· Tahked taimsed rasvad · Loomsed rasvad · Margariin Tootmise kaks põhiviisi: · Pressimise teel o Külmpressimine nagu õunamahla tehakse o Kuumpressimine seemned kuumutatakse enne pressimist rohkem õli · Ekstraheerimise teel õli töötlemine mitmesuguste rasvade lahustajate abil (bensiin, tsikloor-etüleen jt.) Töötlemisviisilt jaotatakse: Rafineerimata e. Toorõli mehaanilistest lisanditest puhastatud settimise, filtreerimise või tsentrifugeerimise teel kestval säilitamisel rikneb kiiresti ja tekib sade midagi juurde ei panda ja midagi ära ei võeta. Rafineeritud e. puhastatud õli mehaaniliselt ja keemiliselt töödeldud (töötlemine leelissoolaga, mis neutraliseerib vabad rasvhapped) seismisel sadet tekkida ei tohi. Rafineeritud desodoreeritud õli peale rafineerimist pleegitatakse ja desodoreeritakse.
Rihmülekanded Rihmülekannetest üldiselt Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Tänapäeva rihmülekannete võimsus ei ületa tavaliselt 50 kW, kuid leidub ka ülekandeid võimsusega 1000 kW. Eelised – Võimalus kanda võimsusi üle suurte vahemaade (kuni 15 meetrit) Sujuv ja müratu töötamine Lihtne ehitus ja kasutamine Võime taluda purunemata suuri lühiajalisi ülekoormusi Puudused – Suhteliselt suured mõõtmed Rihma väike tööiga
Paekivi ehk paas Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paekivi kasutusvaldkonnad Paekivi on hinnaline maavara. Olenevalt paekivi keemilisest koostisest ja füüsikalis- mehaanilistest omadustest on välja kujunenud tema kasutusvaldkonnad. Lubjakivi ja dolokivi kasutatakse ehituskivina, tehnoloogilise kivina, lubja põletamiseks ja tsemendi tootmiseks. Paekivist tehakse suveniire ja on hakatud valmistama ka ehteid. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn. Paas on hõlpsasti
2.1.1. Madalasurve kütusesüsteemide seadmed ja aparatuur Kütusemahutid, nivoomõõteseadmed ja kütusesegistid. - Laevas kütust hoitakse tankides. Kütusemahutid võivad olla kas põhja-, parda- või põiktankid. Põiktanke nimetatakse süvatank. Madalsurve kütusesüsteemis on järgmised mahutid: põhitagavaramahutid, settetankid, kulutankid ja mudatankid. Põhitagavara mahutites säilitatakse pardale võetud kütust. Settetankides toimub kütuse eelpuhastamine suurematest mehaanilistest osakestest ja veetilkadest. Kütuse soojendid ja viskoosimeetrid. - Kütuse pumpamise ja separeerimise normaalsete tingimuste loomiseks kasutatakse kütuse soojendeid mis tagavad kütuse vajaliku viskoossuse. Kütuse soojendeid on kahte tüüpi: kest- toru (manteltoru) soojendid ning plaatsoojendid. Kütuse toite- ja ülepumpamise pumbad - Laeva kütusesüsteemides kasutatavad toitepumbad tagavad kütuse pideva survega etteannet kõrgsurvepumpadele
Kui toorikule painutuse ajal rakendatakse veel lisa tõmbejõudu, niisugusel painutusel on ristlõike kõik kiud tõmmatud, mistõttu ristlõige väheneb natukene, kuid paindenurk ja -raadius jäävad muutmatuks. See on tõmbega painutamine. Väga väikese painderaadiuse puhul võib tooriku välimine kiht paindekohas puruneda. Painderaadiust aitab tunduvalt vähendada materjali lõõmutamine. Minimaalse lubatud painderaadiuse suurus sõltub materjali mehaanilistest omadustest, painutustehnoloogiast ja tooriku pinna kvaliteedist. Kui tooriku mõõdud on välja viilitud, tõmmatakse märknõelaga painde kohta joon ja kinnitatakse toorik kruustangi pakkides oleva kahe plaadi vahele. Painutus toimub vasara abil. Torusid painutatakse nii külmalt kui ka kuumutatult. Suure läbimõõduga torukõverused saadakse segmentide kokku keevitamise teel. Olenevalt materialist, painutusraadiusest ja toru
infrapunane kiirgus ( = 850...1300 nm), mis on tekitatud valgusdioodide (Light Emitting Diode ehk LED) poolt. Pilt 5. Multimoodiline kaabel 7 Kaod valguskaablis Täieliku sisepeegelduse efekt on oma iseloomult kadudeta ning seetõttu võib valguslaine levida fiibris väga kaugele. Vähesel määral valguslaine siiski sumbub. Peamiselt on see põhjustatud: 1) Mehaanilistest teguritest, kus sumbuvus sõltub näiteks optiliste fiibrite ühenduskohtade ja pistikute kvaliteedist, samuti fiibri painderaadiusest. 2) Tehnoloogilistest teguritest, kus sumbuvus sõltub kvartskiu ja kattekihi materjalist, nende kvaliteedist, aga ka lainepikkusest. Tänapäeval on optilise fiibri sumbuvus 1 GHz sagedusel suurusjärgus 0,2-2 dB/km (võrdluseks: koaksiaalkaablis on 1 Mhz sagedusel sumbuvus 2,5 dB/km ja 1 GHz sagedusel 50 dB/km)
Puurimisel võetakse lõikekiiruse määramiseks lõikeserva punkt puuri välisel läbimõõdul ja arvutatakse järgmise valemiga: D n m / min v = 1000 D - puuri läbimõõt; n - puuri pöörlemissagedus minutis - konstant (3,14). Teades lõikekiirust, mis on primaarne ja sõltub lõikeriista materjali kuumuskindlusest ning töödeldava materjali mehaanilistest omadustest, võime leida puuri pöörlemissageduse valemiga 1000v n = D p/min. Ettenihkeks nimetatakse puuri teisesuunalist nihet ühe pöörde jooksul. Ettenihet tähistatakse tähega s ja mõõdetakse millimeetrites pöörde kohta (mm/p). Õigest ettenihke valikust sõltub puuri püsivusaeg. Ettenihke suurusi mõjutab töötlemise täpsust ja pinnakaredust, samuti sõltub ettenihke väärtus puuritava materjali ja puuri kõvadusest. Lõikesügavus t on kaugus augu
abilning jõud on ühtlane. kruvipresse kasutatakse nii kinniste kui ka lahtiste stantsimisprotsesside läbiviimiseks. Selle leedne press sobib hästi väikesaritootmiseks ning õhukeste ja suurt täpsust nõudvate detailide stantsimiseks. Jõud jääb võrreldes mehaanilistest ja hüdraulilistest pressidest väiksemaks (160-31500 tonni) kuid kiirus on võrreldav mehaanilise pressiga, olles 0,6-1,2 m/s. Lööke teeb masin vahemikus 12-40 lööki/min. 4)Viimaseks pressi tüübiks on stantsimisvasarad, mis jagunevad lihttoime vasarad, hõõrdvasarad,
Tartu Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond RIHMÜLEKANNE Iseseisev töö Juhendaja Tartu 2012 1. 1. RIHMÜLEKANNE Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast ning rihma pingutamise ja ohutuse seadmeist. Liikumin ekantakse üle rihma ja rataste vahelise hõõrdejõu toimel. Et tekiks hõõrdumine peab rihm olemna pingutatud. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne)
Näiteks happekindlate teraste keevitamiseks on 6 erinevat elektroodiklassi: Üldotstarbeine eletrood OK 63.30 Kõigis asendites kasutatav elektrood OK 63.20 Torukeevituselektrood OK 63.10 Ülevalt-alla püstkeevituselektrood OK 63.34 Allaasendi keevitus OK 63.40 Kõrgtootlik elektrood OK 63.41 Keevitades sarnaste omadustega metalle valitakse lisametall mille koostis on lähedane põhimaterjalile. Erinevate põhimaterjalide keevitamisel lähtutakse lisametalli valikul mehaanilistest omadustest, kokkusobivusest ja vabast lõhenemisest. Keevitustraatide keemilised koostised valitakse põhimaterjali lähedastena. Iseärasuseks on kõrgem ränisisaldus (Si 0,8-1,0%), mis parandab kaare stabiilsust, keevismetalli voolavust ja märgamisvõimet, vähendab pritsmeid. Terase AlS1 304 keevitamisel kasutatakse EN 12072 järgi keevitustraati G 199L ja terase AlS1 316 keevitamisel G 1912 3L traate. 6. KAITSEGAASID JA KAARETÜÜBID 6.1 Kaitsegaasid
hallikas värvus. Tihedus(kergmetallid ja raskmetallid), sulamistemp.(nt. Hg -39o C, W aga 3400o C).Kõvadus(kõige kõvem on Cr ja pehmed on leelismetallid). Elastsus(raud, vask ja elavhõbe). 4. Metallide ja sulamite mehaanilised omadused. Staatilisel kormamisel määratavad omadused: tõmbeteim, surveteim. Dünaamilisel koormamisel määratavad omadused: löökpaindeteim. Tsüklilisel koormamisel määratavad omadused: väsimusteim. Mehaanilistest omadusest on olulised: kõvadus, tugevus, plastsus ja elastsus. Staatilisel koormamisel tõmbeteimiga määratud metallide tugevusomadused: voolvauspiir, tõmbetugevus.Ühik N/mm2. Lisaks määratakse materjali plastsusnäitajad: katkeahanemine, katkevenivus. Surveteimiga määratakse samad tugevusomadused, mis tõmbeteimiga: voolvuspiir, survetugevus. Dünaamilisel kormamisel määratavad omadused: löökpaindeteimiga määratakse
indutseeritakse teatud kiirusega magnetväljajõujoontega rist liikuva elektrijuhtme otstes elektromontoorjõud. Vedelikus tekkiva elektrivoolu sound mainitud seaduse jõrgi on risti nii vedeliku vooluse kui ka magnetvoo suunaga. Elektromagnetilises kulumõõturis töötab juhtmena vedelik ja indutseeritav emj. On võrdeline vedeliku voolamise keskmise kiirusega magnetväljas. 17.Vedeliku nivoo mõõtmisviisi valikut mõjutab oluliselt vedelikule oluliselt mõjuv rõhk. Mehaanilistest nivoomõõturitest on lihtsamad ujuktajuriga mõõturid, kus vedeliku pinnaga kaasaliikumine kantakse ujukilt üle näiturseadisele vasturaskusega tasakaalustatud trossiga. Trossülekanne halvendab märgatavalt mõõturi tundlikkust, seda eriti rõhu all oleva nivoo mõõtmisel tihendpuksi väljaviigu puhul. Metallist õõnesujukite puudus on ujuvuse kaotus nt. korrosiooni tagajärjel. 22. Kromatograaf on kompleksne seade, mida kasutatakse ainete segu kromatograafiliseks lahutamiseks
Terase termotöötluse viis, mille tulemusel saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur D. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Ac1 või Ac3, seisutamine ja seejärel kiire jahutamine Score: 2/2 7. Mis on noolutamine? Student Response A. Karastatud terase kuumutamine valitud temperatuurini (lähtudes vajatavatest mehaanilistest omadustest), mis ei ületa faasimuutuse piiri Ac1, seisutamine ning seejärel õhus jahutamine B. Terase termotöötluse viis, mille tulemusel karastatud terase sitkus väheneb ja kõvadus kasvab C. Karastatud terase kuumutamine nõutud temperatuurini (lähtudes süsinikusisaldusest), mis ei ületa faasimuutuse piiri Acm ja seal hoidmine D
alandab õmblustoodete kvaliteeti. Kuumniiskel töötlemisel on riide kokkutõmbumine aga vajalik,sest nii saab rõivastele ja nende detailidele anda vajaliku kuju. (Aunaste 1973) Riide läbitavus nõelaga. Riide läbimisel võib nõel sattuda lõnga sisse ja läbi raiuda osa kiude või terve lõnga. Lõngade rikkumine kahjustab toote välimust ja nõrgendab õmblusi. Lõngade kaarduvus on riide negatiivne omadus, mis on tingitud mehaanilistest mõjutustest. Viimaste tagajärjel nihkuvad lõngad kohalt ära, rikkudes riide struktuuri ja vähendades toote vastupidavust. Kaarduvus oleneb lõnga siledusest, riide ehitusest ja viimistlusest. Lõngade hargnevus nagu kaarduvuski on riide negatiivne omadus. Kõige kergemini libisevad lõikeservadest välja siledad elastsed ja jäigad lõngad. Lõngade väike omavaheline seos soodustab samuti hargnemist. Kokkusurutavus on riide paksude vähenemine surve mõjul
Nimetada masinaelementide jätkusuutlikkuse kriteeriumid. Ohutus (õiged konstruktsioonimaterjalid, vajalik tegevusvaru, kuju ja mõõtmed, et oleks tagatud tehniline suutlikkus ja nõutav töökindlus), f unktsionaalsus (tagada optimaalsed talitluslikud omadused), majanduslik tasuvus (vastavus seadusandluse ja vajalike standarditega, saavutada parim tehnoloogilisus). Millest tuleks lähtuda masinaelemendi materjali valikul, et tagada masinaelemendi jätkusuutlikkuse? Mehaanilistest ja muudest omadustest ja töötlemise nõuetest ja tingimustest. Millest lähtutakse nõutava varuteguri valikul? Vastava masinaelemendi konstrueerimist käsitlevast standardist ja insenerikogemusest. Milles seisneb varuteguri väärtuse valiku Pugsley meetod? Võrreldakse numbreid ja arvutatakse? [S]=S1S2 Kasutatakse vaid siis, kui rangemaid kaalutlusi nõutava varuteguri väärtuse. Valikuks ei ole. Millega tuleks arvestada masinaelemendi õige kuju ja mõõtmete valikul
A. Karastamise järgne operatsioon, mis seisneb kuumutamises ja seisutamises alla faasimuutusjoont Ac1 B. Karastatud terase kuumutamine nõutud temperatuurini (lähtudes süsinikusisaldusest), mis ei ületa faasimuutuse piiri Acm ja seal hoidmine C. Terase termotöötluse viis, mille tulemusel karastatud terase sitkus väheneb ja kõvadus kasvab D. Karastatud terase kuumutamine valitud temperatuurini (lähtudes vajatavatest mehaanilistest omadustest), mis ei ületa faasimuutuse piiri Ac1, seisutamine ning seejärel õhus jahutamine Score: 1/2 8. Kuidas mõjutab terase kuumutuskeskkond terast Student Response Feedback A. Ei mõjuta B. Õhus kuumutades võib süsinik pinnakihist välja põleda C. CO ja CH4 keskkonnas võib pinnakiht süsinikuga rikastuda D. Süsiniku väljapõlemist võib vältida ka sulades soolades kuumutamisega Score: 4/4
Vali üks: a. avalõikamine, ääristamine b. tükeldamine, väljalõikamine c. ribitamine, painutamine d. ahendamine, avardamine Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millest lähtuvalt valib tehnoloog kuumsurvetöötluse temperatuuri (teraste näitel)? Vali üks: a. sulamistemperatuurist ja faaside piirkondadest b. ainult sulamistemperatuurist c. kasutatavate seadmete piirangutest d. mehaanilistest omadustest Küsimus 9 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on nõuded külmsurvetöödeldavate metallisulamite omadustele? Vali üks: a. väike kõvadus, ebaühtlane struktuur b. madal voolavuspiir, ühtlane struktuur c. väike elastsusmoodul, kõrge Tsul d. madal tõmbetugevus, kõrge löögisitkus Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
C. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Ac1 või Ac3, seisutamine ja seejärel aeglane jahutamine koos ahjuga D. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Ac1 või Ac3, seisutamine ja seejärel kiire jahutamine Score: 2/2 7. Mis on noolutamine? Student Response A. Karastatud terase kuumutamine valitud temperatuurini (lähtudes vajatavatest mehaanilistest omadustest), mis ei ületa faasimuutuse piiri Ac1, seisutamine ning seejärel õhus jahutamine B. Karastatud terase kuumutamine nõutud temperatuurini (lähtudes süsinikusisaldusest), mis ei ületa faasimuutuse piiri Acm ja seal hoidmine C. Terase termotöötluse viis, mille tulemusel karastatud terase sitkus väheneb ja kõvadus kasvab D. Karastamise järgne operatsioon, mis seisneb kuumutamises ja
Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Ac1 või Ac3, seisutamine ja seejärel aeglane jahutamine koos ahjuga Score: 2/2 7. Mis on noolutamine? Student Response A. Karastamise järgne operatsioon, mis seisneb kuumutamises ja seisutamises alla faasimuutusjoon Ac1 B. Karastatud terase kuumutamine valitud temperatuurini (lähtudes vajatavatest mehaanilistest omadustest), mis ei ületa faasimuutuse piiri Ac1, seisutamine ning seejärel õhus jahutamine C. Terase termotöötluse viis, mille tulemusel karastatud terase sitkus väheneb ja kõvadus kasvab D. Karastatud terase kuumutamine nõutud temperatuurini (lähtudes süsinikusisaldusest), mis e ületa faasimuutuse piiri Acm ja seal hoidmine Score: 2/2 8.
väheneb ja kõvadus kasvab B. Karastamise järgne operatsioon, mis seisneb kuumutamises ja seisutamises alla faasimuutusjoont Ac1 C. Karastatud terase kuumutamine nõutud temperatuurini (lähtudes süsinikusisaldusest), mis ei ületa faasimuutuse piiri Acm ja seal hoidmine D. Karastatud terase kuumutamine valitud temperatuurini (lähtudes vajatavatest mehaanilistest omadustest), mis ei ületa faasimuutuse piiri Ac1, seisutamine ning seejärel õhus jahutamine Score: 2/2 8. Kuidas mõjutab terase kuumutuskeskkond terast Student Response A. Ei mõjuta B. Õhus kuumutades võib süsinik pinnakihist välja põleda C. CO ja CH4 keskkonnas võib pinnakiht süsinikuga rikastuda D. Süsiniku väljapõlemist võib vältida ka sulades soolades kuumutamisega
mis ei ületa faasimuutuse piiri Acm ja seal hoidmine c. Terase termotöötluse viis, mille tulemusel karastatud terase sitkus väheneb ja kõvadus kasvab d. Karastatud terase kuumutamine valitud temperatuurini (lähtudes vajatavatest mehaanilistest omadustest), mis ei ületa faasimuutuse piiri Ac1, seisutamine ning seejärel õhus jahutamine Score: 0.5 / 2 Küsimus 8 (4 points) Kuidas mõjutab terase kuumutuskeskkond terast Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Ei mõjuta b. Õhus kuumutades võib süsinik pinnakihist välja põleda
transformeeritav, võimendatav ja küllalt kõrge kasuteguriga, on võimalik muundada teisteks energialiikideks. Elektrilised andurid, mis muundavad mitteelektrilised suurused ekvivalentseks EMJ või pinge väärtuseks nimetatakse generaatoranduriteks. Magnetoelastsed andurid Magnetoelastsete andurite tööprintsiip põhineb ferromagnetiliste materjalide omadusel muuta magnetilist läbitavust sõltuvalt nende deformatsioonist või mehaanilistest pingetest. Nende andurite tundlikkuse tegur võib olla 200 300. Magnetoelastsed andurid jaotatakse: Drosselanduriteks Transformaatoranduriteks Magnetoelastsete andurite eeliseks on kõrge tundlikkus ja suurte koormuste ja jõudude mõõtmise võimalus (tuhanded tonnid).Puuduseks jääkdeformatsioon ja magnetilise läbitavuse sõltuvus temperatuurist. Transformaatorandurid ehk Trafoandur
Paekivi on kujunenud siinsetes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil. Eesti paekivi ladestunud Baltika ürgmandrit katnud laugepõhjalise Paleobalti meres 472-417 miljonit aastat tagasi. Paekivi mahukaal jääb vahemikku 2200 - 2650 kg/m³. [1] Pilt 1 Lubjakivi Osmussaarel [2] Pilt 2 Dolomiidi karjäär Sopimetsas [2] PAEKIVI OMADUSED Paekivi on hinnaline maavara. Olenevalt paekivi keemilisest koostisest ja füüsikalis-mehaanilistest omadustest on välja kujunenud tema kasutusvaldkonnad. Lubjakivi ja dolokivi kasutatakse ehituskivina, tehnoloogilise kivina, lubja põletamiseks ja tsemendi tootmiseks. Paekivist tehakse suveniire ja on hakatud valmistama ka ehteid. [3] Eestis on nii lubjakivi ( Joonis 1) maardlaid kui ka dolomiidi maardlaid ( Joonis 2). Ehitusmaterjalide hulgas on nii lubja- kui dolokive. Head ehituslubjakivid on kihipaksusega 10-20 cm
Seetõttu kasutataksegi suurte ristlõikepindaladega stantsiste tootmisel enamasti 4 vormstantsimist pressidel. Samal ajal on probleemiks stantsi ja tooriku pikem kontakti aeg, mis põhjustab tooriku pinnakihtide kiiret jahtumist, järelikult tooriku eri osade erinevat deformeeritavust. Pressid Kuum-, samuti külmvormstantsimisel kasutatakse mehaanilisi ja hüdropresse. Mehaanilistest pressidest on tuntuimad väntpressid ja ekstsentrikpressid. Nimetatud mehaaniliste presside iseärasuseks, stantsimisvasaratega võrreldes, on: - pressi liuguri oluliselt lühem käigupikkus, - pressi liuguri kiirus on suurim mitte käigu lõpus nagu vasaratel, vaid keskel, kuid survejõud on suurim käigu lõpus. Mehaaniliste presside eelisteks, stantsimisvasaratega võrreldes, on: - stantsiste suurem täpsus, - suurem tootlikkus, Puudusteks on:
S V = R∙ Nägu valemist näeme, on tsentrifugaaljõud põõrlevale osakesele võrdne tema massiga (tihedusega), põõrlemiskiiruse ruuduga ja osakeste kaugusega põõrlemis tsentrist. Seda seaduspärasust arvestades ongi konstrueeritud kahte erineva massidega (tihedusega) aineid eraldav seade – separaator. Separaatoreid kasutatakse kütuste ja õlide puhastamiseks veest ja mehaanilistest osakestest. Separaatoreid on kahte tüüpi: purifikaator – eraldab vee klarifikaator – eraldab tahted mehaanilised osakesed Süsteemis võib kaks separaatorit tööle lülitada järiestikku, kusjuures üks võib töötada purifikaatorina ja teine klarifikaatorina. Separaatori põhiosad: tugipukk vedav elektrimootor tsentrifugaal muhv (kaitseb
tuffilised laavad. 2.2.Settekivimid Settekivimid on tekkinud kas teiste kivimite lagunemisel temperatuuri muutumise, niiskumise-kuivamise, vee ja teiste mehaaniliste tegurite mõjul (maa pinnal ladestunud ja kivistunud) või on moodustunud loomsete organismide või taimse päritoluga jäänuste settimisel (veekogudest välja settimise käigus moodustunud kihtidena ladestunud kivimid). 2.2.1.Mehaanilised setted Sõmeratest mehaanilistest setetest kasutatakse ehituses niii jämedaid kui peeneid põhiliselt täitematerjalidena. Jämedatest kruus so. üle 5mm terasuurusega osa ja peentest liiv so. fraktsioon 0,14...5 mm tera suurusega osa. Tsementeerunud mehaanilistest setetest on tuntumad liivakivid, konglomeraadid ja bretchad. Kruusadest on moodustunud konglomeraadid. Liivast liivakivid. 2.2.2.Keemilised setted Anhüdriit Kipskivi Dolomiidid Keemiliste setete hulka kuuluvad ka magnesiidid , mida kasutatakse tulekindlate
2.10c), millel vasarapead ja nende külge Sele 2.12. Vormstantsitud tooted. a venitatud pikiteljega, b telgsümmeetrilised tooted kinnitatud stantsipooled liiguvad teineteisele vastu. Kuumvormstantsimisel, samuti külmvorm- stantsimisel kasutatakse peamiselt mehaanilisi presse. Mehaanilistest pressidest on enimkasutatavad väntpressid ja kruvipressid (sele 2.10). Väntpressidel käitatakse pressi liugurit väntmehhanismi abil. Kruvipressil edastatakse liugurile hooratta kineetiline energia kruviülekannet kasutades. Kuumvormstantsimisega toodetakse maailmas massi järgi suurim kogus stantsiseid. Arvuliselt suurim kogus stantsiseid toodetakse külmvormstantsimisega. Külmvormstantsitakse toatemperatuuril piisava plastsusega (deformeeritavusega) metalle:
tsehhiga. Väljapääs otse välja 5 eraldiseisev trafoalajaam 4 21. LÜHISTE TEKKIMISE PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED Lühiste tekkimise peamisteks põhjusteks on isolatsiooni rikked. Viimased võivad olla tingitud: isolatsiooni mehaanilistest vigastustest, ülepingete mõjust isolatsioonile, keemiliste ainete ja temperatuuri mõjust isolatsioonile ning isolatsiooni loomulikust vananemisest. Lühised võivad olla tingitud ka käidu personali ebaõigest tegevusest. Lühise tekkimisel vooluringi takistus tunduvalt väheneb, mis tingib voolu järsu suurenemise. Samuti tekib süsteemi teatud osades, eriti aga lühisekoha läheduses pinge märgatav alanemine
juhtivus sõltub välistest teguritest (valgustugevus, temperatuur). kasutatakse räni ja germaaniumi kristelle. Magnetmaterjalid magnetpehmed ja magnetiliselt kõvad materjalid. kasutatakse raadiotehnikas, valmistatakse südamikke trafodele, kasutatakse püsimagnetitena. neid iseloomustab suhteline magnetiline läbitavus . jagunevad ferro, ferri ja antiferromagneetikuteks. Räni diood Materjalide klassifikatsioon Konstruktsiooni materjalide kasutusvaldkond sõltub nende: mehaanilistest omadustest: tugevus, kõvadus ja elastsus, füüsikalis-keemilistest omadustest: kuumuskindlus, tulekindlus, vastupidavus, magnetilised erinõuetest. Abimaterjale kasutatakse korrosioonikindluse suurendamiseks, värve ja lakke välisviimistluseks ja isolatsioonimaterjalina. Hooldus ja remonditöödel on kasutusel määrded, õlid ja puhastusained. Materjalide omadused Seadme projekteerimisel on tähtis arvestada materjalide omadusi. Materjali põhiomaduste hulka kuuluvad:
Perfokaartidega töötajad Esimesed kaasaegsed arvutid ja arvutisüsteemid Esimesed elektroonilised arvutid, nagu Mark I või ENIAC omasid tööpõhimõttelt sarnaste funktsioonidega komponente ja arhitektuuri, nagu nüüdisaegsed arvutidki. Elektrooniline ajastu (1940...) Esimesed katsetused Esimesed katsetused luua täiselektroonilist arvutit, mis ei peaks info salvestamise ja töötlemise protseduurides sõltuma mehaanilistest osadest algasid juba 1940ndate algul. Tol ajal kõige suuremaks probleemiks oli arvutite massiivsus nad võtsid terve ruumi enda alla. Esimeseks laiaotstarbeliseks arvutiks peetakse 1946. aastal valmis saanud the Electronic Numerical Integrator and Computer (ENIAC). ENIAC oli mõeldud militaarotstarbelisteks rakendusteks, nagu suurtükiväe kaudtule koordinaattabelite arvutamine, aga oli programmeeritav täitma ükskõik millist funktsiooni. ENIAC oli ühe
sirgjoonelise profiiliga tigu kõverjoonelise profiiliga tigu 2. Rihmülekanne Joonis 2. Klassikaline kiilrihmülekanne Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Tänapäeva rihmülekannete võimsus ei ületa tavaliselt 50 kW, kuid leidub ka ülekandeid võimsusega 1000 kW. 2.1 Rihmülekande eelised: · Võimalus kanda võimsusi üle suurte vahemaade (kuni 15 meetrit) · Sujuv ja müratu töötamine · Lihtne ehitus ja kasutamine · Võime taluda purunemata suuri väheajalisi ülekoormusi 2.2 Rihmülekande puudused: · Suhteliselt suured mõõtmed · Rihma väike tööiga
- ei vaja täiendavat energiat 19. Jahutamisega kuivati Antud kuivatamismeetod põhineb kastepunkti alandmisel. Kastepunkt on temperatuur, milleni tuleb õhku jahutada, et õhus sisalduv niiskus kondenseeruks. Kuivatatav õhk jahutatakse eelnevalt õhk-õhk tüüpi soojusvahetis, mille järel eemaldatakse kondensaat. Edasi jahutatakse õhku veelgi, mille järel jällegi eemaldatakse kondensaat. Vajadusel võib õhu puhastamiseks mehaanilistest osakestest kasutada täiendavat peenfiltrit. 20. Õhu puhastamine, õhufiltrite liigid 21. Pneumaatilised täiturid, nende liigid Lineaarliikumisega täiturid(pneumosilindrid): Ühepoolse toimega silindrid, Kahepoolse toimega silindrid, Mitmepositsioon-silinder, Lööksilinder, Trosssilinder, Püsimagnetitega pneumosilinder. Pöördliikumisega täiturid: Pöördsilindrid, Suruõhumootorid, * kolbmootorid, * tiivikmootorid, * hammasratasmootorid, * turbiinid. 22
Õli, mis surutakse hürosilindri alumisest poolest välja sulgeb tagasilöögiklapi 20 ja voolab läbi drosseli 21 tagasi diferentsiaalsilindri alumisse poolde. Trumli pidurduse sujuvust saab reguleerida drosseliga 21. Pidurdusjõudu ja ankruketi viiramiskiirus määratakse üheselt rõhuga Pp, millist saab reguleerida drosseliga 18. Maksimaalset lubatud õlirõhku reguleerib kaitseklapp 16. Õli, mis surutakse tagasi hüdrosilindri ülemisest poolest puhastatakse mehaanilistest lisanditest filtris 19. Kui ankrukett on vees nõutud pikkusega, SA -lt saadud signaal lülitab solenoidist 6 toite välja, siibrid 3 ja 7 vedrude mõjul võtavad algasendi ja tööõhk läbi siibri 3 läheb atmosfääri. Õlirõhu ja vedru mõjul hüdrosilinder liigub lõpuni üles ja surub pidurilindi ümber trumli kinni, pidurdades ankruketi liikumise.Hüdrosilindri alumises pooles olnud õli surutakse läbi drosseli 21 diferentsiaalsilindri alla, see tõuseb üles lähteasendisse
puudused). Nimetada masinaelementide jätkusuutlikkuse kriteeriumid. Ohutus (õiged konstruktsioonimaterjalid, vajalik tegevusvaru, kuju ja mõõtmed, et oleks tagatud tehniline suutlikkus ja nõutav töökindlus), funktsionaalsus (tagada optimaalsed talitluslikud omadused), majanduslik tasuvus (vastavus seadusandluse ja vajalike standarditega, saavutada parim tehnoloogilisus). Millest tuleks lähtuda masinaelemendi materjali valikul, et tagada masinaelemendi jätkusuutlikkuse? Mehaanilistest ja muudest omadustest ja töötlemise nõuetest ja tingimustest. Millest lähtutakse nõutava varuteguri valikul? Vastava masinaelemendi konstrueerimist käsitlevast standardist ja insenerikogemusest. Milles seisneb varuteguri väärtuse valiku Pugsley meetod? Võrreldakse numbreid ja arvutatakse? [S]=S1S2 Kasutatakse vaid siis, kui rangemaid kaalutlusi nõutava varuteguri väärtuse. Valikuks ei ole. Millega tuleks arvestada masinaelemendi õige kuju ja mõõtmete valikul?
piirväärtust; RT = , (m2*K)/ W 29. Arvutusliku soojusläbivuse korrigeerimisel arvestatavad tegurid. · arvutatakse piirdetarindi iga soojuslikult homogeense kihi soojustakistus; · määratakse üksikute pindade ja kihtide soojustakistuste summeerimisel piirdetarindi kogusoojustakistus · arvutatakse piirde soojusläbivus, mida korrigeeritakse, arvestades erinevaid tegureid: (tühimikest ja õhupragudest tingitud parandus; mehaanilistest kinnititest tingitud parandus; pööratud katusest tingitud parandus; soojustuse õhujuhtivusest tingitud parandus; külmasildadest põhjustatud parandus). Uc= U +U, W/ (m2*K) 30. Piirde temperatuurijaotuse leidmise arvutuspõhimõtted. 31. 32. Külmasillad (geomeetrilised, ehitustehnilised) ja nende mõju. Külmasild on tarindi osa, kus soojusläbivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusläbivusest. Eristatakse:
magnetiline läbitavus kordi suurem, kui teistes suundades. Seetõttu magnetvoog staatori primaarmähisest läbistab staatori kolmefaasilise sekundaarmähise nurga all, mis sõltub rootori asendist ruumis. See põhjustab samasuguse efekti kui rootoril asetsevate sekundaarmähiste puhul Magnetoelastsed andurid. Magnetoelastsete andurite tööprintsiip põhineb ferromagnetiliste materjalide omadusel muuta magnetilist läbitavust μ sõltuvalt nende deformatsioonist või mehaanilistest pingetest. Magnetoelastsete andurite südamike materjalideks võib olla nikkel, nikli ja raua sulam (63%Ni, 37% Fe), aga samuti transformaatoriteraste sordid. Nende andurite tundlikkuse tegur võib olla 200 – 300, seega on nad väga suure tundlikkusega. Magnetoelastsed andurid jaotatakse drosselanduriteks (joonis 0.2.10a) ja transformaatoranduriteks (joonis 0.2.10b). Anduri mehaanilisel mõjutusel jõuga P muutub südamiku magnetiline läbitavus, mille tulemusel muutub drosseli
elektronkataloogidest jms tähtsatest asjadest on väljaspool hoonet asuvad koopiad. 3. Säilikute koostismaterjalide ebastabiilsusest tingitud ohud. Nt nitraatfilmide isesüttimine valedes keskkonnatingimustes. 4. Ohud inimgruppidelt- vandalism, vargus, pommiähvardus. - Sõltuvalt objektidest on tekkivad kahjustused erineva iseloomu ja ulatusega. Nt tulekahju korral kahjustuvad objektid tulest, veest, suitsust, saasteainetest, mehaanilistest jõududest. Ohud jagunevad väiksemateks elementideks, mis põhjustavad tegelikke kahjustusi konkreetsetele objektidele. 18) ohuplaan Loodusõnnetused ja kõikvõimalikud avariid on ühest küljest küll suhteliselt harvaesinevad, kuid samas põhjustavad nad väga ulatuslikke kahjustusi, mille likvideerimine nõuab suuri kulutusi. Sageli on õnnetusest tekkinud kahjud korvamatud, sest paljud objektid on kas ainueksemplarid või nende asendamine oleks väga kulukas
45 50º). Normaalobjektiivide hulka kuutuvad näiteks kõik väikekaamerate objektiivid, mille fookuskaugus on umbes 50 mm. 10 7. Objektiivide tüübid, fookuskaugus Objektiive eristatakse lääts-(levinumad), peegel- ja peegel- läätsobjektiivideks. Objektiivid koosnevad raamistustest (objektiivi raamistus) ning sellesse monteeritud optilisest komponentidest (läätsedest, peeglitest) ja mehaanilistest sõlmedest (nt. diafragma- ja katikumehhanismist). Otstarbelt jagunevad objektiivid pikksilmade, teleskoopide ja binoklite objektiivideks, mis annavad vähendatud kujutise, mikroskoopide objektiivideks, mis annavad suuendatud kujutise, ning fotoobjektiivideks, filmikaamera objektiivideks ja projektsiooniobjektiivideks. Fookuskaugus on optikasüsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus.
koldest eemale vähendades oksiidide teket 4. räbu tekitavad ained (ränioksiid,graniit,tolomiit) jne mis sulades tekitavad keevitus koldele räbu kihi et kaitsta sulametalli väliskeskonna eest 5.taandavad ained (ferromangaan)jne mis taandavad tekkivaid oksiide sulametallist keevituskolde pinnale 6.legeerivad ained (ferrogroom) jne mis parandavad õmbluse omadusi.Elektroodi valikul lähtutakse keevitatava detaili materjali keemilisest koostisest ja õmbluse nõutavatest mehaanilistest omadustest,keevitus elektroode tähistatakse standardite järgi 1.ISO 2560 2.DIN- EN499.Elektroodid jagunevad oma omaduste,kattete,keevitusasendi ja keevisliidete kvaliteedi järgi 12-klassi.Elektroodide tähistuses on 1. en ja dn number 2.käsikeevituse elektroodi tähis e 3.õmblusmetalli voolavus piir,tõmbetugevus ja katkevenivus 4.temp tunnusarv või täht tähis mis vastab purustus tööle 5.elektroodivarda keemilise koostise lühendatud tähistus 6
kui soojustakistuse ülemine ja alumine piirväärtus erinevad üle 1,5 korra; kui arvutusviga on suurem kui 20%. Sellistel juhtudel tuleb soojustakistuse arvutamiseks kasutada temperatuurivälja arvutusmeetodit või tuleb külmasillad eraldi arvesse võtta (vt EVS-EN ISO 10211). Piirdetarindi korrigeeritud soojusläbivus Uc = U + U, W/(m2K) U = Ug + Uf + Ur + Ua + UX, W/(m2K) Ug õhupiludest tingitud parandus, W/(m2K); Uf mehaanilistest kinnititest tingitud parandus, W/(m2K); 12 2018 Ur pööratud katusest tingitud parandus, W/(m2K); Ua soojustuse õhuläbivusest tingitud parandus, W/(m2K); UX külmasildadest põhjustatud parandus. 13
andmete täielikku kettale kirjutamist (delayed allocation). Vajadusel on võimalik ext4 päevikupidamine välja lülitada. Sel juhul jõudlus veidi paraneb. Reeglina seda aga ei kasutata, sest päevikupidamine tagab failisüsteemi tervikluse ja salvestab toimuvad muutused logisse. Päevik võimaldab pärast planeerimatut töökatkestust taastada failisüsteemi tervikliku seisu võimalikult väikeste kadudega. Päevik on kasutatavaim osa kettast, seega tõenäoliselt ka kõige enam mõjutatud mehaanilistest riketest. Vigase žurnaali järgi andmete taastamine lõpeb suure tõenäosusega vigaste või kadunud andmetega. Räsisumma kontroll tõstab failisüsteemi usaldusväärsust, võimaldades välistada päeviku vigaste kirjete kasutamise. Räsisumma kontrolli lisaväärtus on see, et kaheetapilisest ext3 päeviku pidamisest saab üheetapiline, mille tulemusena tõuseb kiirus kuni 20%. HFS+ HFS Plus on Apple poolt arendatud failisüsteem, mis on peamiselt kasutuses Mac
Voolamine on tavaline vedelike puhul, kuid esineb plastsuse korral ka tahketes kehades. 34. Töö, võimsuse ja energia definitsioonid ja ühikud. Töö on see, kui keha liigub talle rakendatud jõu abil. Ühikuks on dzaul. Võimsus on tehtud töö ajaühikus, ühikuks watt. Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd, ühikuks dzaul. 35.Kuidas sõltub lihase töö välistest mehaanilistest tingimustest? Kui teha tööd ja rakendada jõudu, siis saab lihas koormust. 36.Kuidas näeb välja lihase analoogmudel? Lihast võib kujutada jadamisi ühendatud kontraheeruvatest elementidest ja elastsetest elementidest koosneva süsteemina. 37.Kuidas arvutatakse südame tööd? A=V*p, vasaku vatsakese töö arvutamise valem: A = V*p + mv²/2 V on vasaku vatsakese löögimaht, p aordis keskmine arteriaalne rõhk, v keskmine vereliikumise kiirus aordis. 38.Kui suur on südame võimsus
Lühiste tekkimise (6-10) kV; peamisteks põhjusteks on isolatsiooni rikked. Viimased võivad olla tingitud: isolatsiooni T1, T2 pingekõrgendus transformaatorid (20...30) kV; mehaanilistest vigastustest, ülepingete mõjust isolatsioonile, keemiliste ainete ja temperatuuri JS s.o. jaotusseade; tarbijad peavad olema vahetult lähedal elektrijaamale. mõjust isolatsioonile ning isolatsiooni loomulikust vananemisest. Lühiste tekitajateks võivad olla Toide energiasüsteemist pingetel (6..
väiksem järgmise astme sisendtakistusest. Näiteks tabelis 6.2 on toodud Rv = 1 k ja Rs = 100 k korral peaks olema helitugevusregulaatori takistus R = 10 k. Kui Rv = 1 k ja Rs = 1 m võib valida heliregulaatori takistuse piirides R = 20...51 k. Kui nimetatud takistuste vahekord osutub väiksemaks kui 10 korda, siis halveneb helitugevuse reguleerimise sujuvus ja sageduskompensatsioon. Helitugevuse elektronregulaatorid Need regulaatorid on tavalistest ehk mehaanilistest regulaatoritest märksa töökindlamad. Ka nende häirekindlus on suurem, sest regulaatori võib paigutada vahetult järgneva võimendusastme sisendi juurde. On lihtne kasutada helitugevuse distantsjuhtimist. Reguleerelemendina kasutatakse põhiliselt väljatransistori, sest tema kanali takistus sõltub oluliselt paisupingest (Ugs). Joonisel 6.8 on antud üks sensorlülitiga elektronregulaatori võimalikke skeeme leheküljel 310 (ei ole soovitatav kasutada). Stereotasakaalu regulaator
Separaatorid Kütuse ja õliseparaatori ülesanne, kinemaatiline skeem ja põhiosad. Kütuse täielik põlemine mootoris ja töötavate detailide kulumine sõltub suurel määral kütuse ja õli kvaliteedist. Mehaanilistest lisanditest ja veest puhta kütuse ja õli kasutamine tõstab energeetikaseadmete efektiivsust, väheneb kütuse erikulu ja detailide korrosioon ning pikeneb remontidevaheline aeg. Kütuse ja õli kvaliteedi tõstmiseks enne tema tarvitamist kasutatakse laevadel nende separeerimist. Separeerimise all mõistetakse separeeritavas keskkonnas olevate kahjulike lisandite eraldamist või lahutamist põhimassist. Laevadel separeeritakse vedelkütuseid, määrdeõlisid, pilsivett või ka heitvett ja
Sisuliselt on see aktiivmudapuhasti, mille järel vesi läbib vertikaaltüüpi järelsetiti. Väikepuhastitel on hea puhastustulemuse saamiseks eriti oluline seadme lihtne hooldus ja suur töökindlus. Viimastel aastatel kasutatakse tehismärgalasid, kus kasutatakse ära maapinna ja taimestiku isepuhastusvõimet. Peale setitamist juhtiakse vesi madalasse tiiki või taimestikuga täidetud väljale. Tööstusreovete puhastamine Eelpuhastus koosneb mehaanilistest ja füüsikalistest protsessidest: setitamine, selitamine, koostise ühtlustamine jt. Järelpuhastuses kasutatakse keemilisi meetodeid nagu neutraliseerimine, oksüdatsioon, desinfitseerimine jne. Ka tööstusreovete puhul kasutatakse orgaaniliste ainete kõrvaldamiseks bioloogilist protsessi. puhastusskeemi valiku alused:- reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus; - toiteelementide vähesus või puudumine;- bioloogiliselt raskesti lagunevad ja toksilised ained ; reovee hulga suur
Totipotentsus on võime diferentseeruda kõigiks keharakkudeks. Totipotentsest tüvirakust võib areneda terve uus organism. Taimerakud on küll lõpuni diferentseerunud, ent nad on võimelised tagasi totipotentseks muutuma moodustades kallust ehk haavakude. Sellistest rakkudest võib terve uus taim kasvada. 8. Loomaviirused sisenenevad enamasti peremehe rakku endotsütoosi abil, kasutades spetsiifilisi rakupinna retseptoreid. Taimeviiruste pääs rakku sõltub enamasti raku mehaanilistest vigastustest. Miks? Taimerakke ümbritseb paks tselluloosist rakukest.
võimaldab põhjendatult valida lõikerežiimi, tera geomeetrilist kuju ning jahutusvedelikku. Kalestumine. Töödeldud pinna kõvadus on tooriku omast alati suurem. Seda põhjustab kalestumine (struktuuri muutumine), nähtus, mis ilmneb töödeldava metalli pinnakihis laastu lõikamisega kaasneva deformatsiooni toimel. Kalestunud kihi sügavus võib olla 1...2 mm. Kalestuse aste (kõva- duse suurenemise määr) ja kalestunud kihi paksus sõltuvad töödeldava materjali mehaanilistest omadustest (haprad metallid kalestuvad sitketest vähem), tera geomeetrilisest kujust (väiksem esinurk kutsub esile suurema kalestuse), lõikerežiimist, õlitamisest ja teistest teguritest. Kalestus kõr- valdatakse lõõmutamisega. 4 Terakasvaja moodustumine. Plastsete metallide lõikamisel moodustub tera esipinnale lõikeserva lähedal metallist kõrgend, mis keevitub esipinnale. See on terakasvaja, mille tekkepõhjus on laastu pinnakihi pidurdumine
tihendatakse mittesidusaid ja vähesidusaid pinnaseid mullete, teekatte aluste ja muude muldehitiste rajamisel staatilise ja dünaamilise mõju koostoimel. Tööpõhimõte: vibratsiooni põhimõttel toimivate masinate iseärasuseks on see, et tööorganile antakse mehaaniline edasitagasiliikumine erineva sagedusega, intensiivsusega ja amplituudiga. Tööorganilt vibratsioon kandub edasi ümbritsevale keskkonnale aga ka masinale ja juhile. Viimane pole kasulik ja seda püütakse vähendada. Mehaanilistest vibraatoritest levinuimad on tsentrifugaal-inertsvibraatorid, debalanssvibraatorid, planetaarvibraatorid. Nende eeliseks on lihtne ehitus, odavus, reguleeriv amplituud ja sagedus. Puuduseks väike tööiga ja töökindlus, väike erivõimsus, kõrge müratase. Haake-vibrorull. Tampe kasutatakse liiv-, savi-, liivsavi-, klibu- ja kruuspinnaste tihendamiseks betoon- ja muldehitiste liitekohtades, kuhu on raske ligi pääseda, torustike rajamisel kitsastes
keskmise suutusega rasvakuulikeste arvu suurenemisega. *Võib toimuda sõltuvalt tingimustest rasvakuulikeste destabilisatsioon ning eralduda vaba rasv *Valmistoodete puhul (hapendatud tooted) võib puruneda kalgend, väheneb toote viskoossus ning suureneb sünerees= vadaku eraldamine KT Separaatorite tüübid 1 Separaatorid- koorelahutid piimast koore ja lõssi eraldamiseks. 2 Puhastusseparaatorid piima puhastamiseks mehaanilistest lisanditest. 3 Kooreseparaatorid kõrgrasvasisaldusega (kuni 85%) koore saamiseks tavalisest korest ( rasva 30-40%) 4 Kohupiimaseparaatorid- kalgendunud piimast kohupiimapasta ja vadaku eraldamiseks. 5 Rasvaseparaatorid- sulatatud või ja puhta piimarasva ( rasva 99,3%) saamiseks piimast või võist. 6 Selitusseparaatorid- vadaku puhastamiseks peenest juustuterast. 7 Bakteriofuugid- bakterirakkude eraldamiseks piimast.
annaabi.ee 
