Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konteiner, laadi, laevandus, mereveo, konteinerid, vedaja, operaator, konossement, agent, konossemendi, saatja, tšarter, agendi, logistika, laevaomanik, laadimise, laevaliin, merelaevandus, liinilaevandus, laevanduses, 2019, laevapere, terminal, klient, laevaagent, laadimine, kaubaveo, liner, kaubasaatja, tasud, ship, laevast, vedude, meretranspordiTramplaevanduses on peaaegu eranditeta vedaja ja kaubaomaniku suhteid reguleerivaks dokumendiks prahileping (mida nimetatakse ka tsarterveolepinguks) ning selle juurde käiv konossement, liinilaevanduses liinikonossement. Prahilepingu ja konossemendi vahe?? Prahileping sätestab kõik eeloleva veo tingimused, millest lähtudes peavad pooled hakkama kauba merevedu teostama. Trampveol väljaantaval konossemendil ei ole veolepingu funktsiooni, selle abil saab kaubasaaja üldjuhul kinnitada prahilepingu täitmist või mõnel juhul osalist või täielikku mittetäitmist. ,,reeder" isik kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel ning on kantud vastavasse laevaregistrisse. Prahiraha lepinguga määratud veotasu
1. Kes praktiliselt valmistab ette konossemendi, kes annab välja oma nimel ja kes selle allkirjastab? Kõige üldisemalt, konossement on vedaja poolt kaubasaatjale väljastatud mitmeotstarbeline mereveo dokument, mis ajalooliselt kinnitab · Lasti vastuvõtmist vedaja poolt · Mereveolepingu olemasolu · Lasti üleandmise korraldamist · Väärtpaberi funktsiooni 2. Kirjeldage lühidalt konossemendi 3 (4) funktsiooni. Enamlevinud on järgmine jaotus: 1. On tõendiks, et laev on kauba veoks vastu võtnud teatud koguses ja seisundis 2. On dokumendiks, mis tõendab kauba mereveolepingu olemasolu ja sisu 3. On aluseks kauba edasi- ja väljaandmisel 4. Konossement täidab väärtpaberi funktsioone 3. Põhjendage, miks konossement ei saa olla mereveolepinguks. Iseseisvalt konossement ei tramp- ei liinivedudes kauba mereveolepinguks ei ole, kuna:
pakendamata, nii individualiseeritud kui ka massikaubana. Kaubad võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. d. Konteinerveod (Containers) – spetsiaalkonstruktsiooniga transpordiühik konteinerite veoks. e. Treilerveod (Trailers) – veeremtehnika vedu f. Lihterveod (Lighters) – suurte spetsialiseeritud või universaalsete ujuvkonteinerite/ujuvühikute vedu. Veo otstarbe järgi: a. Omavedu (No-common Transport)- vedu vedaja oma tarbeks oma kulul b. Tasuline vedu (Common Transport)- vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul Piiriületuse järgi: a. Välisveod (International Transport) – veod erinevate riikide sadamate vahel b. Eksport c. Import d. Transiit e. Kabotaažveod (Domestic Transport or Cabotage) - veod ühe ja sama riigi sadamate vahel f. Suur kabotaaž - lähte- ja sihtsadamad asuvad erinevates merebasseinides g
1. Milline on esmane dokument laeva laadimiseks? Kes selle koostab ja kooskõlastab? Esmane document laeva laadimiseks on laadimiskorraldus ning selle väljastab kaubasaatja või selle ekspediitor. Selles näidatud andmed on teatud määral (koos sellesse kantud vedaja märkustega) aluseks konossemendi vormistamisel. Näidatakse kaubasaatja/saaja, laev, sadamad, lõplik sihtpunkt, konossemendi originaalide arv, kauba kirjeldus jne. 2. Mida kujutab endast mõiste "Tüürimehe kviitung" (Mate's receipt) ? Mis on tema juriidiline olemus? Sellenimelise iseseisva dokumendina esineb suhteliselt harva. Tavapäraselt muutub sisuliselt selleks kaubasaatja/ekspediitori poolt väljastatud laadimiskorraldus peale laeva esindaja (tüürimehe)
ühekordsed veod) Juhutariifid – tšarterreiside korral rakendatavad eri- või kokkuleppelised tariifid 6. Kaupade veoks vastuvõtul kasutatav dokumentatsioon Laadimiskorraldus (Loading order) - väljastab kaubasaatja või selle ekspediitor. Sisaldab: kaubasaatja, kaubasaaja, laeva nimi, lastimis- ja lossimissadamad, kauba lõplik sihtpunkt, konossemendi originaalide arv jne. Laadimiskorraldus koos sellesse hiljem kantud vedaja märkustega on aluseks konossemendi vormistamisel. Talmanilehed ja koondaruanne (Tally sheets & Tally report) Talmanilehed kujutavad endast kaubalugemise esialgset dokumenti, andmed kantakse sellesse iga “tõste” (ühe kraana- või tõstukitsükliga teisaldatav kaubakogus) kohta. Koondregister on dokument, millises kaubalugeja (talman) koondab talmanilehtede summaarsed tulemused
arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi veo ja sellise veo korraldamise teenust, ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuseid. Kui veoteenus osutatakse täielikult välisriigis, deklareeritakse teenused 0% maksumääraga. 4. VEOKIRI Vedaja võib saatjalt nõuda veokirja väljastamist, mis sisaldab järgmisi andmeid: · veokirja väljastamise koht ja kuupäev; · saatja nimi ja aadress; · vedaja nimi ja aadress; · vedaja poolt veose vastuvõtmise koht ja kuupäev; · saaja nimi ja aadress ning kontaktaadress vedaja jaoks; · saajale veose üleandmiseks ettenähtud koht; · veose ja pakendi liigi kirjeldus, ohtliku veose puhul tähistus vastavalt selle veose suhtes kehtestatud · nõudmistele, nende nõudmiste puudumisel aga üldiselt tunnustatud tähistus; · veoseühikute arv, tähistused ja numbrid;
Üldtingimustega NSAB 85 ELEA võeti FIATA liikmeks vastu 4.10.1995.a. FIATAsse kuulumine annab ELEAle ligipääsu ekspedeerimisalasele infole globaalses ulatuses, võimaluse anda välja FIATA multimodaalse transpordi dokumente täiendavaid võimalusi ekspedeerimisfirmade töötajate erialaseks koolitamiseks. Maist 1996 annab EEA välja FIATA multimodaalse transpordi dokumentide vorme: FIATA multimodaalse transpordi konossement (FIATA FBL: Multimodal bill of lading) FIATA veokiri (FIATA FWB Waybill) FIATA kauba edasitoimetaja vastuvõtutõend (FIATA FCR Forwarder´s certificate of receipt) FIATA ekspedeerimisinstruktsioonid (FIATA FFI Freight forwarding instructions) ELEA tegevus Ekspedeerijate esindamine suhetes riigivõimuorganitega Tolli ja Maksuamet, ministeeriumite ja ametkondadega Osalemine ekspedeerijaid puuduvate seadusandlike aktide väljatöötamisel
● Kindlustusdokument ● Lasti Manifest – kauba ja reisijate leht, kust selgub kogus, kvaliteet, vastuvõtja, saatja ja võimalike suurühikute numbrid ● Tüürimehekviitung (MATE’S RECEIPT) – laeva juhtkonna (kapteni või tüürimehe) poolt väljastatud dokument, mis kinnitab saadetise võtmist laeva pardale. Dokumendil märgitakse kauba nimetus, kohtade arv, markeering, sihtkoht jms. Tüürimehekviitung on kaubasaatjale ajutiseks tõenduseks, et vedaja on kauba veoks vastu võtnud, kuni konossemendi väljastamiseni vedaja poolt. Lisas on tüürimehekviitungi näide (Joonis 5). ● Kvaliteedisertifikaat (qualiti sertificate) Koostatakse ostu-müügilepingus kokkulepitu kontrollimiseks: baseerub ostja nõuetel ja sihtriigi reeglistikul; tavapäraselt kirjeldatakse vastavust sihtriigis kehtivatele standarditele; vorm lepitakse kokku ostu-müügilepingus.
liikumise üldine juhtimine ja liikumise tagamine. · Kauba ratsionaalne käsitlemine kogu liikumiste vältel. TRANSPORT JA KLIENDITEENINDUS Transport mõjutab väga tugevasti firma klienditeeninduse taset. Tähtsamad transpordi klienditeeninduse näitajad on: · Usaldusväärsus · Veoaeg · Turu ulatus ( market coverage ) võime osutada uksest ukseni teenuseid. · Paindlikkus kaupade valik, mille transporti on vedaja võimeline teostama ja tema võime rahuldada kaubasaatja erinõudmisi. Kaupade kahjustamise ja kaotsimineku tase veoprotsessi käigus. · Vedaja suutlikkus osutada teisi teenuseid peale põhitransporditeenuse nt. Kauba peale- ja mahalaadimine, tollimine, ladustamine jne. Eri transpordiliikide klienditeeninduse näitajad on erinevad, varieerude transpordiliikide kaupa. Klienditeeninduse tase ja kvaliteet määratakse järgmiste kriteeriumitega :
Lennuveo import: - impordisaadetiste tootmisprotsessid on sarnased ekspordiga - võimalused, hinnad ja vedu koordineeritakse koostöös lähtemaa kontoriga - veotellimus tehakse lähtemaa veokorraldajale, kes võtab saatjaga ühendust ja korraldab veo vastavalt kokkulepitud veoviisile Mereveo eksport: - Nõusta klienti kuidas pakkida, aluse max mõõdud/kaal vastavalt konteineri tüübile - Küsida saatjalt veo dokumendid, kauba arve, pakkeleht, jne. - Saadetise vormistamine transpordiprogrammis (saadetise, transpordi # loomine) - Laevaliini või co-loader broneeringu tegemine (veebis, e-mail) vastavalt kehtivale veotariifile (s/c, tariff, quote #)
teisele, kelle kasutada olevad kaubavood samast regioonist on tunduvalt suuremad. Ilmselt oleks selline “keegi teine” samal alal tegutsev ning samast tehasest kaupu tarniv konkurent, kellega kauba toomisel koopereeruda. Samas võib selline koostöö lõpptulemusena hoopis kahjulikumaks osutuda kui algul pealtnäha paistab; seda enam, et konkurent on ikkagi konkurent. Kui eelmine variant on lõplikult ära langenud, võib ka leida vedaja firma, kellel on olemas auto antud regioonis ning piisavalt kaubaruumi haagises, et kaup ära mahuks. Sellise firma ning auto leidmine on väga töömahukas toiming, arvestades tõsiasja, et Eestis on üle 1700 rahvusvaheliste autovedude litsentsi omavat firmat (ERAA, november 2012). Siinkohal ilmnebki ekspediitorfirma eelis: transporditellijal on palju lihtsam helistada ekspediitorfirma ekspediitorile ning tellida vedu tema käest, sest ekspediitor omab head ülevaadet autodest, mis
· Eelpool nimetatud teenuseid osutavaid agenteerimisfirmasid nimetatakse tavaliselt universaalagentideks (Universal Agent), sageli ka sadamaagentideks (Port Agent) Põhiliselt (kuigi mitte ainult) teenindavad sadamaagendid tramplaevu. · Liiniagent (Liner Agent) · Generaalagent (General Agent). · Kaitseagent (Protecting Agent) Poolte kokkuleppel võib tsarterisse olla sisse viidud igaüks võimalikest variantidest: - laevaomaniku agent laadimis-lossimissadamas (Owners Agent Both Ends lühendatult oabends või oabe); - prahtija agent mõlemates sadamates (Charterer's Agent Both Ends lühendatult chabends või chabe); - laevaomaniku agent ühes sadamatest (laadimis- või lossimissadamas) prahtija agent teises sadamas. 3. Agenteerimislepingu ülesehitus ja selle õiguslik staatus. Millistel juhtudel võidakse agenteerimislepingu sõlmimise asemel kasutada tellimuskirja?
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eelised: kiire ja mugav, mis võib anda seetõttu mõningase konkurentsieelise; puuduvad vahendajad, dokumendid liiguvad otse müüjalt ostjale ja tehingute konfidentsiaalsus on paremini tagatav; ostjad ei pruugigi aktsepteerida teistsuguseid makseviise. Puudused: müüja suur risk, mida on raske kaitsetingimustega maandada. Lunatasu, selle eelised ja puudused Ekspedeerija või vedaja tasuline lisateenus müüjale (eksportijale), kus ta võtab endale kohustuse enne kauba üleandmist veenduda, et kauba eest on tasutud Eksportija annab sellisel juhul ekspedeerijale (vedajale) kirjaliku korralduse ehk ekspordi ekspedeerimise korralduse. Ekspedeerija või vedaja annavad kauba üle ostjale kas sularaha või tagastamatu maksekorralduse (irrevocable bank transfer) vastu. Sularaha võib riskide vähendamiseks olla asendatud ka tsekiga (vt eespool).
Kolossoment ehk Bill of lady on non negotiable. 1. Kolossomendile on peale märgitud lasti saaja, kes on kauba tegelik omanik (ostja pank) ja kellele tuleb teatada, laeva kirjeldus, laeva laadimise sadam ja sihtsadam, kauba kirjeldus ja kauba kogus. Oluline on, et kolossomendis peaks olema kirjas ka kauba väärtus. Kolossomendi õigsust eeldatakse (eeldatakse, et sinna kirjutatud kauba väärtus on õige). Kui kaup läheb kaduma ja kolossomendis kauba väärtust kirjas ei ole, siis vastutab vedaja kehtestatud piirmäära ulatuses. Kolossomendi allkirjastab laevakapten ja edastatakse kauba saatjale (shipper’ile) hetk enne väljasõitu. Bill of lady tõestab, et kaup on laevas ja kapten annab ta välja. Tõend kirjaliku lastiveolepingu olemasolu kohta (mitte lastiveoleping ise). Kolossomendi teisel küljel kirjeldatakse juristiktsiooni, millistele konventsioonidele see vedu on allutatud jms. 2. ETA – estimated time of the arrival. 3. Kolossoment on väärtpaber
balkerid; mitmeotstarbelised laevad; vedellastilaevad e. tankerid; spetsialiseeritud segalastilaevad; kombineeritud lasti laevad. puistlastilaevad e. balkerid; konteinerilaevad; horisontaallastimisega e. veeremiveo laevad e. RO-RO- laevad. Blue Tarpon LO-LO Konteiner Reisilaevad Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele. Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püstuvuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, mille esitab rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel e. SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassi-fikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik mandri ja saarte
Kauabatehingu osapooltel tuleb järgida kõiki ametlikult kehtestatud nõudeid. Jälgima peab pakkimist, markeerimist ja nõuetekohast transporti. Erinevad blanketid tuleb kindlasti arusaadavaks teha. 10.Nõuded ohtlike aineid vedavale transpordivahendile ADR Accord euroeen relatif au transport international de merchendises dangereuses par route - Rahvusvahelised ohtlike ainete maanteeveo eeskirjad. IMDG- Inernatianl Maritime Dangerous Goods rahvusvahelised mereveo ohtlike ainete eeskirjad. RAR Restricted Articles Regulations Lennuveo eeskirjad. 11. Peamised veoauto ekspluateerimisega seotud kuluartiklid ja võimalused nende vähendamiseks kaubaveokulu, veohind, prahtimine, eelkulud, põhiveokulud, järelkulud, lepingud, pakkimiskulud, käsitlemiskulu, ekspordikulu, laadimis- lastimiskulud, kütuselisa(BAF), valuutalisa(CAF), riskitasu, ladustamiskulu, distributsioonikulud ja kindlustus- ja andmesidekulud. 12. Veokorraldaja eesmärgid
kehtestatud punktidega. AETR kokkulepe (AETR agreement) Euroopa riikide konventsioon, mis määratleb autojuhi/autojuhtide töö- ja puhkeaja rezhiimi rahvusvaheliste maanteevedude teostamisel. Konventsioon kehtestab kindla sõidu- ja puhketundide arvu autojuhile, kes liigub AETR-konventsiooniga ühinenud riiki või läbib seda. Agent (Agent) isik, kes esindab printsipaali, samas võib olla Vahendaja nii ostja kui müüja rollis. Agent tegutseb kellegi teise isiku või firma nimel ning tavaliselt on agendiga sõlmitud lepinguline kokkulepe, mis määrab agendi vastutuse ning firma/isiku esindamise ulatuse. Agentuuri kaart (Agency card) Üks krediitkaardi liikidest, mis väljastatakse autojuhtidele. Krediitkaart annab autojuhtidele võimaluse tankida autot reisil olles kütuse jaemüügipunktides AGR konventsioon (AGR convention)
on pakitud (karp, kast, purk jne). Üksikute toodete rühmitamisel suuremasse pakendisse 8 saadakse ühispakend ( master carton). Logistika seisukohalt võib see olla nii rühma- kui ka veopakend. Saadetiste kokkukogumist standardpakendisse nimetatakse veoühiku (unit loads) moodustamiseks. Veoühik on kaupade vedamise alus või lastiruum, millel puudub võime iseseisvalt liikuda (kaubaalus, konteiner, treiler, vagun) ja mis sisaldavad mitut väiksemat saadetist. Logistika seisukohalt võib veoühikut ka transpordipakendiks lugeda. Samuti võib pakendamisel rühmapakendit üldse mitte kasutada. Näiteks , kui plastikkottidesse pakitud aianduslik turvas on paigutatud kaubaalustel sõidukisse, siis EV pakendiseaduse mõistes ei ole veopakendit, küll on aga veoühik kaubaaluse näol. Rühma- ja veopakend ning veoühik on peamised käsitsemisühikud logistiliste operatsioonide puhul.
Fitinguid kasutatakse konteinerite seostamiseks üksteisega ja nende kinnitamiseks teki külge. Fitingud on konteineri toetuselemendid, seetõttu on konteineri põhi 12,5 mm kõrgemal alumiste fitingute alumisest ja ülemine kate 6 mm madalamal fitingute ülemisest tasandist. 58. Mis vahe on standard ja high cube ISO konteineritel. Konteinerite väline kõrgus on kas 8 jalga (2,44 m), 8 6 ("standard"; 2,59 cm) või "high cube" kõrgus, 9 6 (2,90 m). 59. Mis on pallet wide konteiner Konteinerite laiuse standard on 8 jalga (2,44 m), mis tähendab üldotstarbeliste konteinerite siseruumi laiust 2,34-2,35 m. Erandiks on "pallet-wide" konteinerid, mille siseruumi laius on 2,44 m, et mahutada ära kaks kitsamat otsa pidi kokku pandud euroalust (väline laius 2,50 m). 60. Mis on TEU? Konteinerite mahutavust ja käivet väljendatakse tavaliselt 20-jalastes tingkonteinerites ehk TEU-des (twenty foot equivalent unit). 1 TEU on võrdne ühe 20 pikkuse ja 8
terviklikkuse kontrolliga. 9.05.2010 Transport ETV0120 4 2 Rahvusvahelised konventsioonid (1) · ÜRO Rahvusvahelise Autokaubaveolepingu Konventsioon (CMR), sõlmitud Genfis 1956, täiendatud 1978, Eesti ühines 1993 · Käsitleb saatja, vedaja ja kaubasaaja suhteid · Kohaldatakse igasuguse autokaubaveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise ja kauba üleandmise koht asuvad erinevates riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniosaline · Konventsiooni ei kohaldata: vedudele, milliseid sooritatakse kooskõlas rahvusvaheliste postikonventsioonidega surnute veol korterisisustuse ja mööbli vedudel ümberkolimisel 9.05
Konteinervedu JANARI KRISTIAN LV1E 2 Konteinervedu Konteiner on kauba vedamiseks kohaldatav kindlakujuline suletav veoühik, mida on võimalik toimetada ilma kauba vahepealse käsitlemiseta saatjalt vastuvõtjale. On kasutusel mitmesuguseid erinevaid konteinereid, mis erinevad teineteisest kas mõõtmete, ehituse ja kasutatud materjalide järgi. ISO-standardi soovitustega on konteinerid standardiseeritud mõõtude, kuju, kaalu, tugevusnäitajate, ehituse ja otstarbe järgi. Konteinerite mõõtmed Praegu on kasutusel peamiselt kaks erinevate mõõtmetega konteineritüüpi: 20-jalane konteiner ja 40-jalane konteiner. Esimese kasulik pikkus (sisemised mõõtmed) on üldjuhul 5,9 m, teisel 12,03 m. Konteinerite kasulik laius on 2,352 m. 20-jalasesse konteinerisse on võimalik paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 EUR kaubaalust, 40-
—tagada kõikide põhivõrgustikku kuuluvate meresadamate piisav ühendus raudtee- kaubaveo süsteemiga ja võimaluse korral ka siseveeteede süsteemiga. 4. Põhjenda raudteevedude statistiliste mahtude hindamisel veosekäibe näitajate kasutamise eelist kauba kaalupõhise mahu ees. Veosete kogus tonnides võib olla andmebaasides kajastatult topelt, sest riigisiseselt vedudel võib ühte ja sedasama kaubakogust sihtpunkti vedada mitu raudtee-ettevõtet juhul, kui üks vedaja veab kaupa avalikult raudteel ja teine mitteavalikul. Seepärast on veetud kauba mahu iseloomustamiseks soovitatav kasutada näitajat veosekäive, mis väljendab kaubaveol tehtud tööde mahutonn- kilomeetrites. 5. Milline on transiitvedude olulisus Eesti Raudtee toimimisel. Põhjenda. Kuna transiit moodustab 75% Eesti avalikult raudteel veetavast kaubast (2015 andmed) siis selle kadumisel kaoks põhjus Eesti raudteed üldse kasutada, sest kuskilt ei saa piisavalt tulu et
kasutada olevad kaubavood samast regioonist oleksid tunduvalt suuremad. Ilmselt oleks selline "keegi teine" samal alal tegutsev ja samast tehasest kaupu tarniv konkurent, kellega kaubatoomisel koopereeruda. Samas võib selline koostöö lõpptulemusena hoopis ohtlikumaks osutuda kui algul pealtnäha paistab, seda enam, et konkurent on ikkagi konkurent. Kui eelmine variant on lõplikult ära langenud, võib ka leida vedaja firma, kellel on olemas auto antud regioonis ja piisavalt kaubaruumi haagises, et kaup ära mahuks. Sellise firma ja auto leidmine on väga töömahukas arvestades tõsiasja, et Eestis on üle 1 400 firmat kellel on ERAA1 2007 litsentsi. Siinkohas ilmnebki ekspediitorfirma eelis: transporditellijal on palju lihtsam helistada ekspediitorfirma ekspediitorile ja tellida vedu tema käest, sest ekspediitor omab head ülevaadet autodest, kes on Sinu poolt soovitud ajal antud regioonis ja kellel
Turuga seotud faktorid e. Transpordiliigi sisene ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase f. Turgude asukoht g. Antud riigi või maa valitsuse transpordipoliitika h. Vedude balansseeritus i. Vedude perioodilisus j. Siseriiklik või rahvusvaheline transport Klienditeeninduse tegurid k. usaldus kliendisuhetes l. turu ulatus – võime osutada „uksest ukseni“ teenust m. üldisemalt – vedaja võime osutada lisateenuseid n. kaupade kahjustamise ja kaotsimineku ulatus veoprotsessis 3. Transpordiharu terminid (transport : isiklik transport, avalik transport, ühistransport, kohalik (kabotaaž-) ja rahvusvaheline vedu; transpordiharu; transpordisüsteem (s.h. transpordisüsteemi ühtsus) Isiklik transport- Transport isiklikus kasutuses olevate liiklusvahenditega, mis ei ole üldsusele kasutamiseks.
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed
Lisaks on info vahetamisel suur veaoht (telefoni kaudu saadud infot kuuldakse valesti, faks ei ole loetav vms). Ka tuleb saadud info sisestamisel elektroonilisse süsteemi teha topelt töö. Logistika infovõrgu kui terviku kiiruse ja info edastamise kvaliteedi määrab aeglaseim ja ebakindlaim infovahetuse kanali osa. Seepärast on viimastel aastatel aktiivselt arendatud EDI-l baseeruvaid lahendusi logistika erinevate osapoolte, nagu klient – ekspedeerija – vedaja – ametiasutused – finantsasutused, vahel. Kliendile annab ekspedeerimisfirma internetilehekülg mitmeid eeliseid: tellimuse esitamisel tekib vähem vigu tellimuse esitamisel internetis tekib kliendile elektrooniline andmebaasteenuse pakkuja, kusjuures tal pole vaja selleks kulutusi teha saada tellimuse esitamisele ka tagasisidet (tellimus vastu võetud, kaup peale laaditud, kaup kohale toimetatud jms), mis lisandub andmebaasi mida klient ekspedeerimisteenuse lisaväärtusena kasutada saab
kuupmeetrites või laadimismeetrites on teisendatud arvestuslikeks kilodeks. Arvestuslik kaal on õiglase veotasu arvutamise aluseks ja võimaldab võtta arvesse kauba mõõtmetest, ruumalast, kaalust ja pakendist tingitud erisusi. Arvestusliku kaalu kasutamisel on veotasu arvutamise aluseks veotariif, mis antakse üldjuhul veetud tonnkilomeetri kohta. CMR- rahvusvaheline maanteekonventsioon, peamiseks ülesandeks on määratleda kaubasaatja ja vedaja kohustusi ja vastutust. Reklameerimine- kahjustunud kauba asendamine. 3 TÄISKOORMAGA ON TEGEMIST KUI: 1) kui osakoorma kaal läheneb veoühiku kandejõule. 2) veose ruumala täidab praktiliselt kogu lastiruumi ning pole võimalik laadida veoühikusse teisi saadetisi. OSAKOORMATE VAHEL peame arvesse võtma veel ka täiteastme mõistet, mis
Ankrus olev laev võib lisaks anda kolm järjestikust vilet, nimelt ühe lühikese, ühe pika ja ühe lühikese, et hoiatada lähenevat laeva oma asukohast ja kokkupõrke võimalikkusest. Lk196-197. 4. Kuidas kinnitatakse konteinereid, s.h ülemine rida? Igal konteinerlaeval on tehasest kaasa antud konteinerite kinnitamise plaan. Kinnitamiseks kasutatakse palju erinevaid vahendeid ingliskeelsete nimedega, milledel eestikeelsed nimetused puuduvad. Konteinerid laaditakse üksteise otsa ja ühendatakse twistlock’idega. Teki külge kinnitatakse konteinerid kuni kolmanda reani kas kettidega (lashing chain), kinnitusvarrastega (lashing rod) või trossiga (lashing wire). Ülevalt ühendatakse erinevad read bridge fiting’uga. Mida paremini on konteinerid üksteise külge üheks tervikuks ühendatud, seda ohutum on. Konteinerid laadides peab jälgima, et ei ületataks tekile lubatud koormust. Lk 92-93. Pilet No. 13 1
hoiukohtadele paigutamisel, komplekteerisel, ümbersiirdamisel ja inventeerimisel oleks võimalikult efektiivne. Kui riiulid ja nende hoiukohad on adreseeritud siis on komplekteerijal neid lihtne leida, muudab komplekteerimistöö efektiivsemaks ja kiiremaks. Ka inventuri on lihtsam teha kui õiged kaubad on õigetel aadressidel. 22. Veopakend ja selle markeerimine. Kaubakäsitlusmärgid. Veopakend on see milega kaupu veetakse ( alus, konteiner, pappkast, kast) Markeeritakse selleks et vedaja ja kauba käsitseja teaks kuidas kaupa hoida. Kaubakäsitlusmärgid aitavad kauba käsitlejal kaubaga ümber käia näiteks märgid näitavad mitmes kihis võib kaupa paigutada, kuida pidi eab kaup olema, kas on tegemist õrna kaubaga, kas talub niiskust või kuumust lisaks on ka temperatuur milles tohib kaupa hoida. 23. Pakendid, kaubaalused ja konteinerid. Aluste ja konteinerite ringlemine ettevõtete vahel
Halvasti võib asi lõppeda siis kui kilogrammides. Koormused on märgitud meresõiduohutuse seaduses sätestatud korras. käitlmise plaan" ja ,,Prügiraamat". Prügi inimene kukkub üle parda ahtrist ja öösel.Kui kaasaantavates tunnistustes. Leitakse vastavalt (3) Reederi või kapteni või tervisetõendi kogumiseks peavad laeva olema konteinerid inimene kukub üle parda tuleb talle visata trossi/otsa liigile tabeli järgi või valemi: väljastanud arsti nõudmisel läbib laevapere (tavaliselt 3). Konteinerid peavad olema pealt päästerõngas ,samaaegselt peab teisi laeval P=10kd2(N) liige ennetähtaegse tervisekontrolli, kui on suletavad ja prügi antakse ära sadamates
ülemineku ja laadimis- ja lossimisprotseduuride arvestamata), siis 50 000 tonni toimetamiseks Grinna balkeriga piisab 12 reisi ehk 12. Lähteülesannes on antud eritingimuseks on FIOS. See tähendab, et kaubasaatja katab nii laadimis-, kui ka lossimiskulusid. 5. Sobiva laevaliikluse vormi valik töösuundadele või liinidele Planeerida paberipuitu vedamist kindlaksmääratud sõiduplaani alusel ei ole otstarbekas. Lisaks, sõiduplaani kasutades, võib laeva operaator , laeva hilinemise korral kanda ekspluatatsiooni lisakulusid. Hilinemine aga tõenäoline, sest tegemist on transookeaniveoga, kus võib takistuseks olla kiiresti 17 muutuvad ilmatingimused. Paberipuitu vedamiseks, otsustasime, et kõige parem selleks sobib graafiku alune trampvedu vorm. 6. Laevatüüpi valik esimeses lähenemises Meie ülesannes lastiks on antud paberpuit, mis veetakse Romasaarelt Kokkolasse tseluloosi terminali.
vajadus suurte laovarude soetamiseks, väikesed kulutused ladustamisele jne). Näide: Arvutite valmistaja ostab sisse arvutikomponente Ühe konteineri imporditavate osade väärtus on 30000 EUR. Koostetehase vajadus on 100 konteinerit kuus. Hankijal on valida õhutranspordi ja maanteetranspordi kasutamise vahel. Õhutranspordi kasutamise puhul on transütaeg 1 päev, minimaalne saadetis 5 konteinerit veohilmaga 100 EUR konteiner. Autotranspordi puhul on transütaeg 4 päeva, münimumkogus 20 konteinerit veohinnaga 10 EUR konteiner. Kauba säilituskulu (kapitalikulu, maksud, kindlustus, hoiustamine, riknenud, purunenud, säilivusaja ületanud varud) on 25% aasta jooksul hangitud varude väärtusest. Küsimus: millise transpordilügi kasutamine on kulusäästlikum? TC = Ct+ C i+ Cd, kUS TC = Kogukulu Ct = transpordikulu Oi * R Qi aastane vajadus ühikutes R veokulu kaubaühiku kohta
annaabi.ee 
