EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Metsahäiringud Referaat õppeaines Metsakasvatuse erikursus Juhendaja Hardi Tullus Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 1Metsahäiring.......................................................................................4 2Abiootilised metsahäiringud...............................................................5 2.1Tuli............................................................................................................................5 2.2Tuul...........................................................................................................................6 3Biootilised metsahäiringud.................................................................8 3.1Ulukikahjustused...............
Artikli „Growth patterns from different forest generations of Scots pine“ analüüs Sandra Metsalaid, Allan Sims, Ahto Kangur, Maris Hordo, Kalev Jõgiste, Andres Kiviste, Pertti Hari. Erinevate põlvkondade männimetsade kasvu uurimine Eestis. Tegemist on eksperimentaalse artikliga. Artiklil on olemas kõik teaduslikule artiklile olulised osad. Lühikokkuvõte, sissejuhatus, meetodite ja materjalide tutvustus, tulemused, arutelu ja allikate loetelu. Artikkel on kergelt loetav ja jälgitav, info on edastatud selgelt ja loogiliselt. Artiklile lisatud graafikud ja tabel on olulised ja täiendavad sislulist poolt, joonis 1 pole artikli sisu kohalt vajalik Artikli eesmärk on uurida kliimamuutuse mõju hariliku männi kõrgus-ja juurdekasvule. Töös on püsititatud hüpotees, et 30-40a vanusevahega puistute arengus on suuri erinevusi, mis on põhjustatud kliimamuutusest ja mullaviljakuse muutusest viimase 100 aasta jooksul. Materjalide ja metoodika osas ...
Artikli „Why do we need permanent plots in the study of long-term vegetation dynamics?“ By Bakker, J.P., Olff, H., Willems, J.H., Zobel, M. Kokkuvõte Miks on vaja alalisi katselappe pikka aega kestvateks taimekasvu dünaamika uurimisteks? Pikaajaliste katselappide abil uuritakse taimekasvu dünaamikat, järgnevust ja erinevate tegurite mõju pika aja jooksul. Pikaajaliste katselappide pidamine nõuab küllaltki suurt pingutust. Groningeni kohtumise käigus jõuti kokkuleppele, et kümne aastane periood on minimaalne, et katselappi saaks lugeda pikaajaliseks/alaliseks. Probleemiks on see, et paljudes pikaajalistes katselappide uuringutes on sees lüngad. Põlvkondade vahetumise sisemiste ja välimiste põhjuste uurimine.Lisaks sellele mis juhtub põlvkondade vaheldumise käigus tuleb uurida ka miks ja kuidas see juhtub. Katselappide abil saab uurida taimestiku muutust väliste tegurite mõjul ja kuidas välised tegurid mõjutavad sageli sisemiste teguri...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Lembit Pent Aerolaserskaneerimine ja selle rakendused Referaat Juhendaja Ahto Kangur Tartu 2016 Sisukord 1.SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 2. LIDAR............................................................................................................................4 3.AEROLASERSKANNERITE ANDMETE KASUTAMINE.........................................6 3.1Puistu keskmise kõrguse määramine................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
