Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rihmülekanne (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tartu Kutsehariduskeskus
Tööstustehnoloogia osakond
RIHMÜLEKANNE
Iseseisev töö
Juhendaja
Tartu 2012

  • SISUKORD


    1.RIHMÜLEKANNE 3
    2.RIHMÜLEKANDE EELISED JA PUUDUSED 4
    3.RIHMADE EHITUS 5
    4.RIHMARATTAD 9
    5.RIHMADE PINGUTAMINE 10
    KASUTATUD KIRJANDUS 11
  • RIHMÜLEKANNE


    Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast ning rihma pingutamise ja ohutuse seadmeist. Liikumin ekantakse üle rihma ja rataste vahelise hõõrdejõu toimel. Et tekiks hõõrdumine peab rihm olemna pingutatud.
    Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Tänapäeva rihmülekannete võimsus ei ületa tavaliselt 50 kW, kuid leidub ka ülekandeid võimsusega 1000 kW. veetav rihmaratas
    vedav rihmaratas
    Joonis 1 Rihmülekanne.
    Joonis 2 Klassikaline kiilrihmülekanne
  • RIHMÜLEKANDE EELISED JA PUUDUSED


    Eelised:
    • Võimalus kanda võimsusi üle suurte vahemaade (kuni 15 meetrit)
    • Sujuv ja müratu töötamine
    • Lihtne ehitus ja kasutamine
    • Võime taluda purunemata suuri väheajalisi ülekoormusi
    • Puudub määrimisvajadus
    • Võime läbilibisemisega kaitsta end ülekoormuse eest
    • Võimalus käitada mitmeid, seejuures mitteparaleelseid võlle
    • Rihmade elastsusest tingitud dünaamiline koormuse sumbuvus

    Puudused:
    • Suhteliselt suured mõõtmed
    • Rihma väike tööiga
    • Rihma libisemisest tingitud muutuv ülekandearv
    • Rihma pingusest tingitud suured koormused võllidele ja laagritele
    • Tundlikkus töökeskkonna suhtes (niiskus, temperatuur, õli jm.)
    • Staatilise elektri tekke võimalus ja sellega seotud ohud

    Rihma väike painde- ja väändejäikus võimaldab ülekannet kujundada võllide igasuguse asetuse juures.
    Rööpsete võllidega ülekanded võivad olla nn. lahtised või kinnised (ristuva rihmaga).Esimesel juhul on võllide nurkkiirused sama-, teisel juhul erisuunalised.
    Võllide kiivase asetuse korral kasutatakse poolkinnise (poolristuva rihmaga) ülekandeid.
    Kiil - ja hammasrihmad leiavad peamist kasutamist rööpsete telgedegaülekandeis, aga juhtrullide abil Kuigi kiil- ja hammasrihmad leiavad peamist kasutamist rööpsete telgedega ülekandeis on juhtrullide abil võimalik luua ka kiivate telgedega ülekandeid.
  • RIHMADE EHITUS


    Ristlõike alusel jagunevad ülekanderihmad
    • Kiilrihmad
    • Mitmikkiilrihmad
    • Ümarrihmad
    • Hammasrihmad
    • Lamerihmad

    e)
    d)
    c)
    b)
    a)
    Joonis 3 Erinevad rihmatüübid. a) liitkiilrihm; b) mitmikkiilrihm; c) ümarrihm; d) lamerihm; e) hammasrihmad
    3.1 Lamerihmülekanne ja selle erikujud
    Lamerihmad on valdavalt jätkatavad ning valmistatud kas nahast (hea haardavus, elastne)- tänapäeval suhteliselt harva kasutatav, puuvillast või sünteetilisest kiust kangast, mis on kummiga kokku vulkaniseeritud (on ilmastikukindel) või siis puuvillast kootuna ilma kattematerjalita (on odavam, aga ei ole ilmastikukindel). Samuti kasutatakse villast kootud rihmasid, mis on eriti elastsed ning taluvad hapete ning leeliste auru ja sünteetilisest materjalist eriomadustega rihmasid. Moodsamad lamerihmad koosnevad eri materjalikihtidest. Rihma laius on kuni 500 mm. Neil rihmadel keskmine tõmbekoormust vastuvõttev kiht koosneb kas polüamiidse materjali ribadest või tugevast sünteetilisest koortriidest (näit. nailonist). Välismõjude eest kaitsev kattekiht on enamasti kummeeritud riidest . Hõõret tagav alumine kiht on kas kroomnahast või mõnest elastomeerist. Kihid liimitakse omavahel.
    Lamerihmülekanded on kiilrihmülekannetest eelistatavamad suuremate pöörlemiskiiruste, telgede suure vahe ning ülekande maksumuse võimaliku vähendamise korral. Ülekantav võimsus on tavaliselt 0,5...50 kW, kuid võib esineda ka võimsusega 1000kW või rohkem. Nad taluvad suuri kiirusi (kuni 120 m/s) ja tänu heale painduvusele vajavad suhteliselt väikeseläbimõõdulisi rattaid.
    Joonis 4 Lamerihmülekande erikujud: a) lahtine ülekanne; b) ristuva rihmaga ülekanne; c) poolristuva rihmaga ülekanne; d) juhtrullidega ülekanne
  • Lahtist ülekannet kasutatakse, kui võllid on paralleelsed ja pöörlevad samas suunas.
  • Ristuva rihmaga ülekannet kasutatakse, kui võllid on paralleelsed, kuid pöörlevad vastassuunas .
  • Poolristuva rihmaga ülekannet kasutatakse kiivate võllide puhul.
  • Juhtrullidega ülekannet kasutatakse samuti kiivate võllide puhul, kusjuures rihma liikumissuunda muudetakse juhtrullidega.
  • Kiilrihmülekanne
    Kiilrihmadega ülekanne on samade mõõtmete puhul suurema kandevõimega. Nende eelpingutus võib olla väiksem ja seega on väiksem ka koormus laagritele ja võllidele. Ülekandes on 1- 6 rihma. Valmistatakse samasuguse ristlõikekujuga kuid erinevate mõõtmetega kiilrihmu.
    Mitmik- e. polükiilrihmad on midagi lame- ja liitkiilrihmade vahepealset. Mitmikkiilrihm tagab kogu rihma ühtlase koormuse ning on selle tõttu kiilrihmülekandest kompaktsem või siis suurema kandevõimega. Kiilrihmadel on vähendatud veovõime ja nad vajavad suuremaid rihmarattaid.
    Ratta soontesse surutud ribide arv rihmal võib olla kuni 75, on valatud polüuretaanist, mis tagab koostöös rihmarattaga suure hõõrdeteguri. On paindlikud, see lubab kasutada väikeseläbimõõdulisi rattaid ja suuri (kuni 10) ülekandearve. Lubatav rihma kiirus kuni 50 m/s, lubatav painutussagedus 90 s-1. Kaasajal laialdaselt levinud (näit. uutel automudelitel dünamot ja veepumpa käitavate rihmadena).
    Liitkiilrihm koosneb kuni viiest täpselt väljamõõdetud võrdse pikkusega kiilrihmast, mida seob ülalt kokku kangasriba. Väldib võnkumisi, mis võivad tekkida sidumata rihmade korral ja tagatud on ühtlasema koormuse jaotuse rihmade vahel. Kasutatakse eelistatult järsult muutlike koormuste ja reversseeritavate ülekannete juures.
  • Ümarrihmülekanne
    Ümarrihma kasutatakse väikeste võimsuste üle kandmisel enamasti seadmetes ja aparaatides. Kasutatakse peamiselt juhtudel, kui on tegemist ruumiliste (so. mitteparalleelsete võllidega) ülekannetega; rihmarataste V- kujulise soone profiilinurk– 60o.
  • Hammasrihmülekanne
    Hammasrihmülekandel on nii rihm- kui ka kettülekandele iseloomulikud tunnusjooned. Hammasrihm (sünkroonrihm) on rihmülekandeks loetav teatava tinglikkusega, sest ülekanne ei toimu mitte hõõrdejõududega vaid hambumisega. Niisugune rihm ei vaja suurt eelpinget, töötab libisemata ja müratult.
    Rihmad on kas valatud (pikkusega kuni 800 mm) või koostatud (metalltrossidega polüuretaan). Hambaid valmistatakse kas trapets - või poolümara kujuga. Poolümar profiil tagab paremat pingejagunemist rihmas, samade mõõtmete puhul kannab üle 40% suuremat jõudu ja hambumine on sujuvam. Rihmale lubatav kiirus sõltub sammust (kuni 80 m/s väikeste ja kuni 40 m/s suurte sammude korral), lubatav töötemperatuur kuni +80 °C. Massiliselt kasutusel näiteks sisepõlemismootorite jaotusvõlli käivitamiseks; rihmad kas ühe- või kahepoolse hammastusega.
  • RIHMARATTAD


    Sõltumata rihma tüübist, koosnevad rihmarattad üldjuhul rihma (rihmu) kandvast pöiast, võllile kinnituvast rummust ja rummu ning pöida ühendavaist elementidest (kodarad või vahekilp).
    Valmistusmaterjalina kasutatakse erinevaid malme; terast; kergsulameid või plastikut.
    Lamerihmülekande üks ratastestv (enamasti suurem) võidaks rihma parema pealepüsivuse huvides teha kumer. Kumeruse suurus, samuti nagu ratta laius, määratakse lähtuvalt rihma laiusest. Kiilrihmade, samuti mitmikkiilrihmade rataste pöias olevate soonte mõõtmed on loomulikult seotud kasutatava profiiliga.
  • RIHMADE PINGUTAMINE


    Kõik rihmad väljaarvatud hammasrihmad vajavad tööks eelpinget, mis rihma venimisel väheneb. Selle vältimiseks kasutatakse kas perioodilist või pidevat järelpingutust.
    Pingutusrull asetatakse vähemkoormatud rihmaharule. Lisaks rihma venimise kompen -seerimisele suurendab ta ka väiksema rihmaratta haardenurka ja seega rihma veovõimet. Isepingestust tagavate skeemide eeliseks on see, et rihmu asjata ei koormata tühikäigul ja seisul, millega suureneb rihma tööressurss. Koormuse kasvades suureneb rihmaharudes mõjuvate jõudude vahe ja seega rihma pingutav reaktiivmoment, mis tagab süsteemi automaatse isereguleerimise.

    KASUTATUD KIRJANDUS


  • Vasakule Paremale
    Rihmülekanne #1 Rihmülekanne #2 Rihmülekanne #3 Rihmülekanne #4 Rihmülekanne #5 Rihmülekanne #6 Rihmülekanne #7 Rihmülekanne #8 Rihmülekanne #9 Rihmülekanne #10
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Hundu666 Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Jõuülekanne
    10
    docx

    Jõuülekanne

    Tiguülekandes nagu hammasülekandeski esinevad tigu ja tiguratta silindrilised algpinnad. Nende pindade kokkupuutumiskoht on hambumispoolus. Tiguülekande jagunemine pinna kuju järgi Olenevalt pinna kujust, millele lõigatakse keermeniidid, eristatakse: silindertigusid globoidtigusid Tiguülekande jagunemine keermeniidi profiili järgi Keermeniidi profiili järgi telglõikes, eristatakse: sirgjoonelise profiiliga tigu kõverjoonelise profiiliga tigu 2. Rihmülekanne Joonis 2. Klassikaline kiilrihmülekanne Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad.

    Auto õpetus
    Jõuülekanne
    38
    docx

    Jõuülekanne

    Seejuures võib nii kruvil kui mutril olla kas üks eesnimetatud liikumistest või siis mõlemad üheaegselt. Keermesülekande eelisteks on: · Võimalus kergesti saada aeglasi paigutusi suure võidu juures jõus, · konstruktsiooni ja valmistustehnoloogia lihtsus, · võime taluda suuri koormusi, · võimalik saada täpseid paigutusi. Keermesülekande puudusteks on: · Suur hõõrdumine, mis tingib ülekande kiire kulumise ja madala kasuteguri. 5.6 Rihmülekanne Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Tänapäeva rihmülekannete võimsus ei ületa tavaliselt 50 kW, kuid leidub ka ülekandeid võimsusega 1000 kW. Rihmülekande eelised

    Auto õpetus
    Rakendusmehaanika
    252
    doc

    Rakendusmehaanika

    liugelaager – ühepoolne radiaal-tugi – kahepoolne aksiaalne veerelaager veerelaager ÜLEKANDED JA ÜHENDUSELEMENDID – sidur – nukk – hõõrdülekanne – pidur – nookur – rihmülekanne – kettülekanne – silindriline – kooniline hammasülekanne hammasülekanne – tiguülekanne – kruviülekanne 4 SULATUD JUUSTU VILLIMISMASIN; AS TERE, TALLINN

    Materjaliõpetus
    Masinatehnika eksamiküsimuste vastused
    12
    doc

    Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

    Hõõrdeülekanded on rihmarattast, neid ühendavast rihmast, rihma pingutamise ja ohutuse seadmeist. kas püsiva või muudetava ülekandesuhtega. Muutuva ülekandesuhtega Liikumine kantakse üle rihma ja ratastevahelise hõõrdejõu toimel. Et tekiks hõõrdeülekandeid nimetatakse variaatoriteks. Hõõrdeülekandeid kasutatakse laias hõõrdejõud, peab rihm ratastel olema pingutatud. Rihmülekandeid kasutatakse suurtel diapasoonis võimsuste ülekandmiseks. Suurte võimsuste korral ehitatakse kaugustel paiknevate võllide ühendamiseks. Rihma väike painde- ja väändejäikus hõõrdeülekandeid mitmete kontaktpindade arvuga. Kokkusurumisjõud võib olla püsiv võimaldab ülekannet kujundada võllide igasuguse asetuse juures. Rihma ristlõike või muutuv. Variaatorites tavaliselt kasutatakse automaatselt kontrollitavat

    Masinatehnika
    Täiturmehanismid-ajamid-mootorid
    162
    pdf

    Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

    ........................................................................................ 28 4.7. Ülekandemehhanismid ...................................................................................................... 30 4.7.1. Hammasrattaülekanne .................................................................................................... 31 4.7.2. Kruviülekanne ................................................................................................................ 32 4.7.3. Rihmülekanne................................................................................................................. 32 4.7.4. Hammasrihmülekanne .................................................................................................... 33 4.7.5. Tiguülekanne .................................................................................................................. 33 4.7.6. Planetaarülekanne.........................................................................................

    Energia ja keskkond
    Tootearendus
    36
    doc

    Tootearendus

    Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõnikord kogunisti unikaalsed t?

    Masinaelemendid i, ii
    A Palu mootorratta raamat
    181
    doc

    A.Palu mootorratta raamat

    ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

    Füüsika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun