Vemork (0)

Vemork
Vemork on hüdroelektrijaam väljaspool Rjukani linna, Tinni vallas, Norras. Elektrijaam ehitati Norsk Hydro* firma poolt ja avati 1911. Aastal. Selle peamine eesmärk oli parandada lämmastikku, et toota väetist. Vemork oli esimene tehase ala, kus toodeti massiliselt raskevett, mida moodustati vesinikust Haberi protsessiga. Teise Maailmasõja ajal oli Vemork Norra raskevee sabotaaži ohver, kui Sakslased ehitasid seal oma tuumapommi. Raskeveejaam suleti 1971. aastal ja 1988. aastal avati seal Norra Tööliste Muuseum .
Ajalugu
1906. aastal alustas Norsk Hydro* maailma suurima hüdroelektrijaama rajamist. 60 megavatine elektrijaam asus Rjukani kose lähedal ja oli peale 6 aastat ehitamist maailma suurim hüdroelektrijaam. Projekt oli nii suur ja kallis, et seda pidid toetama allikad üle ookeani. Jaam oli Norsk Hydro kuulutaja.
1911. aastal lõppesid ehitustööd. Jaam iseenesest oli ehitatud, et üleval hoida lähedal töötavat tehast, kus Kristian Birkeland avatas uue mooduse kuidas valmistada kunstlikult väetist. Hiljem Norsk Hydro avastas uue projekti – raskevee (deuteeriumi) tootmine, kasutates elektrolüüte. Firma ehitas üksuse, kus toodeti kõrge tasemega raskevett, põhjust ei mainitud mitte kunagi. Raskevee tootmine algas 1934. aastal.
Raskevee Sabotaaž
Vemorki hüdroelektrijaam 1935 aastal. Raskevett toodeti peamajas (Vesiniku Tootmise Jaamas ).
1940. aastal ostis Prantsusmaa Valitsus terve jaama raskevee varu ära. Sakslased olid samuti olnud asjast huvitatud ja teinud oma pakkumise, kuid Norra Valitsus oli kuulnud selle võimalikust sõjaotstarbest ja otsustas müüa selle Prantsusmaa agentidele, kes smuugeldasid kauba läbi Inglismaa Prantsusmaale. Saadetis läks lõpuks siiski tagasi Inglismaale .
Teise Maailmasõja ajal Norras, kui toimus Saksamaa Okupatsioon , saboteeriti raskevee tootmisjaama, et takistada Sakslaseid valmistamast endale aatompommi. Hiljem selgus, et sakslased polnud sellele nii lähedalgi kui kardetud oli.
Raskevee tootmist peeti piisavalt tõsiseks ohuks , et Teise Maailmasõja ajal oli suunatud selle vastu üle viie rünnaku.

• 18 Oktoober 1942. aastal laskusid neli Norra SOE ( Special Operations Executive ) agenti langevarjudega luureoperatsioonile nimetusega „Grouse“ ( Metsis )
  
• 1942. aasta novembris sooritati brittide poolt ühisoperatsioon Freshman (Uustulnuk), kuhu olid kaasatud RAF ja sõjavägi. Kasutati kahte Halifaxi pommitajat,mis vedasid enda järel purilennukeid. Kolm lennukit kukkusid alla ning ellujäänud vangistati ja hukati sakslaste poolt.
  
• Veebruaris 1943 SOE operatsioon „Gunnerside“ (miinipildur) lennutas veel kuus norra agenti, et nad ühineksid nelja teise agendiga „Grouse’st“ . Nad ründasid edukalt Rjukani elektrolüüsi tehast 28. Veebruaril 1943. Seal kaotati 500 kg raskevett ning tehase raskevee osakond hävis.
  
• 16. Novembris 1942 toimus Ameerika poolt õhuhaarang, aga seal tehti väga vähe kahju elektrolüüsi tehasele.
  
• 20. Veebruaril 1944 toimus edukas rünnak Norra vastupanu poolt. Nad uputasid praami D/F „HYDRO“ mis vedas raskevett Saksamaale.
  

Tänapäeval on esialgne elektrijaam tööliste muuseum. Sealsetel väljapanekutel näidatakse nii raskevee sabotaaži operatsioone kui ka varajast Norra tööliste liikumist.