Franz Schubert (1)

Franz Schubert (1797-1828)
Schubert sündis Viini lähistel Liechtenthalis moraavia- sileesia perekonnas kaheteistkümnenda lapsena. Ema suri 1812 . aastal, lapsi kasvatas range kooliõpetajast isa. Koduse musitseerimise kausu sai väike Franz selgeks viiuli –ja klaveri -, hiljem ka vioolamängu.
1808- 1813 õppis Schubert Viini õukonnalauljate koolis (konviktis), mida juhatas Antonio Salieri . Schubert laulis õukonnakapellis. Vaimustus Haydni, Mozarti ja Beethoveni teostest. Salieri juures õppis kompositsiooni. Kolm aastat töötas algklasside õpetajana oma isa koolis, seejärel sai temast vabakutseline helilooja .
Schubert komponeeris impulsiivselt, kiiresti, ilma suuremate parandusteta ning ilma klaverita, kuna see oli harva tema käsutuses.
Ta elas äärmiselt vaeselt, ööbides kord ühe, kord teise sõbra juures ning komponeeris palavikuliselt päevad läbi. Ta ei kirjutanud mitte anonüümsele kuulajaskonnale, vaid oma sõprade ringile, kes korraldas nn schubertiaade – koosviibimisi koos muusika , kirjanduse, elavate piltide lavastamise, veini ja väljasõitudega. Sõprade ettevõttmisel trükiti osa tema teoseid üksikute vihikutena, enamik töid jäid aga ootama postuumset avastamist. Mõned Schuberti teosed sattusid ka Beethoveni kätte, kes väitis neis olevat jumaliku sädeme. Schuberti loomingust korraldati tema eluajal üksainus avalik kontsert , mis toimus mõned kuud enne helilooja surma. Teks Schuberti hauakivil ütleb: „Surm mattis siia suure rikkuse, kuid veelgi kaunimad lootused“.
Franz Schubert jõudis oma lühikese elu vältel luua üle poolteise tuhande muusikateose. Enamik olid need laulud ja klaveripalad , kuid nende seas oli ka üle saja mitmeosalise teose (19 ooperit ja laulumängu, 10 sümfooniat, 17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati jne). Sellest mahukast loomingust tundsid Schuberti kaasaegsed peamiselt lühiteoseid, mis levisid kiiresti käsikirjadena. Ligi nelikümmend aastat pärast helilooja surma leidsid Schuberti loomingu austajad ühe Viini kirjastuse keldrilaost peaaegu kõik tema teoste käsikirjad.
Schuberti muusikas on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused – isikliku alatooniga tundelisest lüürikast traagikani ulatuvad meeleolud, homofooniline faktuur , pika kaarega laulev meloodika (ka instrumentaalteostes), tempo ja dünaamika kontrastid .
Schubert oli klassikalise muusika ajaloos kõige suurem laulude looja (üle 600), ta muutis soololaulu võrdõiguslikuks instrumentaalžanritega. Ta kasutas ligi 90 erineva luuletaja tekste ( Goethe , Shakespeare , Shiller jt).
Tema laulude hulgas on nii lihtsaid salmilaule kui ka läbikomponeeritud keerukamaid struktuure. Eriti väärivad tähelepanu Schuberti laulude klaverisaated , mis polnud enam pelgalt harmooniataustata funktsioonis, vaid kujutasid endast iseseisvaid, sageli tehniliselt küllaltki keerukaid partiisid, mille faktuur peegeldas teksti tundemuutusi.
Schuberti mõned teosed: „Metshaldjas“, „Ilus möldrineiu“ ja „ Talvine teekond “.