2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras.
metalli. Ruudukujulise ristlõikega materjali lõigatakse nagu ümarmaterjali, ainult erinevusega, et lõikamise alguses hoitakse saelehe endapoolset otsa natuke kõrgemal. Vastavalt sisselõikamisele vähendatakse järk - järgult kallet, kuni saetee on jõudnud tooriku vastasservale. Siis aga lõigatakse juba rõhtasendis. Raiumiseks nimetatakse metallitöötlemisoperatsiooni, millega toorikult eraldatakse metallikiht meisli, ristmeisli ja vasara abil. Meisel on kõvast ja sitkest tööriistaterasest valmistatud kiilukujuline lõikeriist, mille lõikenurk on vahemikus 35-70°, sõltuvalt töödeldava metalli omadusest. Meiseldamisel hoitakse meislit vasku käega (joon. 1), nii et pöial ja esimene sõrm ei suruks meisli keha liiga kõvasti, meisli laubale lüüakse aga raskema (300-500 g) vasaraga. Tavaliselt meiseldakse kas alasil või kruustangide vahel. Joon. 1
Viilimine on lukksepatööoperatsioon, mille käigus eemaldatakse viiliks nimetatava lõikeriista abil tooriku pinnalt metallikiht (töötlemisvaru). Viilimisega antakse detailile nõutav kuju, vajalikud mõõtmed ja ettenähtud pinnakaredus. Viilimine jaguneb jäme- ja peenviilimiseks. Töötlemise täpsus viilimisel on kuni 0,05 mm, üksikutel juhtudel isegi 0,0l mm. Varu viilimiseks ei ole suur - 0,5...0,025 mm. Raided viili pinnal moodustavad hambad. Viili hambad saadakse raiumise, freesimise ja kammlõikamise teel. Mida vähem on raideid viili pikkuse 10 mm kohta, seda suurem on hammas. Raide kuju järgi eristatakse ühekordse ja kahekordse raidega, samuti raspliraidega viile. Ühekordse raidega viile kasutatakse värviliste metallide ja puidu viilimiseks. Ühekordne raie moodustab viilitelje ristjoonega nurga 25...300 . Kahekordse raidega viilidel raiutakse algul alumine sügavam raie, mida nimetatakse põhiraideks; sellele peale ülemine madalam raie, mida
Metalli lõikamine. Lõikamine on niisugune lukksepatööoperatsioon, kus metall, toorik või detail tükeldatakse osadeks saelehe, kääride, ketassae või mõne teise lõikeriistaga. Metalli lõikamine erineb raiumisest selle poolest, et löögijõud asendatakse survejõuga. Sagedamini kasutatav lõikeriist lukksepatööl on käsisaag , mida kasutatakse tavaliselt paksude lehtede, latt-, ümar- ja profiilmaterjali lõikamiseks. Saeleht asetatakse raami nii, et hammaste kaldesuund ühtiks lõike suunaga. Saeraamid on kindla või reguleeritava pikkusega. Raami vahele kinnitatud saelehe pingus peab olema õige. Nõrgalt pingutatud saeleht võib lõikamise ajal painduda ja seetõttu murduda. Saelehe paindumine võib esile kutsuda ka hammaste murdumise. Liiga pingutatud saeleht võib töötamise ajal vähimagi kõrvalekalde puhul puruneda. Saehamba lõikeosa geomeetria on analoogne meisli lõikeosa geomeetriaga , kuid nurkadel on erinevad väärtused
sportlase poolt äratõukel rakendatava jõu mõjul. Plastiliin peab olema säärane, kuhu naeliku naelad hõlpsasti tungivad. Plastiliin ei tohi põhjustada libisemist. Võistlejate poolt jäetud jälgede silumiseks plastiliinikihilt võib kasutada pahtlilabidat või rulli. Maandumiskast: Maandumiskast peab olema vähemalt 2,75 m ja mitte rohkem kui 3 m lai. Kui vähegi võimalik, peab hoovõturaja telgjoon ühtima maandumiskasti telgjoonega. Kui hoovõturaja ja maandumiskasti telgjooned ei ühti, tuleb kastis vajalik ala tähistada ühe (vajadusel kahe) äärejoonega. Maandumiskast peab olema täidetud pehme, niiske liivaga, mille pind on ühetasane äratõukepaku ja hoovõturaja pinnaga. Kolmikhüppes mõõdetakse tulemus kohe peale katse sooritamist. Hüppe pikkus mõõdetakse võistleja mistahes kehaosa või hüppekingade poolt maandumiskasti tehtud, äratõukejoonele lähimast jäljest
4 Joonis nr. 2 Kardaanvõll 4. Paeülekanne ja differentsiaal Peaülekande ülesandeks on pöördemomendi ülekandmine täisnurga all asuvatele pooltelgedele ja rataste veojõu suurendamine. Peaülekanne kujutab endast kahest koonilisest hammasrattast hüpoidülekannet. Hüpoidülekandes paikneb vedava hammasratta telg veetava hammasratta teljest madalamal. Seetõttu paikneb kardaanvõll madalamal ja tunneli kõrgus kere põrandal on väiksem. Hüpoidülekande eelised on hammasrataste sujuv hambumine ja nende suurem vastupidavus. Ta nõuab aga spetsiaalse õli (suure kleepumisvõimega) kasutamist. Hariliku transmissiooniõliga õlitamisel läheb hüpoidülekanne rikki mõnetunnise töötamise järel. Peaülekande karter täidetakse õliga, kusjuures täiteava määrab ühtlasi õli nivoo, õlitäiteava ja
pikk ning 1,22 + 0,01 m lai. Rada peab olema 5 cm laiuste valgete joontega tähistatud. Äratõukepakk valmistatakse puidust või muust sobivast jäigast materjalist risttahukana, millesse võistleja naeliku naelad tungivad, kuid sinna kinni ei jää. Pakk peab olema 1,22 m + 0,01 m pikk, 20 cm +/- 2 mm lai ja maksimaalselt 10 cm paks. Pakk peab olema valge. Maandumiskast peab olema 2,75 - 3 m lai. Kui vähegi võimalik, peab hoovõturaja telgjoon ühtima maandumiskasti telgjoonega. Äratõukejoone kaugus maandumiskasti tagaservast peab olema vähemalt 10 m. Äratõukejoon peab paiknema mandumiskasti esiservast 1 kuni 3 m kaugusel. Võistlus: Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui võistleja: (a) Puudutab mingi kehaosaga rajapinda või plastiliiniga kaetud liistu äratõukejoone taga, olenemata sellest, kas ta “jookseb läbi” või sooritab hüppe;
Tooriku detailiks muutmise käigus rakendatud mitmesuguste töötlusoperatsioonide kindlat järjestust nimetatakse tehnoloogiliseks protsessiks. Tehnoloogiline protsess on tootmisprotsessi osa, mille vältel töödeldav objekt muutub kvalitatiivselt ja hõlmab ka töödeldava objekti vahe ja lõppkontrolli. Tehnoloogilise protsessi lõpetatud osa, mis teostatakse ühel töökohal nimetatakse operatsiooniks. Pärast detaili treipingist mahavõtmist ja tooriku kinnitamist algab uus operatsioon. Paigaldus on operatsiooni osa, mis teostatakse töödeldavate toorikute kinnitust muutmata. Tehnoloogiline siire on operatsiooni lõpetatud osa, mis sooritati tööriistu ja töötlemisel moodustuvaid pindu vahetamata. Siirded on näiteks otsa treimine, välispinna treimine, soone treimine jne. Selline tehnoloogiline protsess, mille vältel toorik töödeldakse detailiks ühe operatsiooniga, on iseloomulik üksiktootmisele.
jaanuari 2004. a ehitatud staadionitel tohib kaugus- ja kolmikhüppe hoovõturada olla maksimaalselt 1,25 m lai. Äratõukepakk valmistatakse puidust või muust sobivast jäigast materjalist risttahukana, millesse võistleja naeliku naelad tungivad, kuid sinna kinni ei jää. Pakk peab olema 1,22 m + 0,01 m pikk, 20 cm +/- 2 mm lai ja maksimaalselt 10 cm paks. Pakk peab olema valge. Maandumiskast peab olema vähemalt 2,75 m ja mitte rohkem kui 3 m lai. Kui vähegi võimalik, peab hoovõturaja telgjoon ühtima maandumiskasti telgjoonega. Võistlus: 1. Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui võistleja: (a) Puudutab mingi kehaosaga rajapinda või plastiliiniga kaetud liistu äratõukejoone taga, olenemata sellest, kas ta "jookseb läbi" või sooritab hüppe; (b) Sooritab äratõuke paku kõrvalt, vaatamata sellele, kas äratõuge sooritati ees- või tagapool äratõukejoone mõttelist pikendust; (c) Kasutab hoovõtul võihüppel saltotehnikat; (d) Puudutab rajapinda
Põltsamaa Ühisgümnaasium Kiirjooks Autor: Krista Villem 10c 2009 Kiirjooksu tehnikast Kiirjooksu tehnika üldistest alustest Kõnd ja jooks on inimese kui liigi kõige loomulikumad põhiliikumisviisid. Nagu lind lendab, kala ujub või madu roomab nii inimene kõnnib ja jookseb. Jooksuoskus ja jooksutehnika kujunes ning arenes üha otstarbekamaks inimese ajaloolises arengus. Seda tingis juba karm looduslik valik. Inimisend, kes iidsete aegade hämaruses ei suutnud kiirelt joosta, jäi toiduhankimisel sagedamini kõhutäieta või langes hoopis ise saagiks. Looduses on liigile omase liikumisviisi väledus ja osavus alati nooruse, elujõu ja bioloogilise täisväärtuslikkuse tunnuseks. Isend, kes liigub aeglaselt, vaevaliselt ja kohmakalt, on tavaliselt ikka kas vana, haige, vigane või alaarenenud. Jooksuoskus ja kiire jooksuvõime on ka inimese elujõu, bioloogilise täisväärtuslikkus
1 TREIMISTÖÖDE ALUSED PÕHIANDMED TREIMISTÖÖDEST Masinate, mehhanismide, aparaatide ja teiste toodete detailide mit- mesuguste valmistusviiside hulgas on laialt levinud lõiketöötlus: treimine, puurimine, freesimine, hööveldamine, lihvimine, kaabitsemine jne. Lõiketöötluse olemus seisneb toorikult pindkihi eemaldamises, et saada nõutavate mõõtmete, kuju ja kvaliteediga pindu. Võlle, rihma- ja hammasrattaid ning paljusid teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks (joon.) ja neid töödeldakse treipinkidel (treitakse). Treimisega võib saada silinder-, koonus-, kuju ja tasapindu, samuti keermeid, faase, siirdmikke (joon. ). Treimistöödel kasutatakse treiteri, puure, avardeid, hõõritsaid, keermepuure jt. lõikeriistu. Treimisel saadavaid pindu: 1 silinderpind, 2 siirdmik, 3 faas, 4 tasapind (otspind), 5 kujupind, 6 koonuspind, 7 keere. LAASTUTEKKEPROTSE
Võimlemine Referaat 05.12.2009 Sisukord 1.Sissejuhatus.............................................................................. 1 2.Aeroobika.................................................................................. 2 2.1. Tähtsamad aeroobikastiilid.....................................................................................2 3.Akrobaatika............................................................................................4 3.1. Harjutused...............................................................................................................4 4. Iluvõimeline...........................................................................................8 5. Vesivõimlemine.....................................................................................10 6. Kasutatud materjal................................................................................11 Sissejuhatus Võimlemine
m = 200 kg =3m = 60 N = 7,4 cm = 0,074 m Kõigepealt leiame rammimishaamri koguenergia ∑ . Kõige ülemises asendis on kineetiline energia 0 , sest keha on paigal, seega (peame maha lahutama vastu mõjuvad jõud , seega = 200 9,8 60 3 = 5700 J Siit saame leida juba kiiruse , sest keha kineetiline energia avaldub valemina Kuna vasara rammimise hetkel koguenergia on võrdne keha kineetilise energiaga, (sest h = 0) siis saame 5700 = 100 ⇒ √57 = 7,55 m/s Nüüd siis vaatleme ülesande teist poolt, kus vasar rammib vaia. Ühelt poolt saame sellel juhul kogutöö välja kirjutada valemina ∑ , kus P on keha kaal ja vastu mõjuvad jõud hõõrdejõud ja vaiapoolt avaldatav jõud
veel viiel korral EM- ning MM-voistluste medaleid. Kolmel viimasel aastal ei ole medaliteni enam joutud. Mujal on areng olnud kiirem ning ettevalmistus tohusam. Tulemata ei jaanud aga see, mida juba kaua oodatud. Kaarrajal aastaid maailmaklassi meeste hulgas stabiilselt esinenud Andrei Inesini professionaalne suhtumine ettevalmistusse on kandnud vilja ja tasuks tuli kuldmedal 2006. aasta MM-voistlustelt Zagrebis. Viimane tahendaks eelkoige treenerite ja laskurite hoiakute muutumist: esmalt professionaalse suhtumise kuju- nemist, seejarel tingimuste loomist professionaalsel tasemel ettevalmistuseks,
Sisukord 1. Tund. AUTOMAATRELVA ÜLDINE KIRJELDUS JA OHUTUSTEHNIKA 2 2. Tund. AUTOMAATRELVA OSALINE LAHTIVÕTMINE, KOKKUPANEK JA HOOLDUS 10 3. Tund. AUTOMAATRELVA KÄSITLEMINE 19 4. Tund. LAMADES LASKEASENDI VÕTMINE, AUTOMAATRELVA HOIDMINE JA SIHTIMINE 26 5. Tund. LASKMINE LAMADES ASENDIS 32 6. Tund. TULISTAMISKORD 36 7. Tund. ERINEVAD LASKEASENDID 42 8. Tund. AUTOMAATRELVA EHITUS JA TÕRKED NING NENDE KÕRVALDAMINE 49 9. Tund. SIHTPUNKTI VALIK 54 10. tund. VARJUMINE, RELVA KANDMINE JA REAGEERIMINE VAENLASE EFEKTIIVSELE TULELE, TULEPOSITSIOONI VALIK 57 11. Tund. LIIKUVATE SIHTMÄRKIDE TULISTAMINE, VALANGUD, LÄHIVÕITLUS
KOOL Nimi JALGPALL Referaat Pärnu 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................3 Ajalugu........................................................................................................3 Levik.............................................................................................................4 Tehnika........................................................................................................4 Palli
Mänguväljak ja vaba-ala peavad olema erinevat värvi. Välisväljaku kalle on lubatud kuni 5 mm meetri kohta. Keelatud on kasutada kõvast materjalist valmistatud piirjooni. JOONED VÄLJAKUL Kõikide joonte laius on 5 cm. Jooned peavad olema heledad ja erinema väljaku värvusest ning mistahes teiste joonte värvusest. piirijooned Mänguväljakut piiravad kaks külg- ja kaks otsajoont. Külg- ja otsajooned kuuluvad mänguväljaku mõõtmetesse. Keskjoon Keskjoone telg jaotab mänguväljaku kaheks võrdseks 9 x 9 m väljakuks, kusjuures joone kogu laius kuulub täies ulatuses mõlemale väljakule võrdselt. See joon kulgeb võrgu all ühest külgjoonest teiseni. Ründejoon Kummalgi väljakupoolel on ründejoon joonistatud nii, et tema tagumine äär on 3 m kaugusel keskjoone teljest tagapool. See joon märgib ründeala. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel on ründejoon pikendatud täiendavate katkendjoontega
OTMK referaat Co2 ehk traatkeevitus Koostaja: Juhendaja:Heino Kannel 2014 aasta. Sisukord: 1.üldiselt keevitamisest 2.üldiselt keevitamisest 3.elektroodkeevitus 4.traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 5.traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 6. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 7.gaaskeevitus 8.teraste keevitatavus 9.keevitusasendite markeering ja tüübid 10.MIG keevituse tööpõhimõte 11.käpa ettevalmistamine 12.keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 13.traadi etteandmine 14.kaitsegaasi valik 15.keevitamine 16.keevitusdefektid 17. Keevituse ettevalmistuses on oluline 18. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada 19.ohutus keevitamisel Üldiselt keevitamisest: Keevisliide on kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide. Keevita
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool PM1A Magnus Torop Keevitamine Referaat Elektrikeevitamine kaitsegaaside keskkonnas Olustvere 2016 Sisukord: 1. Üldiselt keevitamisest 2.Elektroodkeevitus 3. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 4.Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 5. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 6. Gaaskeevitus 7. Teraste keevitatavus 8. Keevitusasendite markeering ja tüübid 9. MIG keevituse tööpõhimõte 10. Käpa ettevalmistamine 11. Keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 12. Traadi etteandmine 13. Kaitseklaasi valik 14. Keevitamine 15. keevitusdefektid 16. Keevituse ettevalmistuses on oluline 17. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada SISSEJUHATUS Üldiselt keevitamisest: Keevisliide on kahest või enamast detailist keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sulatatud lisama
KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks väita,
Kose Gümnaasium Referaat STANDARD - TANTSUD Koostaja: Tiiu-Maarja Kink 12 A Kose 2009 Tantsude ajalugu Esimesele maailmasõjale järgnenud aastatel ujutas Lääne-Euroopa üle uute seltskonnatantsude laviin sõjakoledustest vabanemine oli kaasa toonud kergendustunde ja lõbujanu. Huvi seltskonnatantsu vastu kasvas järsult. Esimesi arglikke samme astus ka võistlustants. Samal ajal valitses tantsupõrandail ja tantsude õpetamises teatud mõttes kaos. Kasutusel oli suur hulk tantse ja eri samme, paljud neist lootusetult sobimatud seltskonnatantsu jaoks. Et ühtesid ja samu tantse ning isegi samme õpetas iga õpetaja omamoodi, tõusis päevakorrale vajadus ühtlustada seltskonnatantsu õpetamine. 1924. aastal alustas Inglise Tantsuõpetajate Ühingu ( täielik nimetus: The Ballroom Branchof the Imperial Society of Teachers of Dancing ) juures tööd viiest tolle aja juhtivam
Kehra Gümnaasium Võistlustants Referaat Koostas: Taago Köster 12. A klass Kehra 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 Tantsude ajalugu...........................................................................................................................................3 TANTSULINE KÕND.....................................................................................................................................3 Kõnd ettepoole..............................................................................................................................................4 Kõnd tagurpidi..................
Puidu Käsitsiöötlemise tehnoloogia . Teemad. Tisleri kutsekirjeldus Materjalide valik ja ettevalmistamine tööks Töökoha ettevalmistamine Toote joonise ja deatilide spetsifikatsiooni koostamine v Puidu käsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid Puidu raiumine Saagimine Hööveldamine Peiteldamine Puurimine Puidu pinna silumine Lihvimine Tisleri kutsekirjeldus . Puidu töötlemisega seotud ametinimetused Läbi aegade on puutööga seotud töömeeste kohta kasutatud erinevaid ametinimetusi : Puusepp (lihtsamad puutööd ehitusel, tarbeesemete valmistaja) Laudsepp Tisler (nõudlikumad tööd, näit. Mööbli valmistamine)
Elektrilised käsitööriistad Kasutamisomadusi iseloomustavad näitajad Elektritööriistadel kasutatavad erinevad lõiketarvikuid (puurid, sae-, höövli- ja freesiterad) valmistatakse: 1. Tööriistaterasest HCS. Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistusmaterjal. 2. Kiirlõiketerasest HSS e. HS. Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600 7000 juures. 3. Volframsüsinikust tipuga HW. HM. TCT. TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. Mitmesuguste metallide volfram jne, karbiidide ja metallilise koobalti pulbrite segust saadakse erimenetlusega plaadid. Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu. 4. Bimetallidest BiM, BM. Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tööriistade puhul kasutatakse tööriistaterast ja kiirlõiketerast ühes lõiketeras. Tuntuma
Karastamisel vastupidi on eesmärgiks fikseerida toatemperatuuril metalli struktuur ja omadused, mis tema saab kuumas olekus. Selleks vaja jahutamisel mahasuruda difusiooniprotsessid, et põöördmuutused jahutusel ei toimuksid. Kiirjahutus võimaldab seda teha suurel või väikesel määral, mille tulemusena eristatakse kaks ülalnimetatud karastusviisi. Noolutus ja vanandamine on erinevalt lõõmutusest või karastusest sekundaarse iseloomuga termiline operatsioon, mida tehakse ainult peale karastamist, ilma selleta nendel ei ole mõtet. Karastatud metall on termodünaamiliselt ebastabiilne, tema siseenergia võrreldes lõõmutatud olekuga on suurem. Isegi toatemperatuuril temas aeglaselt tekivad protsessid, mis lähenevad metalli struktuur ja omadused tasakaluoleku seisundiks. Näiteks karastatud terase kõvadus väheneb kauaaegsel hoidmisel toatemperatuuril, seda enam need protsessid aktiviseeruvad metalli kuumutamisel
Otsekasvaval puul jäetakse pideriba ühtlase laiusega ja langetuslabidas asetatakse diametraalselt langetussuuna vastasküljele. Külgkaldega ja külgtuule korral peab pideriba jääma kiilukujuline, teravikuga puu kalde poole, langetuslabidas asetatakse samuti langetussuuna teljest kalde poole Puu läbisaagimisvõtete järjestus sõltub samuti puu kaldest ning saagimist tuleb alati alustada kaldepoolselt küljelt. Tugeva külgtuulega soovitatakse pideriba telg nihutada langetussuunast 10...15º tuule surve poole. Kui puu on kaldu langetussuunale vastupidiselt, tuleb esimesena lõigata põhilõige langetussuuna vastasküljele, seejärel puu põhilõikepoolselt küljelt fikseerida kas lookhargi või tõukevintsiga ning lõpuks teha etteraie lõiked ja abivahendeid kasutades lükata puu langema. Kui puu on kaldu üle 5º, tuleb langetada loomuliku kalde suunas. Ka langetussuunas kaldu puu ohutuks langetamiseks on erivõtted, sest tavalisi töövõtteid
Avatud Ülikool Kehakultuuriteaduskond Karin Irval Kaugushüppe õpetamisest noortele Õppereferaat KKSP.05.036 Kergejõustik Õppejõud: T. Torop Tartu 2008 Kaugushüppe õpetamisest noortele Kaugushüppe loomulikkus ja lihtsus teevad nagu tarbetuks rääkida metoodika erinevustest kauguahüppe õpetamisel noortele. See pole siiski nii. Muidugi peab laste ja noorte sportlikus tegevuses, silmas pidades eelduste loomist kaugushüppeks tulevikus, täit tähelepanu pühendama jooksuoskuse ja -kiiruse arendamisele, samuti võimalikult suurema hüppevõime saavutamisele. On aga teada, et hea jooksukiirus ja tugev hüppevõime ei pruugi veel kaugeltki tähendada seda, et osatakse kiirelt hoojooksult teha maksimaalse tugevusega äratõuget. Selline oskus saavutatakse alles pikaajalise sportliku tegevuse ja mängimise tulemusena lapse- ja noorukieas. Seejuures peab olema sellesse tegevusse põim
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
SISSEJUHATUS. Keevitamise olemus. Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide mittelahtivõetavate liidete moodustamist detailiservade kuumutamisega kas sulamiseni või plastse olekuni koos järgneva detailide kokkusurumisega või ilma selleta. Olenevalt energia liigist, mida rakendatakse liite tekitamiseks, liigitatakse kõik keevitusmeetodid kolme klassi: a) termomeetodid, kus kasutatakse soojusenergiat (elektri-, kaar-, plasma-, räbu-, elektronkiir-, laserkeevitus- ja muud). b) termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui ka mehaanilist jõudu (elekterkontakt-, difusioonkeevitus). c) mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, plahvatus-, hõõrd-, külmkeevitus). Keevitusprotsesside hulgas vaadeltakse ka jootmist, kus metallide liitmiseks kasutatakse lisamaterjali -- joodist, mille sulamistemperatuur on madalam liidetavate metallide sulamistemperatuurist. Jooteliide kujuneb
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible.
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond MTK16 Andre Maisväli Treimine ja lihvimine Iseseisev töö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2017 Sisukord Table of Contents Mis on treimine?..................................................................................................... 3 Ajaloost................................................................................................................... 4 Treipingi osad......................................................................................................... 5 Puidu treipeitlid ja nende jagunemine.................................................................... 6 Tegurid, mis mõjutavad treimist............................................................................. 9 Puidu vastupanu kiudude läbilõikamisele............................................................. 10 Laastusurve lõikuri esitahule........................................
Terasside ja astmete rajamine mäenõlvadele toimub peamiselt pöördhõlmaga bulldooseritega. Terrasside ja astmete ehitamisel poolsüvendisse-poolmuldesse laugjatel nõlvadel teisaldatakse pinnast puistesse kihiviisi mõlemat tüüpi bulldooserite ristisuunaliste töökäikudega. Järskudel nõlvadel rajatakse terasse või astmeid pikitöökäikudega, tõugates pinnast nõlvalt alla buldooseri pööramisega. Töö alustamisel tuleb kõigepealt lõigata pioneeraste, millel bulldooser saaks stabiilselt töötada. Seda operatsiooni korrates moodustub väike plats, millest piisab pikitöökäikude alustamiseks. Pärast pöördeastme rajamist ehitatakse terass pikitöökäikudega ja masina pööramisega languse poole, tõukamaks pinnast üle astme serva. 44.Mulde ja süvendi rajamine bulldooseriga Süvendite kaevamisel teisaldatakse pinnas enamasti pikkisuunas. Kuid kui süvend on küllalt suur ja suhteliselt laugete nõlvadega, võib teda töödelda ka ristisuunas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
