Iseseisev töö Juhendaja Tartu 2012 1. 1. RIHMÜLEKANNE Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast ning rihma pingutamise ja ohutuse seadmeist. Liikumin ekantakse üle rihma ja rataste vahelise hõõrdejõu toimel. Et tekiks hõõrdumine peab rihm olemna pingutatud. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Tänapäeva rihmülekannete võimsus ei ületa tavaliselt 50 kW, kuid leidub ka ülekandeid võimsusega 1000 kW. Joonis 1 Rihmülekanne. Joonis 2 Klassikaline kiilrihmülekanne 2. RIHMÜLEKANDE EELISED JA PUUDUSED Eelised:
globoidtigusid Tiguülekande jagunemine keermeniidi profiili järgi Keermeniidi profiili järgi telglõikes, eristatakse: sirgjoonelise profiiliga tigu kõverjoonelise profiiliga tigu 2. Rihmülekanne Joonis 2. Klassikaline kiilrihmülekanne Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Tänapäeva rihmülekannete võimsus ei ületa tavaliselt 50 kW, kuid leidub ka ülekandeid võimsusega 1000 kW. 2.1 Rihmülekande eelised: · Võimalus kanda võimsusi üle suurte vahemaade (kuni 15 meetrit) · Sujuv ja müratu töötamine · Lihtne ehitus ja kasutamine · Võime taluda purunemata suuri väheajalisi ülekoormusi 2
Ülekanded Ülekanne (masinaehituses) on seade mis võimaldab mehaanilist energiat üle kanda vahemaa taha ning muuta seejuures ülekantavat jõudu või kiirust. Töömasinate käitamiseks on tarvis energiat. Seda toodavad jõumasinad (erinevad mootorid). Tavaliselt kantakse energia töömasinale üle pöörleva liikumisena (pöörleva võlliga). Kuna töömasina ühendamine otse jõumasina külge pole alati võimalik, siis võetaksegi kasutusele erinevad ülekanded. Ülekannete kasutamine on vajalik järgmistel juhtudel: · jõumasina ja töömasina kiiruste erinemisel. · vajadus muuta töömasina kiirust samal ajal kui jõumasina kiirus on konstantne (muutumatu). · vajadus muuta jõumasina pöörlev liikumine töömasina tööorgani sirgjooneliseks või mõneks muuks liikumiseks. · kui ohutuse, mugava hooldamise või mõnel muul kaalutlusel pole võimalik
· konstruktsiooni ja valmistustehnoloogia lihtsus, · võime taluda suuri koormusi, · võimalik saada täpseid paigutusi. Keermesülekande puudusteks on: · Suur hõõrdumine, mis tingib ülekande kiire kulumise ja madala kasuteguri. 5.6 Rihmülekanne Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Tänapäeva rihmülekannete võimsus ei ületa tavaliselt 50 kW, kuid leidub ka ülekandeid võimsusega 1000 kW. Rihmülekande eelised · Võimalus kanda võimsusi üle suurte vahemaade (kuni 15 meetrit) · Sujuv ja müratu töötamine · Lihtne ehitus ja kasutamine · Võime taluda purunemata suuri väheajalisi ülekoormusi
Hamba kuju järgi · evalentprofiiliga · tsükloidprofiiliga · ringjoonelise profiiliga Liigitus konstruktiivse kujunduse järgi · lahtised hammasülekanded · kinnised hammasülekanded (reduktorid) Liigitus ringkiiruse järgi · väga aeglasekäigulised (ringkiirus alla 0,5 m/s) · aeglasekäigulised (0,5-3 m/s) · keskkäigulised (3-15 m/s) · kiirekäigulised (üle 15 m/s) hammasrataste ringkiirus keskmiselt kiired ja kiired ülekanded on reeglina kinnised(õlivanniga karteris) ja hambuvuse sujuvuse huvides välditakse neis sirghambaid hammasülekande puudused · keerukas valmistamise tehnoloogia · suurtel töökiirustel on müra · eriseadmete vajadus hammaste lõikamiseks · võimatu muuta ülekandearvu sujuvalt · valmistamise ebatäpsusest tekkiv müra Hammasülekannete eelised · suur töökindlus · kõrge kasutegur(kuni 98%)
ühendused, siis nimetatakse neid ühiselt masina elementideks. Ühest või mitmest detailist moodustatud masina osi nimetatakse lülideks. Kahe suhteliselt liikuva lüli ühend on kinemaatiline paar. Masina elemente klasifitseeritakse järgmiselt: 1) Liited a) lahtivõetavad liited( liist-, keermes, nuutliited) b) mittelahti võetavad ( neet ja keevis liited) 2) Transmissiooni elemendid ( võllid, rihmarattad, laagrid, ülekanded) a) hõõrdumisega ülekanded (rihm ülekanded) b) hambumisega (hammastigu, kettülekanded) Lahtivõetuid liiteid võib korduvalt koostada ja lahutada ilma ühendus detaile vigastamata. Mitte lahtivõetavad liited saab lahutada ainult ühendus elementide purustamisega. Ülekanded kannavad liikumise jõumasinalt töömasinale. Ühtlasi suurendavad või vähendavad nad nurkkiirusi ( ülekandearvu). Muudavad ühte liikumiseliiki teist liiki liikumiseks, või jagavad liikumist masina mitmetele tööorganitele.
AJAM Mehhanismide käitavate seadmete kogum. Jõuallikas- ülekandeseadmed- juhtimisaparatuur. JÕUALLIKAS Autonoomne sisepõlemismootor või juurdetoodud en. kasutavad elektri-hüdro-pneumomootorid SISEPÕLEMISMOOTOR 4-taktiline e. otto,: 1. Sisselasketakt2. Survetakt3. Töötakt4. Väljalasketakt(suurem kasutegur,võimsam,vaiksem, keskkonnasõbralikum) Kahtaktiline: sisse väljatakt ja töötakt Põlemisest saadud energia muudetakse meh. Energiaks. Ajamid taluvad suuri ülekoormusi, koheselt valmis, väikesed mõõtmed. HÜDROAJAMID Seade mehan. Ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimisseadmest, hüdrosilindrist või hüdromootorist. Eelised: Lihtsa saavutada pöörlevat liikumist; võib saada suuri jõumomente väikeste ja kergete komp abil;jõumom ja liikumiskiiruse reguleeritavus lihtne, ülekoormusi saab vältida, ajamit on lihtne elektriliselt juhtida, ühtlane ja täpne liikumine, võim
reziimi. Joonis 8: Hübriid sõiduauto 7 Mehaanilised jõuülekanded Mehaaniliseks nimetatakse auto jõuülekannet, mis koosneb üksnes mehaanilistest seadistest. Mehaanilised jõuülekanded jagunevad astmelisteks ja astmeteta ülekanneteks, sõltuvalt sellest, kas ülekandearvu muutus on astmetega määratud või sujuv. Rohkem on levinud astmelised ülekanded. Auto mehaanilisse astmelisse jõuülekandesse kuuluvad järgmised põhimehhanismid. Sidur on ette nähtud töötava mootori sujuvaks ühendamiseks jõuülekandega ja selle ajutiseks lahutamiseks käiguvahetamiseks ja sujuvaks kohaltvõtuks. Joonis 9: Sidur Käigukast on vajalik mootorilt veoratastele
Kõik kommentaarid