Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mida ma teeksin kui oleksin kehalise kasvatuse õpetaja ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
teeks, tunnid, joosta, treenitud, füüsilisele, vaheldus, tekiks, momenti, riietumise, järgimine, kõigepealt, paluks, valikul, pallimängÕpilased on tegelikult nõrgad, paljud neist ei tegele vabal ajal eriti spordiga ning kui nad tunni alguses staadionile viit ringi jooksma panna, väsivad nad lihtsalt ära ning paljud neist ei jõua enam midagi teha, siiski tuleb ju kuidagi soojendust teha. Seda saab teha ka lihtsamate harjutustega, nt kohapeal jooks ja venitamine, lihtsam on teha ka nt. üksainus staadioni ring ja peale seda natuke puhata ja siis venitada. Kui ma oleksin õpetaja nõuaksin koolilt, et kehalise kasvatuse tunnid oleks järjest või päeva lõpus, seda on raske küll saavutada, kuid kõik on võimalik ja proovida ju võiks. On juhtunud, et isegi siis kui õpilased ise tahaksid kehalise kasvatuse tundides käia, hoopis lapsevanemad hakanud neid tunde kritiseerima. Paljud vanemad ei taha oma lapsi massidusiruumidesse pesema lasta ning auklikele jooksuradadele jooksma saata. Eelistatakse, et laps käib kuskil spordiklubis näiteks mõnda trendikat spordiala harrastamas.
natüürmordi hindele viis. Ka ei usu ma, et muusikaõpetaja teeb väga hästi spagaati või hüppab kaugushüppe normi täis. Kuid öeldakse, et füüsiline tervis on kõige aluseks. Sellepärast on kehalise kasvatuse õpetajal väga suur vastutus just selles, kui meeldivaks ta teeb lastele tunni ning seeläbi ka enda ,,kehalise liigutamise". Kui minu teha oleks, võiksid ja peaksid kehalise kasvatuse tunnid olema iga päev. Kuid need tunnid oleksid vabad normidest ja alandustest, nad oleksid täis liikumist ja liikumisest rõõmu tundmist. Sest mis siis ikka on kehalise kasvatuse tunni eesmärk, kas kasvatada inimesi, kes teavad, et nad kunagi poomil tasakaalu ei pea ja üle kitse hüpata ei julge. Või täiskasvanud, kes tunnevad trenni tegemisest rõõmu ja vajadust, sest see on neile juba kooliajast külge jäänud. 3
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade...............................
allaandmisreaktsiooniga. Heaks näiteks positiivsest stressiolukorrast ongi füüsiline liikumine. Aktuaalsed uuringud kinnitavad, et füüsiline aktiivsus avaldab soodsat mõju immuunsüsteemile. Kui treeningu mõju immuunsusele lähemalt uurida, tuleks teha vahet koheste ja pikaajaliste muudatuste vahel. Kohesed muutused leiavad aset vahetult peale treeningu lõppu, pikaajaline treeningu mõju avaldub hiljem muudatustena immuunsüsteemis, mis treenitud inimestel jäävad kestma ka puhkeajal. Treeningu ajal suureneb veres muuhulgas valgete vereliblede hulk, mis on aluseks tõhusamale immuunsusele. Kui palju täpselt -- see sõltub treeningute intensiivusest ja kestvusest. Inimese keha isiklik "morfiinisüsteem" aktiveerub mitmesuguse stressi mõjul, mõjutades erinevaid kehafunktsioone nagu vererõhk, kehatemperatuur ja ka valulävi. Igaühe isiklikud "õnnehormoonid" endorfiinid annavad immuunsüsteemile vajaliku lisalaengu.
Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema. Sport sobib igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. Kehalise kasvatuse tunnis, on erinevate õpilaste võimed erinevad. Mõni õpilane saab 11 suurepäraselt hakkama keeruliste võimlemisharjutustega, mõnel on jõudu kõige rohkem kätekõverdusi teha ja mõni kohe jõuab pikka aega järjest joosta. Paljud kehalised võimed on pärilikud ehk meile geenidega kaasa antud. Samas ei ole ainult andekus see, mis meie sportlikud tulemused määrab. Kõiki kehalisi võimeid on võimalik treenida. Kehalised võimed on jõud, kiirus, vastupidavus, painduvus, tasakaal ja koordinatsioon. Lisaks neile võimetele on kehaliste harjutuste sooritamisel ja erinevate spordialadega tegelemisel vaja ka näiteks rütmitunnet, oskust lõdvestuda, ruumitaju ja mitmeid tahteomadusi. Kehaliste
igale perele ja õpetajatele, esmaabi karp. Ürituse peakorraldaja: Kaidi Randmaa SPORDIPEO KAVA: Sissejuhatav osa: Avasõna… RIVISTUMINE: Tähelepanu! Palun rivistume kahte viirgu nii, et lapsevanem on lapse selja taga. NB! Kõik korraldused, sõnalise osa ja käsklused annab ühisürituse peakorraldaja. (see on info õpetajatele) 6 LAUL „ SPORDIPÄEV“- Wunderlich, M. Õunake 2 / 2011, lk 10 Info: Et ei tekiks segadust ja sina võiksid kiiresti orienteeruda siin suures saalis, leidmaks oma kohta ema – isaga stardijoonel, siis selleks on igal rühmal oma lipuvärvid (kolme rühma õpetajad tõstavad kõik koos korraga oma lipuvärvid ülesse ja alla tagasi ). Tutvustatakse ka lipuvärvid rühmade kaupa eraldi: 1 sõimerühm – kollane lipp; 1) noorem rühm - punane lipp; 2) vanem rühm- sinine lipp. TÄHELEPANU koondav ülesanne:
1872. esimesed inglismaa jalgpallivõistlused võistlusmääruste koostamine: 1855. a. koostati Inglismaal esimesed kergejõustiku võistlusmäärused 1863. a. esimesed jalgpalli võistlusmäärused ,,Dzentelmeni paragrahvid" kehtestati 1864. aastal. Sellega keelati kehalise töö tegijatel(töölistel) osavõtta asjaarmastajate (härrasrahva) spordist. Sinna oli sisse kirjutatud ausa mängi põhimõte = aususe ja õigluse põhimõtte järgimine võistlusspordis. Kehaline kasvatus Inglise õppeasutustes: 19. saj. keskpaigas algab Inglismaal kooli kehalise kasvatuse kaasajastamine kehalise kasvatuse aluseks saab mänguline ja sportlik tegevus. Thomas Arnold kehalise kasvatuse edendajana: Tema täheldas, et noored, kes olid edukad spordiväljakul, olid liidrid ka muudes ettevõtmistes väljaspool mänguväljakut. Hakkas juurutama sportlikku tegevust Rugby kolledzis.
oskust. Võimlemises kineetiline tundlikkus (liigutuste tundlikkus, lihaste ja liigeste tunnetamine liigutust sooritades), koordinatsioonivõime. Korvpallis on vajalik hea situatsioonitajumise oskus ja reageerimisvõime. Võimekus on oluline varajases õppimise staadiumis. Kooli kehalises kasvatuses on leidnud kasutust selline oskuste õpetamise süsteem nagu situatsiooni tajumise, otsuste tegemise ja taktika ülekandumine ühelt sportmängult teisele. 4 olulist momenti, millega tuleb oskuste õpetamisel arvestada (Sharp, 1992): 1. Oskus on seotud eesmärgi saavutamisega nii õpetajal kui õppijal peab olema kindel arusaam mida ja milleks teatud liikumisel (harjutuse eri osad) õppida/õpetada ja kuidas õpitu kandub edasi järgmisesse tegevusse. 2. Oskus on õpitava iseloomuga õppimise väljendub (4): liigutusoskuste omandamine; liikumise tunnetuslik õppimine; psühhomotoorne õppimine; motoorika õppimine. Kui
koolist tulla. 6 3. Minu isa mälestused oma koolipõlvest Minu isa käis koolis 1965. aastast kuni 1973. aastani. Aare Lepp õppis Hargla 8. klassilises algkoolis. See asus Valga rajoonis. Koolimaja on ka praegu olemas ja seal toimuvad ka õppetööd, aga nüüd on selle nimi Hargla põhikool. Kahekordne kivimaja asus kodust nelja kilomeetri kaugusel ning sinna mingi jala või bussiga. Vahepeal sai ka koolist koju rongiga. Tunnid kestsid 45 minutit ja päevas oli 6-8 õppetundi. Ka laupäeviti käidi koolis, aga siis oli ainult neli tundi. Kuna kool polnud eriti suur, ei jagatud klasse paralleelideks. Klassis õppis 20-30, koolis aga 160-240 õpilast. Kuuendast klassist hakkasid pihta eksamid, mille läbimiseks pidi hinne olema vähemalt "3". Hindeid kirjutati numbritega 1-st 5-ni. Koolis oli lastel alati soe toit. Söögiks oli praad või supp, mille kõrvale pakuti magustoitu või morssi
teda karistatakse. Karistuse ja kiitmise süsteem peab olema võrdne iga õpilase jaoks: nii ,,paadunud korrarikkuja" kui ka tavaliselt pailapse jaoks. Nii õpilased näeks võrdset suhtumist ja neil oleks vähem põhjust kahtlemiseks otsuse õigluses. Kui tegemist on väikese segamisega, siis prooviksin reageerida naljaga, mis säiliks positiivsust ruumis. Nii õpilane näeks, et niisugune käitumine ei häiri mind ja loobuks sellest. 10. Väga varieeruvate võimetega klass Ma siiski teeks erineva keerulisusega ülesandeid. Õpikutes eriti rasked ülesanded on tähistatud tärniga, nii et andekad õpilased võivad neid teha, kui teised tegelevad tavalistega. See annaks aega materjali seletamisele nõrgemate õpilaste jaoks. Parimatele õpilastele võib pakkuda teha projekti valitud teemast ja hiljem esitada seda tunnil. Võib olla eakaaslaste selgitamine tunneks arusaadavam nõrgematele. Meie koolis olid ka lisatunnid teadmiste laiendamiseks ja olümpiaadidele valmistamiseks
imikueas, takistades tal vabalt siputada, mässides laps lina sisse. Russeau otsis oma raamatus ideaalse inimese kirjeldust, kuid minu nägemust mööda ideaalset inimest meie ühiskonnas ei ole olemas. Meil kõigil on omad head ja vead. „Lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus“. (lk.42) Arutlus selle teema juures on täiesti loogiline. Kui laps oskaks oma tundeid, soove ja emotsioone kirjeldada, siis ta ju teeks seda. Niikaua, kui tal puuduvad selleks piisavad oskused, püüab ta end teisel moel väljendada. „...neil pole küllalt jõudu, et rahuldada oma vajadusi“ (lk.45) Teinekord ei ole küllalt jõudu ka täiskasvanutel inimestel. Me oleme liiga nõrgad, kellestki sõltuvad või oskamatud, et midagi muuta. „Tuju ei ole kunagi looduse kaasavara, vaid halva kasvatuse vili“ (lk51) Ka selle väitega olen nõus. Negatiivne emotsioon toob kaasa tuju muutuse, hiljem pisarad
adekvaatsem arusaam erivajadusega õpilaste abistamisest, kui neil, kellel sellised teadmised puuduvad. Õnneks saan mina, kui tulevane õpetaja osaleda kursusel, kus õpitakse erivajadusega õpilast märkama ja tema arengut toetama, siis kogemus, mis selle essee kirjutamisel kasuks tuleb, mul kahjuks puudub. Seetõttu ei saa ma toetuda kindlatele näidetele ja kuidas ma probleemidele lahenduse leian, vaid ainult oletustele- mida ma teeks, kui sellega kokku puutuks. See aga ei pruugi olla sama adekvaatne, sest tegelikkuses ei toetuta vaid õpitule ja raamatutarkustele. Kuna mina, kui tulevane tavakooliõpetaja puutun arvatavasti kokku rohkem õpilastega, kellel on õpiraskused või mingitel muudel põhjustel raskusi õpikeskkonnaga kohanemisel, siis ei puuduta oma oma essees puudega laste erivajadusi ja minu toimetulekut nendega. Hariduslike erivajadustega õpilane on ka
saama vähemalt oranži vöö. Keegi peaks kirjutada ka eestikeelse käsiraamatu, kuidas treener peaks tundi andma. Selle loovööga esinesid ka mõningad suured raskused. Kõige suurem raskus on see, et ma jäin laste võistlusgraafikute tõttu natukene tunni läbiviimise aja osas ajahätta. Lisaks lapsevanemad muretsevad liiga palju. Paljud neist tulid tunni läbiviimist saali rõdult vaatama. Muuta saaks ka väga palju näiteks teha tunnid pikemaks. Aga võib teha soojenduse palju kiiremini ja lühemalt ära, sest siis saaks rohkem maadelda. Järeldusena avastasin, et kui oskad judot teha, siis oskad seda ka õpetada, mis on väga tore. Aga tähtsamad järeldused 1) oleks võinud teha lühema soojenduse; 2) oleks võinud teha lühema mänguajaga, siis oleks saand teha rohkem maadlust; 3) venituse oleks võinud teha lühemalt. Siis oleks saanud teha palju teisi toredaid asju.
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
HEA KEHALINE VORM Treeneri keha on tema töövahend. Aeroobikatreeningu eripäraks on see, et treeneril tuleb kõikides tundides ise aktiivselt kaasa liikuda – juhendada energiliselt, näidata perfektselt harjutusi ette ning sooritada neid koos rühmaga. Uurimuste tulemusena on selgitatud, et treeneri koormus võib olla kuni kolm korda suurem võrreldes treeningul osalejaga. See eeldab, et aeroobikatreener: • on terve väljanägemisega ja tasakaalustatult arenenud lihaskonnaga (sirge rüht, treenitud keha); • on ise suuteline sooritama seda, mida õpetab, st täiuslikult demonstreerima kõiki tunnis tehtavaid harjutusi; • on eeskujuks teistele oma tervisliku eluviisi ja õige toitumisega; • on tulnud tundi väljapuhanult ning riietub alati korrektselt ja esteetiliselt; • võimaldab endale piisavalt puhkust, et hoida ära liigsest koormusest tekkida võivat tüdimust, väsimust, stressi ning kroonilisi vigastusi.
hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geograafia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostati marksismile-leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakati kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitatakse moonutatult. Endised laste- ja noorteühingud suletakse, Eestis viidi sisse nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Ülo Uusma (sünd 1930) ..."1940ndate algusaastad Narvas Tunnid on Narva 3. Algkoolis tavalisest varem lõpetatud. Meile teatati, et noorkotkaste ja skautide tegevus on nüüdsest keelatud. Olen tusatujus, sest ristiisa Valmar, skautmaster, lubas mind boy scouts`ina Rossona jõe äärde suvelaagrisse kaasa võtta. Klassivend Otto kustub mind pioneeride koondusele. Keeldun, sest eelistan minna koju. Otto muutub pahuraks: sinu vanemad on ju äriomanikud, teiste kurnajad, ega 5 sa meie hulka kuulugi
Gümnaasiumi...) 16. juunil 2010 allkirjastati eelleping riigigümnaasiumi loomiseks. Lepingu kohaselt pidi Wiedemanni koolimajas alustama 2012. aasta sügisel tööd riigigümnaasium ligikaudu 300 õpilasega. Arvestati nelja paralleeliga nii nagu tol ajal Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis klasse oli. Kuigi koolimaja oli väga hästi hoitud, siis linnavalitsuse haridusjuhi sõnul nägi Wiedemanni maja teiste renoveeritud koolide kõrval siiski hale välja. Niisiis loodetigi sellele, et riik teeks remondi. Kuid kooli asutamisel tuli leida lahendused paljudele küsimustele: tuli lahutada põhikool ja gümnaasium, praegused koolid reorganiseerida ning teha koostööd kogukonna ja gümnasistidega. Tööd oli palju: ette oli vaja valmistada põhimäärus, valida koolile nimi, koostada õppekava; samuti teha valmis kava riigigümnaasiumi rahastamiseks, leida personal, sõlmida lepinguid ning valida hoolekogu. (Ilves 2010a) Kuid sama aasta septembriks oli riigikooli tulek ikka veel lahtine
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
ei tunne. Seesuguste kogemustega areneb lapses juba varakult julgus ja kartmatus, kergemate valude kannatamisega õpib ta kannatama ka suuremaid valusid. Kannatamine on esimene asi, mida Émile peab tundma õppima ja mida ta kõige rohkem vajab. Niipea kui ta kõndima õpib, toetame teda ainult kivisel pinnal, et teda võimalikult kiiresti sealt ära viia. Iga päev viibib ta väljas murul mängides. Seal võib ta vabalt joosta ja hullata, seal võib ta kukkuda- seeläbi õpib ta jälle üles tõusma. Ta saab nii mõnegi muhu, on aga sellele vaatamata alati rõõmus. Ta peab olema laps; ta peab tundma oma nõrkust, aga selle all mitte kannatama, ta peab olema sõltuv, aga siiski vaba orjalikust sõnakuulmisest, ta peab paluma, mitte käskima. Ta alistub teistele ainult oma vajaduste tõttu, sest neil on paremini teada, mis temale on kasulik või kahjulik.
Põhiliikumiste abil õpib laps kiiresti kõndima ja jooksma. Arenevad ja tugevnevad jalalihased. Lapsed tempos(individuaalses temos sooritatakse raskemaid kõhu- ning seljalihaste jõudu arendavaid armastavad joosta ning teevad seda meelsasti. seda liikumise tahet ei tohiks aga täiskasvanute poolt harjutusi).5. Võimlemine võib toimuda kas (ringjoonel, maleasetuses või avarivis). 13. MILLELE TULEKS ENAM TÄHELEPANU PÖÖRATA ÜLDARENDAVAID HARJUTUSI maha suruda. Kõnniharjutusi kasutatakse tunni algul, lõpus ja rahustava harjutusena suure VALIDES? 1
olid minu vanaema ja klassi kõige targem poiss, kes oli matemaatik. Direktor vaatas lastele, kes olid sokki puutunud, otsa ja muigas. Siis helises kell ja asi oli lõpetatud. Ei noomimist, riidlemist ega midagi. Vanaema lõpetas Käina koolis kaheksanda klassi ning läks edasi Kärdla Keskkooli üheksandasse klassi. (aastal 1963) Siis oli koolivorm selline: sinisetriibuline pluus, pikkade käistega, tumesinine pihikseelik. Vahetusjalatsid olid kohustuslikud. Nendega ei tohtinud õues joosta, ainult siis, kui oli kevad ja sügis, ning kuivad ilmad. Korrapidajad kontrollisid seda, ega vahetusjalanõudega õues ei joosta. Kord oli üsna range ning seda rikuti väga harva. Väga harva sai keegi õpetajalt noomida või märkuse. Keskkoolis lõikasid tüdrukud juba juukseid, lokke ei tehtud. Mitte mingisuguseid ehteid ei kantud, väljaarvatud patsipaelad, mis pidid olema korralikult triigitud. Keskkoolis kandsid mõned koolipidudel tagasihoidlikke klaaspärleid
16 rohkem ja kiiremini erinevaid tegevusi teha, näiteks koristada jne, nad väsivad aeglasemalt, kui mittesportlikud inimesed. Tuleks rõhutada, et igasugu liikumine on tervisele hea, nii kõndimine, kui ka tantsimine ning ennast tuleb vähemalt korra nädalas liigutada. Võiks ka arutleda, et kus on kõige parem sporti teha, näiteks metsaradadel kõndida või joosta jne. Meisterdamine Iga laps meisterdab ise omale medali, mille ta pärast spordivõistlusi kaela saab riputada. Vahenditeks võiks olla ükskõik milline nöör või pael või isegi lint, seda mida hetkel on. Medaliks võiks olla papitükist välja lõigatud ja lastepoolt kujundatud medal. Papitüki asemel võib kasutada ka teisi vahendeid, puit vms. Õpetaja võiks lasta lastel endil kõike teha, kui
Oma kogemusest võin tuua ühe näide. Tegemist oli 5. klassiga, mis minu meelest oli just ,,põrgulik klass". Ma avastasin, et nendele meeldib vahetunnid veeta arvutiklassis ja otsustasin, et proovin siis korraldada rohkem tundi arvutiklassis. See oli väga effektiivne - tulemuslikkus sellistest tundidest oli suurem ja käitumisega ei olnud probleemi, sest lapsed olid nüüd aines huvitatud ja kartsid, et kui nad end halvasti käituvad, siis rohkem me ei tee tunnid arvutiklassis. 7. Tasakaalustatud suhe Kuna õpetajaroll koondab endas väga erinevaid jooni, võib juhtuda, et õpetajat ajab tema roll veidi segadusse. Aga minu meelest, peavad ju õpetajad leidma mooduse sõbra- ja õpetajarolli ühendamiseks. Õpilastega võib hästi lähedaseks saada ja nendega hästi läbi saama, aga on vaja kontrollida, et see ei eemaldu oma professionaalsest rollist. Õpetaja peab olema lastele
Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja prak
Neil pole seda kujutlusvõimet, et midagi kokku valetada. Nende kujutlusvõime on null. Kui midagi silmaga ei näe ja käega katsuda ei saa, siis ta ei kujutagi ette asju. Töö tunnis peab olema iseseisev! Seda saab jälgida ainult õpetaja. 45 minutit iseseisvat tööd ei toimi. Õpetaja peab olema kogu selle aja valmis üle seletama ja selle käigus peab õpetaja leidma kesktee, kui palju juhendada on hea, et laps siiski teeks iseseisvalt tööd. Laps peab saama abi, aga teda ei tohi üle aidata. Iseseisvaks tööks ei tohi anda asju, mida pole õpetatud. Õpetaja on suunaja iseseisvas töös. Iseseisva töö ülesanded peavad mahtuma lähima arengu tsooni. Läbi matemaatika saab ja tuleb arendada lapse väljendusoskust ja kõnet. Matemaatikas on ülesandeks sisse tuua kogu matemaatiline sõnavara. Selle teadmist kohe ei nõuta.
tegevused on muutunud automaatseteks ja õpetamine on hästi paindlik. · Meisterõpetaja tase(ekspert)- lisaks eelnevale lisandub otsuste vastuvõtmine intuitiivselt. Klassi füüsiline keskkond Soovitused õpetajale: · klassiruum peab olema puhas, turvaline ja atraktiivne · seadke klassi mööbel nii, et see vastaks teie õpetamisvajadustele · jätke pinkide või ridade vahele piisavalt liikumisruumi, et ei tekiks ummikuid · kindlustage, et ruumijaotus ja mööblipaigutus võimaldaks hõlpsasti jälgida kõiki õpilasi · kindlustage, et õpetamistegevused ja demonstratsioonid oleksid õpilastele hõlpsasti jälgitavad · mõelge varustsenaariumidele ja õppevahendite olemasolule- kui on tund üles ehitatud mingile ühele tehnilisele vahendile, siis peab olema varuvariant juhuks, kui tehnika veab alt vms.
1. Tähelepanu püüdmine: Märka mind!. Näiteks hüüdmine kõva häälega vahele. Sekkumise võimalused: (1) Ignoreerimine + positiivne tagasiside; (2) oskuste õpetamine, suhtlemisoskus; (3) seada laps silmitsi verbaalselt ja anda valikuvõimalusi. 2. Võimu otsimine: Sunni mind! Pane mind tegema!. Sellisel juhul tuleks (1) õhutada koostööd näiteks: ma ei saa sind sundida kirjutama kodutööd, aga mul oleks hea meel kui sa seda teeks, mul oleks su abi tarvis ja me võiks koostööd teha või midagi sellist (2) õpetada prosotsiaalseid oskusi (3) kas võib olla, et sa tahad näidata, et sind keegi tegelikult ei saagi peatada, et sina tahad olla boss ja juhtida, et sa sellepärast ei tee seda mis vaja või midagi sellist. Hüperaktiivsus 17.oktoober 2011 Diagnoosi paneb psühhiaater
areng) KLASSI FÜÜSILINE KESKKOND Milline peaks olema klassiruum, kus õpetate? - puhas, hästi valgustatud Kes vastutab teie klassiruumi väljanägemise eest? Milliseid ja toole vajate? Milliseid tehnilisi vahendeid vajate õpetamiseks? Soovitused õpetajatele: Klassiruum peab olema turvaline, puhas ja atraktiivne Seadke klassi mööbel nii, et see vastaks teie õpetamisvajadustele Jätke pinkide või ridade vahele piisavalt liikumisruumi, et ei tekiks ummikuid Kindlustage, et ruumijaotus ja mööblipaigutus võimaldaks hõlpsasti liikuda ja ei tekiks ummikuid Kindlustage, et õpetamistegevused ja demonstratsioonid oleksid õpilastele hõlpsasti jälgitavad Mõelge varutsenaariumidele ja õppevahendite olemasolule Klassi materiaalne keskkond peab olema nii korraldatud, et see aitaks kaasa õpilaste iseseisvuse ja vastutuse suurendamisele.
3. Motoorne üliaktiivsus Sellises tegevuses, mis struktueeritud. Nt kooliklassis, kus reeglid, ilmneb palju. Seal teistest märksa aktiivsem, kiirem jms. Kus pole struktueeritud nt riisud lehti, siis samamoodi tegutseb. 10 Jookseb ringi ja kisub asju. Niheleb kogu aeg ja ei püsi paigal. Vähkleb. On kogu aeg tegevuses. Mida teha? Õppejõud tegi lasi enne lastel joosta. Peale kehalise tundi oli eriti hea teha tundi. Klassipäevik ununes õpetajate tuppa saadad hüperaktiivse lapse seda tegema. Tahvel puhastada palud hüperaktiivse. Jookseb kohapeal, siis saab istuma. Kui hüperaktiivne laps, enne 7 eluaastat. 10-11 aastastena 50% leebub. Edaspidi 5 aastat, 15 eluaastaks 50% veel leebunud.. 25 eluaastaks 50%veelgi vähenennud. 12%-l umbes jäävad alles, need isiksuse häired, düssotsioaalsed häirid. Aksentueeritud isiksuse joontega.
Lapsed peavad püsima voodis vaikselt ja ei tohi juttu ajada. Lapsi üritatakse uinutada kiiresti ja rahulikult. Mingit harjumust nagu näiteks kiigutamine, laulmine, mänguasjade andmine jms ei tohi lastele sisse harjutada ja kui neil on see harjumus juba varasemast, püütakse sellest tasapisi lahti saada. Väikeste rühm(2-4 aastased lapsed) (Vaatluse käigus 14 last rühmas) Käitumine ja kõne: Lapsed suudavd selles vanuses vabalt ringi liikuda, kõndida ja joosta, iseseisvalt süüa ja peaaegu ka iseseisvalt riietuda. Rühmas hakkas laste puhul silma kohe see ,et sellises vanuses lapsed on väga humoorikad ja nad võivad häirimatult küsida küsimusi, mida tegelikult ei ole viisakas küsida. Lapsed oskavad ise voodit teha, mänguasju kokku korjata, kingi jalga sättida ja palju muud. Arenemisruumi ja tajumiseks vajalikku kogemusi on neil aga veel vähe. Silma paistab ka see,et väiksematele lastele meeldib väga ka õpetajatele sülle ronida,mis tuleb
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Iga padja lisamisel hüpatakse sellest järjekorras üle. Mäng lõpeb iseenesest, kui "võileib" enam püsti ei seisa ja kõigi rõõmuks pikali vajub. Märkus: mängu käigus on peaaegu võimatu haiget saada, sest see, kes üle hüpata ei jaksa, maandub pehmes padjakuhjas. MUUSIKAKUJUD Eesmärgid: arendada tähelepanu ja reageerimiskiirust Vanus: alates 3. eluaastast Vahendid: muusika Mängu käik: Õpetaja paneb muusika mängima. Mängijad võivad hüpata, joosta, tantsida täpselt nii, nagu ise tahavad. Kui muusika vaikib, peavad mängijad jääma samasse asendisse paigale. Liigutada tohib siis, kui muusika jätkub. Kes enne liigutab, langeb mängust välja. Teine variant mängust on selline, et muusika katkedes istutakse kiiresti põrandale. Kes kõige viimasena istub, langeb mängust välja. TAHAKSIN LIBLIKAS OLLA Eesmärgid: laps teab, et liblikad on erinevad; arendada kujutlusvõimet ja peenmotoorikat Vanus: 3 a
annaabi.ee 
