab kuni gootikani. Sellisel ajal ollakse jõutud feodaalide killustamiseni. Romaani stiil on ka kloostrite stiil, maakirikud ja kloostrid. Linnad kasvavad just kloostrite külje alla, sest seal tekivad kauplemisvõimalused. Hästi tähtis osa on palverännakutel, populaarne sihtpunkt oli Rooma, Jeesuse hauale. Püha Jakobi säilmed olid ka väga populaarne sihtkoht. Tänu sellele hakati teid korda tegema, peale selle tulid laatsaretid. 15 Stiil ongi raskepärane ja talupoeglik. Romaani stiili iseloomustab tükiline ebasobivus. Palju kasutatakse võlve. Silindervõlv oli juba enne olemas, kuid seda kasutati ikkagi, rikkalikult maalidega kaunistatud. Selle funktsiooniks oli esitada kirjaoskamatututele piiblit ja kaitsta ja tõrjuda deemoneid ja kurja
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda
2) Koolikorraldus keskajal ( 23 ) Tõeliseks tarkuseks peeti seda, kui inimene järgis Jumala tahte. Kõik oluline oli kirja pandud piiblisse ja antiik autorite teostesse. Kooliharidust saadi kirikutest, vaimulikelt. Olid kloostrikoolid ja kirikukoolid. Haridus oli ladina keelne ning koolis õpetati 7 vabakunsti. Oli ka alam aste ja kõrgemaste. Alamastme moodustasid grammatika, retoorika, dialektika. Kõrgemastme moodustasid geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia. Ülikoolis oli 4 erinevat teaduskonda. Esimene oli kunstiteaduskond, mis oli kohustuslik. Siis oli võimalik valida 3 teaduskonna vahel : teoloogia, juura, meditsiin. Ülikooli juhtis rektor. Ülikoolis oli 3 astet bakalaureus ( sell ), üliõpilane (õpipoiss) ja doktor. ( doktor ) Dispuut- õppimine läbi vaidluse. Sarnaselt sellidele rändasid ka üliõpilased erinevates ülikoolides. Skolastika keskaja filosoofia, mis püüdis seletada Jumalat Mõistuse abil
meeldinud. Selle pärast pagendati ta 1726- 1729 Inglismaale. Sealne ühiskond oli vabameelsem, ta luges Shakespearet ja kirjutas ise ka näidendeid. ,,Filosoofilise kirjad" saadab Prantsusmaale ja leiab neile kirjastaja. Lõpuks need põletatakse. Kui ta uuesti Prantsusmaale lubatakse, ei lähe ta mitte Pariisi vaid sõbra lossi elama. Markiis Pompadaer võtab ta oma eestkoste alla ja tema vastu hakatakse taas huvi tundma, 1746 võetakse ta Akadeemia liikmeks. Vahepeal on ta Preisi õukonnas valitseja nõustaja. Lõpuks ostab Sveitsi mõisa ja läheb sinna elama. 1778 sureb Louis XV, kes ta maalt välja saatis ja ta saab tagasi Pariisi minna. Seal võetakse ta hästi vastu, ta saab Akadeemia direktoriks. Samal aastal ta sureb, alles hiljem maetakse ta Pantheonile. Teda tuntakse filosoofiliste jutustuste järgi mõõdukas natsionalism (skeptiline). Ta ei uskunud puhtasse lehte, inimene sünnib loomupäraselt heana. Jutustus ,,Mikromegas". Selle peategelane on Pisisuur, kes on
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
korrata. Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid. Need asuvad Hispaanias Altamira koobastes ning Lascaux` koobastes Prantsusmaal. Seni on Euroopas leitud poolteistsada maalingutega koobast; arvatavasti on neid rohkemgi, kuid veel üles leidmata. Isegi Lascaux` maalid avastati alles 1940. aastal. Inimesi hämmastas ja hämmastab praegugi nende maalide rohkus ja ilu. Algul oli ka kahtlejaid, kes ei suutnud uskuda ürgaja inimeste kunstivõimetesse- maalide imehea seisund viis mõtted isegi võltsingutele. Koopajooniste ja maalide kõrval valmistati neil aegadel ka mitmesuguseid luust ja kivist kujusid. Nende tegemine algeliste tööriistadega nõudis tohutult kannatlikkust. Ka kujude loomisel oli oma osa kindlasti usundlikel kaalutlustel. MESOPOTAAMIA KIILKIRI:
Inimeste lõbustuseks tehti maskeraad, mis kujutas kolme kuninga saabumist Idamaadelt. 8. juunil 1466. aastal abiellus Bernando Rucellai Nannia di Mediciga. Pulmapidu oli nii rikkalik, millist noor Leonardo kunagi näinud polnud. Mõni aasta pärast suur katku 1348. aastal avaldati dekreet, mis lubas orje piiramatul sisse vedada. Neid koheldi väga halvasti lõigati näole vastav haav, vägistati ja kasutati ära. Firenze oli maailma rikkaim linn ja selle kohta on hea ütlus: "Sellal kui barbar arvas, et jõud peitub rusikas, taipasid itaallased esimestena, et see peitub hoopiski ajudes." Firenze lõi endale laialdase kaubavõrgu, paljud täiustasid masinaid ja muud tehnikat, nende hulgas ka Leonardo. See linn oli muutunud XIII ja XIV sajandist peale liigkasuvõtliku kapitali ja suurimate pankurite sünnilinnaks. Kõik keerles raha ümber. Leonardo põlgas kõiki rikkaid inimesi, kuid samas ilma nendeta polnud tal tööd. Ta oli öelnud:" Kuld toob viletsust,
annaabi.ee 
