Hegel "Kes mõtleb abstraktselt", Kanti metafüüsika Kes mõtleb abstraktselt?.Hegeli põhiidee on see, et keegi ei tunnista avalikult, et ta mõtleb abstraktselt, kuigi seda tehakse pidevalt, eneselegi märkamatult. Abstraktne mõtlemine on midagi suursugust ja ülevat, samas ei taheta seda teha või õigemini teistele näidata, et abstraktselt mõeldakse. Hegel leidis, et abstraktselt mõtleb üldjuhul harimatu inimene, kuna ta ei süvene asjadesse, üldistab neid ning ei vaevu sügavamalt probleemide üle järele mõtlema. Kõrgema ja harituma seltskonna jaoks on abstraktne mõtlemine liiga lihtne. Hegel väidab, et kõrgseltskonnas mõeldakse küll abstraktselt, kuid ei julgeta seda tunnistada, sest sellega võib kaasneda oht, et abstraktne mõtleja naerdakse kaaslaste poolt välja.Eelarvamus ja austus abstraktse mõtlemise vastu on nii suured,
Metafüüsiline tunnetus peab sisaldama ainult aprioorseid otsustusi, seda nõuab tema allikate eripära. Mille kohaselt nad on kas ainult seletavad ega anna tunnetussisule midagi juurde, või nad on avardavad ning antud sisu rohkendavad. Esimesi võib nimetada analüütilisteks, teisi sünteetilisteks otsustusteks. Analüütilised otsustused väljendavad predikaadis vaid seda, mida juba tegelikult mõeldi subjekti mõistes, kuigi mitte nii selgelt ja nii teadlikult. Analüütiline ehk selgitav otsustus ei avarda meie teadmisi, vaid ainult selgitab meile juba teadaolevaid teadmisi. Ütleb predikaadis seda, mida mõeldi subjekti mõistes, kuid mitte nii selgelt ja teadlikult. (Nt: kõigil kehadel on ulatuvus. Mõiste keha juba sisaldab tunnust ulatavus, järelikult ei saanud me midagi uut selle kohta teada. Sama väide kehtib ka otsustuse, et kõik ruudud on nelinurksed kohta.) Seevastu sisaldab lause mõned kehad on rasked predikaadis
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Referaat Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena Immanuel Kant Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Juhendaja: Eduard Parhomenko Koostas: Ave Hamatvalejev Tartu, 2012 1 Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru.
Andrus Tool/Klassikaline saksa filosoofia/FLFI.01.020. 1. teema: Immanuel Kanti kriitilise transtsendentaalfilosoofia teoreetiline probleemvaldkond (“Prolegomena …”: Eessõna ja §§ 1-5) Probleemsituatsioon. Peamine väljakutse, mis ajendab Kanti mõtlema järele teoreetilise filosoofia üle, on antud teoses väljendatud küsimuses: “kas niisugune asi nagu metafüüsika on üleüldse võimalik?” (lk. 8). Kui aga selline asi peaks võimalik olema, siis kuidas on see võimalik? 18. sajandiks oli sellel teaduse staatusele pretendeerival distsipliinil juba pikk ajalugu selja taga, kuid uusajal oli see sattunud teravasse konkurentsisituatsiooni teiste teadustega, eel- kõige Newtoni füüsikaga. Ning selles võrdluses jäi metafüüsika üha ebasoodsamasse valgusesse. Vt. “Prolegomena …”, eessõna.
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) Kanti arvates väljendus igasugune teadmine otsustusena. Nii jagas ta otsustused analüütilisteks ning sünteetilisteks. Analüütilised otsustused on selgitavad ning ei avarda meie teadmisi, nt kolmnurgal on kolm külge. Sünteetilised seevastu avardavad meie teadmisi, nt mõni film on õudne. Omakorda sünteetiliste otsustuste seas eristas Kant aposterioorseid ja aprioorseid otsustusi. Aposterioorse otsustuse kohta võib öelda, et ta ,,põhinev kogemustel" ning aprioorne otsustus on ,,kogemusest sõltumatu". 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) Oma teoses ,,Kes mõtleb abstraktselt?" toob Hegel abstraktse mõtlemise kohta mitu määratlust, mis väljenduvad kahes näites. Esimest määratlust kehastab mõrtsuka näide
Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – traditsiooni edasi kandmine
Küsimustele vastamine 1. Kanti tunnetusteooria järgi saab öelda, et Kant oli kindel et meie tunnetusel on olemas kaks allikat meie meeled ja meie mõistus. Tema väitis, et mõlemad on olulisel kohal meie elus. Kanti sõnul meie teadmised on meie ise enda otsustused, mis võib jagada analüütilisteks ja sünteetilisteks. Üks nendest, analüütiline, selgitab neid teadmisi, mis meil on juba olemas, nad ei avalda meile uusi ega ka ei avarda vanu. Näiteks väidest ,,Kõik ruudud on
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 1 ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Igaüks meist mõtleb aeg-ajalt abstraktselt, kuigi keegi seda ei tunnista, kuna abstraktset mõtlemist peetakse pinnapealseks ning lihtsaks. Hegel püüab näidata, et tegelikult pole midagi kergemat kui mõelda abstraktselt ning mida vähem haritud on inimene, seda rohkem kasutab ta just abstraktset mõtlemist. Tegelik raskus seisneb selles, et mõelda abstraktsioonide abil konkreetselt: abstraktne ja konkreetne mõtlemine ei välista teineteist, vaid tegemist on üksteise eri vormidega. · Selle asemel, et abstraktsuse mõistesse süveneda ja seda uurida, püüab inimene seda lihtsalt vältida või eirata
Kodutöö Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt" Oma artiklis käsitleb Hegel abstraktselt mõtlemist tolle aja ühiskonnas. Oma arvates teavad kõik, mis on abstraktne mõtlemine, kuid Hegeli arvates see päris nii ei ole. Paljude arvates, on abstraktne mõtlemine sobilik vaid neile, kes ei suuda oma mõtteid selgelt väljendada. Leidub aga ka neid, kes siiski suudavad mõelda abstraktselt, neid küll aga on vähe. Teoses on ta abstraktselt mõtlemist näidetega esile toonud. Esimeses näites võib lugeda, kui erinevalt on võimalik pealtnäha tavalist mõrvarit käsitleda. Enamuste jaoks on ta lihtlabane mõrvar, kes ongi oma tegudega oma karistuse välja teeninud. Abstraktselt mõtlevat inimest on ta kirjeldanud väga mõtlevana, sest tema jaoks abstraktne inimene hakkab enda jaoks looma erinevaid seoseid selles osas, mis on õhutanud
kilpkonn, lendav nool, lõigu poolitamine... Aforism Hegelilt: filosoofia uurib kõike, kuid siiski mitte päris kõike ses kõiges, vaid ainult kõige üldisemat. Martin Heidegger pidas väärtuslikumaks Sokratese-eelset mõtlemist. Sokratese-järgset filosoofiat (= metafüüsikat) iseloomustas ta kui olemise unustust. See filosoofia (= metafüüsika) lähtus olevast, orienteerus olevale ja läks mööda olemisest. Heidegger seadis eesmärgiks 1) ületada metafüüsika ja 2) hakata mõtlema lähtudes Dasein'ist (inimliku inimese olemisest). Metafüüsika mõtleb kategooriates. Need on kõige üldisemad mõisted, mis haaravad üksnes maailma väliseid aspekte. Heidegger püüdis tungida maailma sisemuse mõistmisse. Selleks tugines ta eksistentsiaalidele (näiteks ,,hool" (,,Sorge")). Eksistentsiaalid hõlmavad inimest ja tema elukogemust tervikuna. FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID
Filosoofia KT 1. Immanuel KANT (1724-1804) Ema kaudu oli Kant saksa päritolu. Kanti soontes voolas ka sotlase verd. Kanti isa oli sadulsepp. Immanuel oli peres neljas laps. Tal oli kolm venda ja seitse õde, kuid ellu jäid vaid üks vend ja kolm õde, teised surid varases nooruses. Perekonnas valitsesid pietistlikud veendumused ning elu oli väga kombekohane: siin ei nähtud midagi sündsusetut ega kuuldud midagi kõlvatut. Varases nooruses oli Kant häbelik ning hajameelne, mis takistas tema õppetööd Friedrichi kolleegiumis. Alles vanas eas sai Kant lahti häbelikkusest, kui see muutus tagasihoidlikkuseks. Ema suri, kui Immanuel oli 13aastane (isa surma ajal oli ta 21aastane). Täites ema soovi, astus ta ülikooli usuteaduskonda. Hiljem Kant veendus, et kutsumust tal vaimuliku elukutseks ei ole ning häälgi oli selleks liiga nõrk. Kant kuulas lisaks matemaatika-, filosoofia- ja
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) 3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee 4. Bacon: 1. esitage õige induktsiooni meetod: kolme tabeli kirjeldus (soojuse näitel) ja milles on iga
Kant ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?" Maria Kohtla 103548IAPB Kant käsitleb antud artiklis valgustuse tähtsust. Tema meelest viibib palju inimesi n.ö alaealisuse seisundis, kus nad ei julge või ei viisti iseseisvalt mõelda. Autori meelest on väga oluline aga valgustust nii religioonis kui riigivõimu kaudu soodustada, kuna see aitab kaasa inimkonna arengul paremuse suunas. Valgustatud rahvas on arukam ja iseseisvam ning seega ka kasulikum riigile. Kant avaldab ka suurt austust neile juhtidele, kes võimaldavad oma alluvatel valgustatud
2) Analüütiline otsus selgitab subjekti mõistet, sünteetilise otsusega minnakse subjekti mõistest kaugemale. Tsiteerides Kanti, „analüütilised otsused ainult seletavad ega anna tunnetussisule midagi juurde, sünteetilised on avardavad ning antud sisu rohkendavad“. Analüütilised nt „kõik kehad on ulatuvusega“ ja „ükski keha pole mitteulatuvuslik“. Sünteetilised nt „mõned kehad on rasked“ ja „lühim tee kahe punkti vahel on sirge“. Analüütiline otsustus on selline, mis ei avarda meie teadmisi, vaid ainult selgitavad olemasolevaid teadmisi. Kõik analüütilised otsustused on oma olemuselt aprioorsed tunnetused. Sellised otsustused ongi näiteks: „Kõik ruudud on nelinurksed ning kõikidel kehadel on ulatuvus“. Mõiste ruut sisaldab juba endas nelinurksust ja seega ei saanud me mitte midagi uut teada. Sünteetiline otsustus on aga selline, mis avardab meie teadmisi. Subjekti mõistes mõeldav
Pikkust oli tal vaid 157 cm, kuid vaimses mõttes kuulus ta hiiglaste hulka. Kanti kodulinnas Königsbergis tunti teda täpsuse musternäidisena: tema jalutuskäikude järgi olevat võinud kella õigeks panna. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel; Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli väga kristlane, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Ema tunnustas Kanti andeid. Ühes kirjas ütles Kant: "Ma ei unusta kunagi oma ema, sest ta istutas minusse esimese headuse seemne ja toitis seda; ta avas minu südame looduse mõjule; ta äratas ja avardas minu mõtteid, ning tema õpetustel oli minu elule kestev hea mõju.’’ Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Ema suri, kui Kant oli 13-aastane. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 8- kuni 16-aastaselt õppis
oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Anaximenes- arche piiritletud, õhk-nii aine kui samas ka apeiron. Pythagoras- tegelas matemaatikaga, tema jaoks arche arv. Kaust esimesena sõna filosoof. 4. Parmenides- tegelas ka oleva alge küsimustega. Arendas eeldust, et alge peab olema ainus ja valitsev. Tema mõtlemine lähtub triviaalsest tõigast, et on. Toob sisse olematu mõiste. Piiritleb olema archena vastandina olematule. Mõtlemise vajalik otsustav vahetegu: kas on või ei ole? Otsustus on või ei ole on Parmenidese järgi hädavajalik, on 3 võimalikku teed: et on, on ja ei ole, et ei ole(käimatu tee)Tuleb valida tee ja seda mööda käia, vihja metoodilisele mõtlemisele. Zenoni apooriad- Achilleus ja kilpkonn, Lendav Nool. 5.Herakleitos- seda kõigile samat maailma ei teinud jumalatest ega inimestest keegi, vaid ta on alati olnud, jääb igavest olema, mõõdujörgi süttiva ja mõõdujärgi kustuva utlena. Tuli- arche-liikuv, kooshoidev. Teine arche- logos-kõne lausumine
oma mõttes. 3. - 4. Inimese jaoks näib seletamine igav, sest see eeldab, et nad ei oska ise teha loogilisi järeldusi ja teemast aru saada. Seletamine viib väga pinnapealse arusaamani, mis tundub abstraktsena ja ei vii asja mõistmiseni. 5. Inimestele tundub, et talle õpetatake abstraktset mõtlemist vastu tema enda tahtmist, sest talle jääb mulje, et temalt nõutakse samalajal midagi. Tahetakse et ta tunnistaks, et ka tema mõtleb vahel abstraktselt ja et see on loomulik. Vahel õpetatakse inimestele abstraktsust pigem kavaluse abil, mis tundub neile pärast tõe paljastamist pettena ja toob häbi. 6. Inimese jaoks tundub abstraktne mõtlemine midagi kõrgemat, millest ei räägita. Seda ignoreerides võib teinekord neist jääda pigem naeruväärne mulje. Kultuurne inimene võib läbi näha ajaleheartikli madalad ajendid, sest sellistel tõsisel teemadel rääkides võib kergesti enda reputatsiooni ära rikkuda. 7
HEGEL: Kes mõtleb abstraktselt? 1807 1)Leidke tekstis kaks abstraktse mõtlemise kirjeldust / määratlust. a)Nähakse asju pealiskaudselt eirates asjade olemust ,,See tähendabki mõelda abstraktselt, mitte näha mõrtsukas muud kui seda abstraktset, et ta on mõrtsukas, ja selle lihtsa omaduse põhjal hävitada kogu ülejäänud inimloomus." b)Välimus ning ajalugu seotakse antud olukorraga isegi kui see pole antud olukorras oluline. ,,Ta mõtleb abstraktselt, ja ühendab kõik, alates kaelarätist, mütsist, särgist jne. ning lõpetades sõrmede ja muude kehaosadega, samuti isa ja kogu ülejäänud suguvõsaga, täielikult selle kuritööga, et teine tema munad mädad leidis olevat; kõik teises inimeses on tema jaoks üksnes mädamunade värvi; samal ajal kui nood ohvitserid, kellest turunaine rääkis, kui neil muidugi selle asjaga midagi pistmist oleks, mis on väga kahtlane tolle naise juures hoopis muid asju oleksid märganud."
· Platoni ideaalne riik ning totalitarism, kunsti funktsioonid ideaalses riigis · Kogu ülejäänud filosoofia täiendused Platonile ARISTOTELES · Aristoteles (384-322 eKr), isa oli arst Makedoonia kuninga õukonnas, rajas Ateenasse oma kooli Lykeioni · Jagas kõik teadmised kolmeks: teoreetilised (metafüüsika, matemaatika, füüsika); praktilised (poliitika, eetika); loomingulised · Metafüüsika A teosed olemisest ja tunnetusest (järgnesid füüsikale), ise nimetas A seda esimeseks filosoofiaks (protei philosophia) · A metafüüsika põhimõisted on: mateeria ja olemus; tekkimine; võimalikkus ja tegelikkus; põhjus · Iga asja puhul saame eristada mateeriat, olemust e vormi (teeb asja selleks mis ta on) · A järgi on hing elusolendi olemus: taimne hing (taimne alge - toitumine,
ma solvasin teda kuidagi? Kas ma ei abistanud teda millegagi?) ning unustan lakoonilised põhjused, näiteks bussist maha jäämise või telefoni aku tühjenemise. 4) Kui me kellelegi midagi seletame, peame pidevalt valima, kas kasutada abstraktset või konkreetset kõnelemisviisi. Et me ei oska alati täiuslikult vahet teha, mis on abstraktne, mis konkreetne, ei julgegi me tunnistada, et neist esimest pidevalt kasutame. Seega, isegi kui me ei mõtle abstraktselt, saame väita, et me seda siiski teeme, sest tõlgendusvõimalusi on alati rohkem kui üks ning see, mida meie mõtleme (ja ütleme), ei pruugi kellegi teise mõttemaailmas sama tõlgendust leida. Seetõttu väldimegi instinktiivselt selliseid olukordi, kus on võimalik valestimõistmine. 5) Temale näib abstraktse mõtlemise õpetamine mõttetu, kuna see tuleb inimesel juba loomupäraselt välja, kellel paremini, kellel halvemini. Kõik muu on liigne. Vastavalt oma
oma ameti positsiooniga, mis võib piirata teatud mõtete väljaütlemist. 6.Valgustust pole lubatud mitte kellelgi piirata, kuna see takistab inimkonna edasist arengut ja progressi parema elu suunas. 7.Kanti arvates on eriti tähtis valgustust edendada religioonis, kuna usk on inimeste väga suur mõjutaja ning kui religioonis levib edukalt valgustus, siis jõuab see peagi ka tavalise inimeseni. Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?" 1.Abstraktse mõtlemise kaheks erinevaks võimaluseks on Hegeli arvates esiteks antud subjektile ühe või mitme teatud fakti põhjal muude omaduste külge kleepimine ja teiseks on teatud subjekti, mingil põhjusel vaid ühe külje nägemine. 2.Nende kahe erineva abstraktse mõtlemise viisi erinevus seisneb selles, et ühe puhul üldistame ehk mingis mõttes üldistame ja idealiseerime subjekte selles suhtes, et subjekt
Faktitõed on pärit kogemusest ja ei ole kunagi paratamatud. Hume'i järgi võib inimmõttel olla kaht liiki objekte: - ideedevahelised suhted (relations of ideas): kõik intuitiivselt kindlad otsustused, geomeetria, aritmeetika ning otsustustele nende kohta võime jõuda vaid mõistuse abil. - tõsiasjad (matters of fact): neil põhinevate otsustuste kehtivust ei saa näidata puhta loogikaga, selleks on vaja kogemust. Klassikaline seisukoht Nagu näeme, on filosoofia ajaloos tehtud mitmeid sarnaseid eristusi kahte tüüpi tõdede vahel: ühelt poolt siis puhta mõistusega haaratavad paratamatud tõed ning teisalt kogemuslikult kinnitust leidnud tõed, mille kehtivus pole paratamatu. Täpsemalt võib tuua välja kolm eristuste paari: Aprioorne ja aposterioorne
Filosoofia tähistab metafüüsikat; nö. traditsiooniline filosoofia. Teadmine on defineeritud 19. sajandil teaduse kaudu; teadus on defineeritud uue teadmise kaudu (empiiriliselt põhjendatud teadmine). Metafüüsika on aga mitte-empiiriline teadmine. Kõik, mis on metafüüsiline, on mitte- teadmine ja „teadmisvõõralt väljamõeldud“. Filosoofia üks identiteet on metafüüsiline käsitlus sellest (vana arusaam teadusest). Teine filosoofia identiteet, mis oli ka kultuuris olema: metafüüsika on kadunud, mis tuleb siis metafüüsika asemel: eriteadused. Teadus võtab filosoofia rolli kultuuris üle: positivism (teadus annav teadusliku maailmavaate). Vajadus maailmavaate jääb alles, mida hakkavad täitma eriteadused. Eriteadused on aga ise muutuvad; alles arenevad. Ajamõõde on koguaeg juures; kogemus on pidevalt paisuv ja seega tuleb teooriaid üle vaadata. Teooriatega maailmavaate kujundamine on problemaatiline, sest need
Kes mõtleb abstraktselt ? Hegel Abstraktse mõtlemise mõiste on kui metafüüsika oma, ,,kõik" teavad, mis see tähendab, aga samas ei taha keegi sellega tegemist teha. Ometi enamik harimatuid inimesi kasutab seda lihtsat, labast ja pinnapealset, kuid kohati suursugust ning ülbet mõtlemist. · Autor püüab leida viisi, kuidas abstraktne mõtlemine valutult seltskonda sisse tuua, et see eriti märkimisväärne ei oleks. · Kui on midagi paremat, mis sinul oleks võimalik kätte saada ja sa sellest mööda vaatad, ei ole tegu
3. OTSUSTUSÕPETUS Otsustus on mõtlemise vorm (mõte), millel on teatud kindel tõeväärtus. Tõeväärtus näitab otsustuse (mõtte) kehtivust või mittekehtivust. Keeleteaduslikult otsustus on lause. Kuid kõik laused ei ole otsustused. Nimelt, küsilause, käsulause, hüüdlause - need laused ei ole otsustused, kuna neil puudub tõeväärtus. Näiteks, mis päev on täna, tulge appi, sõida seenele - on laused, kuid ei ole otsustused, sest ei ole võimalik arutleda nende tõeväärtuse üle. Terminoloogiast. Eestikeelses loogikaalases kirjanduses on sõna "otsustus" kasutusele võetud 1924.a. V.Thselpanovi loogikaõpikus. Tõsi, sõna-sõnalises tõlkes peaks see olema
Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. 3. teema: puhta loodusteaduse võimalikkuse tingimused. (“Prolegomena …”: §§ 14-31, 36-39). Probleemsituatsioon. Vt. “Prolegomena …”: §§ 14, 15. Looduse ja kogemuse vahekord. Vt. “Prolegomena …”: §§ 14, 16, 17. Kogemuse struktuur; Kant ja Aristoteles kategooriatest . Kaemus vahendab meile veel mitte-struktureeritud meelemuljete mitmekesisust, ajas ja ruumis lokaliseeritud optilisi, akustilisi ja teisi meelemuljeid. Me võiksime ju kujutleda, et meie meeleliste ettekujutuste mitmekesisus pole midagi enamat kui üksteisele järgnevate muljete vool ilma igasuguse seoseta nende vahel. Kuid tegelikult on ettekujutuste mitmekesisusele alati iseloomulik ka mingit laadi seostatus ehk ühtsus
Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. 2. teema: puhta matemaatika võimalikkuse tingimused. (“Prolegomena …”: §§ 6-13 ja lk. 46-55) Probleemsituatsioon. Puhas matemaatika on üldise ja paratamatu kehtivusega teadmine, seetõttu peab ta eelduste kohaselt, millest Kant lähtub, olema aprioorne teadmine. Samas on Kanti veendunud, et matemaatika on mitte analüütiline ja diskurssiivne, s.t. mõistetest tulenev teadmine, vaid sünteetiline – kaemusele toetuv intuitiivne teadmine. Seletamist vajabki siin nüüd see, kuidas saab üks ja sama teadmine olla ühtaegu nii aprioorne kui ka kaemusele toetuv? Tundub enesestmõistetav, et need kaks iseloomustust välistavad teineteist. Lisaks
■ Platoni õpilane ■ rajas Ateenasse oma kooli - Lykeioni ■ jagas teadmised kolmeks: 1)teoreetilised (metafüüsika, metemaatika, füüsika) 2)praktilised (poliitika, eetika) 3)loomingulised ■ Metafüüsika- Aristotelese teosed olemisest ja tunnetusest, sest järgnesid füüsika-alastele teostele, selle eesmärk on arusaamine ■ protei philosophia- esimene füüsika (olemise ja selle uurimine) ■ metafüüsika põhimõisted: 1)mateeria ja olemus 2)tekkimine 3)võimalikkus ja tegelikkus 4)põhjus ■ iga asja puhul saame eristada 1)mateeriat 2)olemust ehk vormi, ehk mis teeb asja selliseks nagu ta on (maja- telliskivi- savi- savimülakas- algelemendid- algelement- esimene mateeria) ■ hing on elusolendi olemus: taimne hing (taimne alge- toitumine, kasvamine, paljunemine), looma hing=taimne alge+loomne alge (aistingud ja liikumine), inimese
Kanti poolt Kant: 1) Aprioorne tunnetus põhineb mõistusel ja on kogemustest sõltumatu, puhtast arust pärinev ehk tõsikindel. Aposterioorne ehk empiiriline tunnetus on aga kogemuslik, järeldused tehakse meeltekogemuste põhjal. Esimese puhul kasutame me teadmiseni jõudmiseks ratsionaalset lähenemist ehk eirame kõike meelte teel vastuvõetut ning lähtume objektide kirjeldamisel vaid nende kindlatele omadustele. Aposterioorse tunnetuse korral võetakse kõike meelte poolt tajutut tõesena, mis tähendab et uute kogemuste teel on võimalik uuritava objekti mõistet avardada. 2) Analüütiline ja sünteetiline otsustus on vastavalt aprioorsed ja aposterioorsed, esimene tuleneb meie mõistusest, teine kogemustest. Analüütiline otsustus ei avarda meie teadmisi subjektist, vaid väljendab juba teadaolevat subjekti üldmõistet ehk analüütiline otsustus
Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Kuna teadmine pidi Sokratesel olema midagi kindlamat arvamusest ja teadmine põhines üldmõistetel, siis võib siit järeldada, et üldmõistete sisu peab olema püsiv ja muutumatu. Üldine on ainult mõteldav, mitte kogetav. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee. Nähtuste maailma kuuluv asi on olemas üksnes seetõttu, et ta saab osa ideest. Nähtuste maailm on ideedemaailma kahvatu peegeldus. Ideedemaailma iseloomustus. Ideed on Platonil muutumatud, igavesed, ainulised, jagamatud jne. Liikumine, tekkimine-hävimine jne. Ei ole Platonil inimliku mõtlemise eksitus: olev ise jaguneb kaheks: ideed ja nähtumused. Need kaks
Filosoofia arvestus PSHG III kursus Mõisted Filosoofia - kreekakeelest tulnud sõna, tähendab tarkusearmastust otsetõlkes. Filosoofia uurib ilu, tõe ja hüve loomust, teadmiste võimalikku saavutamist, välismaailma olemasolu. Filosoofia on kogu selle tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. FIlosoofia eesmärk on luua võimalikult terviklik maailmapilt. Metafüüsika on filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ja alusmõistete uurimisega. Põhiprobleemid on näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos. Idealism - , mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. HEGEL tõde on väljaspool meid ja meie tunnetust reaalsus on midagi nähtamatut Ratsionalism(ratio mõistus): mõistusepärane, maailma tõelisust on võimalik haarata ainult
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd
küsimustes. Protseduur oleks siin järgmine: 1) võtame erapooletu hoiaku, 2) jõuame selles hoiakus samale tundele küsimus all oleva käitumisviisi suhtes, 3) selle tunde alusel otsustame antud käitumisviisi üle moraalselt õigesti. 6 KANT 1.Analüütilised ja sünteetilised otsused: Kant jagab väited (otsustuse) kaheks: analüütilisteks ja sünteetilisteks. Analüütiliste väidete puhul ei ole predikaat midagi uut, mida juba ei leiduks subjektis. Ja kuna analüütilised väites kehtivad sõltumata igasugusest kogemusest, siis võib öelda, et analüütilised väited on täiesti tõsikindlalt tõesed. Paraku on aga nende probleemiks see, et nad ei ütle midagi uut maailma kohta. Sünteetiliste väidete puhul ütleb predikaat midagi subjekti kohta. Sünteetilised väited ütlevad midagi uut maailma kohta. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
