Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tootmisseadmed ja süsteemid Moodle Test 1 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega iseloomustatakse painutuspresse?

Test nr 1
https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=482930&showall=1
Õpikeskkonna avalehele ► Minu  kursused  ►  MET0030  ► Teema 4 ► Test nr 1
Alustatud reede, 19. oktoober 2012, 18:59
Testi navigatsioon
Lõpetatud reede, 19. oktoober 2012, 19:59
1
2
3
4
Aega kulus 1 tund
Kuva korraga üks aken
Hinne 35, maksimaalne: 40 (88%)
Lõpeta ülevaatus
Küsimus 1
Mitme tsoonilisi tigusid kasutatakse plasti
Valmis
töötlemise ekstruuderis ja kuidas neid tsoone
Hinne 10 / 10
nimetatakse ?
Flag question
Plastide töötlemisel ekstruuderis on kasutusel
kolmetsooniline tigu, mille tsoonid  on esiteks
etteande tsoon, seejärel sulatamise tsoon ning
viimaseks  tsooniks on pumpamise tsoon.
Kommentaar:
Küsimus 2
Nimetage 2  vedelikel põhinevat
Valmis
kiirtöötlemismeetodit ja kirjeldage tööpõhimõtet
Hinne 5 / 10
Flag question
Stereolitograafia
Stereolitograafia meetod, mille leitutas 1984. aastal
Charles Hull, kasutab printimise toormaterjalina
vedelat polümeeri, mis tahkub teatud
lainepikkusega valguse käes. Valgusallikana
kasutatakse laserit, ning soovitud detail saadakse
jällegi kihthaaval materjali tahkestamisega
vastavalt mudeli läbilõikele. Kuna materjal muutub
tahkeks  ainult laseri fookuses, siis peale ülejäänud
vedela polümeeri eemaldamist jääb alles soovitud
detail. Detaili valmistamise aeg sõltub selle
suurusest  ja keerukusest, kuid üldiselt pole see
kauem, kui üks päev. Valmistatud detail on
piisavalt vastupidav ning seda saab edasi töödelda
teiste masinatega. Sellist tehnoloogiat kasutatakse
laialdaselt valuvormide valmistamiseks.
Lehekülg 1/5
11.01.2013 15:14
Test nr 1
https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=482930&showall=1
Fused Deposition  Modeling  ehk sulatatud
materjali sadestamisega modelleerimine

Sulatatud materjali sadestamisega modelleerimine
on stereolitograafia järel teine enamlevinenud
prototüüpide kiirvalmistuse meetod.  Plastikust  niiti
läbimõõduga umbes 1,5 mm keritakse trumlilt (A)
ja juhitakse survedüüsi (B). Mõned odavamad
konfiguratsioonid kasutavad traadi asemel
väikeseid kuulikesi. Düüs kuumutatakse plastiku
sulamistemperatuurini ja sellel on  mehhanism , mis
lubab kontrollida sulatatud plastiku  voolamist .
Düüs on monteeritud mehaanilisele lauale (C), mis
võib  liikuda  nii horisontaaltasapinnas kui ka
vertikaalselt.
Kui  otsak  liigub üle töölaua (D) vastavalt etteantud
geomeetrilisele informatsioonile pritsib ta nõutava
kihi formeerimiseks sulatatud plastiku väikeseid
tilgakesi. Plastiku tilgake liitub eelmise kihiga ja
kõveneb otsekohe. Kogu süsteem asetseb
kuumutatud  kambris , kus temperatuur on natuke
allpool plastiku sulamistemperatuuri. Tänu sellele
on plastiku sulatamiseks vaja surveotsakule anda
ainult natukene täiendavat energiat. See annab ka
palju paremaid tingimusi protsessi  juhtimiseks .
Meetod on ruumisõbralik ja vaikne. Ta on üsna
kiire väikeste (ca 100x100x100 mm) ja
õhukeseseinaliste detailide valmistamisel, kuid
suurte, ilma tühemiketa detailide puhul võib olla
üsna aeglane. Suurt tähelepanu on pööratud
detailide pinnakvaliteedi parandamisele, kuid siiani
jääb ta ikka maha stereolitograafiast. Lähim
konkurent sellele meetodile  on 3D printimine.
Kommentaar:
Küsimus 3
Nimetage sepistusmasinate tüübid ja kirjeldage
Valmis
lühidalt tööpõhimõtet.
Hinne 10 / 10
Sepistusmasinad jagunevad  neljaks : Mehaanilise
Flag question
pressid, hüdrulilised pressid,  kruvipressid  ning
stantsimisvasarad.
1.Hüdraulilised pressid: Pressid koosnevad raamist,
millel võib olla kas 2 või 4 sammast, kolvist,
hüdrosilindritest, rammist ja hüdropumbast, mis
saab käitamise elektrimootorilt.
Lehekülg 2/5
11.01.2013 15:14
Test nr 1
https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=482930&showall=1
2.Mehaanilised pressid: Kahte tüüpi - kepsuga või
eksentrikuga. Mõlemi puhul saab press energia
hoorattalt,  mida liigutab  elektrimootor . Hooratas
on kepsuga ühendatud siduri abil ja  viidud  tsentrist
välja.
3.Kruvipress: Kruvipressid saavad oma
surveenergia hoorattalt. Jõud suunatakse
hoorattalt rammile jõukruvi abil. Jõud on ühtlane.
4.Stantsimisvasarad:  Vasarad  saavad oma energia
rammi potentsiaalsest energiast, mis muudetakse
kineetiliseks energiaks.
Sepistusmasinaid on kokku 4 tüüpi ning nende
lühikirjeldused on järgmised:
1)Mehaanilisi presse on kahte tüüpi, jagunedes
kepsuga või eksesntrikuga pressideks. Nende
töökiirus on tavaliselt 0,06-1,3 m/s. Energia saab
press hoorattalt millele annab kineetilise energia
omakorda elektrimootor. Hooratas on ühendatud
siduri abil ning viidud tsentrist välja. Maksimaalse
jõu saavutab press alumises asendis ehk jõud
sõltub pressi käigust. Seoses ettenihke ja detailide
vahetuse  automatiseerimisega on pressid väga
tootlikud. Jõud, mida press suudab arendad on
vahemikus 300-16000 tonni.  Seda tüüpi presse
kasutatakse suure täpsusega detailide
valmistamiseks, mis tõttu on mehaanilised pressid 
kolm korda kallimad kui alternatiivsed pressid.
2) Hüdrauliliste presside  liikumiskiirused  on on
norm tingimustes tavaliselt 0,635-7,620 m/min
ning nende koormus on piiratud. Lubatud
koormuse ületamisel rakendub kaitse ning press
jääb seisma. Nagu ka mehaaniliste pressidega on ka
hüdrauliliste pressidega võimalik pressida täpsete
mõõtmetega detaile (vähem täpne kui mehaaniline
pressimine). Pressi algkiirus on oluliselt kiirem kui
liikumine töötamisel. Hüdraulilised pressid on
kallimad hinna poolest kui mehaanilised kuid
samas on ka hoolduskulud väiksemad.
Hüdrauliliste presside miinusekson veel töökiirus,
mis on  aeglasem  kui mehaanilistel pressidel.
Pressid koosnevad raamist /2 või 4 sammast),
kolvist hüdrosilindritest, rammist ja
hüdropumbast, mis saab käitamise
elektrimootorilt. Pressid arendavad jõudu
vahemikus 200- 80000  tonni ning hinnad on
vahemikus 100000- 1000000 EEK i
Lehekülg 3/5
11.01.2013 15:14
Test nr 1
https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=482930&showall=1
3)Kruvipressid saavad oma surveenergia hoorattalt.
Jõud suunatakse hoorattalt rammile jõukruvi
abilning jõud on ühtlane. kruvipresse kasutatakse
nii kinniste kui ka  lahtiste  stantsimisprotsesside
läbiviimiseks. Selle leedne press sobib hästi
väikesaritootmiseks ning õhukeste ja suurt täpsust
nõudvate detailide stantsimiseks. Jõud jääb
võrreldes mehaanilistest ja hüdraulilistest
pressidest väiksemaks (160-31500 tonni) kuid
kiirus on võrreldav mehaanilise pressiga, olles
0,6-1,2 m/s. Lööke teeb masin vahemikus 12-40
lööki/min.
4)Viimaseks pressi tüübiks on stantsimisvasarad,
mis jagunevad lihttoime vasarad, hõõrdvasarad,
suruõhu-lihttoimevasarad, elektrohüdrauliline-
lihttoimevasar. Kõik nad saavad oma energia
rammi potensiaalsest energiast, mis muudetakse
kineetiliseks energiaks.
Hõõrdvasarad –rammi ülestõstmine toimub
mehaaniliselt. Kasutatakse väikeste detailide
stantsimiseks
Suruõhu-lihttoimevasar –rammi ülestõstmiseks
kasutatakse auru või õhu jõudu
Elektrohüdrauliline-lihttoimevasar –rammi
ülestõstmiseks ja kõrguse kontrollimiseks
kasutatakse hüdroenergiat. Võimaldab väga täpselt
reguleerida rammi kõrgust iga löögi järel.
Suurendab effektiivsust ja vähendab müra ning
vibratsiooni
Kommentaar:
Küsimus 4
Nimetage vähemalt viis  olulisemat  parameetrit,
Valmis
millega iseloomustatakse painutuspresse?
Hinne 10 / 10
Viis olulisemat parameetrit:
Flag question
1. Painutusjõud (tonnides)
2. Painutuskiirus (mm/s)
3. Tagastuskiirus (mm/s)
4. Hind
5. Kolumni pikkus (mm)
Kommentaar:
Lõpeta ülevaatus
Lehekülg 4/5
11.01.2013 15:14
Lehekülg 5/5
11.01.2013 15:14
Tootmisseadmed ja süsteemid Moodle Test 1 #1 Tootmisseadmed ja süsteemid Moodle Test 1 #2 Tootmisseadmed ja süsteemid Moodle Test 1 #3 Tootmisseadmed ja süsteemid Moodle Test 1 #4 Tootmisseadmed ja süsteemid Moodle Test 1 #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 183 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lennupungas Õppematerjali autor
Moodle 1. test

Sarnased õppematerjalid

Tootmisseadmed ja -süsteemid-1-test
2
pdf

Tootmisseadmed ja -süsteemid, 1. test

Test nr 1 https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=481751&showall=1 Tootmisseadmed ja süsteemid Oled sisenenud kui Sander Sink (Välju) Õpikeskkonna avalehele Minu kursused MET0030 Teema 4 Test nr 1 Alustatud neljapäev, 18. oktoober 2012, 14:35 Testi navigatsioon Lõpetatud neljapäev, 18. oktoober 2012, 15:21 1 2 3 4 Aega kulus 45 minutit 52 sekundit Kuva korraga üks aken Hinne 40, maksimaalne: 40 (100%) Lõpeta ülevaatus

Tootmisseadmed ja süsteemid
Test 1
2
doc

Test 1

Question 1 Mitme tsoonilisi tigusid kasutatakse plasti töötlemise ekstruuderis ja kuidas neid tsoone nimetatakse ? Plasti töötlemisel ekstruuderis kasutatakse kolmetsoonilist tigu ja neid tsoone nimetatakse järgmiselt: 1.etteande tsoon 2.sulatamise tsoon 3.sulami pumpamise tsoon Question 2 Millised on peamised protsessi parameetrid lehtstantsimisel? Lehtstantsimisel eristatakse nelja peamist protsessi parameetrit: Templi ja matriitsi kuju, stantsimise kiirus, määrimine ning lõtk matriitsi ja templi vahel. Question 3 Nimetage sepistusmasinate tüübid ja kirjeldage lühidalt tööpõhimõtet. Sepistusmasinad jagunevad neljaks: 1.Hüdraulilised pressid: Pressid koosnevad raamist, millel võib olla kas 2 või 4 sammast, kolvist, hüdrosilindritest, rammist ja hüdropumbast, mis saab käitamise elektrimootorilt. 2.Mehaanilised pressid: Kahte tüüpi - kepsuga või eksentrikuga. Mõlemi puhul saab press energia hoorattalt, mida liigutab elektrimootor. Hooratas on kepsuga ü

Tootmisseadmed ja süsteemid
Tootmisseadmed ja süsteemid Moodle Test 2
3
pdf

Tootmisseadmed ja süsteemid Moodle Test 2

Test nr 2 https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=536340 Õpikeskkonna avalehele Minu kursused MET0030 Teema 8 Test nr 2 Alustatud reede, 7. detsember 2012, 14:57 Testi navigatsioon Lõpetatud reede, 7. detsember 2012, 15:54 1 2 3 4 Aega kulus 56 minutit 44 sekundit Lõpeta ülevaatus Hinne 23,00, maksimaalne: 40,00 (58%)

Tootmisseadmed ja süsteemid
Eksami konspekt
91
doc

Eksami konspekt

1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20

Ehitusmasinad
Täiturmehanismid-ajamid-mootorid
162
pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

Kui süsteem ei vasta soovitud tingimustele, siis tuleb seda mõjutada selliselt, et süsteem soovitud tingimustele 8 vastama hakkaks. Kui süsteem suudab iseseisvalt neid mõjusid rakendada, ilma inimest kaasamata, on tegemist automaatjuhtimissüsteemiga [3]. Automaatjuhtimissüsteemid jagunevad kaheks: avatud kontuuriga süsteemid (open loop control) ja suletud kontuuriga süsteemid (closed loop control). Avatud kontuuriga süsteemides juhitakse protsessi eelnevalt määratud matemaatilise mudeli järgi, kontrollimata, kas juhitava protsessi tulemused vastavad soovitutele. Selline juhtimine sobib lihtsamatele süsteemidele, sest protsessi tulemustele avaldavad ka soovimatud mõjurid ehk häiringud mõju. Suletud kontuuriga süsteemides juhitakse protsessi juba kontrollides, tulemuse vastavust etteantud kriteeriumitele ehk süsteemis toimub tagasiside tulemuste kohta

Energia ja keskkond
Materjalid
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata
A Palu mootorratta raamat
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

……………………………… 10 1. Sissejuhatus meditsiiniterminoloogiasse .................................................................................. 11 1.1. Meditsiinilised oskussõnad .............................................................................................. 12 2. Anatoomia ja füsioloogia alused .............................................................................................. 19 3. Inimkeha funktsionaalsed süsteemid ............................................................................................ 25 3.1. Liikumis- ja tugiaparaat ........................................................................................................ 25 3.1.1.Skelett .............................................................................................................................. 25 3.1.2.Luude ühendid .............................................................................

Esmaabi




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun