Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"metsamaad" - 122 õppematerjali

metsamaad on vallas kokku umbes 26467 ha. Vihula vallas on üks metskond – Loobu metskond.
thumbnail
6
doc

Hiina Rahvavabariik

b klass Õpetaja Ene Sokman Jõhvi 2008 Üldandmed Hiina asub euraasia mandril, aasia maailmajaos. Hiina Rahvavabariik laiub Kagu-Aasias ning jagab oma riigipiiri paljude riikidega. Põhjas piirneb Hiina Venemaa ja Mongoliga; idas Koreaga, Kollase Mere ja Ida-Hiina Merega; lõunas Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani ja Nepaliga; läänes India, Pakistani, Afganistaani, Tadzikistan, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga. Riigi kuju meenutab V tähte mille alumine ots on suunaga lõunas aga ülemised otsad suunaga loode ja kirdesse. Hiina asub vahemikus 70-130E ja 20-60N. Hinnas elab 1 314 480 000 inimest ja tema pindala on 9 596 960km² see teeb rahvastiku tiheduseks 137 in/km². Hiina pealinn on Peking tema geograafilised koordinaadid on 39° 54 20 N, 116° 23 29E. Pekingi ja Tallinna vahemaa on umbes 7000km. Ajavahe Eesti ja Hiina vahel on 5 tundi suvel ja...

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Hiina

Kliima Kliima on piirkondades erinev ­ troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Temperatuur on erinev. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Kõige soojem kuu on Juuli ­ 28 oC ja kõige külmem Jaanuar - -2 oC. Mägedes on muidugi temperatuurid teised. Pinnamood Pinnamood on erinev ­ on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev ­ Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. 2 Loodusvarad ja energiavarad ning nende kasutamine Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani...

Geograafia
50 allalaadimist
thumbnail
26
ppt

Maksud

Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksust laekub 20 % sotsiaalkindlustusse 13 % ravikindlustusse MAAMAKS · Maamaksu arvutatakse maa maksustamishinnast. · Maamaksu maksab maa omanik. · Linnades määratakse maksustamishind turuinformatsiooni alusel; maal peamiselt maaviljakuse alusel. · Metsamaad hinnatakse puidutootlikkuse järgi. · Maamaksu kehtestab linna- või vallavolikogu. · Maamaks on 0,5­2,0 % maa maksustamishinnast aastas. · Maamaks laekub KOVle. RIIGILÕIV Riigilõiv on kehtestatud määras tasumisele kuuluv summa juriidiliste toimingute tegemise, avalduste läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest (näit. kohtuasjade, autoregistri, perekonnaseisuasutuse, kodaniku passi väljastamise ja kodakondsusasjade, elamis- ja...

Majandus
95 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Kanada

aastal koguni 22333$. Riigi kõrget arengutaset näitab ka see, et põllumajandus andis kõigest 2%, tööstus 26%, teenindus aga koguni 72% RKP-st. Hea näitaja on seegi, et inflatsiooni tase on riigis kõigest 1,6%. Tööpuudus on arenenud riigi kohta aga üpris suur, koguni 9,7%. Võrreldes teiste riikide ja maailmaga on Kanada majandus väga eesrindlik. 9% riigi territooriumist on harimiskõlblik maa, aasad ja karjamaad moodustavad 3%, metsad ja metsamaad 45% ning 43% maad kasutatakse muudel eesmärkidel. Koguni 70% Kanada tööstuskaupadest toodetakse St. Lawrence'i jõe äärses piirkonnas. Suurim majandussektor on teenindus, mis annab tööd peaaegu kolmele neljandikule kanadalasele. Arenenud riikide hulgas ebatraditsionaalselt on tähtsuselt teisele kohal kaevandus- ja naftatööstused. Kanada on üks vähestest arenenud riikidest, kes on energiaeksportija, omades maailma suuruselt teisi naftareserve....

Geograafia
75 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keskaeg

(Talivili, suvivili, kesa) - Ribapõllud ­ maa on jagatud ribadeks, talude vahel. - Hiliskeskajal oli arenenud piirkondades (madalmaad) juba keerulisemad väljasüsteemid. - Kasvatati rukkist ja nisu peamiselt, suveviljana otra, kaera - Uuendusi veel: vikat, tuuleveskid, hobuserangid jms - Viljasaagikus oli keskajal siiski väike - Talusse juurde kuulsid veel karja ­ ja metsamaad , aiamaad. - Käsitöö on paremini dokumenteeritud, kui põllumajandus - Suuremastaabiline tootmine seostub tekstiiliga. Kujunes välja suurehulgaline tootmine, siiski vabrikut ei tekkinud. Töötati töökodades, kus töötas koos vähe meistreid. Vabrikute tekkimiseks kapitali nappis ja tsunftikord ei võimaldanud seda.. - Ka käsitöös uuendused: veejõud, uutmoodi kangasteljed, paber - Käsitöö areng 3s faasis:...

Ajalugu
406 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Itaalia uurimustöö 2

5. Arvestades riigi üldist majanduslikku arengutaset püüa iseloomustada metsamajandust ja metsatööstust selles riigis (kas on arenenud metsakompleks, puidu igakülgne kasutamine või veetakse välja vaid toorpuitu, kas hoolitsetakse metsade järelkasvu eest). Itaalias ei ole küll palju metsamaad , kuid siiski on tal metsa rohkem kui paljudel teistel Euroopa riikidel. Itaalias on üsna hästi arenenud metsakompleks. Puitu kasutatakse erinevatel otstarvetel (saematerjal, puitplaadid, paber ja paberitooted, ümarpuit), ei veeta välja ainult toorpuitu (kuid siiski seda tehakse ka). Itaalias hoolitsetakse ka metsade järelkasvu eest, kuid üha enam hakatakse metsi asendama põõsastike ja muude kultuurtaimedega. 6. Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse?...

Geograafia
163 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mullateaduse III kontrolltöö spikker

Akumulatiivne profiil-võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine Eluvioakumulatiivne porfiil.min ainete sisaldus Eluviaalne profiil-tugev väljauhe. Diferentseerumata profiil. Kahekihilisel lähtekivimil e näivleetunud profiil. **org ane akumulatsioonihorisontide järgi. Mull e.pehmehuumuslik-iseloom on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumushorisont. Moder e. keskmine huumuslikkus-iseloom.on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont. Moor e.toorhuumuslik-kogu orgaaniline aine on koondunud mulla pinnale (mustika kasvukoht). Turvas (eutrofoorne, mesotroofne v. oligotroofne). Proto- e algstaadiumis olev (näit protomull). Düs- e rikutud (näit raietööga) Kõik erinevad mulla mineraalprof. Ja huumusprof tüübid on kujunenud erinevate mullatekkeprotsesside käigus. Eesti mullatekke ökol.tingimused-reljeef- :keksm kõrgus u.50 m, 2/5-50...100m,1...

Mullateadus
222 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Kaska-Luiga Talu

aastal, see oli tingitud loomade sigismisprobleemidest ja ka sellest, et palju lõpptiineid mullikaid müüdi välismaale, samuti EHF tõugu loomad annavad rohkem piima kui EPK, kuid see eest on EPK lehmadel tervis ja jalad tugevamad kui EHF karjal. Kõik pullvasikad müüakse talus Estonian ACB Vianco OÜ kaudu Itaaliasse, v.a. need , mis on müüdud Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule, 2007. aastal müüdi 2 pullvasikat. Maid on kasutuses 1238 ha ­ haritavat maad ja looduslikku rohumaad, metsamaad 176 ha. Tabel Talu maakasutus ha Aasta 2003 2004 2005 2006 2007 Looduslik 101 101 101 101 101 rohumaa Kultuurrohumaad 367 317 158 218 197 Rohumaa 191 191 191 202 204 uuendus Rapsimaa 197 202 93 91 88...

Majandus
103 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

Peamiseks tegevuseks oli põllundus ning peamiseks põllunduskultuuriks suvi-ja talirukis. Kasvatati ka nisu, uba, naerist, hernest, lina ja kanepit. -1- Maa suurust arvestati adramaades, mis tähistas sellise suurusega põllumaad, mida sai üles harida ühe adra ja selle juurde kuuluva rakendiga. Talud olid valdavalt üheadramaased. Karja, heina ja metsamaad olid küla ühisvalduses. Palju töid tehti ühiselt talgute korras. Kogukonnast lahku löönud suuremaid talusid kutsuti mõisateks. Põlluharimises tuli vana kaheväljasüsteemi kõrval talirukki levikuga alates 11. saj. aina enam kasutusele kolmeväljasüsteem, mille puhul üks osa põldudest oli talivilja, teine suvivilja ja kesa all (puhkas). Koduloomadena peeti veiseid, sigu, lambaid, kanu ja hobuseid. Peamisteks töö- ja veoloomadeks olid härjad. Laienes kaubavahetus naabritega...

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Nimetu

Olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse. Riik ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid. Maailma puiduturust on Rootsil 8,2 protsenti. Peamised metsadega seotud probleemid on loata metsaraie ja naturaalsete metsade hoidmine palju on juba istutatud metsa. Rootsis on suur enamus metsamaad eraisikute käes, riik omab ainult umbes 5%. Toiduainetetööstus. Rootsis oli varem väga kaitstud toiduaineteturg, kuid olukord muutus pärast Euroopa Liiduga liitumist. Pooled töökohtadest kuuluvad välismaistele ettevõtetele ning teine pool on täielikult tootmiskooperatiivide käes. Osa toiduainetetööstusest (alkoholi ja tubakatooted) on siiani riigimonopolideks. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 35 miljardit SEKi ja töötajaid oli 60 000....

Aerofotogeodeesia /...
87 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Üldmetsakasvatus

Sellepärast tuleb puistuid ja turberaie viise väga hoolikult valida; * raietööde käigus, puude langetamisel ja laasimisel vigastatakse kasvavaid puid ja järelkasvu; * kuna võimsa tehnika kasutamine on raskendatud, on turberaied alati kallimad lageraietest. Turberaiete eeliseks on metsa loodusliku uuenemise võime ära kasutamine ja pidev metsa esinemine, st. ei teki metsata metsamaad raiesmike näol. Turberaied sobivad paremini kaitsemetsades, kus on oluline metsa järjepidevus. Valikraied Viimasel ajal on muutunud aktuaalseks Eesti metsanduses püsimetsade ja valikraiete probleem. Pärit on see idee eelmisest sajandist Saksamaalt ja selle väljatöötaja oli saksa metsateadlane A. Möller ning tuntakse valikraieid ja püsimetsandust ka Dauerwaldi nime all. Mõiste - Valikraie on raie, mida tehakse metsa majandamiseks püsimetsana...

Dendroloogia
77 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

2. Euroopa metsaressurss Euroopa pindalast on metsaga kaetud ligikaudu kolmandik. Metsa osatähtsus on riigiti väga kõikuv (1%-74%). Kõige suurem on metsaressurss Põhjamaades (Rootsi, Soome 74% Malta 1,1% Island 1,4%, Taani 10%) ja mägipiirkondades. 3 Keskmiselt tuleb iga eurooplase kohta 0,5 ha metsamaad . Kuues Euroopa riigis (Rootsi, Soome, Norra, Eesti, Läti ja Venemaa) tuleb ühe elaniku kohta rohkem kui 1 ha metsa. Enamus Euroopa metsadest on eraomanduses. Kasvava metsa tagavara on Euroopas 23 miljardit m 3 , aastane juurdekasv 760 milj. m3, aastane raiemaht 460 milj. m 3. Metsad rahuldavad enamuse regiooni nõudlusest puidu järele. Euroopa metsade pindala suureneb aeglaselt (1 milj. ha aastas). Ligi 40% metsauuendusest moodustab looduslik uuenemine. Looduslikke ürg- või põlismetsi...

Eesti metsad
186 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Austraalia põllumajandus

Võimalik on see vaid riigi idaosas, põhjas ning mingilmääral ka kagu- ja edelaosas. Kuid siiski, koos kaevandusharudega moodustab põllumajandus 80 % riigi sissetulekutest. Austraalias on põllumajanduslikult kasutatavat maad kokku vaid 5%. Põllumaad 6%, Rohumaad 54%, Metsamaad 19% ning muu maakasutus 21%. Pinnamoes on valdavad tasandikud, mis võimaldab põldusi rajada, kuigi on ka mäestikke, näiteks Suur-Veelahkmeahelik Idaosas. Segav faktor on muidugi ka kõrbed - seal põllumajandusega ei tegelda. Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad...

Geograafia
118 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kanada uurimistöö

Protsent tundub väga väike, kuid Kanada on väga suur riik ja pindalalt on põllumajanduses kasutatavat maad päris palju. 11 Maakasutus 1 2 3 4 1. Metsad ja metsamaad 45% 2. Aasad ja karjamaad 43% 3. Harimiskõlblik maa 9% 4. Muu maakasutus 3% Pinnamood on põllumajanduse arendamiseks üldiselt ebasobiv, Kanada lääneosas paiknes suur Kaljumäestik, mis hõlmab suure osa riigi territooriumist. Tasast maastikku on väga vähe. Kanada põhjaosa asub arktilises kliimavöötmes. Keskosa lähisarktilises vöötmes ja lõunaosa parasvöötmes...

Geograafia
89 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Itaalia

Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes ­ Alpides ja Apenniinides. Metsi kasutatakse tooraine saamiseks: vineer, saematerjal, kork ja puidutoodete tootmiseks. Itaalias ei ole küll palju metsamaad , kuid siiski on tal metsa rohkem kui paljudel teistel Euroopa riikidel. Itaalias on üsna hästi arenenud metsakompleks. Puitu kasutatakse erinevatel otstarvetel (saematerjal, puitplaadid, paber ja paberitooted, ümarpuit), ei veeta välja ainult toorpuitu (kuid siiski seda tehakse ka). Itaalias hoolitsetakse ka metsade järelkasvu eest, kuid üha enam hakatakse metsi asendama põõsastike ja muude kultuurtaimedega....

Geograafia
113 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Itaalia

http://metsad.ee/main.html http://www.fao.org/forestry/5966/en/ita/ Kasutusala: Metsi kasutatakse tooraine saamiseks: vineer, saematerjal, kork ja puidutoodete tootmiseks. http://metsad.ee/main.html Metsamajanduse ja metsatööstuse iseloomustus: Itaalias ei ole küll palju metsamaad , kuid siiski on tal metsa rohkem kui paljudel teistel Euroopa riikidel. Itaalias on üsna hästi arenenud metsakompleks. Puitu kasutatakse erinevatel otstarvetel (saematerjal, puitplaadid, paber ja paberitooted, ümarpuit), ei veeta välja ainult toorpuitu (kuid siiski seda tehakse ka). Itaalias hoolitsetakse ka metsade järelkasvu eest, kuid üha enam hakatakse metsi asendama põõsastike ja muude kultuurtaimedega. http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus6_2005.pdf ENE 4 lk 10...

Geograafia
297 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ajaloo varased ajastud, periodiseering

võimukad vene vürstid üritasid oma valdusi Eesti arvelt laiendada ja sundisid elanikke alistada. 1030. tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid a rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nim, Jurjeviks. Muinasaja lõpp Rahvaarv vähemalt 150 000, keskmine eluiga ligikaudu 30 a. äärmiselt suur lastesuremus. Põhiline elatusala oli maaviljelus. Kasutati kolmevälja süsteemi. Keskmisele taluperele kuulus üks adramaa. Karja-, heina ja metsamaad olid küla ühisvaldus. Elati üheruumilses palkhoones. Nim regeelamu. Köeti korstnaga kerisahjuga. Valgust andis koldetuli, põletati pirde. Ka vilja kuivatati samas ruumis ja ka külma ilmaga toodi loomad sisse. Käsitöö; Riided, tööriistad, liiklusvahendid valmistati enamasti igas peres ise. Keerulisemaid metallitöis tegid sepead, kes kasutasid soomaagist saadud rauda. Kujunesid rauatootmiskeskused, kus sulatati Eesti varustamiseks 100 tonni rauda...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Metsade sääst

Uue metsaseaduse projektis ja kaasnevates õigusaktides on bioloogilise mitmekesisuse tõhustamiseks vähendatud lubatud lageraielankide suurust ning täpsustatud, mil viisil metsa majandada Tehtud on mitmed üleriigilised inventuurid (vääriselupaigad, kaitsealade võrgustik) ja kaitse alla võetud ja võtmisel tuhanded hektarid metsamaad . Kui sajandeid olid põlislaaned, kust puid ei raiutud kauguse, kättesaadavuse pärast ja säilisid ürgsena, siis tänapäeva tehnikale pole miski takistuseks. Seepärast ongi meil määratud metsad, mida kasutatakse majandusmetsadena põhiliselt puidu saamiseks, millele seatud kasutusreeglid ja kus jälgitakse juurdekasvu ja kasutuse õigeid vahekordi ning kaitstavad metsad, mida hoitakse nende arengusse vähem või rohkem sekkumatta, kust peamiseks eesmärgiks pole puitu saada......

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
78 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ajalugu muinasaeg

Vanem ehk Rooma rauaaeg 50 - 450 pKr Põllundus tõusis teiste majandusharude seas esikohale. Põlispõlde hariti kaheväljasüsteemi järgi. Põlispõlde haris iga talu eraldi, kuid külakonna ühise külvikorra järgi, muidu oleks paljudel lappides segamini asetsevate maade harimine kujunenud väga tülikaks. Noorem rooma rauaaeg 200 - 450 pKr Põllunduse osakaal võrreldes eelnevate ajaperioodidega suurenes. Küla ale-, heina-, karja-, ja metsamaad olid perede vahel jaotamata. Need moodustasid küla ühismaad, ehk sarase. Ühiseid külamaid kasutavaid kogukondi nimetati saraskonnaks. Nooremal rauaajal oli Eesti autonoomsete maakondade liit. Läti Henriku andmetel käidi peaaegu Eesti mandri keskel kooskäimistel kord aastas nõu pidamas. Neid kogunemisi, keräjäisid, võib pidada maakondade liidu otsuseid tegevaks organiks. Pronksiaeg kestis Eestis 1500. kuni 500. aastani e. Kr. Vanimate pronksesemetena tuntakse Muhust saadud...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Hiina referaat

Väljendiga "Mandri-Hiina" tähistatakse mõnikord Hiina Rahvavabariigi kontrolli all olevat Hiina osa, jättes tavaliselt välja erihalduspiirkonnad Hongkongi ja Aomeni. (1) 4 2. LOODUS 2.1 Pinnamood Pinnamood on erinev ­ on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev ­ Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. (2) 2.2 Veestik Hiinat läbivad mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaalt: Huanghe ehk kollane jõgi ja Jangtse jõgi ehk sinine jõgi. (3) 2.3 Kliima Hiina asub paras-, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Kliima on piirkondades erinev ­ troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Temperatuur on erinev....

Geograafia
94 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun