Sügis Eestis Koostaja: Anton Adoson Tallinna Tehnikakõrgkool A.Adoson o Sügis on jahe aastaaeg o Kestab 3 kuud o Päevade pikkus muutub o Ilmastik muutub o Lehed langevad A.Adoson Mõõdetud õhurõhk merepinnal Kirjeldus Väärtus Aeg Koht Kõrgeim mõõdetud õhurõhk merepinnal 1057,2 hPa 21. november 1993 Narva Madalaim mõõdetud õhurõhk merepinnal 947,6 hPa 16. detsember 1982 Naissaar Riigi ilmateenistus, 2015 A.Adoson Sügise ja kevade võrdlus Sügis Kevad 1. Temperatuur: hakkab 1. Temperatuur: hakkab langema tõusma 2. Ilm: Vihmane, külm 2. Ilm: Päikseline, soe 3. Loodus: hääbuv 3. Loodus: tärkav 4. Lühemad päevad 4. Pikemad päevad
Strateegiline pommitaja TU-22 Strateegiline transportlennuk IL 76 Luure- ja ründelennuk SU-24 · Tüüp: Luure ja ründelennuk · Ehitaja: Suhhoi · Pärito lumaa: NSVL · Aas ta: Esmalend 1970 · Su-24 Fencer (eesti k. vehkleja) oli NSVL'i keerukaim ja tehnoloogiliselt arenenuim igailma luure- ja ründelennuk 1970ndail ja 80ndail Su-24 Andmed: · Max. s tardimas s :39 700 kg · Mo o to r:2X 7666 kg tõukejõudu, turboreaktiiv · Max. kiirus :1340 km/h merepinnal 1550 km/h · Le nnulag i:11000 m · Le nnukaug us :560 km lahingseades (3000 kg relvastust) · Me e s ko nd:2liiget: piloot, relvasüsteemide ohvitser Põnevat: · 1964. aastal välja antud nõuete kohaselt pidi lennuk olema võimeline lendama iga ilmaga, ülehelikiire väikestel kõrgustel, väga täpse navigasiooni- ja pommitamistäpsusega. · Lisaks sooviti lühikest hoojooksu. Senised õhujõudude lennukid olid üsna väikese
Ookeanialade praeguseid näitajaid uuendatakse iga viie päeva tagant. Ookeanialade temperatuure ja olulisi kõrvalekaldeid iga päeva statistilisest keskmisest (1981-2011) uuendatakse igapäevaselt. Ookeanide lainete muutusi uuendatakse samuti iga kome tunni tagant. b) Tutvustuse põhjal märgi tabelisse, millisele kõrgusele vastavad alljärgnevad õhurõhunäidud Õhurõhk Kõrgus m Millise atmosfäärikihiga on tegu? Lühendite selgitused: 1000 hPa ~100 Merepinnal TPW – sademed 850 hPa ~1500 Maapinnal MSLP – keskmine õhurõhk merepinnal 700 hPa ~3500 Maapinnal 500 hPa ~5000 Troposfäär SST – merepinna temperatuur
- suurte koobaste sissevarisemised - inim tegevused, näiteks pommiplahvatused, lõhketööd jms - suurte meteoriitide langemine maapinnale, lumelaviin jms Neid piirkondi, kus esinevad sageli maavärinad nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks. Seal peavad inimesed olema alati valmis uueks katastroofiks. Veealused maavärinad ehk merevärinad tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamiteks. Aasta jooksul registreeritakse täpsete mõõteriistade abil umbes 80 000 maavärinat. Valdav osa on väga nõrga jõuga: inimene märkab 6000 maavärinat, purustavaid on umbes 140. Suuri katastroofe põhjustavad vaid üksikud maavärinad juhul, kui need toimuvad asulate ja linnade lähedal. Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis aegajalt ette, näiteks Viljandi ja Osmussaare lähistel.
Sügavamal on järv soojem, vähemalt +10 °C. Kõige tõenäolisemalt saab järv soojust maa-alustest geotermilistest soojusallikatest. Vedelas kihis võib leida ebatavalisi olendeid ja nende fossiile Vene ja Briti teadlased avastasid järve 1996. aastal, mil järve võimaliku olemasolu kohta oli kogunenud hulgaliselt materjale.Venemaa poolt oli geoloog ja geomorfoloog Andrei Kapitsa, kes tegi oletust järve olemasolust juba 1957. aastal. Selfiliustik on liustik, mis ujub merepinnal, olles ühendatud seda toitva maismaaliustikuga. Selfiliustikud tekivad tihti merre voolanud maismaaliustikest. Selfiliustikku võib toita ka selle pinnale sadav ja jääks muutuv lumi. Rossi selfiliustik on Antarktikas asuvaist tuntuim, selle pindala on (192 000-208 000 km²) ja see võib paiguti olla kuni kolmesaja meetri paksune. Teadlased puurisid kuumaveepuuriga nüüd liustikusse kaks auku ja lasksid läbi liustiku kaamera ja termomeetri
paiknev osoonikiht absorbeerib UV-kiirgust. Stratosfääri ülemine osa on tropopausist (−60 °C) palju soojem ning seal võib temp. kõikuda külmumistemperatuuri lähedal Stratopaus on stratosfääri ja mesosfääri piiriks ning see asub 50–55 km kõrgusel. Siinsel kõrgusel on rõhuks tuhandik merepinnal olevast rõhust ehk ligikaudu 0,101325 kPa. • Troposfäär ulatub Maa pinnast 9 kilomeerini poolustel ning 17 kilomeetrini ekvaatoril. Ilmamuutuste tõttu võib see veidi veel varieeruda. Troposfääris kõrguse kasvuga temperatuur langeb. See on tingitud sellest, et peamiselt soojendab troposfääris olevat õhku maapind, seega maapinnale lähemal olev õhk on soojem kui kaugemal olev õhk. See soodustab õhu vertikaalset segunemist. Troposfäär
lennukis või mäe, kõrgendiku tipus. Niisuguses keskkonnas toimivad inimese organismile kaks tähtsat tegurit: hapniku vähesus ja gaaside paisumine. Madalama õhurõhu tingimustes on hapniku osarõhk õhus langenud. Tänu vere punalibledes (erütrotsüütides) leiduva hemoglobiini( hapniku kudedesse kandja) omadustele, jääb hemoglobiini hapnikuga küllastatus 90% ni hoolimata lennuki salongi rähu langemisest lennu ajal. Võrdluseks, merepinnal on hemoglobiini hapnikuga küllastatus 97%. Inimese organism suudab kompenseerida heemoglobiini külastumise vähese languse. Siiski võivad tervise häired tekkida südame-, kopsu- või verehaigust põdevatel reisijatel. Lisaks sellele põhjustab lennuki salongi rähu langus kuni 25% gaaside paisumine kehaõõntes(soolestik, keskkõrv, ninakõrvalkoopad). Siit edasi võivad tekkida ninakõrvalkoobaste, kõrva- ja kõhu probleemid(kõhu paisumine, kramplik kõhuvalu).
Suunaline. Seda seadust väljendab dünaamika põhivõrrand : ma> =F> ,kus võrdeteguriks on Punktimass m. Mõju ja vastumõju seadus : 2 punktmassi mõjuvad teineteisele jõududega,mis on moodulilt Võrdsed ja suunatud vastupidiselt piki neid punkte ühendavat sirget. Kehade langemist vaakumis ni, Vabaks langemiseks. Raskuskiirendus e. vabalangemis kiirend. Raksuskiirendus sõltub geo. Laiusest ja kõrgusest , tema standardväärtuseks on võetud 45*N Merepinnal. Gn=9.80655 m/n2 Gravitatsiooni seadus : Newton tuli järeldusele , et tõmbejõud mõjuvad kõikide kehade vahel. Ta nim neid jõude gravitatsioonijõududeks. ja tegi avastuse , mida nim. Newtoni ÜlemaailmseksGravitatsiooni Seaduseks Maakülgetõmbejõud e. keha raskusjõud. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus Keha kaalu saab mõõta vedrukaalu külge riputamise Teel. Keha liikumishulgaks nim. keha massi ja kiiruse korrutist.
Kui aga läbimõõt ületab juba 300 km, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks. 3.Atmosfäär Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. 4.Pinnaehitus Juba enne Kuu-lende peeti tumedat ainet meredes ja basseinides vulkaaniliseks laavaks. Proovid on näidanud, et tegemist on tõesti basaldiks nimetatava vulkaanilise kivimiga. Kivimiproovide vanuse määramine näitab, et basseinid on tekkinud 3,85 kuni 4,0 miljardit aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega pommitamise käigus. Merede pind aga koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. 5.Miks on Maale nähtav vaid üks külg
Tõusis vendadest targemaks: Tõotas ettetähendusi, Kadunud isa kuulutusi” Teises loos jutustas, Kalevipoja kiirest kasvamisest suureks ja tugevamaks ning targemaks kui teised vennad. Ta viskab suuri kive ja mängib õues kuuskedega neid koos juurtega välja tõmmates ning tehes puudest saksa-saanikesi “Kalevite noorem poega, Loopis merepinnal lutsu, korjas kaldalt lutsukive, paemurrust parajaida, Mis ehk jalga laiusella, Kolme jalga pikkusella, paari tolli paksusella”. Kalevipoeg kasvas peale sündi kiiresti. “Kalevite kallim poega kiirustelles kaugemalle tõttas eite tabamaie. Armusoovid südamessa, meelemõlgul kurjad mõtted karastasid kangelasta,
ff tôelise tuule kiirus (m/s) 8 m/s 08; 15 m/s 15; tuulevaikus 00 Grupp 1snTTT 1 ôhutemperatuurigrupi tunnus sn - ôhutemperatuuri märk: kui t = 0 vôi t > 0, siis 0; t < 0, siis 1 TTT ôhutemperatuur ºC (kümnendiku täpsusega) Näiteks: + 0,4ºC : 10004; + 3,4ºC : 10034; - 34,6ºC : 11346 Grupp 4PPPP 4 ôhurôhugrupi tunnus PPPP ôhurôhk merepinnal (mb vôi hPa) kümnendiku täpsusega. Tuhandet näitav 1 jäetakse ära Näiteks 1062,3 mb : 40623; 962,3 hPa : 49623 Grupp 5appp 5 ôhurôhu tendentsi (muutuse) grupi tunnus a viimase 3 tunni ôhurôhu tendentsi iseloom, kodeeritakse: Kood Tendentsi iseloom Kood Tendentsi iseloom 0 tôus-langus 5 langus-tôus 1 tôus-sirge 6 langus-sirge
kokku sabaks kasvataks. Väike Merineitsi vaatas õnnelikku pruutpaari magamas suudles printsi kaunile laubale, viskas noa voogudesse, sukeldus vette, kus muutus liuglevaks õhumullikeseks. Kui palju head suudavad korda saata, jõuavad kolmesaja aasta pärast jumalariiki. Christjan Jung (jutustus) Kaugel avamere sügavuses elas Väike Merineitsi oma õdedega, ta oli imeilus. Esmakordselt oma viieteistkümnendal sünnipäeval, merepinnal ujudes, nägi toredat laeva , inimesi, peeti kauni printsi sünnipäeva. Merel algas torm, laev hukkus, Väike Merineitsi päästis printsi. Kaldal rannaliivale printsi asetanud nägi ta ümberringi mägesid, kaunist lossi. Hommikul tuli kaunis tütaraps, prints ärkas ja naeratas talle. Kurb Merineitsi laskus vetesügavusse. Tahtis kangesti printsi lähedusse. Palus abi merenõialt, kes andis talle võlujoogi, et saba asemele kaks jalga saada, kuid vastutasuks nõid lõikas ta
(Charoni suhe oma emaplaneeti Pluutosse on küll veelgi suurem, kuid see-eest on Pluuto ise poolteist korda Kuust väiksem ja õigupoolest planeedi nime ei vääri). Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. • Kuna Kuu ei liigu ümber Maa ühtlase kiirusega, siis on võimalik natuke "nurga taha" piiluda. See libratsiooni nime all tuntud efekt võimaldab näha 59% kogu Kuu pinnast. Terves ulatuses nägid inimesed Kuu tagakülge aga alles 1959. aastal, kui nõukogude automaatjaam "Luna 3" edastas sellest pärast möödalendu esimesed, paraku küll üsna udused fotod. Kuu esi- ja tagakülg on väga erineva välimusega. Esikülg on mereline, need hõlmavad selle pindalast tervelt 40 protsenti
. Päikesepaiste puudb ja on vihmane , jahe , pilvine , Talvel soe ja pehme , Antitsüklon on kõrgrõhkkond ss.t et ilm on külm Suvel => Kuiv ilm ja palav , selge talvel => Selge kuiv pakaseline , puuduvad pilved . Tsüklonid võivad tuua kaasa suured tormid ja tormid omakorda üleujutused (Tsunaami) Tooge välja kõik kliimat kujundavad tegurid sahara kõrbes=> Kanaari hoovused , Kõrbemullad , Aasta sademete hulk on kuni 100mm , Keskmine temperatuur 20-30kraadi , Õhurõhk merepinnal millibaarides on 1006-1012 . Edelatuuled , Madalrõhkkond , Kõrgeim punkt 5109 km , Troopika vööde , poolkõrb ja kõrb (loodusvööndis), lõunaeuroopalased , 2,1-3,1% on rahvuslik iive, elutase on suht nadin alustades väga madalast lõpetades keskmisega ( mida on vähe) , liivad , mägimuldade levikuala , Filipiinidel hoovused mõjuvad põhjapasaathoovus, ekvatoriaalne vastuhoovus , asub ekvaatorist põhja pool , vihmametsa puna-kollased ferraliitmullad, , 20-30kraadi keskmine
suurusest. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 km, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)bassein ks. 3. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärse t atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. 4. Juba enne Kuu-lende peeti tumedat ainet meredes ja basseinides vulkaaniliseks laavaks. Proovid on näidanud, et tegemist on tõesti basaldiks nimetatava vulkaanilise kivimiga. Kivimiproovide vanuse määramine näitab, et basseinid on tekkinud 3,85 kuni 4,0 miljardit aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega pommitamise käigus. Merede pind aga koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. 5
Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale. · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamideks. · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas Esinevad peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkonnas. Kurrutus ehk kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud
2,5 kuni 3,7 miljardit aastat tagasi. Sellest ajast on Kuu üldilme säilinud tänaseni. Hiljem on väiksemad kokkupõrked tekitanud vaid hulga kraatreid. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Miks on Kuu üks külg meie poole? Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Tõusu ja mõõna nähtused maal Maailmamere looded ehk tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid
Talvel jääb temperatuur -20 kuni +1 kraadi vahele. Külmemad kuud on detsember ja jaanuar, kui miinuskraadid võivad ulatuda kuni -30 kraadini. Talved on külmad, lumised, tuulised. Talvine pööripäev on 22. detsember. Sademed: Aasta keskmine sademetehulk on kuni 1000 mm. Sademe amplituudi aastane kõikuvus on väike, rohkem sajab suvel- maist septembrini, keskmiselt kuni 1300 mm, talvel umbes 780 mm. Telemarki maakond asub madalrõhu piirkonnas, jaanuaris on õhurõhk merepinnal 1006- 1012 mB, juulis on õhurõhk sama. Päikesekiirgus, selle sesoonne kõikumine: Albeedo on füüsikaline suurus, see on pinna peegeldumisnäitaja. Kui vaadata planeedi üldist albeedo suurust iseloomustavat kaarti, jääb Telemark piirkonda, kus peegeldumisnäitaja on aastas keskmiselt 50%. Kõige vähem peegeldub päikesekiirgust tagasi mais, kus albeedo on 20 ja 30% vahel. Juunis- juulis peegeldusprotsent hakkab tõusma, olles augustis 30-40%.
u u v v = = = =0 x y x y (9.4) Järelikult võib liikumisvõrrand x - ja y - komponentide kohta kirjutada välja järgnevalt: 2u - fv = k z 2 z (9.5) 2v fu = k z 2 z Ekmani hoovuse analüütiliseks kirjeldamiseks antakse ääretingimusena merepinnal z = 0 ette tuulepinge u v x = - k z , y = - k z z z (8.5) Ekmani spiral.Ajalooliselt on Ekmani hoovuse kirjeldamine alguse saanud eelmise sajandi lõpus, mil Nansen pani tähele, et jää triivib tuule suunast 20º-40º paremale. Selgituse leidis Ekman: statsionaarses triivhoovuses on
Kui aga Kuud võrrelda teiste Päikesesüsteemi planeetide kaaslastega, siis näeb ta suhteliselt soliidne välja, olles oma emaplaneediga võrreldes kõige suurem. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Faasid Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Pärast täiskuud hakkab Maale valgustatuna paistev piirkond Kuul
-5 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95 Õhu niiskus, % Joonis 1.6. Kastepunkti diagramm. Õhutemperatuuri kõverad: 1 25 °C, 2 20 °C, 3 15 °C, 4 10 °C 13 Atmosfääri normaalrõhuks merepinnal loetakse 1atm = 760 mm Hg = 101,326·kPa = 1,01325 b (baari). Rõhuühikuna eristatakse tehnilist atmosfääri 1at = 98,067 kPa ja füüsikalist atmosfääri 1atm = 101,326 kPa. Atmosfäärirõhk merepinnal muutub umbes piirides 96...106,8 kPa. Kastepunkt on temperatuur, mille juures tekib küllastusniiskus. Selle tempera- tuuri juures tekivad tahke keha pinnale veetilgad, kui keha ei ima niiskust. Kastepunkti temperatuur sõltub õhu temperatuurist ja suhtelisest niiskusest.
Tema maale tellisid mitmed mõjukad tegelased, teiste seas ka paavst. Looming Umbes 1635 hakkas Lorrain koostama oma joonistuste ja skitside kogu "Liber Veritatis" ("Tõe raamat"). Selles on 195 maali, visandid ja joonistused. Ta märkis juurde töö valmimise aja ja tellija nime, püüdes sellega vältida maalide võimalikke võltsinguid. Lorrain maalis palju veduute ehk väga täpseid maastikupilte, nagu näiteks "Genova sadam" (1634). Romantiline valguse mäng taevas, merepinnal ning väga peenelt maalitud arhitektuuril on maalides "Kleopatra randumine Tarsoses" (1642), "Seeba kuninganna asumine laevale" (1648), "Odüsseus loovutab Chryseise tema isale" (1644). Lorrain´i varasematele maastikele on iseloomulik küljelt langev valgus ja muudki eksperimendid valgusega. Ta lõi idealiseeritud stseene meresadamatest, kus tavaliselt oli ankrusolev laev ja selle lähedal loss või palee ("Sadam" 1639). Paljud maalid on raskepärastes pruunides toonides. Pärast 1640
barrelit. Isegi lekke mahu kohta puudub usaldusväärne info.Kui 1967. aastal toimus Suurbritannias Cornwalli rannikul üks ajaloo suurimaid tankeriõnnetusi Torrey Canyoni naftatankeriga, selgus hiljem, et naftalaigu töötlemiseks kasutatavad kemikaalid põhjustasid suuremat keskkonnakahju kui juhul, kui selline töötlemine oleks jäetud lihtsalt tegemata. British Petroleum (BP) on Mehhiko lahes asunud nii naftalaike merepinnal kui ka lekkivat naftat töötlema kemikaaliga Corexit 9500. USA keskkonnaagentuur on viidanud selle kemikaali toksilisusele, puudulikele toksilisuse andmetele ülisuures koguses kasutamise korral ja nõudnud paremate alternatiivide kasutamist, kuid BP ignoreerib ettekirjutusi. Juba on kasutatud üle 2500 kuupmeetri Corexit 9500. Miks kasutab BP neid kemikaale – see loogika on lihtne. Kui nafta jõuab rannikule, on selle mõju selgelt määratav. Aga kui nii kemikaali
ja oleks samas ka määrustele vastavad. Mängija vastutab selle eest, et tema jalanõud oleks kaasmängijatele ohutud. Pall: Pall on kerakujuline ja kaetud naha või mõne muu Rahvusvahelise Nõukogu poolt heaks kiidetud materjaliga. Jalgpalli ümbermõõt peab olema 68-70 cm (27-28 tolli) ja mängu alguses kaaluma 410-450 g (14-16 untsi). Palli rõhk peab jääma vahemiku 0,6-1,1 atmosfääri, mis võrdub 600-1100 g/m2 merepinnal. Tänapäeval toodetakse jalgpalle, millel on vettpidav pealispind, mis tähendab seda, et palli kaal jääb kogu mängu ajal enam- vähem samaks, isegi märjal ja porisel väljakul. Palli võib mängu ajal vahetada ainult väljakukohtuniku loal. JALGPALLI AJALUGU Jalgpalli ajalugu algab juba aastast 476 peale kristust, kui hiina sõjaväelased hakkasid taguma ajaviiteks nahkset palli. Sealt levis see mäng paljudesse
määrustele vastavad. Mängija vastutab selle eest, et tema jalanõud oleks kaasmängijatele ohutud. Pall Pall on kerakujuline ja kaetud naha või mõne muu Rahvusvahelise Nõukogu poolt heaks kiidetud materjaliga. Jalgpalli ümbermõõt peab olema 68-70 cm (27-28 tolli) ja mängu alguses kaaluma 410- 450 g (14-16 untsi). Palli rõhk peab jääma vahemiku 0,6-1,1 atmosfääri, mis võrdub 600- 1100 g/m2 merepinnal. Tänapäeval toodetakse jalgpalle, millel on vettpidav pealispind, mis tähendab seda, et palli kaal jääb kogu mängu ajal enam-vähem samaks, isegi märjal ja porisel väljakul. Palli võib mängu ajal vahetada ainult väljakukohtuniku loal. Kokkuvõte 8 Jalgpall on üks harrastatumaid sportmänge maailmas. Enamikus riikides on parimad jalgpallurid elukutselised sportlased.
Torricelli katse: Torricelli võttis 1 m pikkuse ühest otsast kinnise klaastoru ning täitis selle täielikult elavhõbedaga. Seejärel sulges ta tihedalt toru teise otsa, pööras toru ümber ja asetas selle otsapidi elavhõbedaga täidetud kaussi. Kui Torricelli avas toru otsa, voolas sellest välja ainult osa elavhõbedat. Toru ülemisse otsa tekkis õhutühi ruum. Samba kõrgus jäi 760mm kõrguseks sõltumata toru kallutamisest. Seega normaalõhurõhuks loetakse 760mmHg merepinnal. 18. KÜSIMUS: Arichmedese seadus. Ujumise tingimus. (lk 119-122) VASTUS: Archimedese seadus Vedelikku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Üleslükkejõud = vedeliku tihedus*g(g 10)*keha ruumala (Fü=[roo]gV). Keha ujub, kui kui üleslükkejõud on arvuliselt võrdne raskusjõuga. 19. KÜSIMUS: Mehhanilise töö definitsioon, valem ja ühik. (lk 132)
juulil 1972 Metsakülas(Saaremaal) ja 148mm Suurim aastane sademete hulk oli 1990 Nääril (Raplamaal) ja 1158mm Väikseim aastane sademete hulk oli 1964 Narvas, 355mm Suurim rahetera läbimõõt oli 27.mail 1966 Haanjal ja 50mm 3 4.novembri prognoos kella 12- neks on : õhutemperatuur oli 3.9 kraadi suhteline õhuniiskus oli 95% sademeid oli 0.0mm õhurõhk merepinnal 1025.0 mb 3. Uus-Guinea. 1. Määra valitud ala asend (laiuskraad, pikkuskraad), asukoht ookeanide, mandrite suhtes. Uus-Guinea asub: 5 lõunalaiust ja 141 idapikkust (Matti Palosaari, Pirkko Kenno, Jukka Vahtola, lk 75). Uus-Guinea kuulub Austraalia ja Okeaania maailmajakku, paikneb Vaikses ookeanis. Uus-Guineast lõunas asub Austraalia ja neid eraldab teineteisest Torrese väin. Läänes asub Indoneesia saarestik. Põhjas asub Ida-India saarestik. 2
Kraatrite põhjuseks on meteoriidid. Kui kraatri läbimõõt ületab 300 km siis ei nimetata seda neid enam kraatriks vaid basseiniks. Oma väiksuse tõttu Kuul praktiliselt puudub atmosfäär. sest ta ei suuda seda kinni hoida. mis kaitseks teda elusorganismidele kahjulike päikese kiirte, kosmilise kiirguse või pisimeteoriitide voogude eest. Mingi õrna atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul../( See on nii hõre. 10 000 kümmetuhat miljardit hõredam õhtust merepinnal.) Päeva ja öö vaheldumisega kaasnevadseal suured temperatuuri muutused. Päev ja öö kestavad kuul kaks Maa nädalat. Õhu puudumise tõttu pole kuul helisid. Kuu on vaikuse maailm. Tal ole ei pilvi, udu, vikerkaart, koitu ega eha. Pole atmosfääri mis pehmendaks põletavaid päikesekiiri ja ei laseks kuu Raskusjõud on Kuul kuus korda väiksem järelikult kaalub iga asi kuul 6 korda vähem kui Maal. Kuu pind on kaetud pudeda puudritaolise ainega mida nimetatakse EGOLIIDIKS ja
Heterosügoodid resistentsed Heteroos või üledomineerimine, sest heterosügoodid teatud tingimustes paremad kui kumbki homosügootidest HbS alleeli levimus Adaptiivsed mutatsioonid Klassikaline näide partidel ja hanedel Anser indicus Pesitseb Aasia steppides Rändab 9000 m kõrgusel, hapniku partsiaalne rõhk ~30% sellest, mis merepinnal (Chloephaga melanoptera) Pesitseb Andides ~4,0005,000 m Hapniku parts. Rõhk <60% merepinnast ahel: Pro119A Ala119A Mutatsioonid nii kui ahelas, suurendab hapniku sidumist ahel: Leu55A Ser55A Paralleelne evolutsioon: Golding and Dean (1998), Mol. Biol. Evol. 15:355369 chain: Pro119A Ala119A chain: Leu55A Ser55A
katsetusi, et toota jalanõusid, mis mängijate nõudmistele vastaksid ja oleks samas ka määrustele vastavad. Mängija vastutab selle eest, et tema jalanõud oleks kaasmängijatele ohutud. Pall Pall on kerakujuline ja kaetud naha või mõne muu Rahvusvahelise Nõukogu poolt heaks kiidetud materjaliga. Jalgpalli ümbermõõt peab olema 68-70 cm (27-28 tolli) ja mängu alguses kaaluma 410-450 g (14-16 untsi). Palli rõhk peab jääma vahemiku 0,6-1,1 atmosfääri, mis võrdub 600-1100 g/m2 merepinnal. Tänapäeval toodetakse jalgpalle, millel on vettpidav pealispind, mis tähendab seda, et palli kaal jääb kogu mängu ajal enam-vähem samaks, isegi märjal ja porisel väljakul. Palli võib mängu ajal vahetada ainult väljakukohtuniku loal. Klubid, liigad ja karikavõistlused Jalgpalliklubid saavad osaleda oma maa liiga- ja eri karikavõistlustel. Ühte liigasse kuuluvad võistkonnad kohtuvad reeglina hooaja jooksul üksteisega vähemalt kaks korda
Värvipüstol HVLP = ,,High Volume Low Pressure" Väiksem värviosakeste kiirendus Parem kattevõime Vähem Overspray- d põrkab detaililt tagasi (ca 35%) Kogukulu väiksem Düüs 0,7 ... 1,3 1,4 mm ?? Õhukulu enamasti ca 200 l/min (vt püstoli juhendit) Rõhu mõõtmine Rõhku saab defineerida kui pinnaühikule mõjuvat jõudu P = F/A (N/m2). Absoluutne rõhk rõhk mõõdetuna absoluutse vaakumi (p=0) suhtes; Suhteline rõhk rõhk mõõdetuna õhurõhu (p amb ) suhtes; Merepinnal p amb = pn = 1013,25 mbar, kus pn - normaalrõhk Kolbkompressor Kasutatakse suruõhu tootmiseks nii sõidukitel kui ka töökojas. Väljundrõhk 0,7 0,8 MPa (7 8 bar). Nii tagatakse töösilindri rõhuks 0,6 MPa (6 bar). Uuematel veokitel süsteemi rõhk ca 10 bar. Kruvikompressor
m = ( - ) kg = - 0,13 kg. 8,31 288 Kuna gaasi mass vähenes (massi muutus oli negatiivne), siis tarvitati osa gaasi ära. Vastus: tarvitatud gaasi mass on 0,13 kg. Näidisülesanne 12. Leida ideaalse gaasi molekulide kontsentratsioon normaaltingimustel. Lahendus. Antud: Olgu öeldud, et normaaltingimusteks loetakse rõhku 1 atm = p = 1,013 105 Pa 1,013 105 Pa (mis on võrdne normaalse õhurõhuga merepinnal 760 k = 1,38 10- 23 J/K mm Hg) ja temperatuuri 0 0 C (T = 273 K). Mõlemad suurused T = 273 K oleme kandnud ülesande algtingimustesse. Molekulide n=? kontsentratsiooniks loetakse molekulide arvu ruumiühikus n = N/V. Antud ülesandes on kasulik lähtuda ideaalse ideaalse gaasi olekuvõrrandist, kus gaasi hulka väljendab gaasi molekulide koguarv N pV = N k T . Kuna molekulide kontsentratsioon avaldub kujul
suurem. (Charoni suhe oma emaplaneeti Pluutosse on küll veelgi suurem, kuid see-eest on Pluuto ise poolteist korda Kuust väiksem ja õigupoolest planeedi nime ei vääri). Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku koguni (Tormide) ookeaniks. Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. Eks märg pinnas ole ju tumedam kui kuiv. Fantaasiarikkad nimed andis meredele itaalia astronoom
on veinist ligi 14 korda raskem). Tema teine katse oli hoopis olulisem: nimelt saatis Pascal oma venna elavhõbebaromeetriga kilomeetri kõrguse mäe otsa. Seal osutus õhurõhk olema kõvasti madalam kui mäe jalamil. Rõhk langes umbes 1mm Hg 10 meetri kohta. See avastus näitas, et baromeetrit on võimalik kasutada ka kõrguste mõõtmisel. Kui tõusta 5,6 kilomeetri kõrgusele, rõhub selga vaid pool sellest õhu raskusest võrreldes rõhuga merepinnal. Ainult, et hingata pole kuna hapnikku napib. Pascal arvutas esimesena välja atmosfääri ligikaudse massi. 2.4. Leiutised 1642. aastal leiutas Pascal mehaanilise ratasarvutusmasina, millel oli kaheksa liikuvat ketast. Selle abil oli võimalik arvutada kuni 8-kohalisi summasid kümnendsüsteemis. Kui üheliste ketas liikus kümne sälgu võrra, liikus kümneliste oma edasi ühe võrra jne. Esimese
kui keha tuuma temperatuur langeb rohkem kui 2°C kraadi võrra, käivitub hüpotermiliste sündmuste kaskaad (teadvuse kadumine perioodiliselt, südame rütm muutub ebaühtlaselt(arütmia), umbes 24°C kehatemp. juures jääb süda seisma (tavaliselt)) On teada ka madalamal temperatuuril ellujäämise juhtumeid-Anna Bagenholm (80min jää all; keha temp 13,7) KOHANEMINE KÕRGMÄESTIKUGA Kõrgmäestik Rõhu langus (Merepinnal 760mmHg, 2m kõrgusel 600mmHg) Langeb O2 osarõhk - Langeb gaasivahetuse efektiivsus: õhust verre, verest lihastesse -> langeb töövõime Suureneb kopsude ventilatsioon (tööd tehes ja puhkeolukorras) kompenseerimaks O2 omastamist Eemaldatakse rohkem CO2 (pH nihe aluseliseks, karbonaatide kontsentratsiooni püütakse neerude kaudu langetada, väheneb puhversüsteemi mahtuvus) Temperatuuri ja niiskuse langus (vee kaotuse suurenemine)
Kui aga Kuud võrrelda teiste Päikesesüsteemi planeetide kaaslastega, siis näeb ta suhteliselt soliidne välja, olles oma emaplaneediga võrreldes kõige suurem. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva suuruse muutumist oleks isegi silmaga märgata, kui saaks Kuud neis asendites korraga taevas näha.
Sellisel juhul esineb maapinna märgatav lainetuslik vibratsioon ning murrangutest tingitud nihked võivad ulatuda kümne ja enamagi meetrini. Nõlvadel leiavad aset maalihked. Varitsevad ehitised, purunevad elektri- ja gaasivõrgus, millest võivad alguse saada tulekahjud. Järvedes ja teistes veekogudes tekivad kuni mitmemeetrised veetaseme tõusud ja langused. Merepõhja ulatuslikud vertikaalsuunalised nihked võivad merepinnal esile kutsuda suure lainepikkusega laineid, mis rannalähedasse madalmerre jõudes võivad minna tsunamiteks. Mõisted: litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. mineraalid- looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallidena. kivimid- geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktne mineraalide kogum,
olemasolevast laineenergiast, võib õli olla maetud kihtidesse, setete alla (vahel enam kui ühe meetri sügavusse), segatud põhjasetetega või settida kihina setetele tõusutsooni kõrgemates kohtades. Õliga reostatud rannaseteteerosioon või reostatud rannasetete terviklikkuse rikkumine võib viia sellele, et nafta jõuab madalaveeliste rannikualadeni. 11.Millised protsessid toimuvad merre sattunud naftaga? Õlilaigu levimine merepinnal on ajaliselt kiire ja domineeriv protsess kohe pärast lekkimist, mis pidevalt kahaneb kuni täieliku peatumiseni ühe kuni 10 päeva jooksul. Õli levimist mõjutab mitu tegurit. Kõige olulisem on väljavoolanud õli maht, eeldusel, et õli on üle oma voolavuspunkti. Ulatuslik äkiline reostus valgub kiiremini kui järg-järgult väljaimbuv õli. Viskoossed õlid valguvad aeglasemalt, kui madala viskoossusega õlid.
m= g (2.4) Siinjuures tuletame veelkord meelde, et kaalu P ühikuks on njuuton (N), massi m ühikuks aga kilogramm (kg). Keha mass ei sõltu keha asukohast ja mõjuvatest jõududest. Kaal ja raskuskiirendus sõltuvad aga keha kõrgusest ja mõningal määral ka geograafilisest laiusest. Näiteks põhjanabal on raskuskiirendus merepinnal 9,832 m s 2 , ekvaatoril aga 9,780 m s 2 . Standardgravitatsiooniks on võetud raskuskii- rendus 45° põhjalaiusel merepinnal g n = 9,80665 m 2 (2.5) s Märgime veel, et Tallinnas on raskuskiirendus 9,8188 m s 2 . Dünaamika põhivõrrandi alusel määratud massi (2.4) nimetatakse ka inertseks massiks. Massi võib määrata aga ka gravitatsiooniseaduse alusel, mille järgi
(Charoni suhe oma emaplaneeti Pluutosse on küll veelgi suurem, kuid see-eest on Pluuto ise poolteist korda Kuust väiksem ja õigupoolest planeedi nime ei vääri). Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku koguni (Tormide) ookeaniks. Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. Eks märg pinnas ole ju tumedam kui kuiv. Fantaasiarikkad nimed andis meredele itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt
- UV-B 280-315nm , ohtlik elusorganismidele neeldub osaliselt osoonikihis, on hõreda osoonikihi puhul peamiseks ohuteguriks - UV-A 315-400nm päevituse ja D-vitamiini tekitaja - Nähtav valgus 380-760nm - infrapuna(soojus)kiirgus 760-1000000(1mm) - raadiolained üle 1mm Sfäärid Maa atmosfääris kõrguse suurenedes maapinnast õhurõhk kahaneb Õhurõmuhõõtmise ühikud: mm elavhõbedasammast(mmHg) millibaar=1cm/Hg= 13,3 mb hektopaskal (hP) 1mb=1hP normaalne õhurõhk merepinnal: 760mmHg=1013mb(hP) Troposfäär 0-8km valdav osa õhkkonna massist temp. langeb 6c km kohta tropopaus - õhukiht millest kõrgemale temp. enam ei lange 8-9km polaaralade kohal eestis 11km ja ekvatoriaalsetel 15-16 km seal tekivad pilved stratosfäär- ulatub -50km kõrgusele, moodustab umbes 20% atmosfääri masssit. seal hakkab temp. kõrguse kasvades tõusma kuna seal neelatakse enamus UV kiirgusest mesosfäär - 50-85km osooni enam pole ja temp. lange kõrguse kasvades üsna
ja konvektsioonitsoon. Päike Päikese atmosfäär koosneb kahest kihist alumine on umbes paartuhat kilomeetrit paks kromosfäär. Sellele järgneb kroon, mis võib ulatuda kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. Päikese atmosfääri ja sisemuse vahele jääb umbes 400 km paksune fotosfäär. Kuigi fotosfäär on Päikese atmosfääri tihedaim osa, on seal gaase niivõrd vähe, et Maa mõistes on tegemist vaakumiga. Sealne atmosfääri rõhk on 1/10000 Maa atmosfääri rõhust merepinnal. Päikeseplekid Fotosfäär on sageli kaetud tumedate, kord ilmuvate, kord kaduvate laikudega e. päikeseplekkidega. Suurimad neist võivad ületada Maa läbimõõdu mitmekordselt. Päikeseplekid paistavad tumedad, kuna ümbritseva fotosfääriga võrreldes on nad tunduvalt jahedamad. Enamik päikeseplekke esineb polariseeritud paaride või rühmadena. Enamasti paiknevad nad paralleelselt Päikese ekvaatori suhtes, tähe pöörlemise ida-lääne suunal. Päikese loited
pealekallamisega. Kuidas selline hulk õhku mootorisse saadakse ja kuidas seda sinna veel rohkem ajada? Vabalthingav mootor peab kogu vajamineva õhu sisse "imema"; tegelikult näeb see välja nii, et sisselasketaktil allapoole liikuv kolb tekitab enda kohal hõrenduse ehk alarõhu, millesse õhk tungib atmosfäärirõhu mõjul meie pea kohal olev kilomeetrite kõrgune õhusammas avaldab nimelt ka rõhku, mille suuruseks merepinnal on 1 atm ehk 1,013 bari ehk 14,7 PSI (pounds per square inch). Just rõhuvahe atmosfääri ja silindri vahel on see, mis õhu sisselasketakti ajal silindrisse surub. Sellest järeldub, et kõrgemates piirkondades, kus õhusammas on "õhem" ja rõhk väiksem, kannatab ka mootori täiteaste ja võimsus; veel rohkem kannatasid eelmise sajandi esimesel poolel sisepõlemismootoriga järjest kõrgemale pürginud lennukid
väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem Maa omast, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10 000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku koguni ookeaniks. Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks, sest märg pinnas on tumedam kui kuiv. Fantaasiarikkad nimed andis meredele itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Joannes Riccioli 1651. aastal. Kuu 22 merest on suurim Tormide ookean
teineteist interferentsil. 9 Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. 5.Helilaine (+ heli kiirus) Helilaine on aines levivad mehaanilised võnkumised. Heli kiirus on vahemaa, mille helilaine läbib ühikulise aja jooksul elastses keskkonnas. Kuivas õhus merepinnal temperatuuril 20°C on heli kiirus ligikaudu 343 m/s ehk 1235 km/h ehk ligikaudu üks kilomeeter kolme sekundi jooksul. 6. Infra- ja ultraheli Infraheliks nimetatakse helilaineid sagedusega alla 16 Hz. Õhus on nende lainete pikkus üle 20 meetri: tuule liikumine üle suuremõõtmeliste takistuste (hoonete, elektripostide, merelainete, tuulegeneraatorite) plahvatuste, vulkaanipursete, maavärisemise ja äikesega
hakkab võnkuma. Selle amplituud on siiski palju väiksem optilise libratsiooni omast. Esimesed fotod Kuu tagaküljest edastas Nõukogude automaatjaam Luna 3. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. 5 Kuu pind ja ehitus Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva
Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. [6] Vaatamata vedelast rauast tuumale ei ole Kuul üldist magnetvälja, kuid mõnedes uuritud piirkondades on leitud kohalikke magnetvälju. Nende mõnesaja kilomeetrise ulatusega aladel küünib magnetvälja tugevus vaid miljondikuni Maa keskmisest. Ka on magnetiseerunud Kuu kivimid, seejuures seda tugevamalt, mida vanemad nad on. Ilmselt on Kuul olnud varasematel aegadel magnetväli.[3] (Pilt 4.) Pilt 4. Kuu ja Maa - 13 - 5
väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku koguni (Tormide) ookeaniks. Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. Fantaasiarikkad nimed andis meredele itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Joannes Riccioli 1651. aastal
närviimpulsid ning hingamislihaste proprioretseptorite ärritamisel tekkivad impulsid juhitakse uitnärvi vahendusel HK- sse). Apnoe. Inimene saab teatud piirides tahtlikult hingamist muuta, hinge kinni hoida (apnoe) või hüperventeerida (seotud ajukoore talitlusega). Ajukoore talitlusega on seotud ka hingamistegevuse stardieelsed muutused (stardipalavik). Hingamine madalama ja kõrgema atmosfäärirõhu juures võrreldes õhurõhuga merepinnal. Madalama Atmr-ga puutume kokku kõrgmäestikus ja kõrglendudel, kui ei kasuta hingamisaparaate. Kõrgemal kui 4-5 km merepinnast, kus pO2 langeb 96-80 mmHg, ilmnevad O2 puuduse nähud ka puhkeolekus, rääkimata kehalisest tööst. Kõrgema Atmr-ga puutume kokku veealuste e. kessoontööde juures. Veesammas, kõrgusega 10 m, põhjustab rõhu tõusu 1 atm (merepinnal 760 mmHg) juures ei avalda see mingit mõju). *Hüpoksia on O2 vähemus õhus, tegemist on madalama Atmr-ga , kui merepinnal
retseptoreilt (kopsudest tulenevad aferentsed närviimpulsid ning hingamislihaste proprioretseptorite ärritamisel tekkivad impulsid juhitakse uitnärvi vahendusel HK-sse). Apnoe. Inimene saab teatud piirides tahtlikult hingamist muuta, hinge kinni hoida (apnoe) või hüperventeerida (seotud ajukoore talitlusega). Ajukoore talitlusega on seotud ka hingamistegevuse stardieelsed muutused (stardipalavik). Hingamine madalama ja kõrgema atmosfäärirõhu juures võrreldes õhurõhuga merepinnal. Madalama Atmr-ga puutume kokku kõrgmäestikus ja kõrglendudel, kui ei kasuta hingamisaparaate. Kõrgemal kui 4-5 km merepinnast, kus pO2 langeb 96-80 mmHg, ilmnevad O2 puuduse nähud ka puhkeolekus, rääkimata kehalisest tööst. Kõrgema Atmr-ga puutume kokku veelluste e. kessoontööde juures. Veesammas, kõrgusega 10 m, põhjustab rõhu tõusu 1 atm (merepinnal 760 mmHg) juures ei avalda see mingit mõju). * Hüpoksia on O2 vähemus õhus, tegemist on madalama Atmr-ga , kui merepinnal
annaabi.ee 
